CINXE.COM

<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>Taani kirjandus – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"1fe71ad3-b09b-49bf-bf7f-5fa201650133","wgCanonicalNamespace":"","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":0,"wgPageName":"Taani_kirjandus","wgTitle":"Taani kirjandus","wgCurRevisionId":5678277,"wgRevisionId":5678277,"wgArticleId":8165,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["ISBN-võlulingiga leheküljed","Kirjandus keeleti","Taani kirjandus"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"Taani_kirjandus","wgRelevantArticleId":8165,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia","wgCiteReferencePreviewsActive":true,"wgMediaViewerOnClick":true, "wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{"pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":20000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgWikibaseItemId":"Q849175","wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"],"GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={"ext.globalCssJs.user.styles":"ready","site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user": "ready","user":"ready","user.options":"loading","ext.cite.styles":"ready","skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["ext.cite.ux-enhancements","mediawiki.page.media","site","mediawiki.page.ready","mediawiki.toc","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp","ext.gadget.OpenStreetMap","ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface","ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.cx.uls.quick.actions","wikibase.client.vector-2022", "ext.checkUser.clientHints","ext.growthExperiments.SuggestedEditSession","wikibase.sidebar.tracking","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.cite.styles%7Cext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.5"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Hans_Christian_Andersen.jpg"> <meta property="og:image:width" content="1200"> <meta property="og:image:height" content="1683"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Hans_Christian_Andersen.jpg"> <meta property="og:image:width" content="800"> <meta property="og:image:height" content="1122"> <meta property="og:image:width" content="640"> <meta property="og:image:height" content="898"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="Taani kirjandus – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/Taani_kirjandus"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_kirjandus"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-0 ns-subject mw-editable page-Taani_kirjandus rootpage-Taani_kirjandus skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=Taani+kirjandus"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=Taani_kirjandus&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Taani+kirjandus" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Taani+kirjandus" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Taani+kirjandus" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Taani+kirjandus" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav id="mw-panel-toc" aria-label="Sisukord" data-event-name="ui.sidebar-toc" class="mw-table-of-contents-container vector-toc-landmark"> <div id="vector-toc-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-toc" class="vector-toc vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-toc-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="toc-pinned" data-pinnable-element-id="vector-toc" > <h2 class="vector-pinnable-header-label">Sisukord</h2> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.unpin">peida</button> </div> <ul class="vector-toc-contents" id="mw-panel-toc-list"> <li id="toc-mw-content-text" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1"> <a href="#" class="vector-toc-link"> <div class="vector-toc-text">Algus</div> </a> </li> <li id="toc-Suuline_kirjandus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Suuline_kirjandus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1</span> <span>Suuline kirjandus</span> </div> </a> <ul id="toc-Suuline_kirjandus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Keskaeg" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Keskaeg"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2</span> <span>Keskaeg</span> </div> </a> <ul id="toc-Keskaeg-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Reformatsioon" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Reformatsioon"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3</span> <span>Reformatsioon</span> </div> </a> <ul id="toc-Reformatsioon-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Barokk" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Barokk"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4</span> <span>Barokk</span> </div> </a> <ul id="toc-Barokk-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Klassitsism_ja_valgustus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Klassitsism_ja_valgustus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">5</span> <span>Klassitsism ja valgustus</span> </div> </a> <ul id="toc-Klassitsism_ja_valgustus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Eelromantism" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Eelromantism"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">6</span> <span>Eelromantism</span> </div> </a> <ul id="toc-Eelromantism-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Romantism_ja_kuldajastu" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Romantism_ja_kuldajastu"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">7</span> <span>Romantism ja kuldajastu</span> </div> </a> <ul id="toc-Romantism_ja_kuldajastu-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Realism" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Realism"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8</span> <span>Realism</span> </div> </a> <ul id="toc-Realism-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vaata_ka" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Vaata_ka"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">9</span> <span>Vaata ka</span> </div> </a> <ul id="toc-Vaata_ka-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Viited" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Viited"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10</span> <span>Viited</span> </div> </a> <ul id="toc-Viited-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kirjandus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kirjandus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">11</span> <span>Kirjandus</span> </div> </a> <ul id="toc-Kirjandus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </div> </div> </nav> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <nav aria-label="Sisukord" class="vector-toc-landmark"> <div id="vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown vector-page-titlebar-toc vector-button-flush-left" > <input type="checkbox" id="vector-page-titlebar-toc-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Lülita sisukord ümber" > <label id="vector-page-titlebar-toc-label" for="vector-page-titlebar-toc-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-listBullet mw-ui-icon-wikimedia-listBullet"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lülita sisukord ümber</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-titlebar-toc-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-main">Taani kirjandus</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="Mine teises keeles artiklisse. Saadaval 26 keeles" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-26" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">26 keelt</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="interlanguage-link interwiki-ar mw-list-item"><a href="https://ar.wikipedia.org/wiki/%D8%A3%D8%AF%D8%A8_%D8%A7%D9%84%D8%AF%D9%86%D9%85%D8%A7%D8%B1%D9%83" title="أدب الدنمارك – araabia" lang="ar" hreflang="ar" data-title="أدب الدنمارك" data-language-autonym="العربية" data-language-local-name="araabia" class="interlanguage-link-target"><span>العربية</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ca mw-list-item"><a href="https://ca.wikipedia.org/wiki/Literatura_danesa" title="Literatura danesa – katalaani" lang="ca" hreflang="ca" data-title="Literatura danesa" data-language-autonym="Català" data-language-local-name="katalaani" class="interlanguage-link-target"><span>Català</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-cs mw-list-item"><a href="https://cs.wikipedia.org/wiki/D%C3%A1nsk%C3%A1_literatura" title="Dánská literatura – tšehhi" lang="cs" hreflang="cs" data-title="Dánská literatura" data-language-autonym="Čeština" data-language-local-name="tšehhi" class="interlanguage-link-target"><span>Čeština</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-da badge-Q17559452 badge-recommendedarticle mw-list-item" title="recommended article"><a href="https://da.wikipedia.org/wiki/Dansk_litteratur" title="Dansk litteratur – taani" lang="da" hreflang="da" data-title="Dansk litteratur" data-language-autonym="Dansk" data-language-local-name="taani" class="interlanguage-link-target"><span>Dansk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-de mw-list-item"><a href="https://de.