CINXE.COM

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>Korporatsioon Sakala - Tudengisõnastik</title> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> <meta http-equiv="imagetoolbar" content="false" /> <meta name='description' content='Traditsioonilised terminid ja lühendid, mida kasutatvad erinevad üliõpilasorganisatsioonid. ' /> <meta name='keywords' content='tudengisõnastik, burš, tudeng, väljendid' /> <meta name="robots" content="index,follow" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="/img/styles.css" media="all" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="/img/styles_screen.css" media="screen, projection" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="/img/styles_print.css" media="print" />  <link rel="stylesheet" type="text/css" href="/public/jquery.menu3.css" media="all" /> <script type="text/javascript" src="/public/jquery.1.4.2.min.js"></script> <script type="text/javascript" src="/public/jquery.ifixpng.js"></script> <script type="text/javascript" src="/public/jquery.menu3.js"></script> <script type="text/javascript" src="/public/fancybox/jquery.mousewheel-3.0.2.pack.js"></script> <script type="text/javascript" src="/public/fancybox/jquery.fancybox-1.3.1.js"></script> <script type="text/javascript" src="/public/jquery.fancybox.js"></script> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="/public/fancybox/jquery.fancybox-1.3.1.css" media="screen" /> <link rel="shortcut icon" type="image/ico" href="favicon.ico" /> </head> <body> <div id="fb-root"></div> <script>(function(d, s, id) { var js, fjs = d.getElementsByTagName(s)[0]; if (d.getElementById(id)) return; js = d.createElement(s); js.id = id; js.src = "//connect.facebook.net/et_EE/sdk.js#xfbml=1&version=v2.8&appId=712770742210883"; fjs.parentNode.insertBefore(js, fjs); }(document, 'script', 'facebook-jssdk'));</script> <div id="TOPsign"><img src="/img/TOPsign.png" alt="" class="pngfix" /></div> <div id="PICleft"><img src="/img/PIC-LEFT-01.jpg" alt="" /></div> <div id="PICright"><img src="/img/PIC-RIGHT-04.jpg" alt="" /></div> <div id="header"> <div class="mw"> <form id="searchform" action="/" method="post"> <div> <input type="text" id="searchform-string" name="search" value="OTSI..." onblur="if(this.value==''){ this.value = 'OTSI...' }" onfocus="if(this.value=='OTSI...'){ this.value = '' }" /> </div> </form> <div id="langselect"><a href="/est" class='active'>EST</a><a href="/eng">ENG</a><a href="/ger">GER</a></div> <ul id="nav" style="z-index: 1000;"> <li> <a href='/avaleht'>AVALEHT</a> </li> <li class='hasdrop'> <a class="active">TEGEVUS</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/mis-on-korp-sakala">Mis on korp! Sakala?</a></li> <li><a href="/millega-sakala-tegeleb">Millega Sakala tegeleb?</a></li> <li><a href="/sõprusorganisatsioonid">Sõprusorganisatsioonid</a></li> <li><a href="/sakala-stipendiumifond">Sakala stipendiumifond</a></li> <li><a href="/tudengisõnastik">Tudengisõnastik</a></li> <li><a href="/miks-korp-sakala">Miks korp! Sakala?</a></li> </ul> </li> <li class='hasdrop'> <a>AJALUGU</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/kroonika">Kroonika</a></li> <li><a href="/mida-tahab-korp-sakala">Mida tahab korp! Sakala</a></li> <li><a href="/vaimuelu-sakalas">Vaimuelu Sakalas</a></li> <li><a href="/kogume-pärandit">Kogume pärandit!</a></li> </ul> </li> <li class='hasdrop'> <a>LAULUD</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/lauluraamat">Lauluraamat</a></li> <li><a href="/erilisi-kombeid-laulmisel">Erilisi kombeid laulmisel</a></li> </ul> </li> <li class='hasdrop'> <a>MEEDIA</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/sakala-konvendihoone-100">Sakala konvendihoone 100</a></li> </ul> </li> <li class='hasdrop'> <a>MAJA</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/tartu-konvendihoone">Tartu konvendihoone</a></li> <li><a href="/tallinna-konvendihoone">Tallinna konvendihoone</a></li> <li><a href="/esindusruumide-rent">Esindusruumide rent</a></li> </ul> </li> <li class='hasdrop'> <a>KONTAKT</a> <ul class='subnav'> <li><a href="/sakala-kontaktid">Sakala kontaktid</a></li> <li><a href="/teised-organisatsioonid">Teised organisatsioonid</a></li> <li><a href="/kuidas-meiega-liituda">Kuidas meiega liituda</a></li> </ul> </li> <li class='discrete'> <a href='/liikmetele'>LIIKMETELE</a> </li> </ul> </div> </div> <div class="contentsbox"> <div class="leftcol" id="leftcol">  <h1>Tudengisõnastik</h1><ul> <li>aasimine (lad. asinus - eesel, kelleks tahetakse teist teha) sissevedamine, narritamisejutt, peen nöökamine.</li> <li>ad libitum (lad.) - soovi kohaselt.</li> <li>ad loca! (lad.) - kohtadele!</li> <li>Age quad agis! - korp! Leola lipukiri.</li> <li>A/K - aukohtu lühend.</li> <li>alma mater (lad. toitev ema) - ülikooli tähendus tudengite arvates, algselt rooma loodusjõudude ja õnnistuse jumalanna omadussõna. Alates 14. sajandist kasutusel ülikooli kohta (alma universitas, mater universitas); tänapäeval eelkõige kasutusel piduliku ja austava sünonüümina ülikooli või kõrgkooli suhtes.</li> <li>alter Herr - vilistlase nimetus saksa organisatsioonides</li> <li>altes Haus - vt. vanamaja.</li> <li>Amore, more, ore, re firmantur amicitiae! - korp! Limuvia lipukiri.</li> <li>Apollon (Apollo) - kreeka-rooma jumal mitmekülgsete omadustega (funktsioonidega). Tudengite arusaama järgi (18. saj.) noorte muusika- ja kunstijumal. Laulus «Ca, Ca, geschmauset» ka vegetatsioonijumala mõttes.