CINXE.COM

<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>The Symbolic Species – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"b330e4ad-481d-4c8f-9f00-52f681df715c","wgCanonicalNamespace":"","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":0,"wgPageName":"The_Symbolic_Species","wgTitle":"The Symbolic Species","wgCurRevisionId":6741424,"wgRevisionId":6741424,"wgArticleId":133708,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["Pooleli artiklid","ISBN-võlulingiga leheküljed","Raamatud","1997. aasta kirjandusteosed"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"The_Symbolic_Species","wgRelevantArticleId":133708,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia","wgCiteReferencePreviewsActive":true, "wgMediaViewerOnClick":true,"wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{"pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":70000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgCentralAuthMobileDomain":false,"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgWikibaseItemId":"Q7767806","wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"],"GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={"ext.globalCssJs.user.styles":"ready", "site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user":"ready","user":"ready","user.options":"loading","skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["site","mediawiki.page.ready","mediawiki.toc","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp","ext.gadget.OpenStreetMap","ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface","ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.cx.uls.quick.actions","wikibase.client.vector-2022", "ext.checkUser.clientHints","ext.growthExperiments.SuggestedEditSession","wikibase.sidebar.tracking","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.4"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="The Symbolic Species – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/The_Symbolic_Species"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/The_Symbolic_Species"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-0 ns-subject mw-editable page-The_Symbolic_Species rootpage-The_Symbolic_Species skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=The+Symbolic+Species"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=The_Symbolic_Species&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=The+Symbolic+Species" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=The+Symbolic+Species" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=The+Symbolic+Species" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=The+Symbolic+Species" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav id="mw-panel-toc" aria-label="Sisukord" data-event-name="ui.sidebar-toc" class="mw-table-of-contents-container vector-toc-landmark"> <div id="vector-toc-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-toc" class="vector-toc vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-toc-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="toc-pinned" data-pinnable-element-id="vector-toc" > <h2 class="vector-pinnable-header-label">Sisukord</h2> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.unpin">peida</button> </div> <ul class="vector-toc-contents" id="mw-panel-toc-list"> <li id="toc-mw-content-text" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1"> <a href="#" class="vector-toc-link"> <div class="vector-toc-text">Algus</div> </a> </li> <li id="toc-Kokkuvõte" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kokkuvõte"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1</span> <span>Kokkuvõte</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Kokkuvõte-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Kokkuvõte"</span> </button> <ul id="toc-Kokkuvõte-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Eessõna" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Eessõna"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.1</span> <span>Eessõna</span> </div> </a> <ul id="toc-Eessõna-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Esimene_peatükk:_inimese_paradoks" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Esimene_peatükk:_inimese_paradoks"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.2</span> <span>Esimene peatükk: inimese paradoks</span> </div> </a> <ul id="toc-Esimene_peatükk:_inimese_paradoks-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Üks_evolutsiooni_anomaalia" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Üks_evolutsiooni_anomaalia"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.2.1</span> <span>Üks evolutsiooni anomaalia</span> </div> </a> <ul