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4nische_Literatur" title="Dänische Literatur – saksa" lang="de" hreflang="de" data-title="Dänische Literatur" data-language-autonym="Deutsch" data-language-local-name="saksa" class="interlanguage-link-target"><span>Deutsch</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-el mw-list-item"><a href="https://el.wikipedia.org/wiki/%CE%94%CE%B1%CE%BD%CE%B9%CE%BA%CE%AE_%CE%BB%CE%BF%CE%B3%CE%BF%CF%84%CE%B5%CF%87%CE%BD%CE%AF%CE%B1" title="Δανική λογοτεχνία – kreeka" lang="el" hreflang="el" data-title="Δανική λογοτεχνία" data-language-autonym="Ελληνικά" data-language-local-name="kreeka" class="interlanguage-link-target"><span>Ελληνικά</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-en mw-list-item"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Danish_literature" title="Danish literature – inglise" lang="en" hreflang="en" data-title="Danish literature" data-language-autonym="English" data-language-local-name="inglise" class="interlanguage-link-target"><span>English</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-es mw-list-item"><a href="https://es.wikipedia.org/wiki/Literatura_en_dan%C3%A9s" title="Literatura en danés – hispaania" lang="es" hreflang="es" data-title="Literatura en danés" data-language-autonym="Español" data-language-local-name="hispaania" class="interlanguage-link-target"><span>Español</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eo mw-list-item"><a href="https://eo.wikipedia.org/wiki/Dana_literaturo" title="Dana literaturo – esperanto" lang="eo" hreflang="eo" data-title="Dana literaturo" data-language-autonym="Esperanto" data-language-local-name="esperanto" class="interlanguage-link-target"><span>Esperanto</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eu mw-list-item"><a href="https://eu.wikipedia.org/wiki/Danierazko_literatura" title="Danierazko literatura – baski" lang="eu" hreflang="eu" data-title="Danierazko literatura" data-language-autonym="Euskara" data-language-local-name="baski" class="interlanguage-link-target"><span>Euskara</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fa mw-list-item"><a href="https://fa.wikipedia.org/wiki/%D8%A7%D8%AF%D8%A8%DB%8C%D8%A7%D8%AA_%D8%AF%D8%A7%D9%86%D9%85%D8%A7%D8%B1%DA%A9%DB%8C" title="ادبیات دانمارکی – pärsia" lang="fa" hreflang="fa" data-title="ادبیات دانمارکی" data-language-autonym="فارسی" data-language-local-name="pärsia" class="interlanguage-link-target"><span>فارسی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fr mw-list-item"><a href="https://fr.wikipedia.org/wiki/Litt%C3%A9rature_danoise" title="Littérature danoise – prantsuse" lang="fr" hreflang="fr" data-title="Littérature danoise" data-language-autonym="Français" data-language-local-name="prantsuse" class="interlanguage-link-target"><span>Français</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hy mw-list-item"><a href="https://hy.wikipedia.org/wiki/%D4%B4%D5%A1%D5%B6%D5%AB%D5%A1%D5%AF%D5%A1%D5%B6_%D5%A3%D6%80%D5%A1%D5%AF%D5%A1%D5%B6%D5%B8%D6%82%D5%A9%D5%B5%D5%B8%D6%82%D5%B6" title="Դանիական գրականություն – armeenia" lang="hy" hreflang="hy" data-title="Դանիական գրականություն" data-language-autonym="Հայերեն" data-language-local-name="armeenia" class="interlanguage-link-target"><span>Հայերեն</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lfn mw-list-item"><a href="https://lfn.wikipedia.org/wiki/Leteratur_dansce" title="Leteratur dansce – Lingua Franca Nova" lang="lfn" hreflang="lfn" data-title="Leteratur dansce" data-language-autonym="Lingua Franca Nova" data-language-local-name="Lingua Franca Nova" class="interlanguage-link-target"><span>Lingua Franca Nova</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hu mw-list-item"><a href="https://hu.wikipedia.org/wiki/D%C3%A1n_irodalom" title="Dán irodalom – ungari" lang="hu" hreflang="hu" data-title="Dán irodalom" data-language-autonym="Magyar" data-language-local-name="ungari" class="interlanguage-link-target"><span>Magyar</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ml mw-list-item"><a href="https://ml.wikipedia.org/wiki/%E0%B4%A1%E0%B4%BE%E0%B4%A8%E0%B4%BF%E0%B4%B7%E0%B5%8D_%E0%B4%B8%E0%B4%BE%E0%B4%B9%E0%B4%BF%E0%B4%A4%E0%B5%8D%E0%B4%AF%E0%B4%82" title="ഡാനിഷ് സാഹിത്യം – malajalami" lang="ml" hreflang="ml" data-title="ഡാനിഷ് സാഹിത്യം" data-language-autonym="മലയാളം" data-language-local-name="malajalami" class="interlanguage-link-target"><span>മലയാളം</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-arz mw-list-item"><a href="https://arz.wikipedia.org/wiki/%D8%A7%D8%AF%D8%A8_%D8%AF%D9%86%D9%85%D8%A7%D8%B1%D9%83%D9%89" title="ادب دنماركى – Egiptuse araabia" lang="arz" hreflang="arz" data-title="ادب دنماركى" data-language-autonym="مصرى" data-language-local-name="Egiptuse araabia" class="interlanguage-link-target"><span>مصرى</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nl mw-list-item"><a href="https://nl.wikipedia.org/wiki/Deense_literatuur" title="Deense literatuur – hollandi" lang="nl" hreflang="nl" data-title="Deense literatuur" data-language-autonym="Nederlands" data-language-local-name="hollandi" class="interlanguage-link-target"><span>Nederlands</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-no mw-list-item"><a href="https://no.wikipedia.org/wiki/Dansk_litteratur" title="Dansk litteratur – norra bokmål" lang="nb" hreflang="nb" data-title="Dansk litteratur" data-language-autonym="Norsk bokmål" data-language-local-name="norra bokmål" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk bokmål</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nn mw-list-item"><a href="https://nn.wikipedia.org/wiki/Dansk_litteratur" title="Dansk litteratur – uusnorra" lang="nn" hreflang="nn" data-title="Dansk litteratur" data-language-autonym="Norsk nynorsk" data-language-local-name="uusnorra" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk nynorsk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pl mw-list-item"><a href="https://pl.wikipedia.org/wiki/Literatura_du%C5%84ska" title="Literatura duńska – poola" lang="pl" hreflang="pl" data-title="Literatura duńska" data-language-autonym="Polski" data-language-local-name="poola" class="interlanguage-link-target"><span>Polski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pt mw-list-item"><a href="https://pt.wikipedia.org/wiki/Literatura_da_Dinamarca" title="Literatura da Dinamarca – portugali" lang="pt" hreflang="pt" data-title="Literatura da Dinamarca" data-language-autonym="Português" data-language-local-name="portugali" class="interlanguage-link-target"><span>Português</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ru mw-list-item"><a href="https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D0%B0%D1%82%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%BB%D0%B8%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D0%B0" title="Датская литература – vene" lang="ru" hreflang="ru" data-title="Датская литература" data-language-autonym="Русский" data-language-local-name="vene" class="interlanguage-link-target"><span>Русский</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sv mw-list-item"><a href="https://sv.wikipedia.org/wiki/Dansk_litteratur" title="Dansk litteratur – rootsi" lang="sv" hreflang="sv" data-title="Dansk litteratur" data-language-autonym="Svenska" data-language-local-name="rootsi" class="interlanguage-link-target"><span>Svenska</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-uk mw-list-item"><a href="https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%94%D0%B0%D0%BD%D1%81%D1%8C%D0%BA%D0%B0_%D0%BB%D1%96%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D0%B0" title="Данська література – ukraina" lang="uk" hreflang="uk" data-title="Данська література" data-language-autonym="Українська" data-language-local-name="ukraina" class="interlanguage-link-target"><span>Українська</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh mw-list-item"><a href="https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%B8%B9%E9%BA%A5%E6%96%87%E5%AD%B8" title="丹麥文學 – hiina" lang="zh" hreflang="zh" data-title="丹麥文學" data-language-autonym="中文" data-language-local-name="hiina" class="interlanguage-link-target"><span>中文</span></a></li> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="wb-langlinks-edit wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q849175#sitelinks-wikipedia" title="Muuda keelelinke" class="wbc-editpage">Muuda linke</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-main" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Taani_kirjandus" title="Vaata sisulehekülge [c]" accesskey="c"><span>Artikkel</span></a></li><li id="ca-talk" class="new vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Arutelu:Taani_kirjandus&action=edit&redlink=1" rel="discussion" class="new" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta (pole veel kirjutatud) [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Taani_kirjandus"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-ve-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-edit" class="collapsible vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/Taani_kirjandus"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-ve-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="collapsible vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/Taani_kirjandus" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/Taani_kirjandus" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&oldid=5678277" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-cite" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sellele_lehek%C3%BCljele_viitamine&page=Taani_kirjandus&id=5678277&wpFormIdentifier=titleform" title="Teave sellele leheküljele viitamise kohta"><span>Viita leheküljele</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FTaani_kirjandus"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FTaani_kirjandus"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="wb-otherproject-link wb-otherproject-commons mw-list-item"><a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Literature_of_Denmark" hreflang="en"><span>Commons</span></a></li><li id="t-wikibase" class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikibase-dataitem mw-list-item"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q849175" title="Link andmehoidla seonduva üksuse juurde [g]" accesskey="g"><span>Andmeüksus</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Hans_Christian_Andersen.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/65/Hans_Christian_Andersen.jpg/220px-Hans_Christian_Andersen.jpg" decoding="async" width="220" height="309" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/65/Hans_Christian_Andersen.jpg/330px-Hans_Christian_Andersen.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Hans_Christian_Andersen.jpg 2x" data-file-width="400" data-file-height="561" /></a><figcaption>Maailmakuulus taani kirjanik <a href="/wiki/Hans_Christian_Andersen" title="Hans Christian Andersen">Hans Christian Andersen</a></figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/75/HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg/220px-HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg" decoding="async" width="220" height="336" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/75/HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg/330px-HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/75/HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg/440px-HCA_by_Thora_Hallager_1869.jpg 2x" data-file-width="1409" data-file-height="2149" /></a><figcaption><a href="/wiki/Hans_Christian_Andersen" title="Hans Christian Andersen">Hans Christian Andersen</a> (1869)</figcaption></figure> <p><b>Taani kirjandus</b> on <a href="/wiki/Taani_keel" title="Taani keel">taani keeles</a> kirjutatud <a href="/wiki/Ilukirjandus" title="Ilukirjandus">ilukirjandus</a>. Laiemas tähenduses hõlmab see igasuguse <a href="/wiki/Taanlased" title="Taanlased">taanlaste</a> poolt ja <a href="/wiki/Taani" title="Taani">Taanis</a> kirjutatud kirjanduse. </p><p>Taani kirjanduse ajalugu ulatub tagasi <a href="/wiki/Ruunikivi" title="Ruunikivi">ruunikivideni</a> (näiteks <a href="/wiki/Jellingi_kivid" title="Jellingi kivid">Jellingi kivid</a>), kuid algab tõsiselt keskajast. Tuntumate taani kirjanike seas on <a href="/wiki/Saxo_Grammaticus" title="Saxo Grammaticus">Saxo Grammaticus</a> (<a href="/wiki/Ladina_keel" title="Ladina keel">ladina keeles</a> kirjutanud <a href="/wiki/Kroonik" class="mw-redirect" title="Kroonik">kroonik</a>), <a href="/wiki/S%C3%B8ren_Kierkegaard" title="Søren Kierkegaard">Søren Kierkegaard</a>, <a href="/wiki/Hans_Christian_Andersen" title="Hans Christian Andersen">Hans Christian Andersen</a> ja <a href="/wiki/Karen_Blixen" title="Karen Blixen">Karen Blixen</a>. </p><p>Osa taani kirjanikke kuulub ka <a href="/wiki/Norra_kirjandus" title="Norra kirjandus">norra kirjanduse</a> klassikasse, neist on tuntuim <a href="/w/index.php?title=Ludvig_Holberg&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ludvig Holberg (pole veel kirjutatud)">Ludvig Holberg</a>. </p><p>Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka <a href="/w/index.php?title=Islandi_saagad&action=edit&redlink=1" class="new" title="Islandi saagad (pole veel kirjutatud)">islandi saagad</a> ja <a href="/wiki/Snorre_Sturlasson" class="mw-redirect" title="Snorre Sturlasson">Snorre Sturlasson</a>, sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune. </p> <meta property="mw:PageProp/toc" /> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Suuline_kirjandus">Suuline kirjandus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Suuline kirjandus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Suuline kirjandus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/w/index.php?title=Taani_rahvaluule&action=edit&redlink=1" class="new" title="Taani rahvaluule (pole veel kirjutatud)">Taani rahvaluule</a></i></dd></dl> <p>Metallehetel ja muudel esemetel olevate piltide järgi otsustades oli <a href="/wiki/Skandinaavia_m%C3%BCtoloogia" title="Skandinaavia mütoloogia">skandinaavia mütoloogia</a> <a href="/wiki/5._sajand" title="5. sajand">5. sajandiks</a> välja kujunenud. See on skandinaavia ühisaines, mis pandi esimest korda kirja <a href="/wiki/Island" title="Island">Islandil</a> 13. sajandi alguses ja Taanis (sageli väga moonutatuna) aastatel 1190–1210 <a href="/wiki/Saxo_Grammaticus" title="Saxo Grammaticus">Saxo Grammaticuse</a> poolt. See on taani ja norra kultuuri alus. </p><p>Taani keskaegseid <a href="/wiki/Ballaad" title="Ballaad">ballaade</a> on teada umbes 500. Need on põhiliselt jutustavad luuleteosed, mida anti edasi suuliselt. Nende vanuse üle vaieldakse, kuid enamasti paigutatakse nad <a href="/wiki/13._sajand" title="13. sajand">13. sajandisse</a> kuni <a href="/wiki/15._sajand" title="15. sajand">15. sajandi</a> lõppu. Neil on <a href="/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan" title="Rüütliromaan">rüütliromaani</a> või <a href="/wiki/Muinasjutt" title="Muinasjutt">muinasjutu</a> sisu, ent on ka väga burleskseid laule. Neil on sageli märkimisväärne kirjanduslik väärtus. Keskaja kirjalikes allikates neid ei mainita, kuid juba <a href="/wiki/16._sajand" title="16. sajand">16. sajandil</a> hakkasid aadlidaamid neid suulisi ballaade kirja panema; sellepärast on neil ühtlustatud kuju. Vaimulik ja ajaloolane <a href="/w/index.php?title=Anders_S%C3%B8rensen_Vedel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Sørensen Vedel (pole veel kirjutatud)">Anders Sørensen Vedel</a> andis <a href="/wiki/1591" title="1591">1591</a> välja nende ballaadide kogumiku "<a href="/w/index.php?title=Hundredvisebog&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hundredvisebog (pole veel kirjutatud)">Hundredvisebog</a>", mis oli esimene Euroopa rahvaluulekogumik. Aastast <a href="/wiki/1657" title="1657">1657</a> pärineb <a href="/w/index.php?title=Mette_G%C3%B8ye&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mette Gøye (pole veel kirjutatud)">Mette Gøye</a> kogumik "<a href="/w/index.php?title=Tragica&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tragica (pole veel kirjutatud)">Tragica</a>". Aastal <a href="/wiki/1695" title="1695">1695</a> andis vaimulik ja keeleteadlane <a href="/w/index.php?title=Peder_Syv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Peder Syv (pole veel kirjutatud)">Peder Syv</a> välja Vedeli ballaadikogumiku uusväljaande "<a href="/w/index.php?title=Kjempevisebog&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kjempevisebog (pole veel kirjutatud)">Kjempevisebog</a>", kuhu ta lisas sada ballaadi. Raamat sai <a href="/wiki/Taani" title="Taani">Taanis</a>, <a href="/wiki/Norra" title="Norra">Norras</a> ja <a href="/wiki/F%C3%A4%C3%A4ri_saared" title="Fääri saared">Fääri saartel</a> väga populaarseks. Taani ballaade tõlkis <a href="/wiki/Johann_Gottfried_von_Herder" title="Johann Gottfried von Herder">Johann Gottfried von Herder</a> oma rahvalaulude kogumikku (<a href="/wiki/1778" title="1778">1778</a>–<a href="/wiki/1779" title="1779">1779</a>), millest <a href="/wiki/Johann_Wolfgang_Goethe" class="mw-redirect" title="Johann Wolfgang Goethe">Johann Wolfgang Goethe</a> leidis inspiratsiooni oma tuntud luuletusele "<a href="/w/index.php?title=Der_Erlk%C3%B6nig&action=edit&redlink=1" class="new" title="Der Erlkönig (pole veel kirjutatud)">Der Erlkönig</a>" ("Haldjakuningas", <a href="/wiki/1782" title="1782">1782</a>). </p><p>Romantikud taasavastasid rahvalaulud, ning need avaldasid 19. sajandi taani luulekeelele suurt mõju. Ilmus nende jäljendusi ja ümberluulendusi. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Keskaeg">Keskaeg</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Keskaeg"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Keskaeg" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Anders_s%C3%B8rensen_vedel.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/77/Anders_s%C3%B8rensen_vedel.jpg/220px-Anders_s%C3%B8rensen_vedel.jpg" decoding="async" width="220" height="312" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/77/Anders_s%C3%B8rensen_vedel.jpg 1.5x" data-file-width="300" data-file-height="425" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Anders_S%C3%B8rensen_Vedel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Sørensen Vedel (pole veel kirjutatud)">Anders Sørensen Vedel</a> <a href="/w/index.php?title=Jens_Peter_Trap&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jens Peter Trap (pole veel kirjutatud)">Jens Peter Trapi</a> raamatust "<a href="/w/index.php?title=Billeder_af_ber%C3%B8mte_danske_M%C3%A6nd_og_Kvinder&action=edit&redlink=1" class="new" title="Billeder af berømte danske Mænd og Kvinder (pole veel kirjutatud)">Billeder af berømte danske Mænd og Kvinder</a>", 1867</figcaption></figure> <p>Varaseimad säilinud tekstid Taanist on <a href="/wiki/Ruunid" title="Ruunid">ruunides</a> <a href="/wiki/Raidkiri" title="Raidkiri">raidkirjad</a> mälestuskividel ja teistel objektidel. Osa neist koosneb <a href="/wiki/Algriim" title="Algriim">algriimis</a> lühikestest luuletustest. Tavaliselt on need teated mõne sõjapealiku surmast ja ruunide kirjapanijast, mõnikord on seal ka loitse. Rahvusaare on <a href="/wiki/Jellingi_kivid" title="Jellingi kivid">Jellingi kivid</a> <a href="/wiki/10._sajand" title="10. sajand">10. sajandist</a>. <a href="/w/index.php?title=Suur_Jellingi_kivi&action=edit&redlink=1" class="new" title="Suur Jellingi kivi (pole veel kirjutatud)">Suurel Jellingi kivil</a> on Kristuse figuur, paganlikud ornamendid ja <a href="/wiki/Harald_Sinihammas" title="Harald Sinihammas">Harald Sinihamba</a> deklaratsioon, et ta on alistanud kogu Taani ning pööranud taanid ristiusku. Aastatel <a href="/wiki/1639" title="1639">1639</a> ja <a href="/wiki/1734" title="1734">1734</a> leiti <a href="/w/index.php?title=Kuldsarved&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kuldsarved (pole veel kirjutatud)">kuldsarved</a>. Suuremal sarvel on ornamendid ja ruunikirjad. <a href="/w/index.php?title=Adam_Oehlenschl%C3%A4ger&action=edit&redlink=1" class="new" title="Adam Oehlenschläger (pole veel kirjutatud)">Adam Oehlenschläger</a> kirjutas pärast kuldsarvede varastamist <a href="/wiki/1802" title="1802">1802</a> luuletuse "<a href="/w/index.php?title=Guldhornene&action=edit&redlink=1" class="new" title="Guldhornene (pole veel kirjutatud)">Guldhornene</a>", millest sai kirjanduslik müüt ja taanlaste kohustusliku hariduse osa. </p><p><a href="/wiki/Kristlus" title="Kristlus">Kristluse</a> vastuvõtmine <a href="/wiki/10._sajand" title="10. sajand">10. sajandil</a> viis Taani kokkupuutesse Euroopa kirjakultuuriga, sealhulgas <a href="/wiki/Ladina_kiri" title="Ladina kiri">ladina kirja</a> ja <a href="/wiki/Ladina_keel" title="Ladina keel">ladina keelega</a>, kuid alles <a href="/wiki/12._sajand" title="12. sajand">12. sajandi</a> lõpus andis see tulemuseks <a href="/wiki/Absalon" title="Absalon">Absaloni</a> krooniku <a href="/wiki/Saxo_Grammaticus" title="Saxo Grammaticus">Saxo Grammaticuse</a> auahne ladinakeelse ajalooteose "<a href="/wiki/Gesta_Danorum" title="Gesta Danorum">Gesta Danorum</a>" (Taanlaste teod), mis räägib Taani ajaloost vanimatest muistenditest kuni kaasajani (13. sajandi algus). Saxot loetakse esimeseks suureks taani kirjanikuks. See on kaasajale orienteeritud poliitiline jutustus, kuid oma ulatuslike legendaarsete jutustustega esimestest Taani kuningatest on ta suurelt jaolt muinasjutulaadne ja põnevate lugudega. Autor pühendas teose <a href="/wiki/Anders_Sunesen" title="Anders Sunesen">Anders Sunesenile</a>. Renessansiajal (<a href="/wiki/1514" title="1514">1514</a>) trükiti raamat esimest korda <a href="/wiki/Pariis" title="Pariis">Pariisis</a> ning edaspidi aitas see luua taanlaste identiteeti. Saxo teos oli allikaks legendile, mille põhjal <a href="/wiki/William_Shakespeare" title="William Shakespeare">William Shakespeare</a> kirjutas näidendi "<a href="/wiki/Hamlet" title="Hamlet">Hamlet</a>". Saxo tekst on tähtis algallikas, kuid ka skandinaavia <a href="/wiki/M%C3%BC%C3%BCt" title="Müüt">müütide</a> ja <a href="/wiki/Legend" title="Legend">legendide</a> kohta, kuid ka elav jutustus Taani ajaloost kuni autori kaasajani. Kuigi Saxo oletatavasti kuulus kirikusse, on tema teos ilmaliku iseloomuga. Taani keelde tõlkis selle esimest korda <a href="/wiki/1570" title="1570">1570</a>–<a href="/wiki/1575" title="1575">1575</a> <a href="/w/index.php?title=Anders_S%C3%B8rensen_Vedel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Sørensen Vedel (pole veel kirjutatud)">Anders Sørensen Vedel</a>. </p><p><a href="/wiki/Lundi_peapiiskop" title="Lundi peapiiskop">Lundi peapiiskop</a> <a href="/wiki/Anders_Sunesen" title="Anders Sunesen">Anders Sunesen</a>, <a href="/wiki/Absalon" title="Absalon">Absaloni</a> järglane, koostas ladinakeelse <a href="/wiki/Heksameeter" title="Heksameeter">heksameetris</a> teoloogilise poeemi "<a href="/w/index.php?title=Hexa%C3%ABmeron&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hexaëmeron (pole veel kirjutatud)">Hexaëmeron</a>" (Kuuspäevak), mis koosneb 8040 värsist. See on kirja pandud kas 1200. aasta paiku või alates 1223. aastast enne autori surma 1228. See räägib loomisloost ja tõlgendab loodut teoloogilis-allegooriliselt. See teravmeelne ja väga õpetatud teos esitab keskaegse katoliikliku maailmavaate põhituuma. Teos trükiti alles 1892 ja selle luuletõlge taani keelde ilmus 1985. </p><p>Keskaegsest taanikeelsest kirjasõnast on keelemälestistena ja kultuuriloo allikatena märkimisväärsed kohalikud seadustikud "<a href="/w/index.php?title=Jyske_Lov&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jyske Lov (pole veel kirjutatud)">Jyske Lov</a>" (<a href="/wiki/1241" title="1241">1241</a>), <a href="/w/index.php?title=Sj%C3%A6llandske_Lov&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sjællandske Lov (pole veel kirjutatud)">Sjællandske Lov</a>, <a href="/w/index.php?title=Sk%C3%A5nske_Lov&action=edit&redlink=1" class="new" title="Skånske Lov (pole veel kirjutatud)">Skånske Lov</a>). </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Reformatsioon">Reformatsioon</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Reformatsioon"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Reformatsioon" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/wiki/16._sajand" title="16. sajand">16. sajand</a> tõi Taani <a href="/wiki/Martin_Luther" title="Martin Luther">Martin Lutheri</a> <a href="/wiki/Reformatsioon" title="Reformatsioon">reformatsiooni</a> ja uue ajajärgu taani kirjanduses. Tolle aja olulised kirjanikud olid <a href="/wiki/Humanist" class="mw-redirect" title="Humanist">humanist</a> <a href="/w/index.php?title=Christiern_Pedersen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Christiern Pedersen (pole veel kirjutatud)">Christiern Pedersen</a>, kes tõlkis <a href="/wiki/Uus_Testament" class="mw-redirect" title="Uus