</li> <li>aprillikuus asutati: 21. aprill 1909. a. ÜS Liivika</li> <li>7. aprill 1870. a. EÜS</li> <li>aukohus on ette nähtud auvahekordade lahendamiseks kahe isiku vahel. Aukoh tu eesistujaks on «erapooletu». Aukohtu otsus on lõplik ja auasjast ei tohi pärast aukohtu otsuse täitmist enam rääkida.</li> <li>autasu - vt. satisfaktsioon.</li> <li>auvahekord tekib solvatu ja solvaja vahel väljakutse andmisega. Selle kestel ei ole «väljakutsuja» ja «väljakutsutu» vahel mingit läbikäimist, kui ei ole lepitud kokku «comment suspenduks». Auvahekord lahendatakse tavaliselt aukohtu kaudu.</li> <li>avalik väljakutse toimub harilikult sõnadega: «Sa oled välja kutsutud» või «Ma palun sind tõsiselt vaikida». (Vrd. väljakutse ja varjatud väljakutse.)</li> </ul> <ul> <li>b! - sõna «burš» tavaline lühend.</li> <li>B.A. - baccalaureus artium, Bachelor of Arts.</li> <li>Bacchus - veinijumala ladinakeelne nimi (kr. Dionysos).</li> <li>Beatus ille homo qui sedet in sua domo, et sedet post fornacem et habet bonam pacem (lad.) - Õnnis on inimene, kes istub kodus ahju taga ja on endaga rahul.</li> <li>Bestimmungsmensur - saksa korp!-ides esinev mõõgavõitlus kokkuleppe alusel, ilma auvahekorrata. Mitmes or-ganisatsioonis on liikmetele sunduslik pidada teatav arv selliseid mensuure.</li> <li>B!G! - Burschengericht (vt. allpool).</li> <li>bibamus! (lad.) - joome!</li> <li>Bierzipfel - vt. ripats.</li> <li>blamaaž - vt. renomeerimine.</li> <li>brander Fuchs - vt. rebane.</li> <li>Bude - saksa tudengikeeles tudengi üürituba. Sturmfreie Bude - üürituba, kus saab mürglit teha naabreid segamata</li> <li>Burschen-Comment - üliõpilasseadus (sks.)</li> <li>Burschengericht - Riia korporatsioonide vaheline korrakohus, ka Tartus saksa korporatsioonide vahel, võrreldav EKL!-i liidukohtuga.</li> <li>Burschenschaft (Studentenschaft) - alates 18. saj. keskelt 19. saj. keskpaigani sama, mis ühe ülikooli tudengite ühtsus; selles tähenduses võttis selle sõna 1815. a. uuesti tarvitusele edumeelne Jena «Burschenschaft» vastandina tudengite kaasmaalusele, kui ka patriootlik-natsionaalse tendentsi tähenduses. 19. saj. teisel poolel ahenes see mõiste poliitiliselt reaktsioonilise rolli omandanud korporatsiooni nimeks (Deutsche Burschenschaft), kus tekkisid šovinistlikud tendentsid.</li> <li>buršikoosne - üliõpilaslik, korporantlik.</li> <li>burš - üliõpilane, korporant. Saksa keeles «Bursch» tahab rõhutada üliõpi laslikku vabadust, kuigi algvorm (kreeka > kesklad. bursa - rahakott) osutab stipendiumile (lad. palk), mille saajaid hüüti «bursarii», «bursici».</li> <li>buršvilistlane (ka üliõpilasvilistlane) - ülikoolis käinu, kes on õpingud katkestanud.</li> <li>b!vil! - buršvilistlase tavaline lühend. Mitmus b!vil!! või b!vil! b!vil!.</li> </ul> <ul> <li>Ça, Ça (pr.) - siia, siia!</li> <li>cantus (lad.) - laul, laulmine.</li> <li>cantus ex est (lad.) - laul on lõppenud; selle hüüdega lõpetab laulujuhataja laulmise.</li> <li>cantus peto (lad.) - palun luba lauluks.</li> <li>Chargierter - eestseisuse liige saksa korp!-ides (charge loe «šarzh» - amet).</li> <li>Chargierten Convent - teatud korporatsioonide liit ja selle liidu juhtorgan liitunud korporatsioonide estseisuste näol. (Lühendid Riias C!C! ja Tartu sakslastel Ch!C!.) Vrd. EKL!.</li> <li>cirkel - vt. sirkel.</li> <li>civis - akadeemiline kodanik, kaasvõitleja nimetus Soomes.</li> <li>C!K! - konvendikohtu lühend samuti kui K!K!.</li> <li>coetur - vt. concoetur.</li> <li>coetus - (lad., loe «tsöötus») - kogumus, ühel õppeaastal organisatsiooni astujate kogu.</li> <li>comment (pr., loe «kommâ») - üliõpilasorganisatsioonides valitsev kindel kord, mis tugineb peale kirjutatud kodukorra veel traditsioonidele ja uusustele, s. t. põlvest põlve edasikantavaile kommetele, mis aastakümnete jooksul enamasti sugugi ei muutu.</li> <li>comment suspendu (pr., loe «kommâ süspâdü») - edasilükatud auvahekord, võimaldab ajutist läbikäimist auvahekorra ajal.</li> <li>commenti garanteerija - isik, kes ei kuulu organisatsiooni, kuid kohustub alluma organisatsiooni sisekorrale (commentile) ja võib piiratud ulatuses osa võtta organisatsiooni tegevusest. Ka organisatsioon, mis ei kuulu organisatsioonide liitu, kuid allub liidu korrale ja on sellega koostöös.</li> <li>commilitio, commilitonis - vt. kaasvõitleja.</li> <li>concoetur - samasse coetusse kuuluv organisatsioonikaaslane, mõnes organisatsioonis ka coeter.</li> <li>confrater - sama üliõpilasorganisatsiooni liikme nimetus (kasutatakse näit. Rotalias kaasvõitleja asemel).</li> <li>corps! (loe «koor») - see prantsuskeelne sõna asendab saksa keeles sõna Korporation lühendi.</li> <li>couleur (pr. loe «kulöör») - vt. värvid.</li> <li>crambambuli - vt. krambambuli.</li> <li>C!Q! (Conventsquartier) - konvendikorteri lühend.</li> <li>cum laude - kiitusega (eksamit sooritama).</li> </ul> <ul> <li>Der Fuchs hat keine eigene Meinung (sks.) - «rebasel pole arvamust». Sellesse lausesse on kokku võetud, et noorliige, rebane, ei tohi kaasa rääkida talle alles võõrais asjus; siit tuleneb seegi, et noorliige ei või konvendi asjust otsustavalt osa võtta.</li> <li>detsembrikuus asutati: 3. detsember 1920. a. - Korp! Revelia.</li> <li>doctor honoris causa (lad.) - audoktor, lüh. dr. hon. c. või dr. h. c..</li> <li>doktorand - doktorikraadi taotleja.