id="toc-Üks_evolutsiooni_anomaalia-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Tehnilised_raskused_ja_lootusrikkad_koletised" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Tehnilised_raskused_ja_lootusrikkad_koletised"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.2.2</span> <span>Tehnilised raskused ja lootusrikkad koletised</span> </div> </a> <ul id="toc-Tehnilised_raskused_ja_lootusrikkad_koletised-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Teine_peatükk:_"A_Loss_for_Words"" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Teine_peatükk:_"A_Loss_for_Words""> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.3</span> <span>Teine peatükk: "A Loss for Words"</span> </div> </a> <ul id="toc-Teine_peatükk:_"A_Loss_for_Words"-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Ajude_gümnastika" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Ajude_gümnastika"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.3.1</span> <span>Ajude gümnastika</span> </div> </a> <ul id="toc-Ajude_gümnastika-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Teiste_sõnadega" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Teiste_sõnadega"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.3.2</span> <span>Teiste sõnadega</span> </div> </a> <ul id="toc-Teiste_sõnadega-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Osutamise_probleem" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Osutamise_probleem"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.3.3</span> <span>Osutamise probleem</span> </div> </a> <ul id="toc-Osutamise_probleem-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Neljas_peatükk:_"Väljaspool_aju"" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Neljas_peatükk:_"Väljaspool_aju""> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.4</span> <span>Neljas peatükk: "Väljaspool aju"</span> </div> </a> <ul id="toc-Neljas_peatükk:_"Väljaspool_aju"-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Chomsky_kätelseis" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Chomsky_kätelseis"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.4.1</span> <span>Chomsky kätelseis</span> </div> </a> <ul id="toc-Chomsky_kätelseis-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Teine_evolutsioon" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Teine_evolutsioon"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.4.2</span> <span>Teine evolutsioon</span> </div> </a> <ul id="toc-Teine_evolutsioon-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Üheteistkümnes_peatükk:_Ja_sõna_sai_lihaks" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Üheteistkümnes_peatükk:_Ja_sõna_sai_lihaks"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.5</span> <span>Üheteistkümnes peatükk: Ja sõna sai lihaks</span> </div> </a> <ul id="toc-Üheteistkümnes_peatükk:_Ja_sõna_sai_lihaks-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Aju,_mis_ei_evolutsioneerunud" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Aju,_mis_ei_evolutsioneerunud"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.5.1</span> <span>Aju, mis ei evolutsioneerunud</span> </div> </a> <ul id="toc-Aju,_mis_ei_evolutsioneerunud-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Keelekohastumused" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Keelekohastumused"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.5.2</span> <span>Keelekohastumused</span> </div> </a> <ul id="toc-Keelekohastumused-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Evolutsiooniline_anomaalia" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Evolutsiooniline_anomaalia"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.5.3</span> <span>Evolutsiooniline anomaalia</span> </div> </a> <ul id="toc-Evolutsiooniline_anomaalia-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Osutuse_hierarhiline_loomus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Osutuse_hierarhiline_loomus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.5.4</span> <span>Osutuse hierarhiline loomus</span> </div> </a> <ul id="toc-Osutuse_hierarhiline_loomus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Sümbolilävi" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Sümbolilävi"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1.6</span> <span>Sümbolilävi</span> </div> </a> <ul id="toc-Sümbolilävi-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Välislingid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Välislingid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2</span> <span>Välislingid</span> </div> </a> <ul id="toc-Välislingid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </div> </div> </nav> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <nav aria-label="Sisukord" class="vector-toc-landmark"> <div id="vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown vector-page-titlebar-toc vector-button-flush-left" > <input