Testament">Uue Testamendi</a> taani keelde, ja humanist <a href="/w/index.php?title=Poul_Helgesen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Poul Helgesen (pole veel kirjutatud)">Poul Helgesen</a>, kes reformatsiooni ägedalt vastustas. Viimaselt pärineb ladinakeelne käsikiri "<a href="/w/index.php?title=Skibbykr%C3%B8niken&action=edit&redlink=1" class="new" title="Skibbykrøniken (pole veel kirjutatud)">Skibbykrøniken</a>", ajalooteos, milles ta käsitles oma kaasaega väga poleemiliselt. </p><p>16. sajandist pärinevad ka teaduslikud teosed, mille tuntumad autorid on ajaloolane <a href="/w/index.php?title=Anders_S%C3%B8rensen_Vedel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Sørensen Vedel (pole veel kirjutatud)">Anders Sørensen Vedel</a>, rahvusvaheliselt tuntud spekulatiivne arstiteadlane <a href="/w/index.php?title=Petrus_Severinus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Petrus Severinus (pole veel kirjutatud)">Petrus Severinus</a> ehk <a href="/w/index.php?title=Peder_S%C3%B8rensen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Peder Sørensen (pole veel kirjutatud)">Peder Sørensen</a> ning kuulus astronoom <a href="/wiki/Tycho_Brahe" title="Tycho Brahe">Tycho Brahe</a>. </p><p>Luteri kiriku standard<a href="/w/index.php?title=Lauluraamat&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lauluraamat (pole veel kirjutatud)">lauluraamat</a> pärineb <a href="/w/index.php?title=Hans_Thomesen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hans Thomesen (pole veel kirjutatud)">Hans Thomesenilt</a> (<a href="/wiki/1569" title="1569">1569</a>). Enamikul sealsetel lauludel oli saksa eeskuju. Esimene algupärane kirikulaulude autor oli <a href="/w/index.php?title=Hans_Christensen_Sthen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hans Christensen Sthen (pole veel kirjutatud)">Hans Christensen Sthen</a>, kelle palveraamat "<a href="/w/index.php?title=En_liden_Vandrebog&action=edit&redlink=1" class="new" title="En liden Vandrebog (pole veel kirjutatud)">En liden Vandrebog</a>" (umbes 1590) sisaldab hulga algupäraseid laule lihtsate rahvalaulupäraste viisidega. Paljusid neist lauldakse tänapäevalgi. Temalt pärineb ka vaimulik luuleteos "<a href="/w/index.php?title=Lyckens_Hiul&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lyckens Hiul (pole veel kirjutatud)">Lyckens Hiul</a>", mis on maise elu suhtes optimistlikult häälestatud. 16. sajandil kirjutati esimesed näidendid Taanis. Nende seas olid <a href="/w/index.php?title=Hieronymus_Justesen_Ranch&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hieronymus Justesen Ranch (pole veel kirjutatud)">Hieronymus Justesen Ranchi</a> teosed "<a href="/w/index.php?title=Kong_Salomons_hylding&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kong Salomons hylding (pole veel kirjutatud)">Kong Salomons hylding</a>" (1584), "<a href="/w/index.php?title=Samsons_f%C3%A6ngsel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Samsons fængsel (pole veel kirjutatud)">Samsons fængsel</a>" (1599), "<a href="/w/index.php?title=Karrig_Niding&action=edit&redlink=1" class="new" title="Karrig Niding (pole veel kirjutatud)">Karrig Niding</a>" (1633) ja "<a href="/w/index.php?title=Fuglevisen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Fuglevisen (pole veel kirjutatud)">Fuglevisen</a>" (1876).<sup id="cite_ref-1" class="reference"><a href="#cite_note-1"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket">]</span></a></sup><sup id="cite_ref-2" class="reference"><a href="#cite_note-2"><span class="cite-bracket">[</span>2<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p><a href="/wiki/Absoluutne_monarhia" class="mw-redirect" title="Absoluutne monarhia">Absoluutse monarhia</a> vastane <a href="/w/index.php?title=Ditlev_Ahlefeldt&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ditlev Ahlefeldt (pole veel kirjutatud)">Ditlev Ahlefeldt</a> pani umbes 1680 kirja oma "Memuaarid". <a href="/wiki/Christian_IV" title="Christian IV">Christian IV</a> tütar <a href="/w/index.php?title=Leonora_Christina&action=edit&redlink=1" class="new" title="Leonora Christina (pole veel kirjutatud)">Leonora Christina</a>, kes oli abielus <a href="/w/index.php?title=Corfitz_Ulfeldt&action=edit&redlink=1" class="new" title="Corfitz Ulfeldt (pole veel kirjutatud)">Corfitz Ulfeldtiga</a> ning oli 22 aastat <a href="/w/index.php?title=Bl%C3%A5t%C3%A5rn&action=edit&redlink=1" class="new" title="Blåtårn (pole veel kirjutatud)">Blåtårnis</a> vangis, oli absoluutse monarhiaga otseses konfliktis. Temalt pärineb "<a href="/w/index.php?title=Jammers_Minde&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jammers Minde (pole veel kirjutatud)">Jammers Minde</a>", mida ta alustas 1673–1674 ning mis anti välja alles <a href="/wiki/1869" title="1869">1869</a>. </p><p>17. sajandil tekkis taas huvi Skandinaavia vanema aja vastu, mille üks algatajaid oli <a href="/w/index.php?title=Ole_Worm&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ole Worm (pole veel kirjutatud)">Ole Worm</a>. </p><p>Kuigi renessansiajal võeti kasutusele <a href="/wiki/Tr%C3%BCkikunst" title="Trükikunst">trükikunst</a>, jätkus nii ladina- kui ka taanikeelsete käsikirjaliste raamatute valmistamine 18. sajandini. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Barokk">Barokk</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Barokk"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Barokk" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Thomas_kingo.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Thomas_kingo.jpg/220px-Thomas_kingo.jpg" decoding="async" width="220" height="251" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Thomas_kingo.jpg/330px-Thomas_kingo.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Thomas_kingo.jpg 2x" data-file-width="400" data-file-height="457" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Thomas_Kingo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thomas Kingo (pole veel kirjutatud)">Thomas Kingo</a></figcaption></figure> <p>Barokile oli iseloomulik range reeglistamine. Alles 17. sajandil, kui sai alguse <a href="/wiki/Absoluutne_monarhia" class="mw-redirect" title="Absoluutne monarhia">absoluutne monarhia</a> ning kirjandust hakati teadlikult kultiveerima, normeeriti taani kirjakeel. Samuti normeeriti luule. 17. sajandil ilmus rida grammatikaid, meetrikaid ja poeetikaid, millest tähtsaim oli <a href="/w/index.php?title=Peder_Syv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Peder Syv (pole veel kirjutatud)">Peder Syvi</a> "<a href="/w/index.php?title=Nogle_Betenkninger_over_det_cimbriske_Sprog&action=edit&redlink=1" class="new" title="Nogle Betenkninger over det cimbriske Sprog (pole veel kirjutatud)">Nogle Betenkninger over det cimbriske Sprog</a>" (<a href="/wiki/1663" title="1663">1663</a>). </p><p>Barokk tõi kaasa püüu arendada välja kirjanduslikult saavutusjõuline taani keel (seda püüdu näitlikustab <a href="/w/index.php?title=Anders_Arrebo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Arrebo (pole veel kirjutatud)">Anders Arrebo</a> "Hexaëmeron" (1661)). </p><p>Ilmalik kirjandus sisaldas muu hulgas suurejoonelisi ülistus- ja matuseluuletusi (<a href="/w/index.php?title=Thomas_Kingo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thomas Kingo (pole veel kirjutatud)">Thomas Kingo</a>), topograafilisi luuletusi ja karjaseluulet (<a href="/w/index.php?title=Anders_Bording&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anders Bording (pole veel kirjutatud)">Anders Bording</a>). Need jäid enamasti trükkimata ja levisid ümberkirjutatuna. </p><p>Vaimulik <a href="/w/index.php?title=Thomas_Kingo&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thomas Kingo (pole veel kirjutatud)">Thomas Kingo</a> oli selle aja suur kirikulaulude luuletaja. Tema esimene raamat oli luulekogu "<a href="/w/index.php?title=Seeby-Gaards-koe-klage&action=edit&redlink=1" class="new" title="Seeby-Gaards-koe-klage (pole veel kirjutatud)">Seeby-Gaards-koe-klage</a>" (<a href="/wiki/1655" title="1655">1655</a>), ning alates 1665 andis ta välja luulekogusid ja ühtlasi kirikulaule. Mõned tema kirikulauludest olid kirjutatud ilmalikele viisidele. Kingo <a href="/w/index.php?title=Lauluraamat&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lauluraamat (pole veel kirjutatud)">lauluraamatu</a>, mille ametlik pealkiri oli "<a href="/w/index.php?title=Dend_Forordnede_Ny_Kirke-Psalme-Bog&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dend Forordnede Ny Kirke-Psalme-Bog (pole veel kirjutatud)">Dend Forordnede Ny Kirke-Psalme-Bog</a>", autoriseeris kuningas 1699 kasutamiseks kõigis <a href="/wiki/Taani-Norra" title="Taani-Norra">Taani-Norra</a> kirikutes. Kingo suurimaks saavutuseks peetakse tema kogu "<a href="/w/index.php?title=Aandelige_Siunge-Koor&action=edit&redlink=1" class="new" title="Aandelige Siunge-Koor (pole veel kirjutatud)">Aandelige Siunge-Koor</a>" (1674 ja 1681). Norras kirjutasid kirikulaule <a href="/w/index.php?title=Dorothe_Engelbretsdatter&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dorothe Engelbretsdatter (pole veel kirjutatud)">Dorothe Engelbretsdatter</a> ("<a href="/w/index.php?title=Si%C3%A6lens_Sang-Offer&action=edit&redlink=1" class="new" title="Siælens Sang-Offer (pole veel kirjutatud)">Siælens Sang-Offer</a>", 1678) ja <a href="/w/index.php?title=Petter_Dass&action=edit&redlink=1" class="new" title="Petter Dass (pole veel kirjutatud)">Petter Dass</a>. Kõrgbaroki kirikulaule kirjutas <a href="/w/index.php?title=Elias_Naur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Elias Naur (pole veel kirjutatud)">Elias Naur</a>, kellelt ilmus ka eepos "<a href="/w/index.php?title=Golgatha_paa_Parnasso&action=edit&redlink=1" class="new" title="Golgatha paa Parnasso (pole veel kirjutatud)">Golgatha paa Parnasso</a>" (<a href="/wiki/1689" title="1689">1689</a>). </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Klassitsism_ja_valgustus">Klassitsism ja valgustus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Klassitsism ja valgustus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Klassitsism ja valgustus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Tõsine taani kirjandus algas <a href="/wiki/Valgustusaeg" class="mw-redirect" title="Valgustusaeg">valgustusajal</a> rahvusvaheliselt tuntud <a href="/w/index.php?title=Ludvig_Holberg&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ludvig Holberg (pole veel kirjutatud)">Ludvig Holbergi</a> komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. Taani kirjandusloolased on Holbergi nimetanud taani kirjanduse isaks. <a href="/wiki/Bergen" title="Bergen">Bergenist</a> pärit Holbergi kirjanduslik looming oli ulatuslik. Ta kirjutas <a href="/wiki/Farss" title="Farss">farsse</a> ning valgustuse vaimus ajaloolisi, juriidilisi, geograafilisi, üldarutlevaid ja moraalifilosoofilisi teoseid. Taani näitekunsti traditsioon sai alguse tema 25 komöödiast, mis ta kirjutas võimsas loomingulises puhangus teatrile <a href="/w/index.php?title=Lille_Gr%C3%B8nnegadeteatret&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lille Grønnegadeteatret (pole veel kirjutatud)">Lille Grønnegadeteatret</a> (1722–1728) ajal, mil taani lavakunst oli alles uus ja tundmatu. Mitmeid näidendeid, sealhulgas "<a href="/w/index.php?title=M%C3%A4ek%C3%BCla_Jeppe&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mäeküla Jeppe (pole veel kirjutatud)">Mäeküla Jeppet</a>", mängitakse tänini. Holberg oli inspireeritud <a href="/wiki/Moli%C3%A8re" title="Molière">Molière</a>'ist ja <a href="/wiki/Plautus" title="Plautus">Plautusest</a>, samuti <i><a href="/wiki/Commedia_dell%27arte" title="Commedia dell'arte">commedia dell'arte</a></i>'st, mida ta <a href="/wiki/Rooma" title="Rooma">Roomas</a> oli näinud. Kuigi Holberg propageeris valgustuse ideid, oli tema näidendite huumor pigem barokne, isegi renessanslik, mistõttu ta andis väga realistlikke elurõõmsaid elupilte. Temalt pärineb ka koomiline kangelaseepos "<a href="/w/index.php?title=Peder_Paars&action=edit&redlink=1" class="new" title="Peder Paars (pole veel kirjutatud)">Peder Paars</a>" (1719–1720). </p><p><a href="/wiki/Pietism" title="Pietism">Pietistlik</a> kirikulaulude luuletaja <a href="/w/index.php?title=H._A._Brorson&action=edit&redlink=1" class="new" title="H. A. Brorson (pole veel kirjutatud)">H. A. Brorson</a> asetas inimese keskmesse. Temalt pärineb luuleteos "<a href="/w/index.php?title=Lissabons_ynkelige_Undergang&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lissabons ynkelige Undergang (pole veel kirjutatud)">Lissabons ynkelige Undergang</a>", 1756). Ta vastandas maailma muutlikkusele müstilise kogemuse. Kirikulaulude kogus "<a href="/w/index.php?title=Troens_rare_Klenodie&action=edit&redlink=1" class="new" title="Troens rare Klenodie (pole veel kirjutatud)">Troens rare Klenodie</a>" (<a href="/wiki/1739" title="1739">1739</a>) esitas ta sümboolse pildi hinge uuestisünnist. Postuumselt anti välja tema vaimulike luuletuste kogu "<a href="/w/index.php?title=Svanesang&action=edit&redlink=1" class="new" title="Svanesang (pole veel kirjutatud)">Svanesang</a>" (1765). </p><p>Teine tolleaegne väljapaistev luuletaja oli <a href="/w/index.php?title=Ambrosius_Stub&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ambrosius Stub (pole veel kirjutatud)">Ambrosius Stub</a>. </p><p>1750. aasta paiku tuli valgustus taani kirjandusse suure lainena. Uut kirjandust soosisid <a href="/wiki/1748" title="1748">1748</a> asutatud teater <a href="/w/index.php?title=Den_Danske_Skueplads&action=edit&redlink=1" class="new" title="Den Danske Skueplads (pole veel kirjutatud)">Den Danske Skueplads</a> (Kuninglik Teater), mis jäi 19. sajandi teise pooleni Taani keskseks kultuuriasutuseks, ja <a href="/wiki/1759" title="1759">1759</a> asutatud <a href="/w/index.php?title=Selskabet_til_de_ski%C3%B8nne_og_nyttige_Videnskabers_Forfremmelse&action=edit&redlink=1" class="new" title="Selskabet til de skiønne og nyttige Videnskabers Forfremmelse (pole veel kirjutatud)">Selskabet til de skiønne og nyttige Videnskabers Forfremmelse</a> (Kaunite ja Kasulike Teaduste Edendamise Selts). Äratati taas ellu Holbergi testamendiga asutatud <a href="/wiki/Sor%C3%B8_Akademi" class="mw-redirect" title="Sorø Akademi">Sorø Akademi</a>, millele toetudes sai <a href="/w/index.php?title=J._S._Sneedorff&action=edit&redlink=1" class="new" title="J. S. Sneedorff (pole veel kirjutatud)">J. S. Sneedorff</a> prantsusmõjulise valgustusaja proosastiili eestvõitlejaks. </p><p>1760ndatel paistis silma maailma suurepärast korraldust ülistav Norra luuletaja <a href="/w/index.php?title=Chr._Br._Tullin&action=edit&redlink=1" class="new" title="Chr. Br. Tullin (pole veel kirjutatud)">Chr. Br. Tullin</a>. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid kirikulaulude luuletaja <a href="/w/index.php?title=Birgitte_Boye&action=edit&redlink=1" class="new" title="Birgitte Boye (pole veel kirjutatud)">Birgitte Boye</a>, näidendite ja moraalsete jutustuste ("<a href="/w/index.php?title=Moralske_Fort%C3%A6llinger&action=edit&redlink=1" class="new" title="Moralske Fortællinger (pole veel kirjutatud)">Moralske Fortællinger</a>") autor <a href="/w/index.php?title=Charlotte_Dorothea_Biehl&action=edit&redlink=1" class="new" title="Charlotte Dorothea Biehl (pole veel kirjutatud)">Charlotte Dorothea Biehl</a> ning humorist <a href="/w/index.php?title=Johan_Herman_Wessel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johan Herman Wessel (pole veel kirjutatud)">Johan Herman Wessel</a>. </p><p>18. sajandi lõpul põimus valgustus läbi <a href="/wiki/Sentimentalism" title="Sentimentalism">sentimentalismiga</a>, mida esindasid <a href="/w/index.php?title=Thomas_Thaarup&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thomas Thaarup (pole veel kirjutatud)">Thomas Thaarup</a> ja <a href="/w/index.php?title=K._L._Rahbek&action=edit&redlink=1" class="new" title="K. L. Rahbek (pole veel kirjutatud)">K. L. Rahbek</a>. Viimase kodu <a href="/w/index.php?title=Bakkehuset&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bakkehuset (pole veel kirjutatud)">Bakkehuset</a> sai valgustusaja, romantismi ja algava "kuldajastu" piirile kuuluvate vaimuinimeste kohtumispaigaks. </p><p>1800. aasta paiku saadeti valgustuse ideede ja <a href="/wiki/Prantsuse_revolutsioon" title="Prantsuse revolutsioon">Prantsuse revolutsiooni</a> vaimustuse pärast maalt välja kirjanikud <a href="/w/index.php?title=Malthe_Conrad_Bruun&action=edit&redlink=1" class="new" title="Malthe Conrad Bruun (pole veel kirjutatud)">Malthe Conrad Bruun</a> ja <a href="/w/index.php?title=P._A._Heiberg&action=edit&redlink=1" class="new" title="P. A. Heiberg (pole veel kirjutatud)">P. A. Heiberg</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Eelromantism">Eelromantism</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Eelromantism"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Eelromantism" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/w/index.php?title=Johannes_Ewald&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johannes