</li> <li>duell - kahevõitlus püstolitega (vrd. mensuur).</li> </ul> <ul> <li>edite, bibite, collegiales, post multa saecula pocula nulla (lad.) - sööge, jooge, kolleegid, pärast meid tuleb palju sajandeid, kus meile ei pakuta ainsatki karikat.</li> <li>eestseisus - organisatsiooni kolmeliikmeline juhatus: esimees, abiesimees ja kirjatoimetaja, EÜS-is esimees, laekur ja kirjatoimetaja. Esindusjuhtudel liitub nendega tavaliselt vanamees.</li> <li>E! G! - Ehrengerichti lühend.</li> <li>Ehrengericht - saksa üliõpilasorganisatsioonide vaheline aukohus (nii Tartus kui Riias).</li> <li>EK - esindajate kogu lühend. Vt. Üliõpilasseltside Liit.</li> <li>EKL!- Eesti Korporatsioonide Liit.</li> <li>eksmatrikulatsioon - ülikoolist (üliõpilaste nimekirjast, matriklist) lahkumine (vrd. immatrikulatsioon).</li> <li>eluprintsiip - põhimõte, et kuulutakse eluaeg (vilistlaskogude kaudu) üliõpilasühingusse.</li> <li>ema - vt. isa.</li> <li>ergo bibamus! (lad.) - niisiis joome! järelikult joome!</li> <li>erijutt - vt. Speziell.</li> <li>Et habeat bonam pacem, qui sedet post fornacem (lad.) - ja olgu endaga rahul need, kes ahju taha jäävad.</li> <li>ettejoomine - (vt. ka klaaside kokkulöömine) joomise alustamine ja joodava määra kindlaksmääramine järgmisele joojale. Ettejoomisel kasutatakse väljendusi: «legališ» - pool mõõtu, «kuriš» - üks mõõt, «liviš»- kaks mõõtu, «vikiš» - kolm mõõtu, «ad libitum» - soovi kohaselt.</li> <li>ex est (lad.) - on lõppenud.</li> </ul> <ul> <li>faex - vt. rebane.</li> <li>Fechtbodist - vt. lihtliige.</li> <li>fiducit (lad. fidus sit või fiducia, mõte umbes «olgu kindel» või «kindlasti loodame») - nii vastavad noorliikmed heleda häälega «šmollis» - hüüdele (vt.), ja kuldrebased kinnitavad bassihäälega «fiducit».</li> <li>filia - vt. tütar.</li> <li>filister - vt. vilistlane.</li> <li>filius - vt. poeg.</li> <li>Flicker (sks.) - «lappija», mensuuri juures viibiv arst.</li> <li>frat! - sõna fraternitas (vt.) lühend.</li> <li>frater - vt. vend.</li> <li>fraternitas (lad.) - vennastus, vennaskond; osa korp!-ide lisanimetus.</li> <li>Frühlingskur - rebasele karistuseks määratud kohustus käia teatud arv kordi kellegi kaasvõitleja juures varahommikusel visiidil.</li> <li>Fuchs - vt. rebane.</li> <li>Fuchscomment - rebaste kohta käivad määrused, kohustused ja karistused.</li> <li>Fuchsmajor (sks.) - vt. vanamees.</li> </ul> <ul> <li>Gambrinus - legendaarne Flandria kuningas, teda peetakse (tudengipärimustes) õlle leiutajaks ning õllepruulijate ja kõrtsmike kaitsjaks.</li> <li>Gaudeamus igitur (olgem ikka rõõmsad (lad.)) - vana euroopa tudengilaul, pärineb ühest ladinakeelsest patukahetsuslaulust aastast 1267. Aastasadade jooksul mitu korda ümber luulendatud, õigemini öeldes laiendatud, palju tõlgitud ja ka muusikalise motiivina kasutatud (F. Liszt, J. Brahms jt.). Praegu universiaadidel võidufanfaaride motiiv.</li> <li>Goldfuchs - vt. kuldrebane.</li> </ul> <ul> <li>habeo (lad.) - omama, habeas - sinul on, habet - temal on.</li> <li>herr Bruder - kaasvõitleja nimetus saksa organisatsioonides.</li> <li>honoris causa (lad.) - au pärast.</li> </ul> <ul> <li>igikulupea - üliõpilane 13. ja 14. õppesemestril, nimetatakse tavaliselt ka juba kuldrebaseks.</li> <li>igivanamaja (ka väga vana maja) - üliõpilane 7. ja 8. õppesemestril.</li> <li>immatrikulatsioon - ülikooli astumine, s. t. üliõpilaste nimestikku (matriklisse) võtmine (vrd. eksmatrikulatsioon).</li> <li>in honorem N N (lad.) - N N auks.</li> <li>in memoriam N N (lad.) - N N mälestuseks.</li> <li>in summa (lad.) - lühidalt ja hästi.</li> <li>in spe (lad.) - lootuses, ootuses.</li> <li>inter pocula (lad.) - karika taga, klaaside juures.</li> <li>intiimorganisatsioonid - kinnised üliõpilasühingud, millest ainult ühesse võib korraga kuuluda ja kuhu kuulutakse eluaeg vilistlaskogude kaudu.</li> <li>isa e. pater (mida tavaliselt käänatakse eestipäraselt, naisorganisatsioonides ema e. mater), on see vanem, kelle noorliige valib enesele ise nõuandjaks ja toetajaks. See valib temale ema, resp. isa, kelle kohustus on kõrvaltvaatajana hinnata ta tegevust ja arengut, ilma asjaomase aimamata. Mõnes organisatsioonis valitakse see komplementaarne vanem ka organisatsiooni tegevliikmete kogu - konvendi poolt, mõnes ei esine üldse. Alles tegevliikmeks saamisel saab noorliige temast teada.</li> </ul> <ul> <li>jaanuarikuus asutati : 28. jaanuar 1918. a. Korp! Fraternitas Liviensis.</li> <li>juhtser - juhtsimisotsuse põhjal organisatsioonist eemaldatud organisatsiooni võlgnik-liige.</li> <li>juhtsimine - keeld organisatsiooni võlglasele organisatsiooni ruumides liikuda ja organisatsiooni välismärke ning varandust kasutada.</li> <li>junges Haus - vt. noormaja.</li> <li>jus non scriptum (lad.) - kirjutamata seadus, komme, tava.</li> </ul> <ul> <li>kahekordne sammalpea - üliõpilane 11. ja 12. õppesemestril, ka kulupea.</li> <li>kaasvõitleja - kaasüliõpilase nimetus, tõlge ladina keelest - commilitio, commilitonis.</li> <li>kaatripäev - päev pärast suuremat pidu, peaparandusepäev.</li> <li>kahv (sks. gaff - viga) - sissekukkumine suurustamisel, vt. renomeerimine.</li> <li>kartser (lad. carcer - vangla) - kuni 20. sajandi alguseni akadeemilise kohtualluvuse põhjal ülikoolides olnud vangistusruum tudengite karistamiseks kartserikaristusega.