type="checkbox" id="vector-page-titlebar-toc-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Lülita sisukord ümber" > <label id="vector-page-titlebar-toc-label" for="vector-page-titlebar-toc-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-listBullet mw-ui-icon-wikimedia-listBullet"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lülita sisukord ümber</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-titlebar-toc-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-main">The Symbolic Species</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="Mine teises keeles artiklisse. Saadaval 3 keeles" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-3" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">3 keelt</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="interlanguage-link interwiki-en mw-list-item"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/The_Symbolic_Species" title="The Symbolic Species – inglise" lang="en" hreflang="en" data-title="The Symbolic Species" data-language-autonym="English" data-language-local-name="inglise" class="interlanguage-link-target"><span>English</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fa mw-list-item"><a href="https://fa.wikipedia.org/wiki/%DA%AF%D9%88%D9%86%D9%87%E2%80%8C%D9%87%D8%A7%DB%8C_%D9%86%D9%85%D8%A7%D8%AF%DB%8C%D9%86" title="گونه‌های نمادین – pärsia" lang="fa" hreflang="fa" data-title="گونه‌های نمادین" data-language-autonym="فارسی" data-language-local-name="pärsia" class="interlanguage-link-target"><span>فارسی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pt mw-list-item"><a href="https://pt.wikipedia.org/wiki/The_Symbolic_Species" title="The Symbolic Species – portugali" lang="pt" hreflang="pt" data-title="The Symbolic Species" data-language-autonym="Português" data-language-local-name="portugali" class="interlanguage-link-target"><span>Português</span></a></li> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="wb-langlinks-edit wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q7767806#sitelinks-wikipedia" title="Muuda keelelinke" class="wbc-editpage">Muuda linke</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-main" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/The_Symbolic_Species" title="Vaata sisulehekülge [c]" accesskey="c"><span>Artikkel</span></a></li><li id="ca-talk" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Arutelu:The_Symbolic_Species" rel="discussion" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/The_Symbolic_Species"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-ve-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-edit" class="collapsible vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/The_Symbolic_Species"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-ve-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="collapsible vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/The_Symbolic_Species" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/The_Symbolic_Species" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&oldid=6741424" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-cite" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sellele_lehek%C3%BCljele_viitamine&page=The_Symbolic_Species&id=6741424&wpFormIdentifier=titleform" title="Teave sellele leheküljele viitamise kohta"><span>Viita leheküljele</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FThe_Symbolic_Species"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FThe_Symbolic_Species"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-wikibase" class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikibase-dataitem mw-list-item"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q7767806" title="Link andmehoidla seonduva üksuse juurde [g]" accesskey="g"><span>Andmeüksus</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><p><b>"The Symbolic Species: The co-evolution of language and the human brain"</b> on <a href="/wiki/Terrence_Deacon" title="Terrence Deacon">Terrence Deaconi</a> raamat <a href="/wiki/1997" title="1997">1997</a>. aastast (W.W. Norton & Co; <a href="/wiki/Eri:Raamatuotsimine/0393038386" class="internal mw-magiclink-isbn">ISBN 0-393-03838-6</a>). </p><p>Deacon uurib selles <a href="/w/index.php?title=Keele_evolutsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Keele evolutsioon (pole veel kirjutatud)">keele evolutsiooni</a> ja püüab näidata, mille poolest inim<a href="/wiki/Keel_(keeleteadus)" class="mw-redirect" title="Keel (keeleteadus)">keel</a> on ainulaadne. Samuti uurib ta, kuidas inimestel tekkis sümboliline mõtlemine. Sümboliline mõtlemine ja keel on teineteise eelduseks. Seetõttu pidid nad Deaconi järgi kujunema <a href="/wiki/Koevolutsioon" title="Koevolutsioon">koevolutsioonis</a>. </p> <meta property="mw:PageProp/toc" /> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kokkuvõte"><span