Ewald (pole veel kirjutatud)">Johannes Ewaldi</a> loomingus said kokku paljud kirjandusvoolud, kuid eelkõige rõhutas ta oma identiteeti kunstnikuna, kelle isik jääb kunsti varju. Ta kirjeldab seda oma mälestustes "<a href="/w/index.php?title=Levnet_og_Meeninger&action=edit&redlink=1" class="new" title="Levnet og Meeninger (pole veel kirjutatud)">Levnet og Meeninger</a> (1770ndad). Oma luulekeeles püüdis ta tabada ülevat. Näidendites "<a href="/w/index.php?title=Adam_og_Ewa&action=edit&redlink=1" class="new" title="Adam og Ewa (pole veel kirjutatud)">Adam og Ewa</a>" (1769) ja "<a href="/w/index.php?title=Balders_D%C3%B8d&action=edit&redlink=1" class="new" title="Balders Død (pole veel kirjutatud)">Balders Død</a>" (1773/1775) kujutas ta konflikti tunnete ja etteantud korra vahel. Kaasaegsed hindasid kõige rohkem tema näidendit "<a href="/w/index.php?title=Fiskerne&action=edit&redlink=1" class="new" title="Fiskerne (pole veel kirjutatud)">Fiskerne</a>" (1779), mis ülistab rahva moraalset jõudu. </p><p>Valgustusaja ja romantismi vahelisel ajal sai rahvusvaheliselt tuntuks <a href="/w/index.php?title=Jens_Baggesen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jens Baggesen (pole veel kirjutatud)">Jens Baggesen</a>. Baggeseni esimesed luulekatsetused olid koomilised värsid <a href="/w/index.php?title=Johan_Herman_Wessel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johan Herman Wessel (pole veel kirjutatud)">Johan Herman Wesseli</a> stiilis. Baggeseni peateos on reisiraamat ja luuletajapihtimus "<a href="/w/index.php?title=Labyrinten&action=edit&redlink=1" class="new" title="Labyrinten (pole veel kirjutatud)">Labyrinten</a>" (1792–1793), mis on peaaegu varajane <a href="/wiki/Ps%C3%BChholoogiline_romaan" title="Psühholoogiline romaan">psühholoogiline romaan</a>. Kolmandiku loomingust kirjutas Baggesen saksa keeles. Tema suurt eepilist luuleteost, heksameetris idülli "<a href="/w/index.php?title=Parthena%C3%AFs&action=edit&redlink=1" class="new" title="Parthenaïs (pole veel kirjutatud)">Parthenaïs</a> oder die Alpenreise" (1802–1803) on palju tõlgitud, kuid taani keeles ilmus see alles 1965. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Romantism_ja_kuldajastu">Romantism ja kuldajastu</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Romantism ja kuldajastu"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Romantism ja kuldajastu" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Romantism lõi Taanis läbi 19. sajandi algusaastatel ning selle erikuju kujundas Taani lüüasaamine <a href="/wiki/Napoleoni_s%C3%B5jad" title="Napoleoni sõjad">Napoleoni sõdades</a>. Taani kirjandus võttis kiiresti omaks <a href="/w/index.php?title=Saksa_romantism&action=edit&redlink=1" class="new" title="Saksa romantism (pole veel kirjutatud)">saksa romantismi</a> ideed ja ainestiku. Taani luuletaja <a href="/w/index.php?title=Schack_Staffeldt&action=edit&redlink=1" class="new" title="Schack Staffeldt (pole veel kirjutatud)">Schack Staffeldt</a> tõi kaasa inspiratsiooni 1790ndatel Saksamaal viibimisest, ning loodusuurija ja -filosoof <a href="/w/index.php?title=Henrik_Steffens&action=edit&redlink=1" class="new" title="Henrik Steffens (pole veel kirjutatud)">Henrik Steffens</a> tuli <a href="/wiki/1802" title="1802">1802</a> pikalt reisilt Kopenhaagenisse ning levitas sõnumit loengutes <a href="/w/index.php?title=Elers_Kollegium&action=edit&redlink=1" class="new" title="Elers Kollegium (pole veel kirjutatud)">Elers Kollegiumis</a> ja jutuajamistes <a href="/w/index.php?title=Adam_Oehlenschl%C3%A4ger&action=edit&redlink=1" class="new" title="Adam Oehlenschläger (pole veel kirjutatud)">Adam Oehlenschlägeriga</a>, kes selle mõjul kirjanduslikult ärkas ning kellest sai varajase taani romantismi peategelane. Teda järgisid <a href="/wiki/N._F._S._Grundtvig" class="mw-redirect" title="N. F. S. Grundtvig">N. F. S. Grundtvig</a> ja <a href="/w/index.php?title=Carsten_Hauch&action=edit&redlink=1" class="new" title="Carsten Hauch (pole veel kirjutatud)">Carsten Hauch</a>. <a href="/w/index.php?title=B._S._Ingemann&action=edit&redlink=1" class="new" title="B. S. Ingemann (pole veel kirjutatud)">B. S. Ingemann</a> seisis lähemal Staffeldtile ja radikaalsemale saksa romantismile. Algse nägemusliku romantismi juurest liiguti rahvuslike, rahvalike, ajalooliste ja ühiskonnakriitiliste luuletuste, novellide, kroonikate ja romaanide suunas. </p><p><a href="/w/index.php?title=Adam_Oehlenschl%C3%A4ger&action=edit&redlink=1" class="new" title="Adam Oehlenschläger (pole veel kirjutatud)">Adam Oehlenschlägeril</a> on kaks peateost: "Digte" (1803, ilmus juba 1802) ja "Poetiske Skrifter I–II" (1805) luuletusega "<a href="/w/index.php?title=Aladdin_(Oehlenschl%C3%A4ger)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Aladdin (Oehlenschläger) (pole veel kirjutatud)">Aladdin</a>". Tema kõige tuntum luuletus "<a href="/w/index.php?title=Guldhornene&action=edit&redlink=1" class="new" title="Guldhornene (pole veel kirjutatud)">Guldhornene</a>" pärineb kogust "Digte". Oehlenschlägerit peetakse Taani esimeseks suureks romantiliseks kirjanikuks, ja tema kuulsaim teos on Taani hümn "<a href="/wiki/Der_er_et_yndigt_land" title="Der er et yndigt land">Der er et yndigt land</a>". Oehlenschläger oi Euroopas ja eriti Saksamaal tuntud. </p><p>Oehlenschläger pani aluse nii romantismile kui ka <a href="/w/index.php?title=Taani_kuldajastu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Taani kuldajastu (pole veel kirjutatud)">Taani kuldajastule</a> ehk Kopenhaageni koolkonnale. See on periood Taani kunsti- ja kultuurielus, eriti <a href="/wiki/Kopenhaagen" title="Kopenhaagen">Kopenhaagenis</a>, ajavahemikul umbes 1800–1850. Selle algus on seotud kahe sündmusega: Oehlenschlägers luuletusega "Guldhornene" ning <a href="/wiki/Stavanger" title="Stavanger">Stavangeris</a> sündinud loodusfilosoofi <a href="/w/index.php?title=Henrik_Steffens&action=edit&redlink=1" class="new" title="Henrik Steffens (pole veel kirjutatud)">Henrik Steffensi</a> tagasipöördumisega õppereisilt ja ettekandest selle kohta. Perioodi lõpp paigutatakse tavaliselt umbes aastatesse 1848–1850, mil kõige tähtsamad tegelased olid juba surnud või ei tegutsenud enam. Steffens oli taani romantismi ämmaemand. </p><p>Kõige kuulsam taanlane on küllap <a href="/wiki/Hans_Christian_Andersen" title="Hans Christian Andersen">Hans Christian Andersen</a>, kes hakkas kirjutama romantismiajal ja kes on tuntud oma muinasjuttude järgi. Ta märgib üleminekut romantismilt varajasele realismile. Ta kaotas noorelt isa ning sai hariduse vaestekoolist. Juba 1830. ja 1840. aastatel saavutasid tema romaanid ja muinasjutud paljudes maades läbimurde, algul saksakeelses ja hiljem ingliskeelses tõlkes. <a href="/wiki/1859" title="1859">1859</a>. aastal nimetas <a href="/w/index.php?title=Louis_Gustave_Vapereau&action=edit&redlink=1" class="new" title="Louis Gustave Vapereau (pole veel kirjutatud)">Louis Gustave Vapereau</a> teda ühes prantsuse biograafilises leksikonis üheks kõige algupärasemaks poeediks 19. sajandi Euroopa kirjanduses. Hoolimata Anderseni muust loomingust mäletatakse teda eelkõige muinasjuttude järgi. Need on tõlgitud sadakonda keelde, sealhulgas "<a href="/wiki/Keisri_uued_r%C3%B5ivad" class="mw-redirect" title="Keisri uued rõivad">Keisri uued rõivad</a>" (1837), "<a href="/w/index.php?title=Inetu_pardipoeg&action=edit&redlink=1" class="new" title="Inetu pardipoeg (pole veel kirjutatud)">Inetu pardipoeg</a>" (1843) ja "<a href="/w/index.php?title=T%C3%BCdruk_tuletikkudega&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tüdruk tuletikkudega (pole veel kirjutatud)">Tüdruk tuletikkudega</a>" (1848). Hiljem on ta muinasjuttude pärast taandatud idealistlikuks lastekirjanikuks, kuid neil juttudel on kihte, mida kõigis vanustes ei mõisteta ühtemoodi, ja paljud neist polnud üldse lastele mõeldudki (mida Andersen ise jõuliselt rõhutas), nagu teisedki tema teosed, sealhulgas neli autobiograafiat. Andersen on kõigist taani kirjanikest saanud kõige märgilisemaks. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Realism">Realism</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Realism"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Realism" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/w/index.php?title=Steen_Steensen_Blicher&action=edit&redlink=1" class="new" title="Steen Steensen Blicher (pole veel kirjutatud)">Steen Steensen Blicher</a> kirjutas realistlikke novelle. Seoses <a href="/wiki/Georg_Brandes" title="Georg Brandes">Georg Brandese</a> kirjanduskriitikaga ja "<a href="/w/index.php?title=Moodne_l%C3%A4bimurre&action=edit&redlink=1" class="new" title="Moodne läbimurre (pole veel kirjutatud)">moodsa läbimurdega</a>" said tooniandvateks kirjanikud <a href="/wiki/Henrik_Pontoppidan" title="Henrik Pontoppidan">Henrik Pontoppidan</a> ja <a href="/w/index.php?title=Jens_Peter_Jacobsen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jens Peter Jacobsen (pole veel kirjutatud)">Jens Peter Jacobsen</a>. Henrik Pontoppidan sai koos <a href="/wiki/Karl_Adolph_Gjellerup" class="mw-redirect" title="Karl Adolph Gjellerup">Karl Adolph Gjellerupiga</a> <a href="/wiki/1917" title="1917">1917</a> <a href="/wiki/Nobeli_kirjandusauhind" title="Nobeli kirjandusauhind">Nobeli kirjandusauhinna</a> (kaasaegse Taani elu autentsete kirjelduste eest). Pärast Teist maailmasõda sai sama au osaks ühele 20. sajandi tähtsamatest taani kirjanikest <a href="/wiki/Johannes_V._Jensen" class="mw-redirect" title="Johannes V. Jensen">Johannes V. Jensenile</a>. </p><p>Tuntud taani kirjanike seas on ka <a href="/wiki/S%C3%B8ren_Kierkegaard" title="Søren Kierkegaard">Søren Kierkegaard</a>, <a href="/w/index.php?title=Gustav_Wied&action=edit&redlink=1" class="new" title="Gustav Wied (pole veel kirjutatud)">Gustav Wied</a>, <a href="/wiki/Martin_Andersen_Nex%C3%B8" title="Martin Andersen Nexø">Martin Andersen Nexø</a>, <a href="/w/index.php?title=Tom_Kristensen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tom Kristensen (pole veel kirjutatud)">Tom Kristensen</a>, <a href="/wiki/Karen_Blixen" title="Karen Blixen">Karen Blixen</a>, <a href="/wiki/Peter_H%C3%B8eg" title="Peter Høeg">Peter Høeg</a>, <a href="/wiki/Herman_Bang" title="Herman Bang">Herman Bang</a>, <a href="/w/index.php?title=Jens_Christian_Hostrup&action=edit&redlink=1" class="new" title="Jens Christian Hostrup (pole veel kirjutatud)">Jens Christian Hostrup</a>, <a href="/wiki/Peter_H%C3%B8eg" title="Peter Høeg">Peter Høeg</a>, <a href="/wiki/Ole_Lund_Kirkegaard" title="Ole Lund Kirkegaard">Ole Lund Kirkegaard</a>, <a href="/w/index.php?title=Poul_Martin_M%C3%B8ller&action=edit&redlink=1" class="new" title="Poul Martin Møller (pole veel kirjutatud)">Poul Martin Møller</a>, <a href="/wiki/Klaus_Rifbjerg" title="Klaus Rifbjerg">Klaus Rifbjerg</a>, <a href="/w/index.php?title=Hans_Scherfig&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hans Scherfig (pole veel kirjutatud)">Hans Scherfig</a>, <a href="/w/index.php?title=Johan_Herman_Wessel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johan Herman Wessel (pole veel kirjutatud)">Johan Herman Wessel</a> ja <a href="/w/index.php?title=Christian_Winter&action=edit&redlink=1" class="new" title="Christian Winter (pole veel kirjutatud)">Christian Winter</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Vaata_ka">Vaata ka</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Vaata ka"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Vaata ka" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="/wiki/Taani_kirjanike_loend" title="Taani kirjanike loend">Taani kirjanike loend</a></li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Viited">Viited</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Viited"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Viited" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="reflist" style="list-style-type: decimal;"> <div class="mw-references-wrap"><ol class="references"> <li id="cite_note-1"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-1">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://openlibrary.org/books/OL6587411M/Hieronymus_Justesen_Ranch%27s_danske_skuespil_og_fuglevise">^ Hieronymus Justesen Ranch's danske skuespil og fuglevise</a>.</span> </li> <li id="cite_note-2"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-2">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://www.kalliope.org/en/fvaerker.pl?fhandle=ranch">Hieronymus Justesen Ranch – Værker</a></span> </li> </ol></div></div> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kirjandus">Kirjandus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&veaction=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Kirjandus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Taani_kirjandus&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Kirjandus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li>Bibliograafia: "Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles = <i>Dansk litteratur på estisk og estisk litteratur på dansk</i>". Tekstide autorid: <a href="/w/index.php?title=Lise_Bostrup&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lise Bostrup (pole veel kirjutatud)">Lise Bostrup</a>, <a href="/w/index.php?title=Tove_Hansen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tove Hansen (pole veel kirjutatud)">Tove Hansen</a>, <a href="/w/index.php?title=Anne_M%C3%B6ller&action=edit&redlink=1" class="new" title="Anne Möller (pole veel kirjutatud)">Anne Möller</a>; bibliograafia koostaja: <a href="/wiki/Maire_Liivamets" title="Maire Liivamets">Maire Liivamets</a>; <a href="/w/index.php?title=Taani_Kirjandusteabekeskus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Taani Kirjandusteabekeskus (pole veel kirjutatud)">Taani Kirjandusteabekeskus</a>, <a href="/wiki/Eesti_Rahvusraamatukogu" title="Eesti Rahvusraamatukogu">Eesti Rahvusraamatukogu</a>, <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinn</a> <a href="/wiki/1992" title="1992">1992</a>, 32 lk; <a href="/wiki/Eri:Raamatuotsimine/8789686071" class="internal mw-magiclink-isbn">ISBN 8789686071</a></li> <li><a href="/wiki/Anne_Kalling" title="Anne Kalling">Anne Kalling</a>, "Pilk taani kirjandusse" – <a href="/wiki/Looming_(ajakiri)" title="Looming (ajakiri)">Looming</a> <a href="/wiki/1992" title="1992">1992</a>, nr 12, lk 1688–1695; <a rel="nofollow" class="external text" href="https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/8575">loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis</a></li></ul>    </div><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1&useformat=desktop" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taani_kirjandus&oldid=5678277">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taani_kirjandus&oldid=5678277</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooriad</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Kirjandus_keeleti" title="Kategooria:Kirjandus keeleti">Kirjandus keeleti</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:Taani_kirjandus" title="Kategooria:Taani kirjandus">Taani kirjandus</a></li></ul></div><div id="mw-hidden-catlinks" class="mw-hidden-catlinks mw-hidden-cats-hidden">Peidetud kategooria: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:ISBN-v%C3%B5lulingiga_lehek%C3%BCljed" title="Kategooria:ISBN-võlulingiga leheküljed">ISBN-võlulingiga leheküljed</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 20:59, 20. juuli 2020.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Taani_kirjandus&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-6d94db5ff4-5n4cc","wgBackendResponseTime":240,"wgPageParseReport":{"limitreport":{"cputime":"0.052","walltime":"0.310","ppvisitednodes":{"value":369,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":233,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":16,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":5,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":0,"limit":20},"unstrip-size":{"value":986,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":0,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 8.421 1 -total"," 38.43% 3.236 1 Mall:Viited"," 34.79% 2.930 1 Mall:Vaata"]},"cachereport":{"origin":"mw-web.eqiad.main-6f4956b788-btdr6","timestamp":"20241128180139","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> <script type="application/ld+json">{"@context":"https:\/\/schema.org","@type":"Article","name":"Taani kirjandus","url":"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Taani_kirjandus","sameAs":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q849175","mainEntity":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q849175","author":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaast\u00f6\u00f6lised"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https:\/\/www.wikimedia.org\/static\/images\/wmf-hor-googpub.png"}},"datePublished":"2004-05-17T19:53:04Z","dateModified":"2020-07-20T18:59:14Z","image":"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/6\/65\/Hans_Christian_Andersen.jpg"}</script> </body> </html>