</li> <li>Katerfrühstück - peaparanduse-hommikueine (milleks Hoffmann von Fallerslebeb soovitab juustu, heeringasalatit, hapukapsast, õlut ja vana veini).</li> <li>keilima - mõjutama üliõpilast organisatsiooni astuma.</li> <li>K!K! - konvendikohtu lühend (k!k! tähendab konvendikorterit).</li> <li>klaaside kokkulöömine - kahtlemata on see komme tekkinud ettejoomise kombest ja väärkombestki. See ettejoomine, millele tervitatu sama kvantumiga pidi vastama ja mida tehtigi tavaliselt ühe sõõmuga, oli vist võidujoomise alguseks, mis eriti reformatsiooniajal lokkas kõige tervisttapvamal kujul ja millele pidid vastu astuma kirik, riik, seltskond ja ka üksikud kirjanikud. Ettejoomise juurest kokkulöömiseni on aga ainult pool sammu ja see astutigi, kui pandi tähele klaasi heledat kõla, s. o. kui oli jõutud joogiklaasideni.</li> <li>Kneipe tähendas vanasti saksa kõrtsi, mille omanik oli valmis igaks häbiteoks - oli valemängija, vargusevarjaja ja varas. Akadeemiliste ringkondade keeles tähendab Kneipe tudenglikku õllejoomise ruumi, lõbusa seltskonna kodu, mille järele igatsetakse veel vilistlaspäevil ja millest kõneldakse kui kaotatud paradiisist. Kneipe auks lõi tänulik tudengimeel verbi «kneipen» ja eesti keeleski «kneipima».</li> <li>komitaat (lad. comes - sõber) - eri pidu vilistlaseks saamisel, s. o. ülikooli lõpetamisel.</li> <li>kommaanid - vt. comment.</li> <li>kommerss (lad. commercium - läbikäimine) on korporatsioonides tähtsamaks peoks, mille jooksul toimub eriline nn. vennastuspidu.</li> <li>kommilitoon, ka kommiltoon - vt. kaasvõitleja.</li> <li>konfliktide lahendamine toimub aukohtu korras, mis seltside liikmete seas alati on tähendanud tüli lõppu suulise lahendusega aukohtus, kuna enamikus korporatsioonides peale selle veel on tunnustatud «tegeliku autasu» printsiipi.</li> <li>konkneipant (19. sajandi tudengikeeles) - akadeemik, kes on korrapärane külaline tudengiorganisatsioonis, kes ilma selle liikmeks olemata ka kõrtsis kaasa joob.</li> <li>konvendikohus (lüh. K!K!) - vt. korrakohus.</li> <li>konvendikorter (lüh. k!k!, ka C!Q!) - organisatsiooni ruumid.</li> <li>konvendisaal - konvendi istungiruum konvendikorteris.</li> <li>konvent (lad. conventus - kogumus) - korporatsiooni tegevliikmete kogu, olenevalt seosest esineb ka tähendustes «konvendikoosolek», «konvendikorter» ja umbes sünonüümsena sõnaga «korporatsioon».</li> <li>koosolekud on organisatsiooni kõrgeimaks võimuks: konvendikoosolekud (ka «erakoosolekud»), millest osavõtu õigus on ainult tegevliikmeil, ja üldkoosolekud, millest osa võtavad ka lihtliikmed ja noorliikmed (hääleõigus on ka siin ainult tegevliikmetel).</li> <li>korp! - korporatsiooni tavaline lühend.</li> <li>korporant - korporatsiooni kuuluv isik.</li> <li>korporatsioon kujunes Landsmannschaftidest ja nii tarvitati mõlemaid nimetusi kõrvuti; praegu peaaegu ainumaksev sõna «korporatsioon» tähendab kindla sisekorraga värvekandvat organisatsiooni.</li> <li>korrakohus - kuna aukohus lahendab isikutevahelisi konflikte, mis puudutavad ainult nende isiklikku au, siis korrakohus ehk konvendikohus, ka «omavaheline kohus», arutab organisatsiooni liikmete eksimusi korra vastu ja karistab «märkuste», «laituste», «laki» ja «rukiga».</li> <li>krambambuli - 18. sajandil Gdanskis valmistatud puuviljalikööri (kirsiliköör) nimi, hiljem tudengikeeles kasutatud ka teiste alkohoolsete jookide kohta.</li> <li>krasser Fuchs - vt. rebane.</li> <li>ksv! - sõna «kaasvõitleja» lühend, mitmus ksv!! või ksv! ksv!.</li> <li>kuldrebane - õigupoolest tegelik üliõpilane pärast seistmeaastast õppimist, tegelikult aga juba 13. ja 14. õppesemestril. Mõnes korp!-is on tal õigus kanda sametist rebaseteklit kuldsirkliga ja laulude järele hüüda jämeda häälega «fiducit!».</li> <li>kulupea - üliõpilane 11. ja 12. õppimissemestril, ka «kahekordne sammalpea» ehk «väga vana sammalpea».</li> <li>kuramaatorid on poolte sobitajad-volinikud auvahekorra ajal.</li> <li>kuramaazh (lad. cura - hool) - auvahekorra-aegne sobitamistoiming.</li> <li>kuriš - vt. ettejoomine.</li> </ul> <ul> <li>Labet - väsinud, jõuetu. Labet sein - (kaardi)mängus kaotanud olema.</li> <li>laiendatud eestseisus - eestseisus, millega peale tavaliste eestseisuse liikmete on liitunud ka teised organisatsiooni ametnikud, moodustades suuremais organisatsioonides enam kui kümneliikmelise kogu. Lüh. L!E!.</li> <li>lakkimine on värvekandvate organisatsioonide erikaristus ja tähendab värvide tähtajalist või määramata ajaks äravõtmist.</li> <li>L!E! - vt. laiendatud eestseisus.</li> <li>legališ - vt. ettejoomine.</li> <li>lihtliige vastab korp!-ides saksa mõistele «Fechtbodist», s. o. liige, kes ei kuulu konventi ja ei oma värve, kuigi on jätnud rebaseaja seljataha. Üliõpilasseltsides ühtib tavaliselt noorliikme mõistega.</li> <li>liidukohtunik - EKL!-i liidukohtu (L!K!) liige.</li> <li>liidukohus - EKL!-i kuuluvate korporatsioonide vaheline korrakohus.</li> <li>liviš - vt. ettejoomine.</li> <li>L!K! - liidukohtu lühend.</li> <li>locus - koht, lokaal (ka WC). ad loca - kohtadele.</li> </ul> <ul> <li>magister (lad. meister) - algupäraselt kõrgeim akadeemiline kraad keskaegses ülikoolis ja identne doktorikraadiga. Alates 15.-16. sajandist doktorikraadi poolt tahapoole tõrjutud; saksa ülikoolid andsid teda siiki 19. sajandini. Kasutatakse ka «õpetaja», «kõrgkoolimagistri» tähenduses.</li> <li>magister bibendi - joomakorra järele valvaja, peo juhataja.