CINXE.COM

<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-not-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>Vikipeedia:Nädala artiklid 2019 – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-not-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"a0a5faac-cb99-4ec9-b6ac-9227cf8850b2","wgCanonicalNamespace":"Project","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":4,"wgPageName":"Vikipeedia:Nädala_artiklid_2019","wgTitle":"Nädala artiklid 2019","wgCurRevisionId":5727806,"wgRevisionId":5727806,"wgArticleId":531996,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["Nädala artiklid"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"Vikipeedia:Nädala_artiklid_2019","wgRelevantArticleId":531996,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia","wgCiteReferencePreviewsActive":true,"wgMediaViewerOnClick":true, "wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{"pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":4000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgCentralAuthMobileDomain":false,"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgDiscussionToolsFeaturesEnabled":{"replytool":true,"newtopictool":true,"sourcemodetoolbar":true,"topicsubscription":false,"autotopicsub":false,"visualenhancements":false,"visualenhancements_reply":false,"visualenhancements_pageframe":false},"wgDiscussionToolsFallbackEditMode":"visual","wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"], "GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={"ext.globalCssJs.user.styles":"ready","site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user":"ready","user":"ready","user.options":"loading","ext.discussionTools.init.styles":"ready","oojs-ui-core.styles":"ready","oojs-ui.styles.indicators":"ready","mediawiki.widgets.styles":"ready","oojs-ui-core.icons":"ready","skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["site","mediawiki.page.ready","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp", "ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.discussionTools.init","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface","ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.checkUser.clientHints","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.discussionTools.init.styles%7Cext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cmediawiki.widgets.styles%7Coojs-ui-core.icons%2Cstyles%7Coojs-ui.styles.indicators%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.4"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="Vikipeedia:Nädala artiklid 2019 – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="ext-discussiontools-replytool-enabled ext-discussiontools-newtopictool-enabled ext-discussiontools-sourcemodetoolbar-enabled skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-4 ns-subject mw-editable page-Vikipeedia_Nädala_artiklid_2019 rootpage-Vikipeedia_Nädala_artiklid_2019 skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala_artiklid_2019&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-namespace">Vikipeedia</span><span class="mw-page-title-separator">:</span><span class="mw-page-title-main">Nädala artiklid 2019</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="See artikkel on olemas ainult selles keeles. Lisa artikkel teistes keeltes" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-0" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lisa keeli</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="uls-after-portlet-link"></span><span class="wb-langlinks-add wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:NewItem?site=etwiki&page=Vikipeedia%3AN%C3%A4dala+artiklid+2019" title="Lisa keeltevahelised lingid" class="wbc-editpage">Lisa lingid</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-project" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019" title="Näita projekti lehte [c]" accesskey="c"><span>Projektileht</span></a></li><li id="ca-talk" class="new vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia_arutelu:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&redlink=1" rel="discussion" class="new" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta (pole veel kirjutatud) [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&oldid=5727806" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FVikipeedia%3AN%25C3%25A4dala_artiklid_2019"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FVikipeedia%3AN%25C3%25A4dala_artiklid_2019"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects emptyPortlet" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><table class="floatright" style="text-align:center; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; font-size:95%; -moz-border-radius:1em; -webkit-border-radius:1em;border-radius:1em;"> <tbody><tr> <th align="center"><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid" title="Vikipeedia:Nädala artiklid">Nädala artiklid</a> </th></tr> <tr> <td><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2008" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2008">2008</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2009" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2009">2009</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2010" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2010">2010</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2011" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2011">2011</a><br/> <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2012" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2012">2012</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2013" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2013">2013</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2014" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2014">2014</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2015" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2015">2015</a><br/> <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2016" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2016">2016</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2017" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2017">2017</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2018" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2018">2018</a> – <a class="mw-selflink selflink">2019</a><br/><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2020" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2020">2020</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2021" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2021">2021</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2022" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2022">2022</a> – <a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2023" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2023">2023</a><br/><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2024" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2024">2024</a> – 2025 – 2026 – 2027 </td></tr></tbody></table> <p><b><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid" title="Vikipeedia:Nädala artiklid">Nädala artiklid</a></b> on <a href="/wiki/Eestikeelne_Vikipeedia" title="Eestikeelne Vikipeedia">eestikeelse Vikipeedia</a> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Vikipeedia:Esileht">avalehel</a> olnud artiklid, mis vastavad <a href="/wiki/Vikipeedia:Head_artiklid" title="Vikipeedia:Head artiklid">headele artiklitele</a> esitatud nõudmistele. </p><p>Siin on ära toodud <a href="/wiki/2019" title="2019">2019</a>. aasta nädala artiklid. </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="1._nädal" data-mw-thread-id="h-1._nädal"><span id="1._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-1._nädal"></span>1. nädal<span data-mw-comment-end="h-1._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "1. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:EtnaAvi%C3%B3.JPG" class="mw-file-description" title="Etna vulkaan Sitsiilias"><img alt="Etna vulkaan Sitsiilias" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/EtnaAvi%C3%B3.JPG/160px-EtnaAvi%C3%B3.JPG" decoding="async" width="160" height="120" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/EtnaAvi%C3%B3.JPG/240px-EtnaAvi%C3%B3.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/EtnaAvi%C3%B3.JPG/320px-EtnaAvi%C3%B3.JPG 2x" data-file-width="850" data-file-height="638"/></a><figcaption>Etna vulkaan Sitsiilias</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Vulkaan" title="Vulkaan">Vulkaan</a></b> on looduslik avaus <a href="/wiki/Maakoor" title="Maakoor">maakoores</a> (või mõne muu <a href="/wiki/Taevakeha" title="Taevakeha">taevakeha</a> koores), mille kaudu <a href="/wiki/Vulkaaniline_materjal" title="Vulkaaniline materjal">vulkaaniline materjal</a> selle pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka <a href="/wiki/Pinnavorm" title="Pinnavorm">pinnavormi</a>, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. </p><p>Kõrgeim vulkaan <a href="/wiki/Maa_(planeet)" class="mw-redirect" title="Maa (planeet)">Maal</a> on <a href="/wiki/Ojos_del_Salado" title="Ojos del Salado">Ojos del Salado</a> <a href="/wiki/T%C5%A1iili" title="Tšiili">Tšiili</a> ja <a href="/wiki/Argentiina" class="mw-redirect" title="Argentiina">Argentiina</a> piiril (6891 m), kuid vaid <a href="/wiki/Ajalooline_aeg" title="Ajalooline aeg">ajaloolisel ajal</a> tegutsenutest on kõrgeim <a href="/wiki/Llullaillaco" title="Llullaillaco">Llullaillaco</a> (6739 m). Koos veealuse osaga on aga kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa <a href="/wiki/M%C3%A4gi" title="Mägi">mägi</a> <a href="/wiki/Hawaii_saar" title="Hawaii saar">Hawaii saarel</a> asuv <a href="/wiki/Mauna_Kea" title="Mauna Kea">Mauna Kea</a>, mille kõrgus <a href="/wiki/Jalam" title="Jalam">jalamilt</a> tipuni on üle 10 kilomeetri. <a href="/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem" title="Päikesesüsteem">Päikesesüsteemi</a> kõrgeim vulkaan on <a href="/wiki/Olympus_Mons" title="Olympus Mons">Olympus Mons</a> <a href="/wiki/Marss" title="Marss">Marsil</a> (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal). </p><p>Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad <a href="/wiki/Muld" title="Muld">mullad</a>. <a href="/wiki/Vulkaaniline_kivim" title="Vulkaaniline kivim">Vulkaanilisest kivimist</a> <a href="/wiki/Obsidiaan" title="Obsidiaan">obsidiaanist</a> on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud <a href="/wiki/Maavara" title="Maavara">maavarad</a>, näiteks <a href="/wiki/Sulfiidsed_mineraalid" title="Sulfiidsed mineraalid">sulfiidsed mineraalid</a> ja <a href="/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel" title="Väävel">väävel</a>, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude <a href="/wiki/Vulkanoloog" title="Vulkanoloog">vulkanoloogide</a> tööks. <b><a href="/wiki/Vulkaan" title="Vulkaan">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="2._nädal" data-mw-thread-id="h-2._nädal"><span id="2._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-2._nädal"></span>2. nädal<span data-mw-comment-end="h-2._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "2. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Pinus_peuce_a1.jpg" class="mw-file-description" title="Rumeelia männi koor"><img alt="Rumeelia männi koor" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Pinus_peuce_a1.jpg/200px-Pinus_peuce_a1.jpg" decoding="async" width="200" height="150" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Pinus_peuce_a1.jpg/300px-Pinus_peuce_a1.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Pinus_peuce_a1.jpg/400px-Pinus_peuce_a1.jpg 2x" data-file-width="1024" data-file-height="768"/></a><figcaption>Rumeelia männi koor</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Rumeelia_m%C3%A4nd" title="Rumeelia mänd">Rumeelia mänd</a></b> (<i>Pinus peuce</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/M%C3%A4nd_(perekond)" title="Mänd (perekond)">männi</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. Ta kuulub <a href="/wiki/Viieokkalised_m%C3%A4nnid" title="Viieokkalised männid">viieokkaliste mändide</a> rühma <a href="/wiki/Alamperekond" title="Alamperekond">alamperekonda</a> <i><a href="/wiki/Strobus" title="Strobus">Strobus</a></i>. </p><p>Liigi eestikeelne nimi tuleneb kasvukohast. <a href="/wiki/Rumeelia" title="Rumeelia">Rumeelia</a> on ajalooline piirkond <a href="/wiki/Bulgaaria" title="Bulgaaria">Bulgaaria</a> lõuna- ja <a href="/wiki/Kreeka" title="Kreeka">Kreeka</a> põhjaosas ning vastab enam-vähem <a href="/wiki/Traakia" title="Traakia">Traakiale</a>. Ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast <i>peukē</i> 'mänd'. </p><p>Rumeelia mänd on <a href="/wiki/Relikt_(bioloogia)" title="Relikt (bioloogia)">relikt</a> <a href="/wiki/Tertsiaar" title="Tertsiaar">tertsiaarist</a> ja <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaare</a> <a href="/wiki/Endeem" class="mw-redirect" title="Endeem">endeem</a> nagu <a href="/wiki/Serbia_kuusk" title="Serbia kuusk">serbia kuuskki</a>. Tema <a href="/wiki/Levila" title="Levila">levila</a> jaguneb kaheks osaks, mida eraldab umbes 200 km laiune vöönd, kus asuvad <a href="/wiki/Vardari_j%C3%B5gi" class="mw-redirect" title="Vardari jõgi">Vardari</a> ja <a href="/wiki/Ju%C5%BEna_Morava" title="Južna Morava">Južna Morava</a> jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, <a href="/wiki/Makedoonia" class="mw-disambig" title="Makedoonia">Makedoonias</a>, Ida-<a href="/wiki/Albaania" title="Albaania">Albaanias</a>, Põhja-Kreekas, <a href="/wiki/Montenegro" title="Montenegro">Montenegros</a> ja Edela-<a href="/wiki/Serbia" title="Serbia">Serbias</a> ning selle kogupindala on umbes 300 km². </p><p>Rumeelia mänd kasvab 20–30, harva kuni 40 m kõrguseks. <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüve</a> läbimõõt on kuni 1,5 m. Eluiga võib soodsates tingimustes küündida üle 600 aasta. Rumeelia mänd talub tugevat <a href="/wiki/Tuul" title="Tuul">tuult</a> ja talvekülma kuni -29...-34 °C. <b><a href="/wiki/Rumeelia_m%C3%A4nd" title="Rumeelia mänd">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="3._nädal" data-mw-thread-id="h-3._nädal"><span id="3._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-3._nädal"></span>3. nädal<span data-mw-comment-end="h-3._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "3. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_(%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9),_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg" class="mw-file-description" title="Filaret Gumilevski"><img alt="Filaret Gumilevski" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg/150px-%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg" decoding="async" width="150" height="197" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg/225px-%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg/300px-%D0%A4%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B5%D1%82_%28%D0%93%D1%83%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%29%2C_%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%BF_%D0%A7%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B8_%D0%9D%D0%B5%D0%B6%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_01.jpg 2x" data-file-width="394" data-file-height="518"/></a><figcaption>Filaret Gumilevski</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Filaret_(Gumilevski)" title="Filaret (Gumilevski)">Filaret</a></b> (kodanikunimi <b>Dmitri Grigorjevitš Gumilevski</b>; <a href="/wiki/Vene_keel" title="Vene keel">vene keeles</a> Дмитрий Григорьевич Гумилевский; <a href="/wiki/4._november" title="4. november">4. november</a> (<a href="/wiki/Juliuse_kalender" title="Juliuse kalender">vkj</a> 23. oktoober) <a href="/wiki/1805" title="1805">1805</a> <a href="/w/index.php?title=Konobejevo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Konobejevo (pole veel kirjutatud)">Konobejevo</a>, <a href="/wiki/Tambovi_kubermang" title="Tambovi kubermang">Tambovi kubermang</a> – <a href="/wiki/21._august" title="21. august">21. august</a> (vkj 9. august) <a href="/wiki/1866" title="1866">1866</a> <a href="/wiki/Konotop" title="Konotop">Konotop</a>) oli <a href="/wiki/Venelased" title="Venelased">vene</a> <a href="/wiki/%C3%95igeusk" title="Õigeusk">õigeusu</a> vaimulik ja usuteadlane, <a href="/wiki/1842" title="1842">1842</a>–48 <a href="/wiki/Vene_%C3%95igeusu_Kirik" title="Vene Õigeusu Kirik">Vene Õigeusu Kiriku</a> <a href="/wiki/Riia_vikaarpiiskopkond" title="Riia vikaarpiiskopkond">Riia piiskop</a>. </p><p>Tema ametiajal toimus <a href="/wiki/Liivimaa_kubermang" title="Liivimaa kubermang">Liivimaa kubermangus</a> <a href="/wiki/Usuvahetusliikumine" title="Usuvahetusliikumine">usuvahetusliikumine</a>, mille tulemusel astus õigeusku üle saja tuhande eesti ja läti <a href="/wiki/Talupoeg" title="Talupoeg">talupoja</a>. Samuti asutati tema ametiajal veebruaris <a href="/wiki/1846" title="1846">1846</a> <a href="/wiki/Riia" title="Riia">Riiga</a> vaimulik kool, millest kasvas 4 aastat hiljem välja <a href="/wiki/Riia_Vaimulik_Seminar" title="Riia Vaimulik Seminar">Riia Vaimulik Seminar</a>. </p><p>Hiljem oli ta <a href="/wiki/1848" title="1848">1848</a>–59 <a href="/w/index.php?title=Harkivi_ja_Bogoduhhivi_piiskopkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Harkivi ja Bogoduhhivi piiskopkond (pole veel kirjutatud)">Harkovi ja Ahtõrka piiskop</a> ning <a href="/wiki/1859" title="1859">1859</a>–66 <a href="/w/index.php?title=T%C5%A1ernigivi_ja_Novgorod-Siverski_piiskopkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tšernigivi ja Novgorod-Siverski piiskopkond (pole veel kirjutatud)">Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop</a>. </p><p><a href="/w/index.php?title=Ukraina_%C3%95igeusu_Kirik_(Moskva_patriarhaat)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ukraina Õigeusu Kirik (Moskva patriarhaat) (pole veel kirjutatud)">Ukraina Õigeusu Kirikus</a> austatakse Filaretti <a href="/wiki/P%C3%BChak" title="Pühak">pühakuna</a>. Ta kanoniseeriti <a href="/wiki/2009" title="2009">2009</a>. aastal. <b><a href="/wiki/Filaret_(Gumilevski)" title="Filaret (Gumilevski)">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="4._nädal" data-mw-thread-id="h-4._nädal"><span id="4._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-4._nädal"></span>4. nädal<span data-mw-comment-end="h-4._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "4. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Uranus_moons.jpg" class="mw-file-description" title="Uraani kuud"><img alt="Uraani kuud" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Uranus_moons.jpg/150px-Uranus_moons.jpg" decoding="async" width="150" height="84" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Uranus_moons.jpg/225px-Uranus_moons.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Uranus_moons.jpg/300px-Uranus_moons.jpg 2x" data-file-width="3840" data-file-height="2160"/></a><figcaption>Uraani kuud</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Uraan_(planeet)" title="Uraan (planeet)">Uraan</a></b> on <a href="/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem" title="Päikesesüsteem">Päikesesüsteemi</a> seitsmes <a href="/wiki/Planeet" title="Planeet">planeet</a>. </p><p>Uraan kuulub <a href="/wiki/Hiidplaneet" title="Hiidplaneet">hiidplaneetide</a> hulka. Tema <a href="/wiki/Raadius" title="Raadius">raadius</a> on Päikesesüsteemi planeetide seas 3. ja <a href="/wiki/Mass" title="Mass">mass</a> 4. kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav <a href="/wiki/Paljas_silm" title="Paljas silm">palja silmagagi</a>, ei märganud vanaaja vaatlejad seda hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. </p><p>Uraani avastas <a href="/wiki/31._m%C3%A4rts" title="31. märts">31. märtsil</a> <a href="/wiki/1781" title="1781">1781</a> <a href="/wiki/Sakslased" title="Sakslased">Saksa päritolu</a> <a href="/wiki/Suurbritannia" title="Suurbritannia">Inglise</a> <a href="/wiki/Amat%C3%B6%C3%B6rastronoomia" title="Amatöörastronoomia">amatöörastronoom</a> <a href="/wiki/William_Herschel" title="William Herschel">William Herschel</a> <a href="/wiki/Teleskoop" title="Teleskoop">teleskoobi</a> abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga <a href="/wiki/George_III" title="George III">George III</a> auks <b>Georgium Sidus</b>eks (<a href="/wiki/Ladina_keel" title="Ladina keel">ladina keeles</a> 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa <a href="/wiki/Astronoom" class="mw-redirect" title="Astronoom">astronoomi</a> <a href="/wiki/Johann_Elert_Bode" title="Johann Elert Bode">Johann Elert Bode</a> pandud nimi Uraan. Planeet sai nime <a href="/wiki/Vanakreeka_m%C3%BCtoloogia" title="Vanakreeka mütoloogia">vanakreeka</a> taevajumala <a href="/wiki/Uranos" title="Uranos">Uranose</a> järgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet. </p><p>Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi <a href="/w/index.php?title=Planeedi_r%C3%B5ngas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Planeedi rõngas (pole veel kirjutatud)">rõngad</a>, <a href="/wiki/Magnetosf%C3%A4%C3%A4r" title="Magnetosfäär">magnetosfäär</a> ja <a href="/wiki/Uraani_kaaslased" title="Uraani kaaslased">palju kaaslasi</a>. Uraani <a href="/wiki/Telg" title="Telg">telje</a> <a href="/w/index.php?title=Kaldenurk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kaldenurk (pole veel kirjutatud)">kaldenurk</a> <a href="/wiki/Orbiit" title="Orbiit">orbiidi</a> <a href="/wiki/Tasand" title="Tasand">tasandi</a> suhtes on vaid ligi 8°, mistõttu planeedi <a href="/wiki/P%C3%B5hjapoolus" title="Põhjapoolus">põhja-</a> ja <a href="/wiki/L%C3%B5unapoolus" title="Lõunapoolus">lõunapoolus</a> asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on <a href="/wiki/Ekvaator" title="Ekvaator">ekvaator</a>. <a href="/wiki/1986" title="1986">1986</a>. aastal "<a href="/wiki/Voyager_2" title="Voyager 2">Voyager 2</a>" tehtud <a href="/wiki/Foto" title="Foto">fotodel</a> on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes <a href="/wiki/Jupiter" title="Jupiter">Jupiteri</a> ja <a href="/wiki/Saturn" title="Saturn">Saturni</a> <a href="/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r" title="Atmosfäär">atmosfääris</a> eristatavatest <a href="/wiki/Pilv" title="Pilv">pilvemassiividest</a> ja <a href="/wiki/Torm" title="Torm">tormidest</a>. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud siiski <a href="/wiki/Aastaaeg" class="mw-redirect" title="Aastaaeg">aastaaegade</a> vaheldumist ja <a href="/wiki/Ilm" title="Ilm">ilma</a> muutumist, kuna Uraan lähenes <a href="/wiki/P%C3%B6%C3%B6rip%C3%A4ev" title="Pööripäev">pööripäevale</a>. <a href="/wiki/Tuul" title="Tuul">Tuule</a> kiirus planeedil võib olla kuni 250 m/s (900 km/h). <b><a href="/wiki/Uraan_(planeet)" title="Uraan (planeet)">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="5._nädal" data-mw-thread-id="h-5._nädal"><span id="5._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-5._nädal"></span>5. nädal<span data-mw-comment-end="h-5._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "5. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Column_of_Constantine_2.JPG" class="mw-file-description" title="Andesiidist tehtud Constantinuse sammas Istanbulis"><img alt="Andesiidist tehtud Constantinuse sammas Istanbulis" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Column_of_Constantine_2.JPG/100px-Column_of_Constantine_2.JPG" decoding="async" width="100" height="150" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Column_of_Constantine_2.JPG/150px-Column_of_Constantine_2.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Column_of_Constantine_2.JPG/200px-Column_of_Constantine_2.JPG 2x" data-file-width="3456" data-file-height="5184"/></a><figcaption>Andesiidist tehtud Constantinuse sammas Istanbulis</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Andesiit" title="Andesiit">Andesiit</a></b> on üks <a href="/wiki/Vulkaaniline_kivim" title="Vulkaaniline kivim">vulkaanilistest kivimitest</a>, tüüpiline <a href="/wiki/Keskmine_kivim" title="Keskmine kivim">keskmise koostisega</a> kivim. </p><p>Andesiit on <a href="/wiki/Basalt" title="Basalt">basaldi</a> järel kõige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on kõige levinum <a href="/wiki/Subduktsioon" title="Subduktsioon">subduktsioonivööndi</a> <a href="/wiki/Vulkanism" title="Vulkanism">vulkanismi</a> saadus ja seetõttu eriti iseloomulik <a href="/wiki/Vaikne_ookean" title="Vaikne ookean">Vaikset ookeani</a> ümbritsevale <a href="/wiki/Vaikse_ookeani_tuler%C3%B5ngas" title="Vaikse ookeani tulerõngas">tulerõngale</a>. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivööndi <a href="/wiki/Tektooniline_re%C5%BEiim" title="Tektooniline režiim">tektoonilises režiimis</a>, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse <a href="/wiki/Laava" title="Laava">laavaga</a> <a href="/wiki/Vulkaan" title="Vulkaan">vulkaanid</a> on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses <a href="/wiki/Tefra" title="Tefra">tefrat</a>. Andesiitse laavaga <a href="/wiki/Vulkaanipurse" title="Vulkaanipurse">vulkaanipursked</a> võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasnevad nendega <a href="/wiki/L%C3%B5%C3%B5mpilv" title="Lõõmpilv">lõõmpilved</a>. </p><p>Andesiit on värvuselt tume- kuni hele<a href="/wiki/Hall_(v%C3%A4rvus)" title="Hall (värvus)">hall</a> või <a href="/wiki/Pruun" title="Pruun">pruun</a>. <a href="/wiki/Mineraal" title="Mineraal">Mineraloogiliselt</a> koosneb ta peamiselt <a href="/wiki/P%C3%BCrokseenid" title="Pürokseenid">pürokseenist</a>, <a href="/wiki/Plagioklass" title="Plagioklass">plagioklassist</a>, <a href="/wiki/K%C3%BC%C3%BCnekivi" title="Küünekivi">küünekivist</a> ja <a href="/wiki/Biotiit" title="Biotiit">biotiidist</a>. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja <a href="/wiki/Datsiit" title="Datsiit">datsiidile</a>. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ja moodustab reeglina sujuva ülemineku värvitoonis: <a href="/wiki/Murenemine" title="Murenemine">murenemata</a> basalt on <a href="/wiki/Must" title="Must">must</a>, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall. Andesiidi <a href="/wiki/Tardkivimi_struktuur" title="Tardkivimi struktuur">struktuur</a> on enamasti <a href="/wiki/Porf%C3%BC%C3%BCriline_struktuur" title="Porfüüriline struktuur">porfüüriline</a>, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad <a href="/wiki/Fenokristall" title="Fenokristall">fenokristallid</a>. <b><a href="/wiki/Andesiit" title="Andesiit">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="6._nädal" data-mw-thread-id="h-6._nädal"><span id="6._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-6._nädal"></span>6. nädal<span data-mw-comment-end="h-6._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "6. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG" class="mw-file-description" title="Hall nulg"><img alt="Hall nulg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG/150px-Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG" decoding="async" width="150" height="200" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG/225px-Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG/300px-Abies_concolor_Zeromskiego_1.JPG 2x" data-file-width="2736" data-file-height="3648"/></a><figcaption>Hall nulg</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Hall_nulg" title="Hall nulg">Hall nulg</a></b> (<i>Abies concolor</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Nulg" title="Nulg">nulu</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Halli nulu avastas <a href="/wiki/1831" title="1831">1831</a> <a href="/wiki/Columbia_j%C3%B5gi" title="Columbia jõgi">Columbia jõe</a> lähedalt <a href="/wiki/%C5%A0otimaa" title="Šotimaa">šoti</a> botaanik <a href="/wiki/David_Douglas" title="David Douglas">David Douglas</a>. Teaduslikult kirjeldas halli nulgu esimesena <a href="/wiki/1858" title="1858">1858</a> <a href="/wiki/Inglismaa" title="Inglismaa">inglise</a> botaanik <a href="/wiki/George_Gordon" title="George Gordon">George Gordon</a>. </p><p>Hall nulg kasvab looduses tavaliselt 25–40 m kõrguseks, <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">tüve</a> läbimõõt on tavaliselt 9–12 dm. Registreeritud suurima puu kõrgus on 66,1 m ja tüve läbimõõt 2,23 m. Puude eluiga võib soodsates oludes küündida 300–400 aastani. </p><p>Hall nulg toodi <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopasse</a> <a href="/wiki/1851" title="1851">1851</a>. Ta osutus meil külmakindlaks ja vähenõudlikuks nii <a href="/wiki/Mullastik" title="Mullastik">mullastiku</a> kui <a href="/wiki/Kliima" title="Kliima">kliima</a> suhtes. <a href="/wiki/Eesti" title="Eesti">Eestis</a> kasvavatest nulgudest talub hall nulg linnatingimusi kõige paremini, kuid samas on ta üks valgusnõudlikumaid, kuna varjus kasvades jääb võra hõredaks. Vanades <a href="/wiki/Park" title="Park">parkides</a> on ta <a href="/wiki/Siberi_nulg" title="Siberi nulg">siberi</a> ja <a href="/wiki/Palsamnulg" title="Palsamnulg">palsamnulu</a> järel levikult kolmas nululiik. Suuri puid võib meil leida Tallinnas <a href="/wiki/N%C3%B5mme" title="Nõmme">Nõmmel</a> ja <a href="/wiki/M%C3%A4he" title="Mähe">Mähel</a>, Viljandimaal <a href="/wiki/Polli" title="Polli">Polli</a> pargis, <a href="/wiki/Salla" title="Salla">Salla</a> pargis Lääne-Virumaal ja <a href="/wiki/Heimtali" title="Heimtali">Heimtali</a> pargis Viljandimaal, kus kasvavad Eesti kõrgeimad (27 m) hallid nulud. <b><a href="/wiki/Hall_nulg" title="Hall nulg">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="7._nädal" data-mw-thread-id="h-7._nädal"><span id="7._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-7._nädal"></span>7. nädal<span data-mw-comment-end="h-7._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "7. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg" class="mw-file-description" title="Anton Tšehhov"><img alt="Anton Tšehhov" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c0/Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg/100px-Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg" decoding="async" width="100" height="142" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c0/Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg/150px-Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c0/Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg/200px-Anton_Chekhov_with_bow-tie_sepia_image.jpg 2x" data-file-width="332" data-file-height="470"/></a><figcaption>Anton Tšehhov</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Anton_T%C5%A1ehhov" title="Anton Tšehhov">Anton Tšehhov</a></b> (<a href="/wiki/29._jaanuar" title="29. jaanuar">29. jaanuar</a> <small>(<a href="/wiki/Juliuse_kalender" title="Juliuse kalender">vkj</a> 17. jaanuar)</small> <a href="/wiki/1860" title="1860">1860</a> <a href="/wiki/Taganrog" title="Taganrog">Taganrog</a> – <a href="/wiki/15._juuli" title="15. juuli">15. juuli</a> <a href="/wiki/1904" title="1904">1904</a> <a href="/w/index.php?title=Badenweiler&action=edit&redlink=1" class="new" title="Badenweiler (pole veel kirjutatud)">Badenweiler</a>, <a href="/wiki/Saksamaa" title="Saksamaa">Saksamaa</a>) oli <a href="/wiki/Venelased" title="Venelased">vene</a> <a href="/wiki/N%C3%A4itekirjanik" title="Näitekirjanik">näite-</a> ja <a href="/w/index.php?title=Novellikirjanik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Novellikirjanik (pole veel kirjutatud)">novellikirjanik</a> ning praktiseeriv <a href="/wiki/Arst" title="Arst">arst</a>. </p><p>Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt <a href="/wiki/%C3%95igeusk" title="Õigeusk">õigeusklik</a> ja väga despootlik, tal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada. </p><p>Aastal <a href="/wiki/1876" title="1876">1876</a> kuulutas Tšehhovi isa end maksuvõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes <a href="/wiki/Moskva" title="Moskva">Moskvasse</a>. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada <a href="/wiki/G%C3%BCmnaasium" title="Gümnaasium">gümnaasium</a> ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanik oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on näidendis "<a href="/wiki/Kirsiaed" title="Kirsiaed">Kirsiaed</a>" kaupmees Lopahhini prototüüp. </p><p>Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus luges <a href="/wiki/Miguel_de_Cervantes" title="Miguel de Cervantes">Cervantese</a>, <a href="/wiki/Ivan_Turgenev" title="Ivan Turgenev">Turgenevi</a>, <a href="/wiki/Ivan_Gont%C5%A1arov" title="Ivan Gontšarov">Gontšarovi</a> ja <a href="/wiki/Arthur_Schopenhauer" title="Arthur Schopenhauer">Schopenhaueri</a> teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, <a href="/wiki/F%C3%B6ljeton" title="Följeton">följetone</a> ja humoristlikke jutustusi <a href="/wiki/Pseudon%C3%BC%C3%BCm" title="Pseudonüüm">pseudonüümide</a> Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all. Tema esimene kirjutis ilmus <a href="/wiki/20._november" title="20. november">20. novembril</a> <a href="/wiki/1882" title="1882">1882</a> Tšehhonte nime all. <b><a href="/wiki/Anton_T%C5%A1ehhov" title="Anton Tšehhov">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="8._nädal" data-mw-thread-id="h-8._nädal"><span id="8._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-8._nädal"></span>8. nädal<span data-mw-comment-end="h-8._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "8. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:GreveysZebra25.jpg" class="mw-file-description" title="Kõrbesebra"><img alt="Kõrbesebra" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/GreveysZebra25.jpg/200px-GreveysZebra25.jpg" decoding="async" width="200" height="160" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/GreveysZebra25.jpg/300px-GreveysZebra25.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/GreveysZebra25.jpg/400px-GreveysZebra25.jpg 2x" data-file-width="3560" data-file-height="2848"/></a><figcaption>Kõrbesebra</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/K%C3%B5rbesebra" title="Kõrbesebra">Kõrbesebra</a></b> ehk <b>grevi sebra</b> (<i>Equus grevyi</i>) on <a href="/wiki/Hobune_(perekond)" title="Hobune (perekond)">hobuse</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Liik_(bioloogia)" title="Liik (bioloogia)">liik</a>. </p><p>Kõrbesebrad elavad <a href="/wiki/Ida-Aafrika" title="Ida-Aafrika">Ida-Aafrikas</a> <a href="/wiki/Keenia" title="Keenia">Keenia</a> ja <a href="/wiki/Etioopia" title="Etioopia">Etioopia</a> kuiva kliimaga aladel. Kõrbesebra on arvatud <a href="/w/index.php?title=Eriti_ohustatud_liik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Eriti ohustatud liik (pole veel kirjutatud)">eriti ohustatud liikide</a> hulka. Mõnekümne aastaga on tema arvukus vähenenud üle kahe korra ja praeguseks elab looduses paar tuhat isendit. </p><p>Kõrbesebra on suurim looduses elav <a href="/wiki/Hobuslased" title="Hobuslased">hobuslane</a>. Teiste sebradega võrreldes on tema triibud peenemad ja tihedamad. Kõrbesebrad on rohusööjad ja suudavad ilma vett joomata mitu päeva hakkama saada. Erinevalt teistest hobuslastest ei moodusta kõrbesebrad püsivaid karju. </p><p>Kõrbesebra oli väidetavalt esimene sebra, kellega eurooplased kohtusid, nimelt olevat teda kasutatud <a href="/wiki/Vana-Rooma" class="mw-redirect" title="Vana-Rooma">Vana-Rooma</a> <a href="/wiki/Tsirkus" title="Tsirkus">tsirkuses</a>. Järgmised andmed pärinevad <a href="/wiki/17._sajand" title="17. sajand">17. sajandist</a>, mil <a href="/wiki/Shewa_kuningas" class="mw-redirect" title="Shewa kuningas">Shewa kuningas</a> olevat saatnud ühe sebra <a href="/wiki/T%C3%BCrgi_sultan" title="Türgi sultan">Türgi sultanile</a> ja teise <a href="/wiki/Holland" title="Holland">Hollandi</a> <a href="/wiki/Jakarta" title="Jakarta">Jakarta</a> kubernerile. Aastal <a href="/wiki/1882" title="1882">1882</a> saatis hiljem <a href="/wiki/Etioopia" title="Etioopia">Etioopia</a> valitsejaks saanud <a href="/wiki/Menelik_II" title="Menelik II">Menelik II</a> kõrbesebra kingituseks <a href="/wiki/Prantsusmaa_president" title="Prantsusmaa president">Prantsusmaa presidendile</a> <a href="/wiki/Jules_Gr%C3%A9vy" title="Jules Grévy">Jules Grévyle</a>. Kui avastati, et sebra erineb juba varem tuttavatest lõuna pool elavatest sugulastest, saigi ta presidendi auks endale nime. <b><a href="/wiki/K%C3%B5rbesebra" title="Kõrbesebra">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="9._nädal" data-mw-thread-id="h-9._nädal"><span id="9._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-9._nädal"></span>9. nädal<span data-mw-comment-end="h-9._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "9. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg" class="mw-file-description" title="Prandi jõe ümbrus"><img alt="Prandi jõe ümbrus" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0a/Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg/150px-Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg" decoding="async" width="150" height="200" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0a/Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg/225px-Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0a/Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg/300px-Prandi_j%C3%B5e_%C3%BCmbrus.jpg 2x" data-file-width="1500" data-file-height="2000"/></a><figcaption>Prandi jõe ümbrus</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Prandi_j%C3%B5gi" title="Prandi jõgi">Prandi jõgi</a></b> (ka <b>Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi</b> ja <b>Tori jõgi</b>) on <a href="/wiki/J%C3%A4rva_maakond" title="Järva maakond">Järvamaal</a> asuv <a href="/wiki/J%C3%B5gi" title="Jõgi">jõgi</a>, <a href="/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi" title="Pärnu jõgi">Pärnu jõe</a> vasakpoolne <a href="/wiki/Lisaj%C3%B5gi" title="Lisajõgi">lisajõgi</a>. See saab alguse <a href="/wiki/Prandi" title="Prandi">Prandi</a> külas olevast <a href="/wiki/Prandi_Allikaj%C3%A4rv" title="Prandi Allikajärv">Prandi Allikajärvest</a> ja suubub Pärnu jõkke selle <a href="/wiki/Keskjooks" title="Keskjooks">keskjooksul</a> 99,5 km kaugusel suudmest <a href="/wiki/Vilita" title="Vilita">Vilita</a> külas <a href="/wiki/S%C3%A4revere" title="Särevere">Särevere</a> aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² <a href="/wiki/Valgla" title="Valgla">valglaga</a>. </p><p>Eesti <a href="/wiki/Siseveekogu" title="Siseveekogu">siseveekogude</a> olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam <a href="/wiki/Vesi" title="Vesi">vesi</a> Prandi jõe <a href="/wiki/%C3%9Clemjooks" title="Ülemjooks">ülemjooksul</a>. <a href="/wiki/Alamjooks" title="Alamjooks">Alamjooksul</a> on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub <a href="/wiki/Reostus" class="mw-redirect" title="Reostus">reostust</a> lähedalasuvatest farmidest, elumajadest ja loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõe vett seal suplemiseks kõlbmatuks. </p><p><a href="/wiki/1969" title="1969">1969</a>. aastal leiti Prandi jõe äärest <a href="/wiki/Rikassaare" title="Rikassaare">Rikassaarest</a> esemete arvu poolest Eesti suurim <a href="/wiki/Rikassaare_relvaleid" title="Rikassaare relvaleid">relvaleid</a>: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad <a href="/wiki/6._sajand" title="6. sajand">6. sajandist</a>. <b><a href="/wiki/Prandi_j%C3%B5gi" title="Prandi jõgi">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="10._nädal" data-mw-thread-id="h-10._nädal"><span id="10._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-10._nädal"></span>10. nädal<span data-mw-comment-end="h-10._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "10. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Abies_fraseri_range_map_1.png" class="mw-file-description" title="Fraseri nulu levila"><img alt="Fraseri nulu levila" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Abies_fraseri_range_map_1.png/150px-Abies_fraseri_range_map_1.png" decoding="async" width="150" height="150" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Abies_fraseri_range_map_1.png/225px-Abies_fraseri_range_map_1.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Abies_fraseri_range_map_1.png/300px-Abies_fraseri_range_map_1.png 2x" data-file-width="7253" data-file-height="7252"/></a><figcaption>Fraseri nulu levila</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Fraseri_nulg" title="Fraseri nulg">Fraseri nulg</a></b> (<i>Abies fraseri</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Nulg" title="Nulg">nulu</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Puu sai nime esmaavastaja, <a href="/wiki/%C5%A0otlased" title="Šotlased">šoti</a> <a href="/wiki/Botaanik" title="Botaanik">botaaniku</a> <a href="/wiki/John_Fraser" title="John Fraser">John Fraseri</a> (1750–1811) järgi. </p><p>Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrgeks ja <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">tüve</a> läbimõõt on kuni 3 dm. Puu suurim registreeritud kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm. Puu keskmine eluiga on 150 aastat. </p><p>Fraseri nulu <a href="/wiki/Levila" title="Levila">levila</a> asub <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Ameerika" title="Põhja-Ameerika">Põhja-Ameerika</a> idaosas <a href="/wiki/Apalat%C5%A1id" title="Apalatšid">Apalatšide</a> lõunaosas 1372–2037 m kõrgusel üle merepinna. Hajus levila jääb <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Carolina" title="Põhja-Carolina">Põhja-Carolinasse</a>, <a href="/wiki/Tennessee" title="Tennessee">Tennesseesse</a> ja <a href="/wiki/Virginia" title="Virginia">Virginiasse</a>. </p><p>Fraseri nulg toodi <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopasse</a> <a href="/wiki/1811" title="1811">1811</a>. aastal. Meile jõudis ta 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Fraseri nulgu kasvatatakse meil <a href="/wiki/Park" title="Park">parkides</a> <a href="/w/index.php?title=Ilupuu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ilupuu (pole veel kirjutatud)">ilupuuna</a>, metsas ta kohalike puudega konkureerida ei suuda. Ta on meil hästi <a href="/wiki/Aklimatiseerumine" class="mw-redirect" title="Aklimatiseerumine">aklimatiseerunud</a>, mida näitavad rikkalik käbikandvus ja parkides esinev looduslik uuendus. <a href="/wiki/K%C3%A4bi" title="Käbi">Käbid</a> kasvavad tal alumistelgi <a href="/wiki/Oks" title="Oks">okstel</a>, mida üldjuhul nulgudel ei esine. Puu on meil üsna külmakindel, taludes külma kuni -29...-34 °C, mistõttu kannatab ainult karmidel talvedel. <a href="/wiki/Vari" title="Vari">Varju</a> talub ta samuti küllalt hästi. <b><a href="/wiki/Fraseri_nulg" title="Fraseri nulg">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="11._nädal" data-mw-thread-id="h-11._nädal"><span id="11._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-11._nädal"></span>11. nädal<span data-mw-comment-end="h-11._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "11. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Mart_Saar_(cropped).jpg" class="mw-file-description" title="Mart Saar (1932)"><img alt="Mart Saar (1932)" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Mart_Saar_%28cropped%29.jpg/100px-Mart_Saar_%28cropped%29.jpg" decoding="async" width="100" height="167" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Mart_Saar_%28cropped%29.jpg/150px-Mart_Saar_%28cropped%29.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/Mart_Saar_%28cropped%29.jpg/200px-Mart_Saar_%28cropped%29.jpg 2x" data-file-width="555" data-file-height="927"/></a><figcaption>Mart Saar (1932)</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Mart_Saar" title="Mart Saar">Mart Saar</a></b> (<a href="/wiki/28._september" title="28. september">28. september</a> <a href="/wiki/1882" title="1882">1882</a> <a href="/wiki/H%C3%BCpassaare" title="Hüpassaare">Hüpassaare</a> – <a href="/wiki/28._oktoober" title="28. oktoober">28. oktoober</a> <a href="/wiki/1963" title="1963">1963</a> <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinn</a>) oli eesti <a href="/wiki/Helilooja" title="Helilooja">helilooja</a>, organist ja pianist. </p><p>Ta sündis <a href="/wiki/Suure-Jaani" title="Suure-Jaani">Suure-Jaani</a> lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev <a href="/wiki/Loodus" title="Loodus">loodus</a> ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid <a href="/wiki/Kaansoo" title="Kaansoo">Kaansoos</a>, Suure-Jaanis ja <a href="/wiki/P%C3%B5ltsamaa" title="Põltsamaa">Põltsamaal</a> astus ta <a href="/wiki/1901" title="1901">1901</a>. aastal <a href="/wiki/Peterburi_konservatoorium" title="Peterburi konservatoorium">Peterburi konservatooriumi</a>, kus õppis <a href="/wiki/Louis_Homilius" title="Louis Homilius">Louis Homiliuse</a> käe all <a href="/wiki/Orel" title="Orel">orelit</a> ning <a href="/wiki/Anatoli_Ljadov" title="Anatoli Ljadov">Anatoli Ljadovi</a> ja <a href="/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov" title="Nikolai Rimski-Korsakov">Nikolai Rimski-Korsakovi</a> juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. <a href="/wiki/1904" title="1904">1904</a>. ja <a href="/wiki/1907" title="1907">1907</a>. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas. </p><p>Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartusse</a>, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja <a href="/wiki/Klaver" title="Klaver">klaverit</a>. <a href="/wiki/1921" title="1921">1921</a>. aastal puhkes tema Tartu korteris <a href="/wiki/Tulekahju" title="Tulekahju">tulekahju</a> ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävisid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. <a href="/wiki/1943" title="1943">1943</a>. aastal asus ta tööle <a href="/wiki/Tallinna_Konservatoorium" class="mw-redirect" title="Tallinna Konservatoorium">Tallinna Konservatooriumi</a>, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid <a href="/wiki/Ester_M%C3%A4gi" title="Ester Mägi">Ester Mägi</a>, <a href="/wiki/Harri_Otsa" title="Harri Otsa">Harri Otsa</a>, <a href="/wiki/Valter_Ojak%C3%A4%C3%A4r" title="Valter Ojakäär">Valter Ojakäär</a>, <a href="/wiki/Arne_Oit" title="Arne Oit">Arne Oit</a> ja <a href="/wiki/Jaan_R%C3%A4%C3%A4ts" title="Jaan Rääts">Jaan Rääts</a>. <b><a href="/wiki/Mart_Saar" title="Mart Saar">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="12._nädal" data-mw-thread-id="h-12._nädal"><span id="12._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-12._nädal"></span>12. nädal<span data-mw-comment-end="h-12._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=12" title="Muuda alaosa "12. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Laiuse_Castle_ruins.jpg" class="mw-file-description" title="Laiuse ordulinnuse varemed"><img alt="Laiuse ordulinnuse varemed" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/12/Laiuse_Castle_ruins.jpg/150px-Laiuse_Castle_ruins.jpg" decoding="async" width="150" height="113" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/12/Laiuse_Castle_ruins.jpg/225px-Laiuse_Castle_ruins.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/12/Laiuse_Castle_ruins.jpg/300px-Laiuse_Castle_ruins.jpg 2x" data-file-width="2272" data-file-height="1704"/></a><figcaption>Laiuse ordulinnuse varemed</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Laiuse_ordulinnus" title="Laiuse ordulinnus">Laiuse ordulinnus</a></b> (<a href="/wiki/Saksa_keel" title="Saksa keel">saksa keeles</a> <i>Schloß Lais</i>) oli <a href="/wiki/Liivi_ordu" class="mw-redirect" title="Liivi ordu">Liivi ordu</a> rajatud <a href="/wiki/Linnus" title="Linnus">linnus</a> praeguse <a href="/wiki/Laiusev%C3%A4lja" title="Laiusevälja">Laiusevälja</a> küla territooriumil. </p><p>Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad <a href="/wiki/15._sajand" title="15. sajand">15. sajandi</a> algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba <a href="/wiki/14._sajand" title="14. sajand">14. sajandi</a> algul. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus <a href="/wiki/Viljandi_komtuurkond" title="Viljandi komtuurkond">Viljandi komtuurkonda</a> ja talitses <a href="/wiki/Kursi_linnus" class="mw-redirect" title="Kursi linnus">Kursi linnuse</a> <a href="/w/index.php?title=Abilinnus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Abilinnus (pole veel kirjutatud)">abilinnusena</a>. </p><p><a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõja</a> ja <a href="/wiki/Poola-Rootsi_s%C3%B5da_(1600%E2%80%931629)" title="Poola-Rootsi sõda (1600–1629)">Rootsi-Poola sõja</a> käigus piirati linnust mitu korda. Osa linnusest hävis <a href="/wiki/1620._aastad" title="1620. aastad">1620. aastatel</a> ja ülejäänu suuresti vahemikus <a href="/wiki/1702" title="1702">1702</a>–<a href="/wiki/1704" title="1704">1704</a>. Pärast <a href="/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da" title="Põhjasõda">Põhjasõda</a> jäi linnus kasutuseta ja selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis. </p><p>Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud <a href="/wiki/Ehitism%C3%A4lestis" title="Ehitismälestis">ehitismälestiseks</a>. <b><a href="/wiki/Laiuse_ordulinnus" title="Laiuse ordulinnus">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="13._nädal" data-mw-thread-id="h-13._nädal"><span id="13._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-13._nädal"></span>13. nädal<span data-mw-comment-end="h-13._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=13" title="Muuda alaosa "13. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Crater_Lake_winter_pano2.jpg" class="mw-file-description" title="Crater Lake talvel"><img alt="Crater Lake talvel" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/01/Crater_Lake_winter_pano2.jpg/150px-Crater_Lake_winter_pano2.jpg" decoding="async" width="150" height="74" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/01/Crater_Lake_winter_pano2.jpg/225px-Crater_Lake_winter_pano2.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/01/Crater_Lake_winter_pano2.jpg/300px-Crater_Lake_winter_pano2.jpg 2x" data-file-width="6260" data-file-height="3100"/></a><figcaption>Crater Lake talvel</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Crater_Lake" title="Crater Lake">Crater Lake</a></b> ('Kraatrijärv') on <a href="/wiki/USA" class="mw-redirect" title="USA">USA</a>-s <a href="/wiki/Oregon" title="Oregon">Oregonis</a> asuv <a href="/wiki/J%C3%A4rv" title="Järv">järv</a>. See on moodustunud <a href="/wiki/Mazama_vulkaan" title="Mazama vulkaan">Mazama vulkaani</a> <a href="/wiki/Kaldeera" title="Kaldeera">kaldeerasse</a>. </p><p>Järve <a href="/wiki/Pindala" title="Pindala">pindala</a> on 52,9 km², <a href="/wiki/Ruumala" title="Ruumala">ruumala</a> 19 km³. Tema suurim <a href="/wiki/S%C3%BCgavus" title="Sügavus">sügavus</a> on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Crater Lake on USA sügavaim järv, maailmas on ta sügavuselt seitsmes. </p><p>Järve ega sellest välja ei voola ühtegi <a href="/wiki/J%C3%B5gi" title="Jõgi">jõge</a>. Veetase püsib stabiilsena, sest <a href="/wiki/Aurumine" title="Aurumine">aurumine</a> ja <a href="/wiki/Sademed" title="Sademed">sademed</a> on tasakaalus. </p><p>Crater Lake'i kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt <a href="/wiki/Bat%C3%BCmeetria" title="Batümeetria">batümeetriliselt</a> uuritud, on väga liigestunud. </p><p>Aastal <a href="/wiki/1902" title="1902">1902</a> moodustati Crater Lake'i ümber <a href="/wiki/Crater_Lake%27i_rahvuspark" title="Crater Lake'i rahvuspark">Crater Lake'i rahvuspark</a>, mida külastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti. </p><p>Üks järve vaatamisväärsusi on <i><a href="/wiki/Old_Man_of_the_Lake" title="Old Man of the Lake">Old Man of the Lake</a></i>, suur puu, mis on järves vähemalt aastast <a href="/wiki/1896" title="1896">1896</a> vertikaalselt ringi hulpinud. Tänu külmale veele on puu üsna hästi säilinud. <b><a href="/wiki/Crater_Lake" title="Crater Lake">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="14._nädal" data-mw-thread-id="h-14._nädal"><span id="14._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-14._nädal"></span>14. nädal<span data-mw-comment-end="h-14._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=14" title="Muuda alaosa "14. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG" class="mw-file-description" title="Orav õilsal nulul"><img alt="Orav õilsal nulul" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/63/Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG/150px-Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/63/Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG/225px-Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/63/Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG/300px-Tamiasciurus_douglasii_6021.JPG 2x" data-file-width="4272" data-file-height="2848"/></a><figcaption>Orav õilsal nulul</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/%C3%95ilis_nulg" title="Õilis nulg">Õilis nulg</a></b> (<i>Abies amabilis</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Nulg" title="Nulg">nulu</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuud" class="mw-redirect" title="Okaspuud">okaspuu</a>. </p><p>Õilis nulg on nulgude kohta pikaealine, elades üldjuhul 250–500 aastat vanaks. Vanim leitud puu oli üle 800 aasta vana. </p><p>Puu on üsna kõrge, kasvab 30–40, soodsates oludes ka 50–60 (harva 75) m kõrgeks. <a href="/wiki/V%C3%B5ra" title="Võra">Võra</a> on väga korrapärane, koonusjas-kuhikjas ja ulatub vanadelgi puudel maapinnani. <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüve</a> läbimõõt on 0,6–1,2 (harva kuni 1,8) m. Tüve <a href="/wiki/Puukoor" title="Puukoor">koor</a> on noortel puudel valkjashall, hiljem punakashall, rohkete vaigumahutitega, vanas eas tekib tüve allosas rõmeline <a href="/wiki/Korp" title="Korp">korp</a>. </p><p><a href="/wiki/Juur" title="Juur">Juurestik</a> on maapinna lähedal, mistõttu <a href="/wiki/Tuul" title="Tuul">tuulele</a> avatud kasvukohtades võib esineda <a href="/wiki/Tormiheide" class="mw-redirect" title="Tormiheide">tormiheidet</a>. <a href="/wiki/M%C3%BCkoriisa" title="Mükoriisa">Mükoriisat</a> esineb peamiselt seeneliigiga <i>Cenococcum graniforme</i>. </p><p><a href="/wiki/Okas" title="Okas">Okkad</a> on 2–4 cm pikad, tipus sälguga, all on kaks valget <a href="/wiki/%C3%95hul%C3%B5he" title="Õhulõhe">õhulõheriba</a>. Noorena on okkad oliivrohelised, matid ja kleepuvad. Okkad paiknevad <a href="/wiki/V%C3%B5rse" title="Võrse">võrsel</a> <a href="/wiki/Spiraal" title="Spiraal">spiraalselt</a>. Kõik okkad käänduvad alusel, nii et õhulõheribad jäävad allapoole. <b><a href="/wiki/%C3%95ilis_nulg" title="Õilis nulg">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="15._nädal" data-mw-thread-id="h-15._nädal"><span id="15._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-15._nädal"></span>15. nädal<span data-mw-comment-end="h-15._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=15" title="Muuda alaosa "15. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg" class="mw-file-description" title="Sergei Rahmaninov"><img alt="Sergei Rahmaninov" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a5/%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg/150px-%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg" decoding="async" width="150" height="207" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a5/%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg/225px-%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a5/%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg/300px-%E3%82%BB%E3%83%AB%E3%82%B2%E3%82%A4%E3%83%BB%E3%83%A9%E3%83%95%E3%83%9E%E3%83%8B%E3%83%8E%E3%83%95.jpg 2x" data-file-width="908" data-file-height="1256"/></a><figcaption>Sergei Rahmaninov</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Sergei_Rahmaninov" title="Sergei Rahmaninov">Sergei Rahmaninov</a></b> [serg'ei rahm'aaninov] (<a href="/wiki/Vene_keel" title="Vene keel">vene keeles</a> Сергей Васильевич Рахманинов; <a href="/wiki/1._aprill" title="1. aprill">1. aprill</a> (<a href="/wiki/Vkj" class="mw-redirect" title="Vkj">vkj</a> 20. märts) <a href="/wiki/1873" title="1873">1873</a> <a href="/w/index.php?title=Semjonovo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Semjonovo (pole veel kirjutatud)">Semjonovo</a> <a href="/wiki/Novgorod" class="mw-redirect" title="Novgorod">Novgorodi</a> lähedal – <a href="/wiki/28._m%C3%A4rts" title="28. märts">28. märts</a> <a href="/wiki/1943" title="1943">1943</a> <a href="/wiki/USA" class="mw-redirect" title="USA">USA</a> <a href="/wiki/Beverly_Hills" title="Beverly Hills">Beverly Hills</a>) oli <a href="/wiki/Venelased" title="Venelased">vene</a> <a href="/wiki/Helilooja" title="Helilooja">helilooja</a>, <a href="/wiki/Pianist" title="Pianist">pianist</a> ja <a href="/wiki/Dirigent" title="Dirigent">dirigent</a>, viimane <a href="/wiki/Romantism" title="Romantism">romantik</a> vene muusikaajaloos. </p><p>Ta hakkas 4-aastaselt <a href="/wiki/Klaver" title="Klaver">klaverit</a> õppima ja pandi 9-aastaselt <a href="/wiki/Peterburi_konservatoorium" title="Peterburi konservatoorium">Peterburi konservatooriumi</a>. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see häiris aga klaveriõpinguid ja viis ta õpetajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga. </p><p>Pärast 1. <a href="/wiki/S%C3%BCmfoonia" title="Sümfoonia">sümfoonia</a> esmaettekande ebaõnnestumist <a href="/wiki/1897" title="1897">1897</a> langes varem palju edu saavutanud helilooja <a href="/wiki/Depressioon" title="Depressioon">depressiooni</a> ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast <a href="/wiki/Oktoobrirevolutsioon" title="Oktoobrirevolutsioon">Oktoobrirevolutsiooni</a> emigreerus ta <a href="/wiki/1917" title="1917">1917</a> USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost. </p><p>Tema tähtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 <a href="/wiki/Ooper" title="Ooper">ooperit</a> (neist tähtsaim on "Aleko"), <a href="/wiki/Prel%C3%BC%C3%BCd" title="Prelüüd">prelüüdid</a>, "Etüüd-pildid", <a href="/wiki/Vesper_(muusika)" title="Vesper (muusika)">vesprid</a>, kaks klaveri<a href="/wiki/Sonaat" title="Sonaat">sonaati</a>, "<a href="/wiki/Rapsoodia" title="Rapsoodia">Rapsoodia</a> <a href="/wiki/Niccol%C3%B2_Paganini" title="Niccolò Paganini">Paganini</a> teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised <a href="/wiki/Tants" title="Tants">tantsud</a>". <b><a href="/wiki/Sergei_Rahmaninov" title="Sergei Rahmaninov">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="16._nädal" data-mw-thread-id="h-16._nädal"><span id="16._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-16._nädal"></span>16. nädal<span data-mw-comment-end="h-16._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=16" title="Muuda alaosa "16. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Accipiter_nisus_MHNT.jpg" class="mw-file-description" title="Raudkulli munad"><img alt="Raudkulli munad" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/39/Accipiter_nisus_MHNT.jpg/150px-Accipiter_nisus_MHNT.jpg" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/39/Accipiter_nisus_MHNT.jpg/225px-Accipiter_nisus_MHNT.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/39/Accipiter_nisus_MHNT.jpg/300px-Accipiter_nisus_MHNT.jpg 2x" data-file-width="6143" data-file-height="4095"/></a><figcaption>Raudkulli munad</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Raudkull" title="Raudkull">Raudkull</a></b> (<i>Accipiter nisus</i>) on <a href="/wiki/Haugaslased" title="Haugaslased">haugaslaste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Haugas" title="Haugas">hauka</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/R%C3%B6%C3%B6vlind" title="Röövlind">röövlind</a>. </p><p>Raudkull on väikest või keskmist kasvu haugaslane. Laiad <a href="/wiki/Tiib" title="Tiib">tiivad</a> ja pikk <a href="/wiki/Saba" title="Saba">saba</a> aitavad linnul <a href="/wiki/Puu" title="Puu">puude</a> vahel manööverdada. Linnu kehapikkus on 28–40 cm, tiiva pikkus 18–26 cm ja tiibade siruulatus 56–78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad üksteisest suuruse ja <a href="/wiki/Sulg" title="Sulg">sulgede</a> värvuse poolest. Emased on isastest 16–20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% rohkem. Isaslinnu kehamass on 120–160, emaslinnul 225–320 grammi. </p><p>Linnu <a href="/wiki/Jalg" title="Jalg">jalad</a> on karvadeta, pikad ja saledad, kollased kuni oranžikaskollased. <a href="/wiki/K%C3%BC%C3%BCs" title="Küüs">Küüned</a> ja <a href="/wiki/Nokk" title="Nokk">nokk</a> on mustad. Isaslinnu <a href="/wiki/Silm" title="Silm">silmad</a> on kollakasoranžid kuni oranžikaspunased (vanalindudel võivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oranžid (mõnikord oranžikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes järk-järgult järjest kollasemaks. </p><p>Raudkull sarnaneb väliselt <a href="/wiki/Kanakull" title="Kanakull">kanakulliga</a>, kuid on sellest natuke väiksem ja palju kergem. Ta on suhteliselt pikema <a href="/w/index.php?title=Jookse&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jookse (pole veel kirjutatud)">jooksme</a> ja pikemate <a href="/wiki/Varvas" title="Varvas">varvastega</a>. Nad mõlemad on tüüpilised haukad ja kuuluvad samasse perekonda. <b><a href="/wiki/Raudkull" title="Raudkull">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="17._nädal" data-mw-thread-id="h-17._nädal"><span id="17._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-17._nädal"></span>17. nädal<span data-mw-comment-end="h-17._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=17" title="Muuda alaosa "17. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><b><a href="/wiki/T%C5%A1uudid" title="Tšuudid">Tšuudid</a></b> (<a href="/wiki/Vene_keel" title="Vene keel">vene keeles</a> чудь, чюдь) on <a href="/wiki/Vana-Vene" class="mw-redirect" title="Vana-Vene">Vana-Vene</a> <a href="/wiki/Leetopiss" title="Leetopiss">leetopissides</a> kasutatud <a href="/wiki/Etnon%C3%BC%C3%BCm" title="Etnonüüm">etnonüüm</a>, mida arvatakse 9.–10. sajandi kontekstis tähistavat teatud või kõiki <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeresoomlased" title="Läänemeresoomlased">läänemeresoome</a> rahvaid või laiemalt isegi kõiki <a href="/wiki/Kirde-Euroopa" title="Kirde-Euroopa">Kirde-Euroopa</a> mitteslaavlasi, alates <a href="/wiki/11._sajand" title="11. sajand">11. sajandist</a> aga enamasti <a href="/wiki/Eestlased" title="Eestlased">eestlasi</a>. Hilisemas vene rahvakeeles on sõna чудь või selle teisendeid kasutatud erinevate läänemeresoome, samuti <a href="/wiki/Siber" title="Siber">Siberi</a> ja <a href="/wiki/Kaug-Ida" title="Kaug-Ida">Kaug-Ida</a> rahvaste kohta. <a href="/wiki/19._sajand" title="19. sajand">19. sajandil</a> on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige <a href="/wiki/Vepslased" title="Vepslased">vepslasi</a>. Tšuudid on ka tegelased mitme Kirde-Euroopa rahva <a href="/wiki/Folkloor" class="mw-redirect" title="Folkloor">folklooris</a>. </p><p>Esimesed kindlad teated tšuudidest pärinevad Vana-Vene leetopissidest (esmamaining <a href="/wiki/1113" title="1113">1113</a>. aasta paiku koostatud <a href="/wiki/Nestori_kroonika" title="Nestori kroonika">Nestori kroonikas</a>). On oletatud varasematki tšuudide mainimist: ajalookirjutaja <a href="/wiki/Jordanis" class="mw-redirect" title="Jordanis">Jordanis</a> teatab oma 551. või 552. aastal valminud teoses "<i>De origine actibusque Getarum</i>" ("Gootide ajaloost"), et <a href="/wiki/Idagoodid" title="Idagoodid">idagootide</a> kuningas <a href="/wiki/Ermanaric" class="mw-redirect" title="Ermanaric">Ermanaric</a> alistas teiste seas rahva nimega Thiudos. Mitmed tänapäeva autorid jagavad aga <a href="/wiki/Riho_Gr%C3%BCnthal" title="Riho Grünthal">Riho Grünthali</a> seisukohta, et nime Thiudos ei ühenda tšuudidega miski peale kõlalise sarnasuse, mis pole aga piisav argument <a href="/wiki/6._sajand" title="6. sajand">6. sajandil</a> <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopolis</a> kasutatud nime samastamiseks 12. sajandi Vana-Vene чюдь'iga. <b><a href="/wiki/T%C5%A1uudid" title="Tšuudid">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="18._nädal" data-mw-thread-id="h-18._nädal"><span id="18._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-18._nädal"></span>18. nädal<span data-mw-comment-end="h-18._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=18" title="Muuda alaosa "18. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Abies_sibirica_foliage.JPG" class="mw-file-description" title="Siberi nulu okkad"><img alt="Siberi nulu okkad" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Abies_sibirica_foliage.JPG/200px-Abies_sibirica_foliage.JPG" decoding="async" width="200" height="133" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Abies_sibirica_foliage.JPG/300px-Abies_sibirica_foliage.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Abies_sibirica_foliage.JPG/400px-Abies_sibirica_foliage.JPG 2x" data-file-width="4752" data-file-height="3168"/></a><figcaption>Siberi nulu okkad</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Siberi_nulg" title="Siberi nulg">Siberi nulg</a></b> (<i>Abies sibirica</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Nulg" title="Nulg">nulu</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Puu" title="Puu">puu</a>. </p><p>Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada kuni −50 kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik <a href="/wiki/Seenhaigused" class="mw-redirect" title="Seenhaigused">seenhaigustele</a>, mistõttu puu eluiga küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka <a href="/wiki/%C3%95husaaste" class="mw-redirect" title="Õhusaaste">saastunud õhu</a> suhtes. </p><p>Siberi nulg kasvab <a href="/wiki/P%C3%A4rismaine_elustik" title="Pärismaine elustik">pärismaisena</a> <a href="/wiki/Kontinentaalne_kliima" class="mw-redirect" title="Kontinentaalne kliima">kontinentaalse kliimaga</a> <a href="/wiki/Siber" title="Siber">Siberi</a> lääne- ja keskosa <a href="/wiki/Taiga" title="Taiga">taigas</a>, <a href="/wiki/Altai" title="Altai">Altais</a> ja <a href="/wiki/Sajaanid" title="Sajaanid">Sajaanides</a>. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud mägedes ja jõeorgudes. Ta kasvab kõige meelsamini 1900–2400 meetri kõrgusel merepinnast, mõnikord koos <a href="/wiki/Kuusk_(perekond)" title="Kuusk (perekond)">kuuse</a> või <a href="/wiki/Lehis" title="Lehis">lehisega</a>. </p><p><a href="/wiki/Eesti" title="Eesti">Eestis</a> kasvab siberi nulg <a href="/wiki/V%C3%B5%C3%B5rliik" title="Võõrliik">võõrliigina</a> vanades <a href="/wiki/Parkmets" title="Parkmets">parkmetsades</a> ja <a href="/wiki/M%C3%B5isapark" title="Mõisapark">mõisaparkides</a>. Puu on eriti hästi kodunenud <a href="/wiki/Soome" title="Soome">Soomes</a>. </p><p>Krahv <a href="/wiki/Friedrich_Berg" title="Friedrich Berg">Friedrich Berg</a> rajas <a href="/wiki/1904" title="1904">1904</a>. aastal <a href="/wiki/Sangaste_m%C3%B5is" title="Sangaste mõis">Sangaste mõisa</a> alale Lõuna-<a href="/wiki/Uural" title="Uural">Uuralist</a> <a href="/wiki/Jekaterinburg" title="Jekaterinburg">Jekaterinburgi</a> ümbrusest kogutud siberi nulu <a href="/wiki/Seeme" title="Seeme">seemnetest</a> puistu. Tänaseks on suuremate puude kõrgus 35 meetrit ja <a href="/wiki/Rinnasdiameeter" title="Rinnasdiameeter">rinnasdiameeter</a> kuni pool meetrit. <a href="/wiki/Sangaste_loss" title="Sangaste loss">Lossi</a> taha istutas ta pojapoegade sünni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja kõrgus 22,5 m. <b><a href="/wiki/Siberi_nulg" title="Siberi nulg">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="19._nädal" data-mw-thread-id="h-19._nädal"><span id="19._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-19._nädal"></span>19. nädal<span data-mw-comment-end="h-19._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=19" title="Muuda alaosa "19. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Joseph_Haydn.jpg" class="mw-file-description" title="Joseph Haydn. Thomas Hardy portree (1791)"><img alt="Joseph Haydn. Thomas Hardy portree (1791)" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/05/Joseph_Haydn.jpg/150px-Joseph_Haydn.jpg" decoding="async" width="150" height="190" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/05/Joseph_Haydn.jpg/225px-Joseph_Haydn.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/05/Joseph_Haydn.jpg/300px-Joseph_Haydn.jpg 2x" data-file-width="1000" data-file-height="1264"/></a><figcaption>Joseph Haydn. Thomas Hardy portree (1791)</figcaption></figure> <p><b>Franz Joseph Haydn</b> (<a href="/wiki/31._m%C3%A4rts" title="31. märts">31. märts</a> <a href="/wiki/1732" title="1732">1732</a> <a href="/wiki/Rohrau" title="Rohrau">Rohrau</a> – <a href="/wiki/31._mai" title="31. mai">31. mai</a> <a href="/wiki/1809" title="1809">1809</a> <a href="/wiki/Viin" title="Viin">Viin</a>), rohkem tuntud kui <b><a href="/wiki/Joseph_Haydn" title="Joseph Haydn">Joseph Haydn</a></b>, oli <a href="/wiki/Austria" title="Austria">Austria</a> <a href="/wiki/Helilooja" title="Helilooja">helilooja</a>, üks <a href="/wiki/Klassitsism_(muusika)" title="Klassitsism (muusika)">klassitsismiajastu</a> viljakaimaid ja tähtsiamaid komponiste, <a href="/wiki/Viini_klassikaline_koolkond" title="Viini klassikaline koolkond">kolmest Viini klassikust</a> vanim. </p><p>Teda nimetatakse tihti <a href="/wiki/S%C3%BCmfoonia" title="Sümfoonia">sümfoonia</a> ja <a href="/wiki/Keelpillikvartett_(%C5%BEanr)" title="Keelpillikvartett (žanr)">keelpillikvarteti</a> isaks, sest andis nende žanride arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka <a href="/wiki/Klaveritrio" title="Klaveritrio">klaveritrio</a> ja <a href="/wiki/Sonaadivorm" title="Sonaadivorm">sonaadivormi</a> arengus. </p><p>Haydn elas pea kogu elu Austrias ja töötas suurema osa oma karjäärist muusikuna jõukas Esterházy õukonnas. Vürsti suured maavaldused olid eemal muust maailmast, mistõttu oli Haydn kuni soliidse eani teistest heliloojatest ja nende loomingust eraldatud. Haydn ise ütles ühes kirjas, et ta oli sunnitud olema originaalne. Oma surma ajal oli Haydn üks kuulsaimaid heliloojaid Euroopas. </p><p><a href="/wiki/Michael_Haydn" title="Michael Haydn">Michael Haydn</a>, keda Joseph heliloojana kõrgelt hindas, ja tenor <a href="/w/index.php?title=Johann_Evangelist_Haydn&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johann Evangelist Haydn (pole veel kirjutatud)">Johann Evangelist Haydn</a> olid Joseph Haydni vennad. Ta oli ka <a href="/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart" title="Wolfgang Amadeus Mozart">Wolfgang Amadeus Mozarti</a> sõber ja ühe aasta <a href="/wiki/Ludwig_van_Beethoven" title="Ludwig van Beethoven">Ludwig van Beethoveni</a> õpetaja. <b><a href="/wiki/Joseph_Haydn" title="Joseph Haydn">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="20._nädal" data-mw-thread-id="h-20._nädal"><span id="20._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-20._nädal"></span>20. nädal<span data-mw-comment-end="h-20._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=20" title="Muuda alaosa "20. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Grant_Gazelle.jpg" class="mw-file-description" title="Granti gasell"><img alt="Granti gasell" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Grant_Gazelle.jpg/100px-Grant_Gazelle.jpg" decoding="async" width="100" height="144" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Grant_Gazelle.jpg/150px-Grant_Gazelle.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b2/Grant_Gazelle.jpg/200px-Grant_Gazelle.jpg 2x" data-file-width="1419" data-file-height="2050"/></a><figcaption>Granti gasell</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Granti_gasell" title="Granti gasell">Granti gasell</a></b> (<i>Nanger granti</i>) on <a href="/wiki/Veislased" title="Veislased">veislaste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Gaselllased" class="mw-redirect" title="Gaselllased">gaselllaste</a> <a href="/wiki/Alamsugukond" title="Alamsugukond">alamsugukonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Liik_(bioloogia)" title="Liik (bioloogia)">liik</a>. </p><p>Granti gasell elab <a href="/wiki/Ida-Aafrika" title="Ida-Aafrika">Ida-Aafrika</a> <a href="/wiki/Poolk%C3%B5rb" title="Poolkõrb">poolkõrbes</a> ja kuivas <a href="/wiki/Savann" title="Savann">savannis</a>. Kogu tarviliku vee saab ta toidust. </p><p>Kuival aastaajal võivad Granti gasellid moodustada kuni sajapealisi karju, põõsastikes on kari enamasti väiksem. Isased on tihti eraldi karjades. </p><p>Tugevamad isased haaravad endale territooriumi, mida nad valvavad ja teiste isaste eest kaitsevad. See on tavaliselt 0,5–2 km läbimõõduga ala, mille piirid tähistatakse <a href="/wiki/Uriin" class="mw-redirect" title="Uriin">uriini</a> ja <a href="/wiki/V%C3%A4ljaheide" class="mw-redirect" title="Väljaheide">väljaheitega</a>. Keskmiselt püsivad nad samal alal umbes 8 kuud. Kuni toit on pidevalt kättesaadav, nad uusi alasid otsima ei lähe. Emased vasikatega liiguvad 10–25-pealistes karjades sellest suuremal alal. Territooriumi omanik püüab neid oma valdustes kinni hoida, eriti <a href="/wiki/Innaaeg" class="mw-redirect" title="Innaaeg">innaajal</a>. Noored ja suguküpsed territooriumita isased luusivad ümber piiride. Ilma territooriumita isased gasellid moodustavad väga lõdvalt seotud, kuid hierarhilise karja. Tugevamad ja suuremate sarvedega isendid püüavad territooriumide valitsejateks saada ka neid teistelt üle lüües. </p><p>Granti gasell suudab joosta kiirusega kuni 80 km/h. <b><a href="/wiki/Granti_gasell" title="Granti gasell">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="21._nädal" data-mw-thread-id="h-21._nädal"><span id="21._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-21._nädal"></span>21. nädal<span data-mw-comment-end="h-21._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=21" title="Muuda alaosa "21. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Lohu_Jaanilinn_02.JPG" class="mw-file-description" title="Lohu Jaanilinn tänapäeval"><img alt="Lohu Jaanilinn tänapäeval" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Lohu_Jaanilinn_02.JPG/200px-Lohu_Jaanilinn_02.JPG" decoding="async" width="200" height="150" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Lohu_Jaanilinn_02.JPG/300px-Lohu_Jaanilinn_02.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Lohu_Jaanilinn_02.JPG/400px-Lohu_Jaanilinn_02.JPG 2x" data-file-width="2272" data-file-height="1704"/></a><figcaption>Lohu Jaanilinn tänapäeval</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Lohu_linnuse_piiramine" title="Lohu linnuse piiramine">Lohu linnuse piiramine</a></b> toimus <a href="/wiki/1223" title="1223">1223</a>./<a href="/wiki/1224" title="1224">1224</a>. aasta talvel pärast <a href="/wiki/J%C3%B5ulud" title="Jõulud">jõulupühi</a>, kui <a href="/wiki/Riia" title="Riia">riialaste</a> (<a href="/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu" title="Mõõgavendade ordu">Mõõgavendade ordu</a> ja <a href="/wiki/Riia_piiskopkond" class="mw-redirect" title="Riia piiskopkond">Riia piiskopi</a>) vägi ründas end <a href="/wiki/Loone_linnus" class="mw-redirect" title="Loone linnus">Lohu linnuses</a> (või <a href="/wiki/Keava_linnus" class="mw-redirect" title="Keava linnus">Keava linnuses</a>) kaitsvaid <a href="/wiki/Harjumaa" title="Harjumaa">harjulasi</a>. Pärast kahenädalast piiramist andsid seesolijad alla. </p><p><a href="/wiki/1220" title="1220">1220</a>. aasta lõpuks oli kogu Mandri-Eesti läinud välisvõimude kontrolli alla: <a href="/wiki/Sakala" title="Sakala">Sakala</a> ja <a href="/wiki/Ugandi" title="Ugandi">Ugandi</a> Mõõgavendade ordule, ülejäänu <a href="/wiki/Taani_kuningas" title="Taani kuningas">Taani kuningale</a> <a href="/wiki/Valdemar_II" title="Valdemar II">Valdemar II</a>-le. Seni samuti Eesti alade valitsemisele pretendeerinud Riia piiskop <a href="/wiki/Albert_(Riia_piiskop)" title="Albert (Riia piiskop)">Albert</a> ametlikult küll tunnustas sellist jaotust, kuid ei kaotanud lootust tulevikus territooriume enda kasuks ümber jagada. Soodne võimalus tekkis selleks seoses 1223. aasta alguseks üle Eesti levinud Taani ja ordu vastase ülestõusuga. Vastuhaku mahasurumiseks palusid mõõgavennad Riia piiskopi abi ja omavahel lepiti kokku, et edaspidi saab ordu endale 1/3 ning Riia ja Eesti piiskopid 2/3 Eesti aladest. <b><a href="/wiki/Lohu_linnuse_piiramine" title="Lohu linnuse piiramine">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="22._nädal" data-mw-thread-id="h-22._nädal"><span id="22._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-22._nädal"></span>22. nädal<span data-mw-comment-end="h-22._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=22" title="Muuda alaosa "22. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Douglasie2.jpg" class="mw-file-description" title="Hariliku ebatsuuga puit"><img alt="Hariliku ebatsuuga puit" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Douglasie2.jpg/150px-Douglasie2.jpg" decoding="async" width="150" height="222" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Douglasie2.jpg/225px-Douglasie2.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Douglasie2.jpg/300px-Douglasie2.jpg 2x" data-file-width="637" data-file-height="942"/></a><figcaption>Hariliku ebatsuuga puit</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Harilik_ebatsuuga" title="Harilik ebatsuuga">Harilik ebatsuuga</a></b> (<i>Pseudotsuga menziesii</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Ebatsuuga" title="Ebatsuuga">ebatsuuga</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Eurooplastest avastas liigi <a href="/wiki/%C5%A0otlased" title="Šotlased">šoti</a> kirurg ja loodusteadlane <a href="/wiki/Archibald_Menzies" title="Archibald Menzies">Archibald Menzies</a>, kes leidis harilikud ebatsuugad <a href="/wiki/Vancouveri_saar" title="Vancouveri saar">Vancouveri saarelt</a> <a href="/wiki/1792" title="1792">1792</a>. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. <a href="/wiki/1825" title="1825">1825</a>. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik <a href="/wiki/David_Douglas" title="David Douglas">David Douglas</a>, kelle järgi on puule antud ingliskeelne nimi <i>Douglas-fir</i>. Tema kogutud <a href="/wiki/Seeme" title="Seeme">seemned</a> jõudsid <a href="/wiki/Suurbritannia" title="Suurbritannia">Suurbritanniasse</a> <a href="/wiki/1827" title="1827">1827</a>. aastal. </p><p>Harilik ebatsuuga on <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Ameerika" title="Põhja-Ameerika">Põhja-Ameerika</a> lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Väärtusliku <a href="/wiki/Puit" title="Puit">puidu</a> ja suure tootlikkuse tõttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopas</a> ja <a href="/wiki/Uus-Meremaa" title="Uus-Meremaa">Uus-Meremaal</a>. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m³/ha raievanusega 50–80 aastat. </p><p>Harilikul ebatsuugal on mitu <a href="/wiki/Teisend" class="mw-disambig" title="Teisend">teisendit</a>. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkõige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. <i>caesia</i>). <b><a href="/wiki/Harilik_ebatsuuga" title="Harilik ebatsuuga">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="23._nädal" data-mw-thread-id="h-23._nädal"><span id="23._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-23._nädal"></span>23. nädal<span data-mw-comment-end="h-23._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=23" title="Muuda alaosa "23. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-right" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Bundesarchiv_Bild_102-14393,_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg" class="mw-file-description" title="SA juht Ernst Röhm (1934)"><img alt="SA juht Ernst Röhm (1934)" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d0/Bundesarchiv_Bild_102-14393%2C_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg/150px-Bundesarchiv_Bild_102-14393%2C_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg" decoding="async" width="150" height="282" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d0/Bundesarchiv_Bild_102-14393%2C_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg/225px-Bundesarchiv_Bild_102-14393%2C_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Bundesarchiv_Bild_102-14393%2C_Ernst_R%C3%B6hm_crop.jpg 2x" data-file-width="299" data-file-height="562"/></a><figcaption>SA juht <a href="/wiki/Ernst_R%C3%B6hm" title="Ernst Röhm">Ernst Röhm</a> (1934)</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Pikkade_nugade_%C3%B6%C3%B6" title="Pikkade nugade öö">Pikkade nugade öö</a></b>, mõnikord nimetatud ka <b>operatsiooniks Koolibri</b> või <b>Röhmi putšiks</b>, oli <a href="/w/index.php?title=Poliitiline_m%C3%B5rv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Poliitiline mõrv (pole veel kirjutatud)">poliitiliste mõrvade</a> sari, mis toimus <a href="/wiki/Kolmas_riik" title="Kolmas riik">Saksamaal</a> ajavahemikul <a href="/wiki/30._juuni" title="30. juuni">30. juuni</a> – <a href="/wiki/2._juuli" title="2. juuli">2. juuli</a> <a href="/wiki/1934" title="1934">1934</a>. Mõrvatute hulgas olid mitmed <a href="/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_T%C3%B6%C3%B6lispartei" title="Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei">Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei</a> (NSDAP) vasaktiiva juhtivad tegelased, nende hulgas <a href="/wiki/Gregor_Strasser" title="Gregor Strasser">Gregor Strasser</a>. Samuti mõrvati väljapaistvad konservatiivsed <a href="/wiki/Natsism" class="mw-redirect" title="Natsism">natsismivastased</a> ekskantsler <a href="/wiki/Kurt_von_Schleicher" title="Kurt von Schleicher">Kurt von Schleicher</a> ja <a href="/wiki/1923" title="1923">1923</a>. aastal Hitleri <a href="/wiki/%C3%95llesaali_put%C5%A1" class="mw-redirect" title="Õllesaali putš">Õllesaali putši</a> maha surunud <a href="/w/index.php?title=Gustav_Ritter_von_Kahr&action=edit&redlink=1" class="new" title="Gustav Ritter von Kahr (pole veel kirjutatud)">Gustav Ritter von Kahr</a>. Paljud tapetutest olid poolsõjalise pruunsärklastest rünnakrühma <i><a href="/wiki/Sturmabteilung" title="Sturmabteilung">Sturmabteilung</a></i> (SA) liikmed. </p><p><a href="/wiki/Adolf_Hitler" title="Adolf Hitler">Adolf Hitler</a> pöördus SA ja selle juhi <a href="/wiki/Ernst_R%C3%B6hm" title="Ernst Röhm">Ernst Röhmi</a> vastu, sest ta nägi SA iseseisvuses ja kalduvuses tänavavägivallale otsest ohtu tema äsja saavutatud poliitilisele võimule. Lisaks kasutas Hitler "puhastust" selleks, et õiendada arveid vanade vaenlastega ja vaigistada asekantsleri <a href="/wiki/Franz_von_Papen" title="Franz von Papen">Franz von Papeni</a> ümber koondunud natsirežiimi kriitikuid. </p><p>Pikkade nugade ööst on teada 85 tapetu nimed, kellest enamik olid SA liikmed. Lõplik ohvrite arv võis olla 150 ja 200 vahel. Arreteerituid oli üle tuhande. Suurema osa mõrvadest sooritasid <i><a href="/wiki/Schutzstaffel" class="mw-redirect" title="Schutzstaffel">Schutzstaffel</a></i> (SS) ja režiimi salapolitsei <a href="/wiki/Gestapo" title="Gestapo">Gestapo</a> (<i>Geheime Staatspolizei</i>). "Puhastus" kindlustas ja tugevdas <a href="/wiki/Reichswehr" title="Reichswehr">Reichswehri</a> toetust Hitlerile. <b><a href="/wiki/Pikkade_nugade_%C3%B6%C3%B6" title="Pikkade nugade öö">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="24._nädal" data-mw-thread-id="h-24._nädal"><span id="24._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-24._nädal"></span>24. nädal<span data-mw-comment-end="h-24._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=24" title="Muuda alaosa "24. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-right" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Greater_Spotted_Eagles.jpg" class="mw-file-description" title="Suur-konnakotkas"><img alt="Suur-konnakotkas" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Greater_Spotted_Eagles.jpg/150px-Greater_Spotted_Eagles.jpg" decoding="async" width="150" height="212" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Greater_Spotted_Eagles.jpg/225px-Greater_Spotted_Eagles.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Greater_Spotted_Eagles.jpg/300px-Greater_Spotted_Eagles.jpg 2x" data-file-width="1271" data-file-height="1800"/></a><figcaption>Suur-konnakotkas</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Suur-konnakotkas" title="Suur-konnakotkas">Suur-konnakotkas</a></b> (<i>Clanga clanga</i>, varem <i>Aquila clanga</i>) on tumepruun <a href="/wiki/Haugaslased" title="Haugaslased">haugaslaste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Kotkas_(perekond)" title="Kotkas (perekond)">kotka</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Linnud" title="Linnud">lind</a>. </p><p>Suur-konnakotkas pesitseb väga suurel maa-alal <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri" title="Läänemeri">Läänemerest</a> <a href="/wiki/Vaikne_ookean" title="Vaikne ookean">Vaikse ookeanini</a>, mille pindala on vähemalt 8 miljonit ruutkilomeetrit. Liigi arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt languses. Suur-konnakotkas sarnaneb oluliselt arvukama <a href="/wiki/V%C3%A4ike-konnakotkas" title="Väike-konnakotkas">väike-konnakotkaga</a> sedavõrd, et neid on keeruline eristada. Linnu suuruse ja lennusilueti järgi suudavad seda teha vaid kogenud vaatlejad. </p><p>Sarnaselt väike-konnakotkaga kuulub liik Eestis <a href="/wiki/Looduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis#I_kaitsekategooria_loomaliigid" title="Looduskaitse all olevad liigid Eestis">I kaitsekategooriasse</a>. Hinnanguliselt pesitseb meil 2012. aasta seisuga 5–10 paari suur-konnakotkaid. Neist üle pooled on segapaarid väike-konnakotkaga. </p><p>Suur-konnakotkas eelistab elupaikadena metsastunud <a href="/wiki/M%C3%A4rgala" title="Märgala">märgalasid</a>, hõreda <a href="/wiki/Mets" title="Mets">metsaga</a> avatud <a href="/wiki/M%C3%A4gi" title="Mägi">mäeharjasid</a>, metsanurki koos <a href="/wiki/Padur" title="Padur">paduritega</a>, <a href="/wiki/Raba" title="Raba">rabasid</a> või üleujutatud <a href="/wiki/Luhad" class="mw-redirect" title="Luhad">luhtasid</a> ja <a href="/wiki/Lamm" title="Lamm">lamme</a>. <a href="/wiki/Kesk-Aasia" title="Kesk-Aasia">Kesk-Aasias</a> sobivad pesitsemiseks kuivad metsaga kaetud mäenõlvad. <b><a href="/wiki/Suur-konnakotkas" title="Suur-konnakotkas">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="25._nädal" data-mw-thread-id="h-25._nädal"><span id="25._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-25._nädal"></span>25. nädal<span data-mw-comment-end="h-25._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=25" title="Muuda alaosa "25. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-right" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif" class="mw-file-description" title="Pärnu–Viljandi–Tartu veetee"><img alt="Pärnu–Viljandi–Tartu veetee" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/79/P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif/200px-P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif" decoding="async" width="200" height="78" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/79/P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif/300px-P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/79/P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif/400px-P%C3%A4rnu-Viljandi-Tartu_veetee.gif 2x" data-file-width="846" data-file-height="330"/></a><figcaption>Pärnu–Viljandi–Tartu veetee</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/P%C3%A4rnu%E2%80%93Viljandi%E2%80%93Tartu_veetee" title="Pärnu–Viljandi–Tartu veetee">Pärnu–Viljandi–Tartu veetee</a></b> on oletatavasti kunagi <a href="/wiki/Liiklus" title="Liiklus">liiklemiseks</a> kasutusel olnud <a href="/wiki/Veetee" title="Veetee">veetee</a> <a href="/wiki/P%C3%A4rnu" title="Pärnu">Pärnust</a> läbi <a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a> <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartuni</a> mööda <a href="/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi" title="Pärnu jõgi">Pärnu</a>, <a href="/wiki/Navesti_j%C3%B5gi" title="Navesti jõgi">Navesti</a>, <a href="/wiki/Halliste_j%C3%B5gi" title="Halliste jõgi">Halliste</a> ja <a href="/wiki/Raudna_j%C3%B5gi" title="Raudna jõgi">Raudna</a> jõge <a href="/wiki/Veelahe" title="Veelahe">veelahkmel</a> oleva <a href="/wiki/Viljandi_j%C3%A4rv" title="Viljandi järv">Viljandi järveni</a> ning sealt edasi <a href="/wiki/T%C3%A4nassilma_j%C3%B5gi" title="Tänassilma jõgi">Tänassilma jõe</a>, <a href="/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv" title="Võrtsjärv">Võrtsjärve</a> ja <a href="/wiki/Emaj%C3%B5gi" title="Emajõgi">Suure Emajõe</a> kaudu Tartuni. </p><p>Pärnu–Viljandi–Tartu veetee (ennekõike selle kõige küsitavama läbitavusega Raudna–Viljandi–Tänassilma lõigu) kunagist olemasolu on oletatud, toetudes vanadele kaartidele, kus Pärnu ja Tartu vahelisi jõgesid ja järvi näidatakse katkematu veesoonena, ning kirjutistele, mis osutavad võimalusele liigelda paadiga Tänassilma jõe, Viljandi järve ja Raudna jõe vahel. Samuti on juhitud tähelepanu asjaolule, et Suur Emajõgi ja Pärnu jõgi on <a href="/wiki/Muinasaeg" class="mw-redirect" title="Muinasaeg">muinas</a>- ja <a href="/wiki/Keskaeg" title="Keskaeg">keskajal</a> kandnud ühte ja sedasama nime, et veetasemed jõgedes ja järvedes olid varem arvatavasti kõrgemad ning et veetee seletaks keskaegse Viljandi ning muinas- ja keskaegse Tartu toimimist kaubanduskeskusena. Mõned autorid pole esitatud argumente siiski piisavalt veenvateks pidanud ja kahtlevad veetee olemasolus või küllaldases läbitavuses. <b><a href="/wiki/P%C3%A4rnu%E2%80%93Viljandi%E2%80%93Tartu_veetee" title="Pärnu–Viljandi–Tartu veetee">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="26._nädal" data-mw-thread-id="h-26._nädal"><span id="26._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-26._nädal"></span>26. nädal<span data-mw-comment-end="h-26._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=26" title="Muuda alaosa "26. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg" class="mw-file-description" title="Keerdmänni käbi ja seemikud"><img alt="Keerdmänni käbi ja seemikud" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1a/Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg/200px-Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg" decoding="async" width="200" height="134" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1a/Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg/300px-Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1a/Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg/400px-Lodgepole_pine_seedlings_Yellowstone.jpg 2x" data-file-width="1999" data-file-height="1340"/></a><figcaption>Keerdmänni käbi ja seemikud</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Keerdm%C3%A4nd" title="Keerdmänd">Keerdmänd</a></b> ehk <b>keerdokkaline mänd</b> (<i>Pinus contorta</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/M%C3%A4nd_(perekond)" title="Mänd (perekond)">männi</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Keerdmännil eristatakse kolme <a href="/wiki/Teisend_(bioloogia)" title="Teisend (bioloogia)">teisendit</a>. Liigi põhiteisendi, rannikuteisendi var. <i>contorta</i> leidis <a href="/wiki/1826" title="1826">1826</a>. aastal <a href="/wiki/Columbia_j%C3%B5gi" title="Columbia jõgi">Columbia jõe</a> suudme lähedalt <a href="/wiki/%C5%A0otimaa" title="Šotimaa">šoti</a> botaanik <a href="/wiki/David_Douglas" title="David Douglas">David Douglas</a>. <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopasse</a> toodi see <a href="/wiki/1831" title="1831">1831</a>. aastal, sisemaa teisendid var. <i>murrayana</i> <a href="/wiki/1853" title="1853">1853</a>. ja var. <i>latifolia</i> <a href="/wiki/1854" title="1854">1854</a>. aastal. </p><p>Keerdmänni suure <a href="/wiki/Levila" title="Levila">levila</a> tõttu varieeruvad tema asukoha kõrgus merepinnast ja kasvutingimused üsna palju. Areaali põhjaosas kasvab ta otse merepiiril ja kõige kaugemas lõunaosas tõuseb mägedes 3900 m kõrguseni. </p><p>Ta sobib hästi linnade haljastusse, kuna talub <a href="/wiki/Heitgaas" title="Heitgaas">heitgaase</a> ja <a href="/wiki/Tahm" title="Tahm">tahma</a> ning on küllalt dekoratiivne. </p><p>Eesti vanimad keerdmännipuistud on rajatud <a href="/wiki/1920._aastad" title="1920. aastad">1920.</a> ja <a href="/wiki/1930._aastad" title="1930. aastad">1930. aastail</a> ning need asuvad peamiselt endises <a href="/wiki/Harku" title="Harku">Harku</a> metskonnas <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinna</a> lähedal, endises <a href="/wiki/Roela" title="Roela">Roela</a> metskonnas <a href="/wiki/Rakvere" title="Rakvere">Rakverest</a> lõuna pool, <a href="/wiki/J%C3%A4rvselja" title="Järvselja">Järvseljal</a> ja <a href="/wiki/Tihemetsa" title="Tihemetsa">Tihemetsal</a>. <b><a href="/wiki/Keerdm%C3%A4nd" title="Keerdmänd">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="27._nädal" data-mw-thread-id="h-27._nädal"><span id="27._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-27._nädal"></span>27. nädal<span data-mw-comment-end="h-27._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=27" title="Muuda alaosa "27. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Paris_Green_(Schweinfurter_Gr%C3%BCn).JPG" class="mw-file-description" title="Schweinfurdi roheline putukamärgina"><img alt="Schweinfurdi roheline putukamärgina" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG/150px-Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG" decoding="async" width="150" height="200" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG/225px-Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG/300px-Paris_Green_%28Schweinfurter_Gr%C3%BCn%29.JPG 2x" data-file-width="1200" data-file-height="1600"/></a><figcaption>Schweinfurdi roheline putukamärgina</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Schweinfurdi_roheline" title="Schweinfurdi roheline">Schweinfurdi roheline</a></b>, <a href="/w/index.php?title=Kahjurit%C3%B5rjevahend&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kahjuritõrjevahend (pole veel kirjutatud)">kahjuritõrjevahendina</a> ka <b>Pariisi roheline</b> on ere-<a href="/wiki/Smaragdroheline" title="Smaragdroheline">smaragdroheline</a> väga mürgine anorgaaniline <a href="/wiki/V%C3%A4rvipigment" title="Värvipigment">värvipigment</a>, koostiselt <a href="/wiki/Vask" title="Vask">vask</a>(II)atsetoarseniit Cu(CH<sub>3</sub>COO)<sub>2</sub> · 3Cu(AsO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>. </p><p>Laiatarbekaubana hakkas seda <a href="/wiki/1816" title="1816">1816</a> tootma Wilhelm Sattler <a href="/wiki/Schweinfurt" title="Schweinfurt">Schweinfurdis</a> vabrikus Farben und Bleiweiss. Selle järgi sai värv nimegi. Lühikese ajaga arendas Sattler selle moekaubaks ning värvi kasutati ta sära tõttu teatridekoratsioonide, peo- ja balliruumide kujundamisel, kangavärvina ballikleitidel, kunstlilledel ja tekstiilitrükivärvina mujal moes, vaipadel, tekstiilist seinakatetel ja eesriietel, isegi <a href="/wiki/K%C3%BC%C3%BCnal" title="Küünal">küünalde</a> ja <a href="/wiki/Toiduv%C3%A4rv" class="mw-redirect" title="Toiduvärv">toiduvärvide</a> koosseisus. <a href="/wiki/Tapeet" title="Tapeet">Tapeetide</a> trükkimisel rakendati seda esmakordselt <a href="/wiki/1822" title="1822">1822</a> ja roheline tapeet sai peagi väga nõutuks. </p><p>Et roheline värv võib põhjustada tervisehäireid, hakati oletama juba <a href="/wiki/1839" title="1839">1839</a>. <a href="/wiki/1848" title="1848">1848</a> keelati esmakordselt otsesõnu Schweinfurdi rohelise kasutamine tapeetide trükkimisel. Eelkõige avaldus kahjulik mõju soojades ja niisketes ruumides, kus värv hakkas hallituse vms toimel lagunema ja <a href="/wiki/Arseen" title="Arseen">arseen</a> lendus. </p><p>Arseeni sisaldava värviga tapeetide mõju tervisele uuris <a href="/wiki/19._sajand" title="19. sajand">19. sajandil</a> <a href="/wiki/Tartu_%C3%9Clikool" title="Tartu Ülikool">Tartu Ülikooli</a> farmaatsiaprofessor <a href="/wiki/Johann_Georg_No%C3%ABl_Dragendorff" class="mw-redirect" title="Johann Georg Noël Dragendorff">Johann Georg Noël Dragendorff</a> ja ta suunas oma õpilasigi seda uurima. Üks neist uuris, kas esinenud mürgistusjuhtumid võisid olla seotud tapeetide ja riideesemete arseenisisaldusega, ning <a href="/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_muuseum" title="Tartu Ülikooli muuseum">Tartu Ülikooli muuseumis</a> asub tema <a href="/wiki/1889" title="1889">1889</a> kaitstud <a href="/wiki/Doktorit%C3%B6%C3%B6" title="Doktoritöö">doktoritööga</a> seotud tapeediproovide kollektsioon. <b><a href="/wiki/Schweinfurdi_roheline" title="Schweinfurdi roheline">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="28._nädal" data-mw-thread-id="h-28._nädal"><span id="28._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-28._nädal"></span>28. nädal<span data-mw-comment-end="h-28._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=28" title="Muuda alaosa "28. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Tulbihindade_indeks.svg" class="mw-file-description" title="Tulbihindade muutus 1637. aastal"><img alt="Tulbihindade muutus 1637. aastal" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/Tulbihindade_indeks.svg/150px-Tulbihindade_indeks.svg.png" decoding="async" width="150" height="106" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/Tulbihindade_indeks.svg/225px-Tulbihindade_indeks.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/97/Tulbihindade_indeks.svg/300px-Tulbihindade_indeks.svg.png 2x" data-file-width="1052" data-file-height="744"/></a><figcaption>Tulbihindade muutus 1637. aastal</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Tulbimaania" title="Tulbimaania">Tulbimaania</a></b> (ka <b>tulbihullus</b>, <a href="/wiki/Hollandi_keel" title="Hollandi keel">hollandi keeles</a> <i>tulpenmanie, tulpomanie, tulpenwoede, tulpengekte</i> ja <i>bollengekte</i>) oli nähtus <a href="/wiki/Hollandi_kuldajastu" title="Hollandi kuldajastu">Hollandi kuldajastul</a> <a href="/wiki/17._sajand" title="17. sajand">17. sajandi</a> esimesel poolel, mil hiljuti <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopas</a> levima hakanud tulbisibulate hind kerkis erakordselt kõrgele ja seejärel langes järsult. </p><p>Tulbimaania tipus märtsis <a href="/wiki/1637" title="1637">1637</a> oli ühe tulbisibula hind kohati üle kümne korra kõrgem <a href="/w/index.php?title=Oskust%C3%B6%C3%B6line&action=edit&redlink=1" class="new" title="Oskustööline (pole veel kirjutatud)">oskustöölise</a> aastapalgast. Üldiselt peetakse seda esimeseks ajaloos talletatud <a href="/w/index.php?title=Majandusmull&action=edit&redlink=1" class="new" title="Majandusmull (pole veel kirjutatud)">majandusmulliks</a>, kuigi mõned uurijad on märkinud, et aastatel <a href="/wiki/1619" title="1619">1619</a>–<a href="/wiki/1622" title="1622">1622</a> toimunud üleeuroopaline müntide metallisisalduse vähendamine sõdade rahastamiseks (tuntud <a href="/wiki/Saksa_keel" title="Saksa keel">saksakeelse</a> nimetuse <i><a href="/w/index.php?title=Kipper_und_Wipper&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kipper und Wipper (pole veel kirjutatud)">Kipper und Wipper</a></i> all) sisaldas samuti mullile sarnaseid tunnuseid. </p><p><a href="/wiki/Tulp" title="Tulp">Tulbi</a> Euroopasse toomist seostatakse enamasti <a href="/wiki/Ogier_Ghiselin_de_Busbecq" title="Ogier Ghiselin de Busbecq">Ogier Ghiselin de Busbecqiga</a>, <a href="/wiki/Saksa-Rooma_riik" title="Saksa-Rooma riik">Saksa-Rooma</a> keisri <a href="/wiki/Ferdinand_I_(Saksa-Rooma_keiser)" title="Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)">Ferdinand I</a> saadikuga <a href="/wiki/T%C3%BCrgi_sultan" title="Türgi sultan">Türgi sultani</a> juures. Tema olevat <a href="/wiki/1554" title="1554">1554</a>. aastal saatnud <a href="/wiki/Osmanite_riik" title="Osmanite riik">Osmanite riigist</a> <a href="/wiki/Viin" title="Viin">Viini</a> esimesed tulbiseemned ja -<a href="/wiki/Sibul_(organ)" title="Sibul (organ)">sibulad</a>. Peatselt levisid tulbisibulad Viinist <a href="/wiki/Augsburg" title="Augsburg">Augsburgi</a>, <a href="/wiki/Antwerpen" title="Antwerpen">Antwerpenisse</a> ja <a href="/wiki/Amsterdam" title="Amsterdam">Amsterdami</a>. Tulbi laialdane levik ja kasvatamine <a href="/wiki/Hollandi_Vabariik" title="Hollandi Vabariik">Hollandi Vabariigis</a> algas üldlevinud seisukoha järgi <a href="/wiki/1593" title="1593">1593</a>. aasta paiku, kui flaami botaanik <a href="/w/index.php?title=Carolus_Clusius&action=edit&redlink=1" class="new" title="Carolus Clusius (pole veel kirjutatud)">Carolus Clusius</a> asus tööle <a href="/wiki/Leideni_%C3%9Clikool" title="Leideni Ülikool">Leideni Ülikoolis</a> ja rajas ülikooli juurde <a href="/w/index.php?title=Leideni_botaanikaaed&action=edit&redlink=1" class="new" title="Leideni botaanikaaed (pole veel kirjutatud)">botaanikaaia</a>. Clusius istutas botaanikaaeda oma tulbisibulad ja avastas, et need suutsid edukalt taluda Madalmaade karmimat kliimat. Peatselt pärast seda hakkas tulbi populaarsus kasvama. <b><a href="/wiki/Tulbimaania" title="Tulbimaania">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="29._nädal" data-mw-thread-id="h-29._nädal"><span id="29._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-29._nädal"></span>29. nädal<span data-mw-comment-end="h-29._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=29" title="Muuda alaosa "29. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><b><a href="/wiki/Kuralased" title="Kuralased">Kuralased</a></b> ehk <b>kurelased</b> ehk <b>kuršid</b> olid tänapäeva <a href="/wiki/L%C3%A4ti" title="Läti">Läti</a> <a href="/wiki/Kuramaa" title="Kuramaa">Kuramaa</a> lõunaosa ja Loode-<a href="/wiki/Leedu" title="Leedu">Leedu</a> aladel alates 1. aastatuhande I poolest elanud ja <a href="/wiki/17._sajand" title="17. sajand">17. sajandiks</a> assimileerunud <a href="/wiki/Kura_keel" title="Kura keel">kura ehk kurši keelt</a> kõnelenud rahvas. Kuni <a href="/wiki/13._sajand" title="13. sajand">13. sajandi</a> kirjalikes allikates võib kuralane (<i>c(h)ori</i>, <i>curones</i>) olla ka geograafiline mõiste, mille all peeti silmas nii <a href="/wiki/Baltlased" title="Baltlased">baltlastest</a> kurše kui ka Kuramaa põhjaosa <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeresoomlased" title="Läänemeresoomlased">läänemeresoome</a> rahvastikku, keda hiljem tuntakse <a href="/wiki/Kuramaa_liivlased" title="Kuramaa liivlased">Kuramaa liivlastena</a>. </p><p>Kuralaste asuala oli Läänemere idarannikul, selle lõunapoolne osa ulatus tänapäeva <a href="/wiki/Klaipeda" class="mw-redirect" title="Klaipeda">Klaipedani</a> ja algselt <a href="/wiki/Liep%C4%81ja" title="Liepāja">Liepāja</a> juures olnud põhjapiir nihkus viikingiaja jooksul veidi edasi, <a href="/w/index.php?title=Tebra&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tebra (pole veel kirjutatud)">Tebra</a> jõeni. Mitme allika järgi oli see ala viikingiajal Skandinaavia meresõitjate rüüsteretkede sagedaseks sihtkohaks. Kuralaste (<i>cori</i> nime all) esmamainimine pärineb <a href="/w/index.php?title=Bremeni_peapiiskop&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bremeni peapiiskop (pole veel kirjutatud)">Bremeni peapiiskopi</a> <a href="/w/index.php?title=Rimbert&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rimbert (pole veel kirjutatud)">Rimberti</a> umbes <a href="/wiki/875" title="875">875</a>. aastal kirjutatud tööst, kus ta muuhulgas kirjeldab <a href="/wiki/854" title="854">854</a>.–<a href="/wiki/855" title="855">855</a>. aastal kuralaste aladele korraldatud sõjaretki. Rimberti kohaselt tegid sõjakäigu Kuramaale, kus sel ajal olevat olnud 5 linna, regiooni või riiki (<a href="/wiki/Ladina_keel" title="Ladina keel">ladina keeles</a> <i>civitates</i>), kõigepealt taanlased, kes said aga lahingus lüüa, kaotasid pooled mehed ja laevad ning palju vara. <b><a href="/wiki/Kuralased" title="Kuralased">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="30._nädal" data-mw-thread-id="h-30._nädal"><span id="30._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-30._nädal"></span>30. nädal<span data-mw-comment-end="h-30._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=30" title="Muuda alaosa "30. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg" class="mw-file-description" title="Piiniad Roomas"><img alt="Piiniad Roomas" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg/150px-Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg" decoding="async" width="150" height="114" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg/225px-Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg/300px-Umbrella.pine.in.rome.arp.jpg 2x" data-file-width="1539" data-file-height="1171"/></a><figcaption>Piiniad Roomas</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Piinia" title="Piinia">Piinia</a></b> ehk <b>itaalia mänd</b> (<i>Pinus pinea</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/M%C3%A4nd_(perekond)" title="Mänd (perekond)">männi</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m kõrguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüvi</a> on sageli lühike ja vonklev, selle läbimõõt on kuni 1,5 m. </p><p><a href="/wiki/V%C3%B5ra" title="Võra">Võra</a> on noorel puul ümar ja põõsakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu võra läbimõõt võib ulatuda 40–60 meetrini. <a href="/wiki/Korp" title="Korp">Korp</a> on paks, plaatjas, punakas<a href="/wiki/Pruun" title="Pruun">pruun</a> kuni <a href="/wiki/Oran%C5%BE" title="Oranž">oranžikas</a>, <a href="/wiki/Must" title="Must">mustade</a> vöötidega, sügavrõmeline. </p><p><a href="/wiki/Okas" title="Okas">Okkad</a> on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad võrsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanustel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1½–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama täiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on kõik juveniilsed okkad välja langenud. Kuid vanadelgi puudel võib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, näiteks võrse murdmise järel. <b><a href="/wiki/Piinia" title="Piinia">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="31._nädal" data-mw-thread-id="h-31._nädal"><span id="31._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-31._nädal"></span>31. nädal<span data-mw-comment-end="h-31._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=31" title="Muuda alaosa "31. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:First_Partition_of_Poland1772.png" class="mw-file-description" title="Esimene Poola jagamine"><img alt="Esimene Poola jagamine" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/43/First_Partition_of_Poland1772.png/150px-First_Partition_of_Poland1772.png" decoding="async" width="150" height="118" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/43/First_Partition_of_Poland1772.png/225px-First_Partition_of_Poland1772.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/43/First_Partition_of_Poland1772.png/300px-First_Partition_of_Poland1772.png 2x" data-file-width="1988" data-file-height="1564"/></a><figcaption>Esimene Poola jagamine</figcaption></figure> <p>Aastal <a href="/wiki/1772" title="1772">1772</a> toimunud <b><a href="/wiki/Esimene_Poola_jagamine" title="Esimene Poola jagamine">esimene Poola jagamine</a></b> oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest <a href="/wiki/Annekteerimine" class="mw-redirect" title="Annekteerimine">annekteerimisest</a>), mis aastaks <a href="/wiki/1795" title="1795">1795</a> tegid <a href="/wiki/Rzeczpospolita" title="Rzeczpospolita">Rzeczpospolitale</a> lõpu. Esimese <a href="/wiki/Poola_jagamised" title="Poola jagamised">jagamise</a> peamiseks motiiviks olid <a href="/wiki/Venemaa_keisririik" class="mw-redirect" title="Venemaa keisririik">Venemaa</a> võimu kasv, mis hakkas ohustama <a href="/wiki/Preisi_kuningriik" title="Preisi kuningriik">Preisimaad</a> ja <a href="/wiki/Habsburgid" title="Habsburgid">Habsburgide</a> <a href="/wiki/Austria_keisririik" title="Austria keisririik">Austria keisririiki</a>. Jagamise kavandas <a href="/wiki/Friedrich_II_(Preisimaa)" class="mw-redirect" title="Friedrich II (Preisimaa)">Friedrich Suur</a>, et hoida austerlasi, kes olid sõdades <a href="/wiki/Otomani_impeerium" class="mw-redirect" title="Otomani impeerium">Otomani impeeriumiga</a> edu saavutanud Venemaa peale kadedad, uut sõda alustamast. Nõrgenenud ja juba niigi Venemaa kontrolli all olev Rzeczpospolita oli sunnitud loovutama oma tugevamatele naabritele – Venemaale, Austriale ja Preisimaale – suuri maa-alasid, et <a href="/wiki/Kesk-Euroopa" title="Kesk-Euroopa">Kesk-Euroopas</a> taastuks nende kolme riigi vaheline regionaalne tasakaal. Kuna Poola ei suutnud end tõhusalt kaitsta ja riigis olid juba varem võõrväed, siis oli ka <a href="/wiki/Seim_(Poola)" title="Seim (Poola)">Seim</a> sunnitud aastal <a href="/wiki/1773" title="1773">1773</a> nende kolme välisriigi korraldatud <a href="/w/index.php?title=Jagamisseim&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jagamisseim (pole veel kirjutatud)">Jagamisseimi</a> istungitel selle ratifitseerima. </p><p>Esimesel jagamisel kaotas Rzeczpospolita 211 000 km² maad (30% oma territooriumist) ja 4–5 miljonit elanikku, mis on ligikaudu kolmandik 14 miljonist, mis oli Poola rahvaarv enne jagamist. </p><p>Poola jaganud riike hakati selle aladel hiljem nimetama kolme musta kotka liiduks (kõigi jagamisel osalenud riikide vappidel oli musta <a href="/wiki/Kotkas" class="mw-redirect" title="Kotkas">kotka</a> kujutis, sellal kui <a href="/wiki/Poola_vapp" title="Poola vapp">Poola vapil</a> on kujutatud valget kotkast). <b><a href="/wiki/Esimene_Poola_jagamine" title="Esimene Poola jagamine">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="32._nädal" data-mw-thread-id="h-32._nädal"><span id="32._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-32._nädal"></span>32. nädal<span data-mw-comment-end="h-32._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=32" title="Muuda alaosa "32. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Inner-canberra_01MJC.png" class="mw-file-description" title="Canberra linnaplaan"><img alt="Canberra linnaplaan" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Inner-canberra_01MJC.png/150px-Inner-canberra_01MJC.png" decoding="async" width="150" height="164" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Inner-canberra_01MJC.png/225px-Inner-canberra_01MJC.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Inner-canberra_01MJC.png/300px-Inner-canberra_01MJC.png 2x" data-file-width="1100" data-file-height="1200"/></a><figcaption>Canberra linnaplaan</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Canberra" title="Canberra">Canberra</a></b> on <a href="/wiki/Austraalia" title="Austraalia">Austraalia</a> <a href="/wiki/Pealinn" title="Pealinn">pealinn</a>. See on riigi suuruselt 8. linn ja suurim linn Austraalia sisemaal. Haldusterritoriaalselt asub Canberra <a href="/wiki/Austraalia_pealinna_ala" title="Austraalia pealinna ala">Austraalia pealinna alal</a> 286 km <a href="/wiki/Sydney" title="Sydney">Sydneyst</a> edelas ja 669 km <a href="/wiki/Melbourne" title="Melbourne">Melbourne</a>'ist kirdes. Canberra kavandati kohe pealinnana. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, siis otsustati selle rivaliteedi ületamiseks <a href="/wiki/1908" title="1908">1908</a>. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja <a href="/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid" title="Ameerika Ühendriigid">ameerika</a> arhitekti <a href="/wiki/Walter_Burley_Griffin" title="Walter Burley Griffin">Walter Burley Griffini</a> kavandi. Ehitustöid alustati <a href="/wiki/1913" title="1913">1913</a>. aastal ja pealinna staatus anti Canberrale <a href="/wiki/9._mai" title="9. mai">9. mail</a> <a href="/wiki/1927" title="1927">1927</a>. </p><p>Linna planeering põhineb <a href="/wiki/Aedlinn" title="Aedlinn">aedlinna</a> mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna maa-alal, mis moodustavad üheskoos <a href="/wiki/Canberra_looduspark" title="Canberra looduspark">Canberra looduspargi</a>. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka põõsas- või metsapealinnaks (<i>bush capital</i>). Esialgu pidurdasid linna arengut <a href="/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da" title="Esimene maailmasõda">Esimene maailmasõda</a> ja <a href="/wiki/Suur_majanduskriis" class="mw-redirect" title="Suur majanduskriis">suur majanduskriis</a>, aga pärast <a href="/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da" title="Teine maailmasõda">Teist maailmasõda</a> on Canberra elanikkond kiirelt kasvanud. </p><p>Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. <a href="/wiki/Avalik_sektor" title="Avalik sektor">Avalik sektor</a> annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paiknevad Canberras riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutused. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. <b><a href="/wiki/Canberra" title="Canberra">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="33._nädal" data-mw-thread-id="h-33._nädal"><span id="33._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-33._nädal"></span>33. nädal<span data-mw-comment-end="h-33._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=33" title="Muuda alaosa "33. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><b><a href="/wiki/Uurali_algkeel" title="Uurali algkeel">Uurali algkeel</a></b> (ka <b>Uurali aluskeel, alguurali keel</b>) on hüpoteetiline <a href="/wiki/Keeleteadus" title="Keeleteadus">keeleteadlaste</a> rekonstrueeritud <a href="/wiki/Algkeel" title="Algkeel">algkeel</a>, millest pärinevad kõik <a href="/wiki/Uurali_keelkond" class="mw-redirect" title="Uurali keelkond">Uurali keelkonna</a> keeled. </p><p>Alguurali keelt räägiti kusagil <a href="/wiki/Uurali_m%C3%A4estik" class="mw-redirect" title="Uurali mäestik">Uurali mäestiku</a> läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku <a href="/wiki/Volga" title="Volga">Volga</a> jõe vesikonnas Uuralitest <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopa</a> poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis <a href="/wiki/Siber" title="Siber">Siberisse</a>. Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat eKr <a href="/w/index.php?title=Samojeedi_algkeel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Samojeedi algkeel (pole veel kirjutatud)">samojeedi</a> ja <a href="/w/index.php?title=Soomeugri_algkeel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Soomeugri algkeel (pole veel kirjutatud)">soomeugri algkeeleks</a>. Uurali algkeele laialilevimist on seostatud <a href="/w/index.php?title=T%C3%BC%C3%BCpiline_kammkeraamika_kultuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tüüpiline kammkeraamika kultuur (pole veel kirjutatud)">tüüpilise kammkeraamika kultuuriga</a> (umbes 3900–3500 aastat eKr). Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist <a href="/w/index.php?title=L%C3%A4%C3%A4neuurali_keel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lääneuurali keel (pole veel kirjutatud)">lääne</a>-, <a href="/w/index.php?title=Keskuurali_keel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Keskuurali keel (pole veel kirjutatud)">kesk</a>- ja <a href="/w/index.php?title=Idauurali_keel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Idauurali keel (pole veel kirjutatud)">idauurali keelteks</a> umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist <a href="/w/index.php?title=Seima-Turbino_v%C3%B5rgustik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Seima-Turbino võrgustik (pole veel kirjutatud)">Seima-Turbino võrgustiku</a> kaudu (u 1900–1600 eKr). </p><p>On oletusi, et alguurali keel oli suguluses <a href="/wiki/Jukagiiri_keeled" title="Jukagiiri keeled">jukagiiri</a>, <a href="/wiki/Altai_keeled" title="Altai keeled">altai</a> ja/või <a href="/wiki/Indoeuroopa_keeled" title="Indoeuroopa keeled">indoeuroopa</a> keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad <a href="/wiki/Keelkond" title="Keelkond">keelkonnad</a>, kuid taolised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud. <b><a href="/wiki/Uurali_algkeel" title="Uurali algkeel">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="34._nädal" data-mw-thread-id="h-34._nädal"><span id="34._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-34._nädal"></span>34. nädal<span data-mw-comment-end="h-34._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=34" title="Muuda alaosa "34. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Abies_grandis_bark.jpg" class="mw-file-description" title="Hiigelnulu tüvi"><img alt="Hiigelnulu tüvi" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Abies_grandis_bark.jpg/150px-Abies_grandis_bark.jpg" decoding="async" width="150" height="113" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Abies_grandis_bark.jpg/225px-Abies_grandis_bark.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Abies_grandis_bark.jpg/300px-Abies_grandis_bark.jpg 2x" data-file-width="2048" data-file-height="1536"/></a><figcaption>Hiigelnulu tüvi</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Hiigelnulg" title="Hiigelnulg">Hiigelnulg</a></b> (<i>Abies grandis</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Nulg" title="Nulg">nulu</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva rohkem kui 80 m kõrgeks, olles nulu perekonna üks kõrgeimaid esindajaid. <a href="/wiki/Vaikne_ookean" title="Vaikne ookean">Vaikse ookeani</a> rannikualal kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva üle 300 aasta. </p><p><a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüve</a> läbimõõt on tavaliselt ½–1 m, kuid soodsates tingimustes võib küündida 2 meetrini. <a href="/wiki/Puukoor" title="Puukoor">Puukoor</a> on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanadel pikirõmeline ja paks. </p><p>Hiigelnulu <a href="/wiki/Juur" title="Juur">juurestik</a> on plastiline. Sügavas ja kuivas <a href="/wiki/Muld" title="Muld">mullas</a> areneb välja <a href="/wiki/Peajuur" title="Peajuur">peajuurega</a> <a href="/w/index.php?title=Sammasjuurestik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sammasjuurestik (pole veel kirjutatud)">sammasjuurestik</a>, niiskes <a href="/wiki/Pinnas" title="Pinnas">pinnases</a> aga vaid <a href="/wiki/Narmasjuurestik" title="Narmasjuurestik">narmasjuurestik</a>. Hiigelnulu juured ei kasva nii sügavale kui <a href="/wiki/Harilik_ebatsuuga" title="Harilik ebatsuuga">harilikul ebatsuugal</a>, <a href="/wiki/Keerdm%C3%A4nd" title="Keerdmänd">keerdmännil</a> või <a href="/wiki/Kollane_m%C3%A4nd" title="Kollane mänd">kollasel männil</a>, kuid arenevad sügavamale kui <a href="/wiki/Engelmanni_kuusk" title="Engelmanni kuusk">Engelmanni kuusel</a>, <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4netsuuga" title="Läänetsuuga">läänetsuugal</a> või <a href="/wiki/Hiigelelupuu" class="mw-redirect" title="Hiigelelupuu">hiigelelupuul</a>. </p><p>Hiigelnulu <a href="/wiki/V%C3%B5ra" title="Võra">võra</a> on lai<a href="/wiki/Koonus" title="Koonus">koonusjas</a>. <a href="/wiki/V%C3%B5rse" title="Võrse">Võrsed</a> on helepruunid ja nõrgalt karvased. <a href="/wiki/Pung" title="Pung">Pungad</a> on purpurjad, rohelised või pruunid, <a href="/wiki/Vaik" title="Vaik">vaigused</a> ja ümarad. <a href="/wiki/Okas" title="Okas">Okkad</a> on 2–6 cm pikad, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ülemised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega. Nende allküljel on kaks heledat õhulõheriba. <b><a href="/wiki/Hiigelnulg" title="Hiigelnulg">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="35._nädal" data-mw-thread-id="h-35._nädal"><span id="35._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-35._nädal"></span>35. nädal<span data-mw-comment-end="h-35._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=35" title="Muuda alaosa "35. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Hans_Henrik_von_Essen_(1755-1824)_(Anton_Ulrik_Berndes)_-_Nationalmuseum_-_52658.tif" class="mw-file-description" title="Hans Henrik von Essen. Anton Ulrik Berndesi maal"><img alt="Hans Henrik von Essen. Anton Ulrik Berndesi maal" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif/lossy-page1-100px-Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif.jpg" decoding="async" width="100" height="125" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif/lossy-page1-150px-Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif/lossy-page1-200px-Hans_Henrik_von_Essen_%281755-1824%29_%28Anton_Ulrik_Berndes%29_-_Nationalmuseum_-_52658.tif.jpg 2x" data-file-width="2126" data-file-height="2666"/></a><figcaption>Hans Henrik von Essen. Anton Ulrik Berndesi maal</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/Krahv" title="Krahv">Krahv</a> <b><a href="/wiki/Hans_Henrik_von_Essen" title="Hans Henrik von Essen">Hans Henrik von Essen</a></b> (ka <b>Hans Henric von Essen</b> või <b>Hans Heinrich von Essen</b>; <a href="/wiki/26._september" title="26. september">26. september</a> <a href="/wiki/1755" title="1755">1755</a> <a href="/wiki/Kavl%C3%A5si_loss" title="Kavlåsi loss">Kavlåsi loss</a>, <a href="/wiki/V%C3%A4sterg%C3%B6tland" title="Västergötland">Västergötland</a> – <a href="/wiki/28._juuli" title="28. juuli">28. juuli</a> <a href="/wiki/1824" title="1824">1824</a> <a href="/wiki/Uddevalla" title="Uddevalla">Uddevalla</a>) oli <a href="/wiki/Rootsi" title="Rootsi">Rootsi</a> sõjaväelane (feld<a href="/wiki/Marssal" title="Marssal">marssal</a>) ja riigitegelane. Aastail <a href="/wiki/1800" title="1800">1800</a>–<a href="/wiki/1809" title="1809">1809</a> oli ta <a href="/wiki/Pommeri" title="Pommeri">Pommeri</a> ja <a href="/wiki/1814" title="1814">1814</a>–<a href="/wiki/1816" title="1816">1816</a> <a href="/wiki/Norra" title="Norra">Norra</a> <a href="/wiki/Kindralkuberner" title="Kindralkuberner">kindralkuberner</a>. </p><p>Hans Henrik von Essen sündis Rootsi riigitegelase <a href="/wiki/Vabah%C3%A4rra" title="Vabahärra">vabahärra</a> <a href="/w/index.php?title=Fredrik_Ulrik_von_Essen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Fredrik Ulrik von Essen (pole veel kirjutatud)">Fredrik Ulrik von Esseni</a> (1721–1781) ja Anne Charlotte Kruuse af Verchou (1729–1795) pojana. </p><p><a href="/wiki/Essen_(aadlisuguv%C3%B5sa)" title="Essen (aadlisuguvõsa)">Essenid</a> pärinesid <a href="/wiki/Eestimaa" title="Eestimaa">Eestimaalt</a>. Hans Henriku vanaisa vabahärra <a href="/w/index.php?title=Reinhold_Wilhelm_von_Essen_(1669%E2%80%931732)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Reinhold Wilhelm von Essen (1669–1732) (pole veel kirjutatud)">Reinhold Wilhelm von Essen</a> (1669–1732) oli Rootsi <a href="/wiki/Kindralmajor" title="Kindralmajor">kindralmajor</a> ja <a href="/wiki/Harjumaa" title="Harjumaa">Harjumaal</a> <a href="/wiki/Rapla_kihelkond" title="Rapla kihelkond">Rapla kihelkonnas</a> asuva <a href="/wiki/Lellapere_m%C3%B5is" title="Lellapere mõis">Lellapere mõisa</a> omanik. </p><p>Juba <a href="/wiki/1768" title="1768">1768</a> asus ta ratsaväeteenistusse. Nooruses õppis ta <a href="/wiki/Uppsala_%C3%9Clikool" title="Uppsala Ülikool">Uppsala</a> ja <a href="/wiki/G%C3%B6ttingeni_%C3%BClikool" title="Göttingeni ülikool">Göttingeni ülikoolis</a>. 18-aastaselt sai ta <a href="/wiki/Kornet_(auaste)" title="Kornet (auaste)">kornetiks</a> Västgöta ratsaväerügemendis. </p><p><a href="/wiki/1777" title="1777">1777</a>. aastal, olles <a href="/wiki/Leitnant" title="Leitnant">leitnandi</a> auastmes, asus ta teenima <a href="/wiki/Stockholmi_kuningapalee" class="mw-redirect" title="Stockholmi kuningapalee">Stockholmi kuningapalees</a>, kus tutvus kuningas <a href="/wiki/Gustav_III" title="Gustav III">Gustav III</a>-ga. Ta saatis kuningat mitmel tema ringreisil <a href="/wiki/Itaalia" title="Itaalia">Itaalias</a>, <a href="/wiki/Prantsusmaa" title="Prantsusmaa">Prantsusmaal</a> ja <a href="/wiki/Saksamaa" title="Saksamaa">Saksamaal</a>. Essen nimetati ka õukonna <a href="/wiki/Tallmeister" title="Tallmeister">tallmeistriks</a>. <b><a href="/wiki/Hans_Henrik_von_Essen" title="Hans Henrik von Essen">Loe edasi ...</a></b> • <b><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2012" title="Vikipeedia:Nädala artiklid 2012">Arhiiv</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="36._nädal" data-mw-thread-id="h-36._nädal"><span id="36._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-36._nädal"></span>36. nädal<span data-mw-comment-end="h-36._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=36" title="Muuda alaosa "36. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Patarei_nr_1_1919.jpg" class="mw-file-description" title="1. Suurtükiväepolgu 1. patarei Landesveeri sõja ajal"><img alt="1. Suurtükiväepolgu 1. patarei Landesveeri sõja ajal" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/Patarei_nr_1_1919.jpg/200px-Patarei_nr_1_1919.jpg" decoding="async" width="200" height="114" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/Patarei_nr_1_1919.jpg/300px-Patarei_nr_1_1919.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/Patarei_nr_1_1919.jpg/400px-Patarei_nr_1_1919.jpg 2x" data-file-width="1488" data-file-height="848"/></a><figcaption>1. Suurtükiväepolgu 1. patarei Landesveeri sõja ajal</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/1._Suurt%C3%BCkiv%C3%A4epolk" title="1. Suurtükiväepolk">1. Suurtükiväepolk</a></b> (kirjutati ka <b>1. Suurtükiväe Polk</b>) oli <a href="/wiki/Eesti_Rahvav%C3%A4gi" title="Eesti Rahvavägi">Eesti Rahvaväe</a> <a href="/wiki/Suurt%C3%BCkiv%C3%A4gi" title="Suurtükivägi">suurtükiväeüksus</a> aastatel <a href="/wiki/1918" title="1918">1918</a>–<a href="/wiki/1924" title="1924">1924</a>. Polgu ülemaks <a href="/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Eesti Vabadussõda">Eesti Vabadussõjas</a> oli <a href="/wiki/Kapten" title="Kapten">kapten</a> <a href="/wiki/Hugo_Kauler" title="Hugo Kauler">Hugo Kauler</a>. </p><p>Polgu ajalugu loetakse <a href="/wiki/Johan_Laidoner" title="Johan Laidoner">Johan Laidoneri</a> käsust Eesti 1. suurtükiväebrigaadi loomiseks 1918. aasta jaanuaris. Selle tegelik moodustamine algas sõjaministri käsul <a href="/wiki/21._november" title="21. november">21. novembril</a> 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt <a href="/wiki/Narva" title="Narva">Narva</a>, <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartu</a> ja <a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a> suunal. Osaleti ka <a href="/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da" title="Landesveeri sõda">Landesveeri sõjas</a> <a href="/wiki/L%C3%A4ti" title="Läti">Lätis</a> ja <a href="/wiki/Krasnaja_Gorka_operatsioon" title="Krasnaja Gorka operatsioon">Krasnaja Gorka operatsioonil</a> <a href="/wiki/Petrograd" class="mw-redirect" title="Petrograd">Petrogradi</a> lähistel. </p><p>Pärast Vabadussõja lõppu paiknes suurtükiväepolk <a href="/wiki/J%C3%A4gala" title="Jägala">Jägala</a> lähistel. <a href="/wiki/15._m%C3%A4rts" title="15. märts">15. märtsil</a> 1924 formeeriti üksus ümber 1. Diviisi Suurtükiväeks, mis koosnes <a href="/wiki/1._Suurt%C3%BCkiv%C3%A4egrupp" title="1. Suurtükiväegrupp">1. suurtükiväegrupist</a> asukohaga Narvas ja <a href="/wiki/2._Suurt%C3%BCkiv%C3%A4egrupp" title="2. Suurtükiväegrupp">2. suurtükiväegrupist</a> asukohaga <a href="/wiki/Rakvere" title="Rakvere">Rakveres</a>. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid <a href="/wiki/1._Diviis" title="1. Diviis">1. diviisis</a> püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiväegrupi koosseisu samade numbrite all. <b><a href="/wiki/1._Suurt%C3%BCkiv%C3%A4epolk" title="1. Suurtükiväepolk">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="37._nädal" data-mw-thread-id="h-37._nädal"><span id="37._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-37._nädal"></span>37. nädal<span data-mw-comment-end="h-37._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=37" title="Muuda alaosa "37. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Gnome-face-embarrassed.svg" class="mw-file-description" title="Piinlikkust kujutav ikoon"><img alt="Piinlikkust kujutav ikoon" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Gnome-face-embarrassed.svg/100px-Gnome-face-embarrassed.svg.png" decoding="async" width="100" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Gnome-face-embarrassed.svg/150px-Gnome-face-embarrassed.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Gnome-face-embarrassed.svg/200px-Gnome-face-embarrassed.svg.png 2x" data-file-width="48" data-file-height="48"/></a><figcaption>Piinlikkust kujutav ikoon</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Piinlikkus" title="Piinlikkus">Piinlikkus</a></b> ehk <b>piinlikkustunne</b> on <a href="/wiki/Emotsioon" title="Emotsioon">emotsioon</a>, mis on seotud olukorraga, kus teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast. </p><p>Piinlikkuse välisteks avaldusteks võivad olla <a href="/wiki/Punastamine" title="Punastamine">punastamine</a>, <a href="/wiki/Higistamine" title="Higistamine">higistamine</a> ja <a href="/wiki/Kogelemine" class="mw-redirect" title="Kogelemine">kogelemine</a>. Piinlikkust võidakse varjata <a href="/wiki/Naeratus" title="Naeratus">naeratuste</a>, <a href="/w/index.php?title=N%C3%A4rviline_naer&action=edit&redlink=1" class="new" title="Närviline naer (pole veel kirjutatud)">närvilise naeru</a> või <a href="/wiki/Viha" title="Viha">vihapurskega</a>. </p><p>Piinlikkust eristatakse <a href="/wiki/H%C3%A4bi" title="Häbi">häbist</a>, kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nõrk häbi ega pruugi üldse olla nõrgem emotsioon kui häbi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda häbi häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist ega sellele mõtlemist. Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduväärset. </p><p>On ka väidetud, et piinlikkusele erinevalt häbist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut. </p><p><a href="/w/index.php?title=Gabrielle_Taylor&action=edit&redlink=1" class="new" title="Gabrielle Taylor (pole veel kirjutatud)">Gabrielle Taylori</a> järgi esineb piinlikkus (<a href="/wiki/Inglise_keel" title="Inglise keel">inglise keeles</a> <i>embarrassment</i>) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata või ei suudeta kohaselt reageerida. <b><a href="/wiki/Piinlikkus" title="Piinlikkus">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="38._nädal" data-mw-thread-id="h-38._nädal"><span id="38._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-38._nädal"></span>38. nädal<span data-mw-comment-end="h-38._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=38" title="Muuda alaosa "38. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Pinus_longaeva_11.jpg" class="mw-file-description" title="Igimännid Nevadas üle 3300 m kõrguse mäe tipus"><img alt="Igimännid Nevadas üle 3300 m kõrguse mäe tipus" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Pinus_longaeva_11.jpg/150px-Pinus_longaeva_11.jpg" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Pinus_longaeva_11.jpg/225px-Pinus_longaeva_11.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Pinus_longaeva_11.jpg/300px-Pinus_longaeva_11.jpg 2x" data-file-width="2400" data-file-height="1600"/></a><figcaption>Igimännid Nevadas üle 3300 m kõrguse mäe tipus</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Igim%C3%A4nd" title="Igimänd">Igimänd</a></b> (<i>Pinus longaeva</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/M%C3%A4nd_(perekond)" title="Mänd (perekond)">männi</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. Pikka aega peeti teda <a href="/wiki/Ohteline_m%C3%A4nd" title="Ohteline mänd">ohtelise männi</a> <a href="/wiki/Teisend_(bioloogia)" title="Teisend (bioloogia)">teisendiks</a>. </p><p>Igimännile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab <a href="/wiki/California" title="California">Californias</a> <a href="/w/index.php?title=Valged_m%C3%A4ed&action=edit&redlink=1" class="new" title="Valged mäed (pole veel kirjutatud)">Valgetes mägedes</a>. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetõttu, et <a href="/wiki/2004" title="2004">2004</a> avastati <a href="/wiki/Rootsi" title="Rootsi">Rootsist</a> <a href="/wiki/Harilik_kuusk" title="Harilik kuusk">harilik kuusk</a>, mille <a href="/wiki/Juurestik" title="Juurestik">juurestiku</a> vanuseks määrati <a href="/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod" class="mw-redirect" title="Radiosüsiniku meetod">radiosüsiniku meetodil</a> 9550 aastat. </p><p>Igimänd on väga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m kõrgeks. <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüve</a> läbimõõt on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve läbimõõt oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m kõrge. <a href="/wiki/V%C3%B5ra" title="Võra">Võra</a> on ümar või ebakorrapärane, kõrgel mägedes tihti looklev. Tüve <a href="/wiki/Puukoor" title="Puukoor">koor</a> on punakaspruun, õhuke ja <a href="/w/index.php?title=R%C3%B5melisus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rõmelisus (pole veel kirjutatud)">rõmeline</a>. <a href="/wiki/Oks" title="Oks">Oksad</a> on tihti väändunud. <b><a href="/wiki/Igim%C3%A4nd" title="Igimänd">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="39._nädal" data-mw-thread-id="h-39._nädal"><span id="39._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-39._nädal"></span>39. nädal<span data-mw-comment-end="h-39._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=39" title="Muuda alaosa "39. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Beethoven1788.JPG" class="mw-file-description" title="Ludwig van Beethoveni surimask Ludwig van Beethoven 1786. aastal"><img alt="Ludwig van Beethoveni surimask Ludwig van Beethoven 1786. aastal" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/04/Beethoven1788.JPG/150px-Beethoven1788.JPG" decoding="async" width="150" height="180" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/04/Beethoven1788.JPG/225px-Beethoven1788.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/04/Beethoven1788.JPG/300px-Beethoven1788.JPG 2x" data-file-width="350" data-file-height="421"/></a><figcaption>Ludwig van Beethoveni surimask Ludwig van Beethoven 1786. aastal</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Ludwig_van_Beethoven" title="Ludwig van Beethoven">Ludwig van Beethoven</a></b> (arvatavasti <a href="/wiki/16._detsember" title="16. detsember">16. detsember</a> <a href="/wiki/1770" title="1770">1770</a> <a href="/wiki/Bonn" title="Bonn">Bonn</a> – <a href="/wiki/26._m%C3%A4rts" title="26. märts">26. märts</a> <a href="/wiki/1827" title="1827">1827</a> <a href="/wiki/Viin" title="Viin">Viin</a>) oli saksa <a href="/wiki/Klassitsism" title="Klassitsism">klassitsistlik</a> <a href="/wiki/Helilooja" title="Helilooja">helilooja</a> ja <a href="/wiki/Pianist" title="Pianist">pianist</a>, kolmest <a href="/wiki/Viini_klassikud" class="mw-redirect" title="Viini klassikud">Viini klassikust</a> noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju <a href="/wiki/Romantism" title="Romantism">romantistlikku</a>. </p><p>Ludwigi esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt <a href="/wiki/Christian_Gottlob_Neefe" title="Christian Gottlob Neefe">Christian Gottlob Neefe</a> juures. Kuid Bonn jäi talle väikeseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida <a href="/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart" title="Wolfgang Amadeus Mozart">Wolfgang Amadeus Mozarti</a> juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida <a href="/wiki/Joseph_Haydn" title="Joseph Haydn">Joseph Haydni</a> juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. </p><p>Beethoven kirjutas 9 <a href="/wiki/S%C3%BCmfoonia" title="Sümfoonia">sümfooniat</a>, 5 klaverikontserti, 32 klaveri<a href="/wiki/Sonaat" title="Sonaat">sonaati</a>, 2 missat, <a href="/wiki/Oratoorium" title="Oratoorium">oratooriumi</a> "Kristus Õlimäel", <a href="/wiki/Ooper" title="Ooper">ooperi</a> "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja <a href="/wiki/Laul" title="Laul">laulu</a>. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on neis tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Tema sümfooniatele on iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikem kestus ja suurem orkestrikoosseis kui tema klassikutest eelkäijate omadele. <b><a href="/wiki/Ludwig_van_Beethoven" title="Ludwig van Beethoven">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="40._nädal" data-mw-thread-id="h-40._nädal"><span id="40._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-40._nädal"></span>40. nädal<span data-mw-comment-end="h-40._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=40" title="Muuda alaosa "40. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Karepa_rand.jpg" class="mw-file-description" title="Karepa rand"><img alt="Karepa rand" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Karepa_rand.jpg/150px-Karepa_rand.jpg" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Karepa_rand.jpg/225px-Karepa_rand.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Karepa_rand.jpg/300px-Karepa_rand.jpg 2x" data-file-width="4672" data-file-height="3104"/></a><figcaption>Karepa rand</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Karepa" title="Karepa">Karepa</a></b> on <a href="/wiki/Hajaasustusala" title="Hajaasustusala">hajaasustusega</a> rannaküla <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Viru_maakond" title="Lääne-Viru maakond">Lääne-Virumaal</a> <a href="/wiki/Haljala_vald" title="Haljala vald">Haljala vallas</a> <a href="/wiki/Soome_laht" title="Soome laht">Soome lahe</a> ääres. </p><p>Enne <a href="/wiki/Eesti_omavalitsuste_haldusreform" title="Eesti omavalitsuste haldusreform">Eesti omavalitsuste haldusreformi</a> 2017. aastal kuulus küla <a href="/wiki/Vihula_vald" title="Vihula vald">Vihula valda</a>. </p><p>Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda <a href="/wiki/1541" title="1541">1541</a>. aastal metsa nimena (<i>Wald von Karrepso</i>). Rannapiirkonnas paiknev asustus jäi <a href="/wiki/Selja_m%C3%B5is" title="Selja mõis">Selja mõisa</a> maadele. Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandus ja <a href="/wiki/S%C3%B5brakaubandus" title="Sõbrakaubandus">sõbrakaubandus</a>. <a href="/wiki/20._sajand" title="20. sajand">20. sajandi</a> algul kujunes Karepa suvituspiirkonnaks. Tänapäeval on Karepa küla <a href="/wiki/Karepa_kant" title="Karepa kant">Karepa kandi</a> keskus. </p><p>Külas asub <a href="/wiki/Karepa_sadam" title="Karepa sadam">Karepa sadam</a>. Seal tegutsevad <a href="/wiki/Karepa_raamatukogu" title="Karepa raamatukogu">Karepa raamatukogu</a> ja <a href="/wiki/Karepa_rahvamaja" title="Karepa rahvamaja">Karepa rahvamaja</a>. Aastatel 1919–1962 oli külas <a href="/wiki/Karepa_algkool" title="Karepa algkool">Karepa algkool</a>. Lähipiirkonna elanike koondab <a href="/wiki/MT%C3%9C_Karepa_Selts" class="mw-redirect" title="MTÜ Karepa Selts">MTÜ Karepa Selts</a>. </p><p>Kalame taluhooned, kus sündis maalikunstnik <a href="/wiki/Richard_Sagrits" title="Richard Sagrits">Richard Sagrits</a>, on arvatud <a href="/wiki/Kultuurim%C3%A4lestis" title="Kultuurimälestis">kultuurimälestisteks</a>. Seal tegutseb <a href="/wiki/Kalame_talumuuseum" title="Kalame talumuuseum">Kalame talumuuseum</a>. </p><p>Mööda küla läänepiiri voolab <a href="/wiki/Selja_j%C3%B5gi" title="Selja jõgi">Selja jõgi</a>. Seda ümbritsevat ala kaitstakse <a href="/wiki/Selja_j%C3%B5e_maastikukaitseala" title="Selja jõe maastikukaitseala">Selja jõe maastikukaitseala</a> koosseisus. Küla läbib ka <a href="/wiki/Karepa_oja" title="Karepa oja">Karepa oja</a>. <b><a href="/wiki/Karepa" title="Karepa">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="41._nädal" data-mw-thread-id="h-41._nädal"><span id="41._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-41._nädal"></span>41. nädal<span data-mw-comment-end="h-41._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=41" title="Muuda alaosa "41. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Vintpüss <b><a href="/wiki/Mossin-Nagant" title="Mossin-Nagant">Mossin-Nagant</a></b> (ka Mosin-Nagant) ehk kolmeliiniline <a href="/wiki/Vintp%C3%BCss" title="Vintpüss">vintpüss</a> on <a href="/wiki/Poltlukk" class="mw-redirect" title="Poltlukk">poltlukuga</a> viielasuline salvvintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja <a href="/wiki/Punaarmee" title="Punaarmee">Punaarmee</a> põhirelv <a href="/wiki/1940._aastad" title="1940. aastad">1940. aastate</a> lõpuni, <a href="/wiki/Snaiper" title="Snaiper">snaiperpüssina</a> kuni <a href="/wiki/1960._aastad" title="1960. aastad">1960. aastateni</a>. See kuulus ka <a href="/wiki/Eesti_s%C3%B5jav%C3%A4gi" class="mw-redirect" title="Eesti sõjavägi">Eesti sõjaväe</a> relvastusse. Kolmeliiniline tähendab relva kaliibrit: kolm liini ehk kümnendiktolli on 7,62 mm. </p><p>Mossin-Naganti vintpüss töötati välja <a href="/wiki/1891" title="1891">1891</a>. aastal <a href="/w/index.php?title=Sergei_Mossin&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sergei Mossin (pole veel kirjutatud)">Sergei Mossini</a> juhtimisel. Esialgu oli relva nimi "3-liinine (hiljem 7,62 mm) vintpüss, 1891. aasta mudel", pärast <a href="/wiki/Oktoobrirevolutsioon" title="Oktoobrirevolutsioon">Oktoobrirevolutsiooni</a> lisati sellele patriotismi märgina Mossini nimi. Relv valmis koostöös <a href="/wiki/Belgia" title="Belgia">Belgia</a> ettevõttega <a href="/wiki/Nagant" title="Nagant">Nagant</a> ja sellepärast kasutatakse eeskätt <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemaailm" title="Läänemaailm">Läänes</a> selle kohta liitnime Mossin-Nagant. See vintpüss polnud siiski lihtne hübriid või koopia, vaid terviklahendus ja kokkuvõttes iseseisev mudel. </p><p>Aastail <a href="/wiki/1892" title="1892">1892</a>–<a href="/wiki/1948" title="1948">1948</a> valmistati üle 30 miljoni Vene vintpüssi ja <a href="/wiki/Karabiin" title="Karabiin">karabiini</a>. Ilmselt sisaldas see ka vanade püssiosade kasutamist tootmises. Lisaks valmis 1950. aastatel <a href="/wiki/Hiina" title="Hiina">Hiinas</a>, <a href="/wiki/Poola" title="Poola">Poolas</a>, <a href="/wiki/Rumeenia" title="Rumeenia">Rumeenias</a>, <a href="/wiki/Ungari" title="Ungari">Ungaris</a> ja mujal kokku veel paar miljonit püssi, eeskätt järeletehtud <a href="/wiki/1944" title="1944">1944</a>. aasta karabiine. Tootmismahult oli Vene vintpüss samas suurusjärgus <a href="/wiki/Saksamaa" title="Saksamaa">Saksa</a> Mauseri vintpüssiga. Teisi tuntud vintpüssimudeleid toodeti juba palju vähem. <b><a href="/wiki/Mossin-Nagant" title="Mossin-Nagant">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="42._nädal" data-mw-thread-id="h-42._nädal"><span id="42._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-42._nädal"></span>42. nädal<span data-mw-comment-end="h-42._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=42" title="Muuda alaosa "42. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png" class="mw-file-description" title="Suhkrumänni levila asub peamiselt Californias."><img alt="Suhkrumänni levila asub peamiselt Californias." src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c8/CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png/150px-CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png" decoding="async" width="150" height="237" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c8/CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png/225px-CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c8/CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png/300px-CL-07_Pinus_lambertiana_range_map.png 2x" data-file-width="2245" data-file-height="3547"/></a><figcaption>Suhkrumänni levila asub peamiselt Californias.</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Suhkrum%C3%A4nd" title="Suhkrumänd">Suhkrumänd</a></b> (<i>Pinus lambertiana</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/M%C3%A4nd_(perekond)" title="Mänd (perekond)">männi</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. Ta kuulub <a href="/wiki/Viieokkalised_m%C3%A4nnid" title="Viieokkalised männid">viieokkaliste mändide</a> rühma <a href="/wiki/Alamperekond" title="Alamperekond">alamperekonda</a> <i><a href="/wiki/Strobus" title="Strobus">Strobus</a></i> ja on nime saanud tüves sisalduva magusa <a href="/wiki/Vaik" title="Vaik">vaigu</a> järgi, mida <a href="/wiki/Indiaanlased" title="Indiaanlased">indiaanlased</a> kasutasid <a href="/wiki/K%C3%B6ha" title="Köha">köha</a> ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumänni <a href="/wiki/%C5%A0otimaa" title="Šotimaa">šoti</a> <a href="/wiki/Botaanik" title="Botaanik">botaanik</a> <a href="/wiki/David_Douglas" title="David Douglas">David Douglas</a> <a href="/wiki/1826" title="1826">1826</a>. aastal <a href="/wiki/Oregon" title="Oregon">Oregoni</a> territooriumilt. </p><p>Suhkrumänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m kõrguseks. Maksimaalne registreeritud kõrgus on 81,7 m, olles sellega männi perekonna kõige kõrgem esindaja. Suhkrumänni <a href="/wiki/K%C3%A4bi" title="Käbi">käbid</a> on okaspuude seas kõige suuremad, 25–50 cm pikad, sümmeetrilised, <a href="/wiki/Silinder" title="Silinder">silinderjad</a>, veidi kaardus, vaigused ja läikivalt kollakaspruunid. </p><p>Suhkrumänni levila asub <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Ameerika" title="Põhja-Ameerika">Põhja-Ameerika</a> lääneosas Oregonist kuni <a href="/wiki/Mehhiko" title="Mehhiko">Mehhiko</a> loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m kõrgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad mäenõlvad. <a href="/w/index.php?title=Puhaspuistu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Puhaspuistu (pole veel kirjutatud)">Puhaspuistus</a> kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. <b><a href="/wiki/Suhkrum%C3%A4nd" title="Suhkrumänd">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="43._nädal" data-mw-thread-id="h-43._nädal"><span id="43._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-43._nädal"></span>43. nädal<span data-mw-comment-end="h-43._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=43" title="Muuda alaosa "43. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg" class="mw-file-description" title="Channing Tatum (2017)"><img alt="Channing Tatum (2017)" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg/150px-Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg" decoding="async" width="150" height="197" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg/225px-Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg/300px-Channing_Tatum_by_Gage_Skidmore_3.jpg 2x" data-file-width="1955" data-file-height="2570"/></a><figcaption>Channing Tatum (2017)</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Channing_Tatum" title="Channing Tatum">Channing Tatum</a></b> (täisnimega <b>Channing Matthew Tatum</b>, sündinud <a href="/wiki/26._aprill" title="26. aprill">26. aprillil</a> <a href="/wiki/1980" title="1980">1980</a>) on <a href="/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid" title="Ameerika Ühendriigid">ameerika</a> <a href="/wiki/N%C3%A4itleja" title="Näitleja">näitleja</a>, <a href="/wiki/Filmiprodutsent" title="Filmiprodutsent">filmiprodutsent</a>, <a href="/wiki/Tants" title="Tants">tantsija</a> ja endine <a href="/wiki/Modell" title="Modell">modell</a>. Debüüdi filmimaailmas tegi ta <a href="/wiki/2005" title="2005">2005</a>. aastal spordidraamas "Treener Carter". Ta mängis kõrvalosa <a href="/wiki/2006" title="2006">2006</a>. aasta filmis "Hakkaja tüdruk" ja peaosa samal aastal linastunud filmis "Keelatud tants". Tatumil on olnud mitmekesiseid osatäitmisi draama- ja komöödiafilmides, sealhulgas "Kuidas ära tunda oma pühakuid" (2006), "Reegliteta võitlus" (<a href="/wiki/2009" title="2009">2009</a>), "Populaarsed vaenlased" (2009), "G.I. Joe: Kobra rünnak" (2009), "Kallis John" (<a href="/wiki/2010" title="2010">2010</a>), "Vanne" (<a href="/wiki/2012" title="2012">2012</a>) ja "21 Jump Street" (2012). </p><p>Tatum sündis <a href="/wiki/Alabama" title="Alabama">Alabama</a> osariigis <a href="/wiki/Cullman" title="Cullman">Cullmani</a> linnas. Tema ema Kay (neiupõlvenimega Faust) töötab lennufirmas ja isa Glenn Tatum töötas ehitusalal. Temas voolab <a href="/wiki/Iirlased" title="Iirlased">iiri</a>, <a href="/wiki/Prantslased" title="Prantslased">prantsuse</a> ja <a href="/wiki/Indiaanlased" title="Indiaanlased">indiaani</a> verd. Kui Tatum oli kuueaastane, kolis tema perekond <a href="/wiki/Mississippi_osariik" title="Mississippi osariik">Mississippi osariiki</a> ja ta varased kooliaastad möödusid <a href="/wiki/Mississippi" title="Mississippi">Mississippi</a> jõe lähistel maal. </p><p>Aastal <a href="/wiki/2000" title="2000">2000</a> sai ta esmakordselt tööd tantsijana, nimelt <a href="/wiki/Ricky_Martin" title="Ricky Martin">Ricky Martini</a> laulu "She Bangs" videos. Ta valiti välja <a href="/wiki/Orlando" title="Orlando">Orlandos</a> prooviesinemisel ja teenis töö eest 400 <a href="/wiki/USA_dollar" title="USA dollar">USA dollarit</a>. <b><a href="/wiki/Channing_Tatum" title="Channing Tatum">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="44._nädal" data-mw-thread-id="h-44._nädal"><span id="44._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-44._nädal"></span>44. nädal<span data-mw-comment-end="h-44._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=44" title="Muuda alaosa "44. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Paide_Vallitorn.JPG" class="mw-file-description" title="Paide vallitorn (2013)"><img alt="Paide vallitorn (2013)" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/98/Paide_Vallitorn.JPG/150px-Paide_Vallitorn.JPG" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/98/Paide_Vallitorn.JPG/225px-Paide_Vallitorn.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/98/Paide_Vallitorn.JPG/300px-Paide_Vallitorn.JPG 2x" data-file-width="4512" data-file-height="3000"/></a><figcaption>Paide vallitorn (2013)</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Paide_ordulinnus" title="Paide ordulinnus">Paide ordulinnus</a></b> (<a href="/wiki/Saksa_keel" title="Saksa keel">saksa keeles</a> <i>Weißenstein</i>; <a href="/wiki/Alamsaksa_keel" title="Alamsaksa keel">alamsaksa keeles</a> <i>Wittenstein</i>) oli <a href="/wiki/Liivi_ordu" class="mw-redirect" title="Liivi ordu">Liivi ordu</a> rajatud <a href="/wiki/Linnus" title="Linnus">linnus</a> <a href="/wiki/Paide" title="Paide">Paides</a>. Tänapäeval on linnus varemeis, aga linnuse peatorn on taastatud. </p><p><a href="/wiki/Ordulinnus" title="Ordulinnus">Ordulinnus</a> valmis esialgsel kujul <a href="/wiki/1265" title="1265">1265</a> Liivi ordu <a href="/wiki/Maameister" title="Maameister">maameistri</a> <a href="/wiki/Konrad_von_Mandern" title="Konrad von Mandern">Konrad von Manderni</a> valitsusajal. Kuna <a href="/wiki/Stensby_leping" title="Stensby leping">Stensby lepingu</a> järgi ei tohtinud Liivi ordu <a href="/wiki/Taani_kuningas" title="Taani kuningas">Taani kuningale</a> <a href="/wiki/Valdemar_II" title="Valdemar II">Valdemar II</a>-le kuuluvale <a href="/wiki/J%C3%A4rvamaa" title="Järvamaa">Järvamaale</a> linnuseid ehitada, rajati <a href="/wiki/Paekivi" title="Paekivi">paekivist</a> kindlus <a href="/wiki/Alempois" title="Alempois">Alempoisi</a> maa-alale, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimene kindlusehitis <a href="/wiki/Paide_Vallim%C3%A4gi" class="mw-redirect" title="Paide Vallimägi">Paide Vallimäel</a> võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimase aja arheoloogilised uurimised on selle tugeva kahtluse alla seadnud. </p><p>Paide linnusest kujunes Liivi ordu <a href="/wiki/J%C3%A4rva_foogt" title="Järva foogt">Järva foogti</a> ja <a href="/wiki/Paide_komtuur" title="Paide komtuur">Paide komtuuri</a> <a href="/wiki/Residents" title="Residents">residents</a>. Kindluse ümber tekkinud asula sai <a href="/wiki/1291" title="1291">1291</a> linna õigused. </p><p><a href="/wiki/14._sajand" title="14. sajand">14. sajandil</a> võeti linnuses ette suured ehitustööd, rajati <a href="/wiki/Kabel" title="Kabel">kabel</a> ja <a href="/wiki/Kapiitlisaal" title="Kapiitlisaal">kapiitlisaal</a>. <a href="/wiki/1343" title="1343">1343</a> puhkes <a href="/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us" title="Jüriöö ülestõus">Jüriöö ülestõus</a> ning <a href="/wiki/4._mai" title="4. mai">4. mail</a> kogunesid ordumeister <a href="/wiki/Burchard_von_Dreileben" title="Burchard von Dreileben">Burchard von Dreileben</a>, <a href="/wiki/Tallinna_piiskop" title="Tallinna piiskop">Tallinna piiskop</a> ning eestlastest ülestõusnute juhid, neli kuningat ja neid saatvad kolm sulast, Paide linnusesse läbirääkimisi pidama. Ülestõusnute esindajad hukati linnuses. <b><a href="/wiki/Paide_ordulinnus" title="Paide ordulinnus">Loe edasi ...</a></b> • <b><a class="mw-selflink selflink">Nädala artiklite arhiiv</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="45._nädal" data-mw-thread-id="h-45._nädal"><span id="45._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-45._nädal"></span>45. nädal<span data-mw-comment-end="h-45._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=45" title="Muuda alaosa "45. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Aleksander_Koit.jpg" class="mw-file-description" title="Mässu juht Aleksander Koit"><img alt="Mässu juht Aleksander Koit" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6e/Aleksander_Koit.jpg/100px-Aleksander_Koit.jpg" decoding="async" width="100" height="137" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Aleksander_Koit.jpg 1.5x" data-file-width="116" data-file-height="159"/></a><figcaption>Mässu juht Aleksander Koit</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Saaremaa_m%C3%A4ss" title="Saaremaa mäss">Saaremaa mäss</a></b> (ka Saaremaa ülestõus) oli <a href="/wiki/Eesti_Ajutine_Valitsus" title="Eesti Ajutine Valitsus">Eesti Ajutise Valitsuse</a> ja <a href="/wiki/M%C3%B5isnik" title="Mõisnik">mõisnike</a>vastane mäss <a href="/wiki/Saaremaa_(maakond)" title="Saaremaa (maakond)">Saare maakonnas</a> <a href="/wiki/1919" title="1919">1919</a>. aasta <a href="/wiki/16._veebruar" title="16. veebruar">16.</a>–<a href="/wiki/21._veebruar" title="21. veebruar">21. veebruaril</a>. </p><p><a href="/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da" title="Esimene maailmasõda">Esimene maailmasõda</a> ja <a href="/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1917%E2%80%931918)" title="Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)">Saksa okupatsioon</a> tekitasid Saaremaal raske <a href="/wiki/Majandus" title="Majandus">majandusliku</a> olukorra. Kui piirkond läks sõja järel <a href="/wiki/Eesti_Vabariik" class="mw-redirect" title="Eesti Vabariik">Eesti Vabariigi</a> koosseisu, siis loodeti, et uus valitsus annab vaesuse ja toidunappuse leevendamiseks maapuuduses talurahvale mõisnike maid. Otsus <a href="/wiki/Maareform" title="Maareform">maareformi</a> arutamine <a href="/wiki/Eesti_Asutav_Kogu" class="mw-redirect" title="Eesti Asutav Kogu">Asutava Kogu</a> kokkukutsumiseni edasi lükata, elanikelt vilja <a href="/wiki/Rekvireerimine" class="mw-redirect" title="Rekvireerimine">rekvireerimised</a> ja teised võimude sammud tekitasid inimestes aga pettumuse ja arusaama, et Eesti valitsus on mõisnikesõbralik ja et tema peale loota ei saa. Valitsuse- ja mõisnikevastase meeleolu levimisele aitasid kaasa kohalikud <a href="/wiki/Enamlus" class="mw-redirect" title="Enamlus">enamlusmeelsed</a> inimesed. <a href="/wiki/VK(b)P" class="mw-redirect" title="VK(b)P">Enamlaste endi</a> rolli kohta mässu puhkemises on aga avaldatud vastandlikke seisukohti. Mässu otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise <a href="/wiki/Mobilisatsioon" title="Mobilisatsioon">mobilisatsiooniga</a> Saaremaa mehi värvata, et neid <a href="/wiki/N%C3%B5ukogude_Venemaa" title="Nõukogude Venemaa">Nõukogude Venemaaga</a> <a href="/wiki/Vabaduss%C3%B5da" title="Vabadussõda">sõdivasse</a> Eesti <a href="/wiki/Rahvav%C3%A4gi" class="mw-redirect" title="Rahvavägi">sõjaväkke</a> saata. <b><a href="/wiki/Saaremaa_m%C3%A4ss" title="Saaremaa mäss">Loe edasi ...</a></b> • <b><a class="mw-selflink selflink">Nädala artiklite arhiiv</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="46._nädal" data-mw-thread-id="h-46._nädal"><span id="46._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-46._nädal"></span>46. nädal<span data-mw-comment-end="h-46._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=46" title="Muuda alaosa "46. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg" class="mw-file-description" title="Breweri kuusk"><img alt="Breweri kuusk" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg/150px-Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg" decoding="async" width="150" height="113" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg/225px-Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg/300px-Picea_breweriana_Canyon_Creek_Lakes_1.jpg 2x" data-file-width="3648" data-file-height="2736"/></a><figcaption>Breweri kuusk</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Breweri_kuusk" title="Breweri kuusk">Breweri kuusk</a></b> (<i>Picea breweriana</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Kuusk_(perekond)" title="Kuusk (perekond)">kuuse</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Puu kasvab tavaliselt 24–30 m kõrgeks, suurimaks kõrguseks on mõõdetud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat. </p><p><a href="/wiki/V%C3%B5ra" title="Võra">Võra</a> on tihe ja kooniline. <a href="/wiki/T%C3%BCvi" title="Tüvi">Tüve</a> läbimõõt on tavaliselt 1,17–1,35 m. Võra on väga iseloomulik: <a href="/wiki/Oks" title="Oks">oksad</a> on rõhtsad ja sellelt ripuvad alla <a href="/wiki/V%C3%B5rse" title="Võrse">võrsed</a>, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline võra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1½–2 m kõrged, noorematel paiknevad võrsed rõhtsalt ja üsna hõredalt. Võra on kardinataoliseks kujunenud <a href="/wiki/Kohastumine" title="Kohastumine">kohastumusena</a> lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: <a href="/wiki/Lumi" title="Lumi">lumi</a> ei kogune okstele. </p><p><a href="/wiki/DNA" title="DNA">DNA</a> uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega võrreldes <a href="/w/index.php?title=Basaalne_liik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Basaalne liik (pole veel kirjutatud)">basaalne liik</a> ehk teisisõnu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes välja <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Ameerika" title="Põhja-Ameerika">Põhja-Ameerikas</a> ja levis sealt teistele mandritele. <b><a href="/wiki/Breweri_kuusk" title="Breweri kuusk">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="47._nädal" data-mw-thread-id="h-47._nädal"><span id="47._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-47._nädal"></span>47. nädal<span data-mw-comment-end="h-47._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=47" title="Muuda alaosa "47. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><b><a href="/wiki/Tallinna_piiramine_(s%C3%BCgis_1223)" title="Tallinna piiramine (sügis 1223)">Tallinna piiramine</a></b> toimus <a href="/wiki/1223" title="1223">1223</a>. aasta sügisel, mil kolme Vene vürstiriigi (<a href="/wiki/Vladimiri-Suzdali_v%C3%BCrstiriik" title="Vladimiri-Suzdali vürstiriik">Vladimiri-Suzdali</a>, <a href="/wiki/Novgorodi_vabariik" title="Novgorodi vabariik">Novgorodi</a> ja <a href="/wiki/Pihkva_v%C3%BCrstiriik" title="Pihkva vürstiriik">Pihkva</a>) väed koos nendega liitunud eestlastega piirasid neli nädalat edutult <a href="/wiki/Toompea_linnus" class="mw-redirect" title="Toompea linnus">Toompea linnusesse</a> varjunud <a href="/wiki/Taani_Kuningriik" title="Taani Kuningriik">Taani</a> vägesid. </p><p><a href="/wiki/1219" title="1219">1219</a>. aastal <a href="/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da" title="Liivimaa ristisõda">Liivimaa ristisõtta</a> sekkunud ja <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinna</a> kohal Toompea linnusest oma tugipunkti teinud Taani oli <a href="/wiki/1221" title="1221">1221</a>. aasta lõpuks oma kontrollile allutanud kogu Eestimaa põhjaosa: <a href="/wiki/Revala" title="Revala">Revala</a>, <a href="/wiki/Harjumaa" title="Harjumaa">Harjumaa</a>, <a href="/wiki/Virumaa" title="Virumaa">Virumaa</a>, <a href="/wiki/J%C3%A4rvamaa" title="Järvamaa">Järvamaa</a> ja <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemaa" title="Läänemaa">Läänemaa</a>. Saarlased, kes Eestimaal ainsatena olid jäänud Taani kuningast või riialastest (<a href="/wiki/Riia_piiskopkond" class="mw-redirect" title="Riia piiskopkond">Riia piiskopist</a> ja <a href="/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu" title="Mõõgavendade ordu">Mõõgavendade ordust</a>) sõltumatuks, nägid selles tungimist nende otsesesse huvipiirkonda ja võtsid eesmärgiks Toompea linnuse alistamise. Algselt <a href="/wiki/1220" title="1220">1220</a>. aastasse plaanitud ettevõtmine tehti teoks aasta hiljem, kui koos revalaste, harjulaste ja virulastega <a href="/wiki/Tallinna_piiramine_(1221)" title="Tallinna piiramine (1221)">Tallinna linnust ründama</a> asuti. Kaks nädalat kestnud piiramine lõpetati aga tulemusi saavutamata, kui merelt arvati lähenevat laevu Taani sõjajõududega. <b><a href="/wiki/Tallinna_piiramine_(s%C3%BCgis_1223)" title="Tallinna piiramine (sügis 1223)">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="48._nädal" data-mw-thread-id="h-48._nädal"><span id="48._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-48._nädal"></span>48. nädal<span data-mw-comment-end="h-48._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=48" title="Muuda alaosa "48. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Indonesia_in_its_region.svg" class="mw-file-description" title="Indoneesia asendikaart"><img alt="Indoneesia asendikaart" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Indonesia_in_its_region.svg/200px-Indonesia_in_its_region.svg.png" decoding="async" width="200" height="112" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Indonesia_in_its_region.svg/300px-Indonesia_in_its_region.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Indonesia_in_its_region.svg/400px-Indonesia_in_its_region.svg.png 2x" data-file-width="827" data-file-height="465"/></a><figcaption>Indoneesia asendikaart</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Indoneesia" title="Indoneesia">Indoneesia</a></b> on <a href="/wiki/Kagu-Aasia" title="Kagu-Aasia">Kagu-Aasias</a> olev <a href="/wiki/Riik" title="Riik">riik</a>, mis hõlmab suurema osa <a href="/wiki/Indohiina_poolsaar" title="Indohiina poolsaar">Indohiina poolsaare</a> ja <a href="/wiki/Austraalia" title="Austraalia">Austraalia</a> vahele jäävatest <a href="/wiki/Saar" title="Saar">saartest</a>. <a href="/wiki/Kolonialism" title="Kolonialism">Koloniaalajastul</a> kasutati Indoneesia piirkonna kohta nimetust Hollandi India. </p><p>Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 <a href="/wiki/Provints" title="Provints">provintsist</a>. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest ja selle näitaja poolest on riik maailmas 4. kohal. <a href="/wiki/Muslim" title="Muslim">Muslimite</a> arvult on Indoneesia maailmas esikohal. Indoneesia on <a href="/wiki/Vabariik" title="Vabariik">vabariik</a> valitava <a href="/wiki/President" title="President">presidendi</a> ja <a href="/wiki/Seadusandlik_v%C3%B5im" title="Seadusandlik võim">seadusandliku võimu</a> esindajatega. Riigi pealinn on <a href="/wiki/Jakarta" title="Jakarta">Jakarta</a>. Riigil on maismaapiir <a href="/wiki/Malaisia" title="Malaisia">Malaisia</a>, <a href="/wiki/Ida-Timor" title="Ida-Timor">Ida-Timori</a> ja <a href="/wiki/Paapua_Uus-Guinea" title="Paapua Uus-Guinea">Paapua Uus-Guineaga</a>. Naabermaade seas on veel <a href="/wiki/Singapur" title="Singapur">Singapur</a>, <a href="/wiki/Filipiinid" title="Filipiinid">Filipiinid</a>, <a href="/wiki/Austraalia" title="Austraalia">Austraalia</a> ja <a href="/wiki/India" title="India">Indiale</a> kuuluvad <a href="/wiki/Andamani_saared" title="Andamani saared">Andamani saared</a>. Indoneesia on <a href="/wiki/ASEAN" class="mw-redirect" title="ASEAN">ASEAN</a>-i ja <a href="/wiki/G-20" title="G-20">G-20</a> liige. <a href="/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang" title="Sisemajanduse kogutoodang">Sisemajanduse kogutoodangu</a> järgi on Indoneesia maailmas 16. kohal, kuid <a href="/wiki/SKT_elaniku_kohta" title="SKT elaniku kohta">SKT poolest elaniku kohta</a> alles 154. </p><p>Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates <a href="/wiki/7._sajand" title="7. sajand">7. sajandist</a>, mil <a href="/w/index.php?title=Sriwijaya&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sriwijaya (pole veel kirjutatud)">Sriwijaya</a> riik ja hiljem <a href="/w/index.php?title=Majapahit&action=edit&redlink=1" class="new" title="Majapahit (pole veel kirjutatud)">Majapahiti</a> impeerium kauplesid <a href="/wiki/Hiina" title="Hiina">Hiina</a> ja Indiaga. Muslimitest kauplejad tõid kaasa <a href="/wiki/Islam" title="Islam">islami</a> ja <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopa</a> riigid <a href="/wiki/Kristlus" title="Kristlus">kristluse</a>. Mõlemad osapooled võitlesid <a href="/wiki/Suured_maadeavastused" title="Suured maadeavastused">suurte maadeavastuste</a> ajastul <a href="/wiki/Monopol" title="Monopol">monopoolsete</a> kauplemisõiguste eest <a href="/wiki/Maluku_saared" title="Maluku saared">Maluku vürtsisaartega</a>. Sellele järgnes kolm ja pool sajandit <a href="/wiki/Holland" title="Holland">Hollandi</a> kolonisatsiooni, kuni Indoneesia saavutas pärast <a href="/wiki/II_maailmas%C3%B5da" class="mw-redirect" title="II maailmasõda">II maailmasõda</a> iseseisvuse. Iseseisvuse järel on Indoneesia ajalugu saatnud <a href="/wiki/Loodus%C3%B5nnetus" title="Loodusõnnetus">loodusõnnetused</a>, <a href="/wiki/Korruptsioon" title="Korruptsioon">korruptsioon</a>, <a href="/wiki/Separatism" title="Separatism">separatism</a>, <a href="/wiki/Demokraatia" title="Demokraatia">demokraatia</a> areng ja kiire <a href="/wiki/Majanduskasv" title="Majanduskasv">majanduskasv</a>. <b><a href="/wiki/Indoneesia" title="Indoneesia">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="49._nädal" data-mw-thread-id="h-49._nädal"><span id="49._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-49._nädal"></span>49. nädal<span data-mw-comment-end="h-49._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=49" title="Muuda alaosa "49. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Lihula_jaamahoone.jpg" class="mw-file-description" title="Lihula jaamahoone"><img alt="Lihula jaamahoone" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Lihula_jaamahoone.jpg/150px-Lihula_jaamahoone.jpg" decoding="async" width="150" height="84" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Lihula_jaamahoone.jpg/225px-Lihula_jaamahoone.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Lihula_jaamahoone.jpg/300px-Lihula_jaamahoone.jpg 2x" data-file-width="2560" data-file-height="1440"/></a><figcaption>Lihula jaamahoone</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Rapla%E2%80%93Virtsu_raudtee" title="Rapla–Virtsu raudtee">Rapla–Virtsu raudtee</a></b> oli 96 kilomeetri pikkune <a href="/wiki/Kitsar%C3%B6%C3%B6pmeline_raudtee" title="Kitsarööpmeline raudtee">kitsarööpmeline raudtee</a> <a href="/wiki/Rapla" title="Rapla">Rapla</a> linna ja <a href="/wiki/Virtsu" title="Virtsu">Virtsu</a> aleviku vahel. </p><p><a href="/wiki/Ajakirjandus" title="Ajakirjandus">Ajakirjanduses</a> ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudtee rajamise plaanist <a href="/wiki/1917" title="1917">1917</a> (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks <a href="/wiki/1922" title="1922">1922</a>). Esialgne siht märgiti <a href="/wiki/1925" title="1925">1925</a>, lõplik <a href="/wiki/25._juuni" title="25. juuni">25. juunist</a> <a href="/wiki/10._august" title="10. august">10. augustini</a> <a href="/wiki/1928" title="1928">1928</a>. Esialgse sihi vastu olid <a href="/wiki/Rumba_k%C3%BCla" title="Rumba küla">Rumba küla</a> elanikud, mistõttu seda veidi muudeti. 1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti <a href="/wiki/Kohila" title="Kohila">Kohilast</a> Virtsusse, mis oleks <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinna</a>–Virtsu liini pikkust vähendanud. </p><p>Raudtee rajamist alustati 1928. Ehitust juhatati viiest jaoskonnast: Raplas, <a href="/wiki/M%C3%A4rjamaa" title="Märjamaa">Märjamaal</a>, <a href="/wiki/Vigala" class="mw-disambig" title="Vigala">Vigalas</a>, <a href="/wiki/Lihula" title="Lihula">Lihulas</a> ja Virtsus. <a href="/w/index.php?title=Muldkeha&action=edit&redlink=1" class="new" title="Muldkeha (pole veel kirjutatud)">Muldkeha</a> ja <a href="/wiki/Sild" title="Sild">sildu</a> rajanud ettevõtjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, sealt 58. kilomeetripunktini ja ülejäänud osa Virtsuni. Maad <a href="/w/index.php?title=V%C3%B5%C3%B5randamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Võõrandamine (pole veel kirjutatud)">võõrandati</a> 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha korral ja jaamade juures laiemalt. <a href="/wiki/Mets" title="Mets">Metsa</a> ja <a href="/wiki/V%C3%B5sa" title="Võsa">võsa</a> hakati kogu tee ulatuses raiuma 1928. aasta oktoobris. Saadud <a href="/wiki/Puit" title="Puit">puit</a> töödeldi <a href="/wiki/Palk" title="Palk">palkideks</a>, <a href="/wiki/Liiper" title="Liiper">liipriteks</a> ning tarbe- ja <a href="/wiki/K%C3%BCttepuud" class="mw-redirect" title="Küttepuud">küttepuudeks</a>. <b><a href="/wiki/Rapla%E2%80%93Virtsu_raudtee" title="Rapla–Virtsu raudtee">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="50._nädal" data-mw-thread-id="h-50._nädal"><span id="50._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-50._nädal"></span>50. nädal<span data-mw-comment-end="h-50._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=50" title="Muuda alaosa "50. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Pillapalu_metsasiht.jpg" class="mw-file-description" title="Harilikud kuused Pillapalus"><img alt="Harilikud kuused Pillapalus" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ae/Pillapalu_metsasiht.jpg/150px-Pillapalu_metsasiht.jpg" decoding="async" width="150" height="100" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ae/Pillapalu_metsasiht.jpg/225px-Pillapalu_metsasiht.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ae/Pillapalu_metsasiht.jpg/300px-Pillapalu_metsasiht.jpg 2x" data-file-width="5184" data-file-height="3456"/></a><figcaption>Harilikud kuused Pillapalus</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Harilik_kuusk" title="Harilik kuusk">Harilik kuusk</a></b> (<i>Picea abies</i>) on <a href="/wiki/M%C3%A4nnilised" title="Männilised">männiliste</a> <a href="/wiki/Sugukond_(bioloogia)" title="Sugukond (bioloogia)">sugukonda</a> <a href="/wiki/Kuusk_(perekond)" title="Kuusk (perekond)">kuuse</a> <a href="/wiki/Perekond_(bioloogia)" title="Perekond (bioloogia)">perekonda</a> kuuluv <a href="/wiki/Igihaljus" title="Igihaljus">igihaljas</a> <a href="/wiki/Okaspuu" class="mw-redirect" title="Okaspuu">okaspuu</a>. </p><p>Hariliku kuuse <a href="/wiki/Levila" title="Levila">levila</a> on üsna suur. Ta kasvab <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopa</a> põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas <a href="/wiki/Igikelts" title="Igikelts">igikeltsa</a> piirini, lõunas Põhja-<a href="/wiki/Kreeka" title="Kreeka">Kreekani</a> ja läänes <a href="/wiki/Keskmassiiv" title="Keskmassiiv">Keskmassiivini</a> <a href="/wiki/Prantsusmaa" title="Prantsusmaa">Prantsusmaal</a>. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab <a href="/wiki/H%C3%BCbriid" title="Hübriid">hübriide</a> <a href="/wiki/Siberi_kuusk" title="Siberi kuusk">siberi kuusega</a>. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse <a href="/wiki/Alamliik" title="Alamliik">alamliigiks</a>. </p><p>Harilik kuusk on <a href="/wiki/Eesti" title="Eesti">Eesti</a> ainus looduslik kuuseliik ja leviku järgi <a href="/wiki/Harilik_m%C3%A4nd" title="Harilik mänd">männi</a> ja <a href="/wiki/Kask" title="Kask">kase</a> järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa <a href="/wiki/Pinnas" title="Pinnas">pinnasega</a> kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike. </p><p>Soodsatel tingimustel võivad üksikud <a href="/wiki/K%C3%A4bi" title="Käbi">käbid</a> tekkida 15 aasta vanustele puudele. <a href="/wiki/Seeme" title="Seeme">Seemnete</a> idanevus on üldjuhul suur ja säilib 4–5 aastat (idanevus väheneb järk-järgult). Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aastat vanaks. </p><p>Kuusk on levinud <a href="/wiki/J%C3%B5ulupuu" title="Jõulupuu">jõulupuu</a>. <b><a href="/wiki/Harilik_kuusk" title="Harilik kuusk">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="51._nädal" data-mw-thread-id="h-51._nädal"><span id="51._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-51._nädal"></span>51. nädal<span data-mw-comment-end="h-51._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=51" title="Muuda alaosa "51. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:M42proplyds.jpg" class="mw-file-description" title="Protoplanetaarne ketas"><img alt="Protoplanetaarne ketas" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/M42proplyds.jpg/200px-M42proplyds.jpg" decoding="async" width="200" height="149" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/M42proplyds.jpg/300px-M42proplyds.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/M42proplyds.jpg/400px-M42proplyds.jpg 2x" data-file-width="510" data-file-height="381"/></a><figcaption>Protoplanetaarne ketas</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem" title="Päikesesüsteem">Päikesesüsteemi</a> teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku <a href="/wiki/Molekulaarpilv" class="mw-redirect" title="Molekulaarpilv">molekulaarpilve</a> väike osa <a href="/wiki/Gravitatsiooniline_kollaps" title="Gravitatsiooniline kollaps">iseenda raskuse all kokku langes</a>. Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis <a href="/wiki/P%C3%A4ike" title="Päike">Päike</a>; ülejäänud massist moodustus <a href="/w/index.php?title=Protoplanetaarne_ketas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Protoplanetaarne ketas (pole veel kirjutatud)">protoplanetaarne ketas</a>, millest arenesid <a href="/wiki/Planeet" title="Planeet">planeedid</a>, nende <a href="/wiki/Planeedi_kaaslane" title="Planeedi kaaslane">kaaslased</a>, <a href="/wiki/Asteroid" title="Asteroid">asteroidid</a> ja teised väikesed Päikesesüsteemi <a href="/wiki/Taevakeha" title="Taevakeha">taevakehad</a>. </p><p>Päikesesüsteem on pärast teket väga palju arenenud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, näiteks <a href="/wiki/Kuu" title="Kuu">Kuu</a>, võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda <a href="/wiki/Hiiglasliku_kokkup%C3%B5rke_h%C3%BCpotees" title="Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees">hiiglasliku kokkupõrke hüpotees</a>). Taevakehad on sageli omavahel kokku põrganud ja see on oluliselt mõjutanud Päikesesüsteemi arengut. Planeetide asukohad on <a href="/wiki/Gravitatsioon" title="Gravitatsioon">gravitatsioonilise</a> vastastikmõju tõttu korduvalt muutunud. Arvatakse, et planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Päikesesüsteemi varajast arengut. </p><p>Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praegusega võrreldes mitmekordseks (muutudes <a href="/wiki/Punane_hiid" title="Punane hiid">punaseks hiiuks</a>), mille järel heidab <a href="/wiki/Planetaarudu" title="Planetaarudu">planetaaruduna</a> kõrvale välised kihid ja muutub <a href="/wiki/Valge_k%C3%A4%C3%A4bus" title="Valge kääbus">valgeks kääbuseks</a>. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub <a href="/wiki/T%C3%A4htedevaheline_aine" class="mw-redirect" title="Tähtedevaheline aine">tähtedevahelisse keskkonda</a>. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski algsetest taevakehadest. <b><a href="/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteemi_teke_ja_areng" title="Päikesesüsteemi teke ja areng">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="52._nädal" data-mw-thread-id="h-52._nädal"><span id="52._n.C3.A4dal"></span><span data-mw-comment-start="" id="h-52._nädal"></span>52. nädal<span data-mw-comment-end="h-52._nädal"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=52" title="Muuda alaosa "52. nädal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Udachnaya_pipe.JPG" class="mw-file-description" title="Teemandikaevandus Jakuutias"><img alt="Teemandikaevandus Jakuutias" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Udachnaya_pipe.JPG/150px-Udachnaya_pipe.JPG" decoding="async" width="150" height="113" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Udachnaya_pipe.JPG/225px-Udachnaya_pipe.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Udachnaya_pipe.JPG/300px-Udachnaya_pipe.JPG 2x" data-file-width="3264" data-file-height="2448"/></a><figcaption>Teemandikaevandus Jakuutias</figcaption></figure> <p><b><a href="/wiki/Teemant" title="Teemant">Teemant</a></b> (<a href="/wiki/Vanakreeka_keel" title="Vanakreeka keel">vanakreeka</a> sõnast ἀδάμας – <i>adamas</i> 'purunematu') on <a href="/wiki/S%C3%BCsinik" title="Süsinik">süsiniku</a> <a href="/wiki/Allotroopia" title="Allotroopia">allotroopne</a> vorm. See on <a href="/wiki/Kuubiline_s%C3%BCngoonia" title="Kuubiline süngoonia">kuubilise süngoonia</a> <a href="/wiki/Mineraal" title="Mineraal">mineraal</a>, mille <a href="/w/index.php?title=L%C3%B5henevuspind&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lõhenevuspind (pole veel kirjutatud)">lõhenevuspindade</a> vahele jäävad osad on <a href="/wiki/Oktaeeder" title="Oktaeeder">oktaeedrilised</a>. <a href="/wiki/L%C3%B5henevus" title="Lõhenevus">Lõhenevuse</a> tõttu on teemant habras, eriti <a href="/w/index.php?title=L%C3%B6%C3%B6kkoormus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Löökkoormus (pole veel kirjutatud)">löökkoormustel</a>, ja seda omadust kasutatakse teemantide <a href="/wiki/Lihvimine" title="Lihvimine">lihvimisel</a>. </p><p>Tema <a href="/wiki/Tihedus" title="Tihedus">tihedus</a> on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige <a href="/wiki/K%C3%B5vadus" title="Kõvadus">kõvem</a> looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik <a href="/w/index.php?title=Nanokristall&action=edit&redlink=1" class="new" title="Nanokristall (pole veel kirjutatud)">nanokristalliline</a> vorm <a href="/w/index.php?title=H%C3%BCperteemant&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hüperteemant (pole veel kirjutatud)">hüperteemant</a>. Samas on teoreetiliste arvutustega näidatud, et ka mõned looduslikult mitteesinevad <a href="/w/index.php?title=Boornitriid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Boornitriid (pole veel kirjutatud)">boornitriidi</a> vormid peaksid olema teemandist kõvemad. </p><p>Teemant on <a href="/wiki/L%C3%A4bipaistvus" title="Läbipaistvus">läbipaistev</a>, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur <a href="/wiki/Murdumisn%C3%A4itaja" title="Murdumisnäitaja">murdumisnäitaja</a> ja tugev <a href="/wiki/Dispersioon_(f%C3%BC%C3%BCsika)" class="mw-redirect" title="Dispersioon (füüsika)">dispersioon</a>, ent kuubilise <a href="/wiki/S%C3%BCngoonia" title="Süngoonia">süngoonia</a> tõttu puudub <a href="/wiki/Kaksikmurdumine" title="Kaksikmurdumine">kaksikmurdumine</a>. Puhas teemant <a href="/wiki/Elektrijuhtivus" title="Elektrijuhtivus">ei juhi elektrit</a>, kuid <a href="/wiki/Soojusjuhtivus" title="Soojusjuhtivus">juhib väga hästi soojust</a> – paremini kõigist <a href="/wiki/Tahkis" title="Tahkis">tahketest ainetest</a>, kaasa arvatud <a href="/wiki/Metall" class="mw-redirect" title="Metall">metallid</a>. </p><p>Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim <a href="/wiki/V%C3%A4%C3%A4riskivi" title="Vääriskivi">vääriskivi</a> – <a href="/wiki/Briljant" title="Briljant">briljant</a>. Viimaste turuväärtust on märgatavalt kasvatanud ulatuslik <a href="/wiki/Turundus" title="Turundus">turundus</a>. <b><a href="/wiki/Teemant" title="Teemant">Loe edasi ...</a></b> </p> <div class="mw-heading mw-heading2 ext-discussiontools-init-section"><h2 id="Vaata_ka" data-mw-thread-id="h-Vaata_ka"><span data-mw-comment-start="" id="h-Vaata_ka"></span>Vaata ka<span data-mw-comment-end="h-Vaata_ka"></span></h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&action=edit&section=53" title="Muuda alaosa "Vaata ka" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="/wiki/Vikipeedia:N%C3%A4dala_pildid_2019" title="Vikipeedia:Nädala pildid 2019">Vikipeedia:Nädala pildid 2019</a></li> <li><a href="/wiki/Vikipeedia:Kas_teadsid_2019" title="Vikipeedia:Kas teadsid 2019">Vikipeedia:Kas teadsid 2019</a></li></ul>    </div><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Nädala_artiklid_2019&oldid=5727806">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Nädala_artiklid_2019&oldid=5727806</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooria</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:N%C3%A4dala_artiklid" title="Kategooria:Nädala artiklid">Nädala artiklid</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 11:32, 9. oktoober 2020.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:N%C3%A4dala_artiklid_2019&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-f69cdc8f6-2kd4h","wgBackendResponseTime":141,"wgDiscussionToolsPageThreads":[{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-1._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-2._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-3._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-4._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-5._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-6._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-7._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-8._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-9._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-10._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-11._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-12._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-13._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-14._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-15._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-16._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-17._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-18._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-19._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-20._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-21._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-22._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-23._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-24._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-25._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-26._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-27._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-28._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-29._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-30._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-31._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-32._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-33._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-34._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-35._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-36._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-37._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-38._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-39._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-40._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-41._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-42._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-43._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-44._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-45._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-46._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-47._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-48._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-49._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-50._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-51._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-52._nädal","replies":[]},{"headingLevel":2,"name":"h-","type":"heading","level":0,"id":"h-Vaata_ka","replies":[]}],"wgPageParseReport":{"discussiontools":{"limitreport-timeusage":"0.074"},"limitreport":{"cputime":"0.412","walltime":"1.135","ppvisitednodes":{"value":377,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":75356,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":0,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":3,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":0,"limit":20},"unstrip-size":{"value":0,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":0,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 646.805 1 -total"," 4.97% 32.140 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/16_(2019)"," 4.58% 29.620 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/34_(2019)"," 4.46% 28.875 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/19_(2019)"," 4.11% 26.553 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/3_(2019)"," 4.03% 26.056 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/6_(2019)"," 3.98% 25.719 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/7_(2019)"," 3.91% 25.317 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/40_(2019)"," 3.76% 24.319 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/14_(2019)"," 3.70% 23.910 1 Vikipeedia:Nädala_artiklid/33_(2019)"]},"cachereport":{"origin":"mw-web.codfw.main-7d9797f5d-d8k6m","timestamp":"20241120015013","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> </body> </html>