</li> <li>magister cantandi - lauluõpetaja, laulujuhataja.</li> <li>magister paucandi - vehklemise (paukimise) õpetaja.</li> <li>magister referendi - referaat-koosolekute korraldaja ja juhataja.</li> <li>magna cum laude (lad.) - suurima kiitusega (eksamit sooritama).</li> <li>maikuus asutati - 9. mai 1907. a. Korp! Fraternitas Estica.</li> <li>majordoomus- majaisa, majavanem, organisatsiooni ruumide eest vastutaja.</li> <li>maltreteerima (pr. maltraiter - halvasti käitlema) - halvasti käitlema, solvamisega teisele põhjust andma väljakutseks.</li> <li>mater - ema.</li> <li>medici (lad.) - arstid.</li> <li>mensurant - mensuurist osavõtja, mõõgaga autasu andja.</li> <li>mensuur - mõõgaduell üliõpilaste vahel.</li> <li>metsik - organiseerumata üliõpilane.</li> <li>mustmaja tähendab mõnes organisatsioonis lihtliiget, kes on veel värvideta, kuigi pole enam rebane.</li> <li>märtsikuus asutati – </li> <li>7. märts 1924. a. Korp! Indla</li> <li>11. märts 1923. a. ÜS Concordia</li> <li>15. märts 1926. a. Üliõpilasseltside Liit</li> <li>22. märts 1915. a. Eesti Korporatsioonide Liit</li> <li>27. märts 1929. a. Korp! Fraternitas Tartuensis</li> </ul> <ul> <li>Non scholae, sed vitae discimus! - mitte kooli, vaid elu jaoks õpime. EÜS Põhjala deviis.</li> <li>noorliige - esimese aasta üliõpilane mõnedes organisatsioonides, rebane.</li> <li>noormaja - üliõpilane 3. ja 4. õppimissemestril.</li> <li>noorrebane - vt. rebane.</li> <li>noorte lend - vt. rebaste lend.</li> <li>noortevanem - vt. vanamees.</li> <li>novembrikuus asutati – </li> <li>10. november 1913. a. Korp! Rotalia</li> <li>13. november 1884. a. EÜS Põhjala</li> <li>14. november 1911. a. Eesti Naisüliõpilaste Selts</li> <li>14. november 1909. a. Korp! Sakala</li> <li>21. november 1924. a. Korp! Amicitia</li> <li>26. november 1900. a. Korp! Vironia</li> </ul> <ul> <li>o jerum, jarum, jerum! qualis mutatio rerum! (lad.) - oh jeerum, jaarum, jeerum, kuidas küll asjad muutuvad!</li> <li>O/K - omavahelise kohtu lühend.</li> <li>oktoobrikuus asutati – </li> <li>16. oktoober 1920. a. Korp! Leola</li> <li>23. oktoober 1921. a. Korp! Tehnola</li> <li>24. oktoober 1924. a. Korp! Lembela</li> <li>27. oktoober 1920. a. Korp! Filiae Patriae</li> <li>30. oktoober 1913. a. Korp! Ugala</li> <li>oldermann - vanamees.</li> <li>omavaheline kohus - vt. korrakohus.</li> <li>org (omastav orgi, sisseütlev orgi, mitmus orgid) - lühendatud vorm sõnast «organisatsioon».</li> <li>organisatsiooni ametnikud on peale eestseisuse all mainitute bibliotekaar, arhivaar, magister cantandi, magister referendi, magister paucandi, majordoomus, majanduse eestseisja jt.</li> <li>o tempora, o mores! - oh ajad, oh kombed! (Cicero oma aja rikutud kommete kohta.)</li> </ul> <ul> <li>parole dhonneur (pr., loe «paroldonnöör») - ausõna.</li> <li>parte - vt. vastased.</li> <li>pater - vt. isa.</li> <li>paukimine - (rapiiridega) vehklemine.</li> <li>paukimistuba - eriruum vehklemisharjutusteks.</li> <li>pennalism (lad. penna - sulg) - vanemate üliõpilaste võimutsemine nooremate üle, eriti Saksamaa ülikoolides 16.-17. saj.</li> <li>Per aspera ad astra! - läbi raskuste tähtede poole! Korp! Amicitia moto.</li> <li>pereat tristitia (lad.) - kadugu kurbus.</li> <li>philister (tudengikeeles, pärit Piiblist) - 16. sajandil kasutati «jumalasõna vastase» mõttes. Alates 17. sajandi lõpust muutus tähendus - tudengid tähistasid selle sõnaga kõiki mitteakadeemikuid või kõiki ülikoolilinna kodanikke. Alates 18. sajandist kitsarinnalised, väikekodanlikud ja vaimselt piiratud inimesed, nagu ka kõik kunagised tudengid, kes pärast tudengiaega nendega liitusid. Sõna philister kasutati selles tähenduses kõigepealt Jenas alates 1693. aastast. Vt. ka vilistlane.</li> <li>poeg - noorliige vahekorras «isaga» ja «emaga».</li> <li>posser - mees, kes ei pea korrast lugu ega oska tudengiseisusele vääriliselt elada. Ka mitteteklist peakate.</li> <li>prosit! on ettejoomisel tervitussõnaks ja tähendab sama mis «terviseks». Pärit vist 16. sajandist. (Lad. pro sit! - olgu kasuks!).</li> </ul> <ul> <li>rapiir - korporatsioonides kasutatav korvikujulise käekaitsega mõõk.</li> <li>rapiirskandaal - lõbu pärast vehklemine mensuurireeglite järgi, kuid nüride rapiiridega (ilma auvahekorrata).</li> <li>rappelköpfig - (tudengikeeles) sõge, ogar.</li> <li>reageerima peab iga organiseeritud üliõpilane, ta peab võtma solvaja vastutusele.</li> <li>rebane - õige vanasti kutsuti noort üliõpilast «faex» või «fux», millistest sõnadest viimane sai Saksamaal nii üldiseks, et vähemharitud ringkonnad seda taipasid omakeelsena ja transkribeerisidki «Fuchs» kõrbhobuse ja (tavalisemalt koguni, eriti Baltikumis) rebase tähenduses, kuigi see sõna ladina keeles tähendab pärmipõhja, pära. Enamik korporatsioone tarvitabki ekslikult moodustatud eestindust «rebane» noorliikme tähenduses. Vahel nimetatakse 1. semestri rebast noorrebaseks (sks. krasser Fuchs) ja 2. semestri rebast vanarebaseks (brander Fuchs).</li> <li>rebasekasvatus - korporatsioonis noorliikme tutvustamine organisatsiooni sisemise korraga ja rebase arendamine kõigi olukordade jaoks. Seda teostab eeskätt vanamees rebaste tundide ehk rebaskolleegiumide (Fuchscollegium) kaudu.</li> <li>rebaste dressuur - vt. rebasekasvatus.</li> <li>rebaste lend - noorliikmete põgenemine organisatsioonist teatud korra järgi ja katse sinna märkamatult jälle tagasi pääseda. Kui see ühelgi õnnestub, peavad tegevliikmed tasuma noortele vahepealsete seikluste kulud ja neile antakse värvid. Ebaõnnestumise korral saavad nad aga armutult sisse. Lihtliikmed saavad rebaste lennusoleku ajal värvid.</li> <li>rebaste tund - vt. rebasekasvatus.</li> <li>rebastevanem - vt. vanamees.</li> <li>reissimine (sks. reißen - kiskuma) - norimine, provokatsioon (seega hoopis tugevam kui aasimine).</li> <li>rekommandieren (< lad., pr.) - soovitama.</li> <li>Relationen - aruande tähenduses.</li> <li>renomeerimine, ka renomaazh - üliõpilasjutule iseloomulik suurustamine, liialdamine, kusjuures loodetakse, et teine teeb mõne kahvi, mida nimetatakse blamaaziks.</li> <li>ripats - taskukella küljes kantav korporatsiooni tunnustega nahast või värvilindist riba. Saksa k. Zipfel. Esineb mõnel pool kolmes suuruses: Bierzipfel (suur), Weinzipfel (keskmine) ja Sektzipfel (väike).</li> <li>rukk, rukkimine tähendab organisatsioonist eemaldamist lühemaks või pikemaks ajaks mõne suurema süüteo karistuseks. Rukoonusega ei tohi teised organisatsiooni liikmed läbi käia.</li> <li>rukoonus, ka ruktoonus - nii kutsutakse mõnel pool rukitut.</li> </ul> <ul> <li>s/a - ametlikult alla kirjutades asetatakse ametinimetuse ette need tähed, mis tähendavad «selleaegne» või «selle aasta» (ka s/s - selle semestri).</li> <li>salamander (exercitus salamandri, salamandri hõõrumine) - ühine kellegi terviseks õlle joomine keeruka rituaali järgi. Eesti korp!-ides vähetuntud.</li> <li>sammaldunud maja, sammalmaja - vt. sammalpea.</li> <li>sammalpea - üliõpilane 9. või 10. õppimissemestril.</li> <li>satisfaktsioon - autasu, mis võib olla kas sõnaline või tegelik (vt. ka konfliktide lahendamine).</li> <li>S!C! - senioride konvent, vt. Eesti Korporatsioonide Liit.</li> <li>scriba - kirjatoimetaja, enamikust organisatsioonidest kahjuks kadunud sõna.</li> <li>Schleppfuchs - mensuranti assisteeriv rebane.</li> <li>Schmiss - mensuuril saadud rapiirilöögi haav, arm.</li> <li>Sektzipfel - vt. ripats.</li> <li>seltsivend - sama üliõpilasorganisatsiooni liige, näit. Vironias (lüh. sv!).</li> <li>semester - õppepoolaasta (rootsi termin); I semester - kevadpoolaasta, II semester - sügispoolaasta.</li> <li>senior - nii kutsutakse sageli organisatsiooni esimeest.</li> <li>septembrikuus asutati - 22. september 1922. a. ÜS Raimla.</li> <li>silentium! (lad.) - vaikus, vaikust!</li> <li>silentium absolutum! (lad.) - täielikku vaikust!</li> <li>silentium ad cantum! (lad.) - vaikust lauluks! (need sõnad on märguandeks laulu alustamisel; laulu juhatakse kas rapiiriga, tekliga, kepiga või käega, lüües takti õla kõrgusel).</li> <li>silentium ad cantum primum (secundum, tertium) officialem! (lad.) - vaikust esimese (teise, kolmanda) ofitsiaallaulu laulmiseks!</li> <li>silentium ad verbum! (lad.) - vaikust sõnavõtuks!</li> <li>silentium! cantus! (lad.) - nii öeldakse vaid EÜS-is silentium ad cantum! asemel.</li> <li>silentium! commercium commititur (lad.) - vaikust, kommerss toimub (algab)!</li> <li>silentium! fraternitas deligantur (lad.) - vaikust, vennastumine on algamas (läheneb)!</li> <li>silentium! fraternitas incipit (lad.) - vaikust, vennastumine algab!</li> <li>sirkel (sks. Zirkel, Cirkel) - põimik tähtedest V (vivat), C (crescat), F (floreat) ja organisatsiooni nime algustähest ühes «!»-märgiga. Seda põimikut kantakse hõbemärgina peamiselt mustal rebaseteklil (osa organisatsioone võimaldab seda vanemailgi lihtliikmeil kui rebased, osa mitte). Tavaliselt kantakse sirklit tekli vasakul serval, üksikuis organisatsioonides ka paremal. Sirklit kantakse mõnedes organisatsioonides (näit. eestseisuse või vanamehe poolt) ka lindil.</li> <li>sisseandmine - trahvijook (mõnikord ka kiitusejook).</li> <li>smollis - vt. šmollis.</li> <li>soror - vt. õde.</li> <li>sororitas (lad.) - õestus, õeskond (vrd. fraternitas).</li> <li>speciell - erijutt, omavaheline jutt, mis pole määratud võõrastele kõrvadele.</li> <li>s/s - selle semestri, vt. s/a.</li> <li>Stechbruder - vt. stehhivend.</li> <li>stehhima (sks. stechen - torkama) - vennastuspeol rapiiri teklist läbi torkama.</li> <li>stehhivend - see, kellega vennastuspeol on kokku stehhitud, vennastutud.</li> <li>strikt-ütlus - vande all vastamise sarnane vastuse andmine nn. strikt-küsimusele aukohtu või korrakohtu (konvendikohtu) ees. Strikt-ütluses valetamist karistatakse tavaliselt organisatsioonist väljaheitmisega.</li> <li>studiosus agronomiae, stud. agr. - põllumajandusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus architecturae, stud. arch. - ehitusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus architecturae navalis, stud. arch. nav. - laevaehitusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus cameralium, stud. cam. - riigiteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus in spe - see, kes kavatseb ülikooli astuda.</li> <li>studiosus juris et cameralium, stud. jur. et cam. - õigus- ja riigiteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus jurisprudentiae, stud. jur. - õigusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus linguarum recentium, stud. ling. rec. - uute keelte üliõpilane.</li> <li>studiosus medicinae, stud. med. - arstiteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus medicinae veterinaris, stud. med. vet. - loomaarstiteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus pharmaciae, stud. pharm. - rohuteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus philologiae, stud. philol. - keeleteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus philosophiae, stud. philos. e. stud. phil. - mõtteteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum forestalium, stud. rer. for. - metsateaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum gymnasticarum, stud. rer. gymn. - kehakasvatuse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum mercantilium, stud. rer. merc. - kaubandusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum montarum, stud. rer. mont. - mäeteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum naturalium, stud. rer. nat. - loodusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum oeconorum, stud. rer. oec. - majandusteaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum silvarum, stud. rer. silv. - metsateaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus rerum technicarum, stud. rer. techn.- tehnikateaduse üliõpilane.</li> <li>studiosus theologiae, stud. theol. - usuteaduse üliõpilane.</li> <li>subscriba - abikirjatoimetaja.</li> <li>subsenior - abiesimees.</li> <li>sõsar - sama organisatsiooni naisliikme nimetus, näit. Veljestos.</li> <li>särp (sks. Schärpe) - lai värvilint pidulikkudeks juhtudeks.</li> </ul> <ul> <li>šmollis - elliptiline kokkutõmme lad. sõnadest sis mih mollis amicus või sit (tibi) mollis - olgu (sulle) kosutav. Aegade hämarusest pärit tudengihüüe ja soovsõna, mis nõuab vastust fiducit, mis on ebagrammatiline tuletis sõnast fidus, ustav. šmollis-hüüdega lõpetavad tegevliikmed laulud (peale ametlike laulude), rebased vastavad fiducit.</li> <li>šmollist jooma - vennastust, sinasõprust jooma.</li> <li>šoppen (sks. Schoppen, pr. chopine) - õllekann.</li> <li>šärp - vt. särp.</li> </ul> <ul> <li>Zipfel - vt. ripats.</li> </ul> <ul> <li>takelaazh - mensuuril kasutatav kaitseriietus.</li> <li>Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustus on Tartu Ülikooli üliõpilaskonna üldorgan ja valitakse üliõpilaste poolt üheks aastaks üldiste, ühetaoliste, salajaste ja proportsionaalsete valimiste alusel. Valimised korraldatakse edustuse poolt igal kevadsemestril märtsikuus.</li> <li>tegelik autasu - auvahekorra lahendamine mensuuri või püstoliduelli teel.</li> <li>tegelikuks saama - kellegi vastu füüsilist vägivalda kasutama.</li> <li>tekkel - korporatsioonide värvimüts ja must müts (sks. Deckel mütsi, katte mõttes).</li> <li>tempus peto! (lad.) - palun aega!. Nende sõnadega palutakse liikumiskeelu ajal luba lauast lahkumiseks.</li> <li>trauer - leinakate, must loor teklil.</li> <li>trisna - leinakoosviibimine, peied.</li> <li>tsirkel - vt. sirkel.</li> <li>tsöötus - vt. coetus.</li> <li>tütar - naissoost noorliige vahekorras «isa» ja «emaga».</li> </ul> <ul> <li>uraltes Haus - vt. igivanamaja.</li> <li>urbemoostes Haus - vt. vana sammalpea, kulupea.</li> <li>ururbemoostes Haus - vt. igikulupea.</li> <li>uusused (lad. usus) - kombed, traditsioonid, vt. ka comment.</li> </ul> <ul> <li>vanamaja - üliõpilane 5. ja 6. õppimissemestril.</li> <li>vanamees - ametnik organisatsioonis, kes kasvatab noorliikmeid ja valvab sisemise korra järele. Nooremais, eeskätt naisorganisatsioonides, ka «noortevanem» ehk «rebastevanem».</li> <li>vanarebane - vt. rebane.</li> <li>vana sammalpea - vt. kulupea.</li> <li>vapisaal, vapituba - konvendi istungiruum, konvendisaal, kus asub organisatsiooni vapp.</li> <li>varjatud väljakutse toimub harilikult sõnadega «Palun sind tõsiselt vaikida».</li> <li>vastased - väljakutsuja ja väljakutsutu, ka «parted». (Lad. pars - pool). Vrd. auvahekord.</li> <li>veebruarikuus asutati - 26. veebruar 1920. a. ÜS Veljesto</li> <li>veli - sama organisatsiooni meesliikme nimetus, näit. Veljestos.</li> <li>vend - tarvitusel ühe pateri «laste» vahel.</li> <li>vennastuspidu - vt. kommerss.</li> <li>venit ex sua domo beatus ille homo (lad.) - Hülgab oma kodu laisk, õnnelik kolleeg.</li> <li>verbum habet N N (lad.) - sõna on N N-il.</li> <li>verbum peto! (lad.) - palun sõna!</li> <li>Veritas vincit! - korp! Fraternitas Aeterna lipukiri.</li> <li>vikiš - vt. ettejoomine.</li> <li>vil! - sõna «vilistlane» lühend. Mitmus vil!! või vil! vil!.</li> <li>vilistlane on tänapäeval organisatsiooni endise tegevliikme, nüüd ülikooli lõpetanu nimetus. Vt. Philister. Veel möödunud sajandi keskel kasutati Tartus «mitteüliõpilasest aumehe» kohta. Ka «filister»-kujulisena tarvitusel.</li> <li>vivat, crescat, floreat! (lad.) - elagu, kasvagu, õitsegu!</li> <li>väga vana maja - üliõpilane 7. ja 8. õppimissemestril.</li> <li>väljakutse esitab solvatu solvajale. Väljakutse on kas avalik (vt.) või (võõraste juuresolekul) varjatud (vt.).</li> <li>värvid (pr. couleurs, loe «kulöör») koosnevad värviteklist ja lindist, mida kantakse koos. Värvid on aja jooksul arenenud sõdurirõivastusest (nn. soldatische Bändertracht): värvitekkel representeerib kiivrit (kiivriilustist) ja värvilint mõõka (mõõgarihma). Värvilinti kantakse paremalt vasakule (Livonias vasakult paremale).</li> <li>värvide andmine tegevliikmeiks vastuvõetuile toimub eri organisatsioonides väga erinevalt. Mõnel pool annab tekli esimees (näit. Vironia), tavaliselt aga «isa» (naisorganisatsioonides «ema»), kuna teine vanem (ka teised tegevliikmed) annab lindid. Mõnes organisatsioonis kannab tekli andnud vanem ise teatava aja rebaseteklit.</li> <li>värvipidu - värvide andmisele järgnev pidu selle sündmuse tähistamiseks.</li> <li>vääntäht - see nimetus sirklile on väänatud EÜS-is.</li> </ul> <ul> <li>Weinzipfel - vt. ripats.</li> </ul> <ul> <li>õde - tarvitusel ühe materi «laste» vahel.</li> <li>õestuspidu - kommerss naiskorporatsioonides.</li> </ul> <ul> <li>ÜK - üliõpilaskogu lühend.</li> <li>Ü.L. - Üliõpilasseltside Liit.</li> <li>üldmüts - valge üliõpilasmüts üldise üliõpilasmärgina.</li> <li>üliõpilashümn - vt. Gaudeamus.</li> <li>üliõpilasvilistlane - vt. buršvilistlane.</li> <li>ÜS - üliõpilasseltsi lühend.</li> </ul> <div class="leftcol-bottom">Viimati uuendatud: 6.09.2010  </div>  </div><div class="rightcol">  <div class="right-col-bottom"> <div class="fb-page" style="height:70px;" data-href="https://www.facebook.com/KorpSakala/" data-show-border="false" data-small-header="true" data-adapt-container-width="true" data-hide-cover="true" data-show-facepile="false"><blockquote cite="https://www.facebook.com/KorpSakala/" class="fb-xfbml-parse-ignore"><a href="https://www.facebook.com/KorpSakala/">Korp! Sakala Facebookis</a></blockquote></div> Kui soovid Sakalast rohkem teada või liituda, siis tule <a href="http://sakala.ee/kuidas-meiega-liituda">külalisõhtutele</a>. Jälgi <a href="https://www.facebook.com/pg/KorpSakala/events">sündmusi</a> meie Facebooki lehel. </div> <div class='right-col-menu'></div><div class='right-col-bottom'>Tutvu uusima sisuga<ul style='margin-top: 5px;'><li><a href='/esindusruumide-rent'>Esindusruumide rent</a></li><li><a href='/sakala-kontaktid'>Sakala kontaktid</a></li><li><a href='/kogume-pärandit'>Kogume pärandit!</a></li><li><a href='/kuidas-meiega-liituda'>Kuidas meiega liituda</a></li></ul></div> <h3><a href="/uudised/ajaloolised-kokkuvõtted-korp-sakala-tartu-ja-tallinna-konvendihoonetest">Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest</a></h3><img src='/thumb100/ajaloolised-kokkuvõtted-korp-sakala-tartu-ja-tallinna-konvendihoonetest.jpg' class='thumb-right' alt='Ajaloolised kokkuvõtted korp! Sakala Tartu ja Tallinna konvendihoonetest' align='right' />1910. aastal laskis korporatsioon Sakala endale Tartusse Veski tänavale ehitada konvendihoone. Kolmekordse juugendstiilis kivimaja projekteerisid tuntud Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.<a href="/uudised/ajaloolised-kokkuvõtted-korp-sakala-tartu-ja-tallinna-konvendihoonetest" >Loe edasi »</a> <h3><a href="/uudised/kogume-pärandit">Kogume pärandit!</a></h3><img src='/thumb100/kogume-pärandit.jpg' class='thumb-right' alt='Kogume pärandit!' align='right' />Kas mõni sinu lähedastest või sugulastest kuulus aastatel 1908-1940 Eestis või hiljem paguluses korporatsioon Sakala liikmeskonda? Soovime oma arhiivi täiendada korporatsiooni tegevuse ja liikmetega seotud fotode, esemete ja dokumentidega. Samuti pakuvad huvi mälestused ja muu korporatsioon Sakala liikmete või tegevusega seotud info.<a href="/uudised/kogume-pärandit" >Loe edasi »</a> <h3><a href="/uudised/liitu-korp-sakalaga">Liitu korp! Sakalaga!</a></h3><img src='/thumb100/liitu-korp-sakalaga.jpg' class='thumb-right' alt='Liitu korp! Sakalaga!' align='right' />Meestudeng, tule ja tutvu Sakala vennaskonnaga! Üliõpilaskorporatsioon Sakala on akadeemiline meesorganisatsioon, mis aitab Sul tudengielust maksimumi võtta ja loob tugeva sotsiaalse võrgustiku kogu eluks. Korp! Sakalas seisab Sinu selja taga sajandijagu väärikaid eestimeelseid mehi, kes on kindlustanud Eesti omariiklust ja toetanud üksteist vankumatult ka kõige keerulisematel aegadel.<a href="/uudised/liitu-korp-sakalaga" >Loe edasi »</a> <h3><a href="/uudised/gümnasistide-mälumäng-2019">Gümnasistide mälumäng 2019</a></h3>Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab 2019 aasta kevadel juba kuuendat aastat järjest välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Norrasse.<a href="/uudised/gümnasistide-mälumäng-2019" >Loe edasi »</a> <h3><a href="/uudised/gümnasistide-mälumäng-2018">Gümnasistide mälumäng 2018</a></h3>Korp! Sakala Stipendiumifond kuulutab juba viiendat aastat välja gümnasistide mälumängu, mille seekordne peaauhind on nädalane reis Türki.<a href="/uudised/gümnasistide-mälumäng-2018" >Loe edasi »</a> <h3><a href="/uudised/2018-kevadsemestri-külalisõhtud">2018 kevadsemestri külalisõhtud</a></h3>Meestudeng, liitu Sakala vennaskonnaga! Sinu tänased valikud on homse päeva vundamendiks.<a href="/uudised/2018-kevadsemestri-külalisõhtud" >Loe edasi »</a> <a href="/esindusruumide-rent"><img src="/tmp/image01.jpg" alt="" /></a> <h3 class='cntr'><a href="/esindusruumide-rent">Rendi ruumid oma tähtsündmuseks korp! Sakala majas Tallinnas või Tartus!</a></h3>  </div> </div> <div id="footer" class="mw"> <div><h2>Tartu</h2>Veski 69, 50409 +372 742 2076 <a href="/esindusruumide-rent">Ruumide rent</a></div> <div><h2>Tallinn</h2>Roosikrantsi 3, 10119 +372 660 7056 <a href="/esindusruumide-rent">Ruumide rent</a></div> <div><h2><a href="mailto:info@sakala.ee">info@sakala.ee</a></h2><a href="/kontakt">Koondiste kontaktid</a> <a href="/teised-organisatsioonid">Tudengiorganisatsioonid</a> <a href="/sõprusorganisatsioonid">Sõprusorganisatsioonid</a></div> </div> <script src="http://www.google-analytics.com/urchin.js" type="text/javascript"></script> <script type="text/javascript"> _uacct = "UA-1419227-1"; urchinTracker(); </script> </body> </html>