id="Kokkuv.C3.B5te"></span>Kokkuvõte</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Kokkuvõte"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Kokkuvõte" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Eessõna"><span id="Eess.C3.B5na"></span>Eessõna</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Eessõna"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Eessõna" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Deacon rääkis lastele, et ainult inimesel on <a href="/wiki/Keel" title="Keel">keel</a>, ja temalt küsiti, kas mitte loomadel pole lihtsalt lihtsad keeled (lihtsate sõnade ja lausetega). Deacon eitas seda, ja teine laps küsis, miks siis loomadel keelt ei ole. Vastust ei olnud. Teadlased pole selle küsimusega tegelnud. Võib-olla sellepärast, et nad on olnud ametis küsimusega, miks meil on suur aju, või neile meeldib rääkida metafoorselt loomade keelest. Või nad on seda sellepärast alaliselt vältinud, et sellele tõsiselt vastamine tekitaks palju kahtlusi teistes asjades, mida on ammu selgeks peetud. Raamat algabki selle küsimusega. Seda ei saa seletada inimese intellekti ülimusega ega väikelaste fenomenaalse keelevõimega. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Esimene_peatükk:_inimese_paradoks"><span id="Esimene_peat.C3.BCkk:_inimese_paradoks"></span>Esimene peatükk: inimese paradoks</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Esimene peatükk: inimese paradoks"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Esimene peatükk: inimese paradoks" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Üks_evolutsiooni_anomaalia"><span id=".C3.9Cks_evolutsiooni_anomaalia"></span>Üks evolutsiooni anomaalia</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Üks evolutsiooni anomaalia"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Üks evolutsiooni anomaalia" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Inimese defineeriv omadus on enneolematu tunnetusvõime. Ainult ühel liigil on võime küsida oma koha kohta maailmas. Ainult meie elame maailmas, mis on täis abstraktsioone, võimatusi ja paradokse, mõtleme sellest, mida pole olnud, ja mis oleks, kui oleks olnud teisiti, mis tunne on mitte olla, muretseme selle pärast, et me ei mäleta, mis oli enne meid, ega saa teada, mis tuleb pärast meid, räägime tõestisündinud lugusid ja mõtleme välja kujutletavaid lugusid ning korraldame nende järgi oma elu, elamegi ühises virtuaalses maailmas. </p><p>Miks me nii kindlad oleme, et teistel liikidel selliseid mõtteid pole, kui me ei saa nendelt küsida? Aga just keele evolutsioon on seda virtuaalset maailma võimaldanud, sest keel on ka ebahariliku mõtlemisviisi, sümbolilise representatsiooni väline väljendus. Ilma sümboliseerimiseta on virtuaalne maailm mõistetamatu. Sümboliline mõtlemine ei ole sisse ehitatud, vaid areneb keele aluseks oleva sümbolilise protsessi internaliseerimise teel. Kui liigil pole sümbolilise kommunikatsiooni võimet, siis tal pole ka sümbolilise mõtlemise võimet. </p><p>Keel representeerib objekte, sündmusi ja suhteid unikaalselt enneolematult ökonoomselt. See võimaldab luua lõputult mitmekesiseid uusi representatsioone ning enneolematu järeldamisaparaadi abil ennustada sündmusi, korrastada mälu ja kavandada käitumist. Raske on öelda, milliseid inimese intellekti aspekte pole see kujundanud ega õgvendanud. Selle erinevuse seletamine ning selleni viinud evolutsiooniliste asjaolude kirjeldamine on inimese algupära uurimise suurimad väljakutsed. Kõige huvitavam pole mitte see, kes olid meie esivanemad, kuidas nad hakkasid püsti käima ja kuidas nad õppisid kivist tööriistu kasutama, vaid see, kust tuleb inimese vaim. Mis eraldab meid teistest liikidest? Teadmine, kuidas miski alguse sai, aitab sageli kõige paremini mõista, kuidas see töötab. Inimese vaim sai alguse kindlal ajal ja konkreetses evolutsioonilises kontekstis. Kui me saaks teada erinevused ökoloogias, käitumises ja anatoomias, eriti neuroanatoomias, siis võib-olla leiaksime kriitilise muutuse. Seletada tuleb just vaimu uue vormi päritolu, sest bioloogiliselt me oleme järjekordsed ahvid, vaimselt aga uus hõimkond. </p><p>Paljude teadlaste väitel me oleme lähedal selle mõistatuse lahendusele. Ent meil puudub aju globaalsete funktsioonide teooria, sealhulgas keele neuraalse baasi teooria. Enamik neuroteadlasi loodab selleni jõuda tükkhaaval. Uued probleemid tekivad loomade kommunikatsiooni ja keele võrdlemisel, mida enam me saame teada teiste liikide keerulistest võimetest ja meie võimete paradoksidest. Kõige kriitilisem puuduv lüli on fossiilsete inimlaste aju mikroarhitektuur. Me ei saa teada, missugune oli esimene keelevõimeline aju. </p><p>Tundub, nagu oleks lootusetu otsida võtit inimese vaimu loomuse mõistmiseks keele algupärast. Aga keel on ainulaadne anomaalia. Sageli saadakse kõige paremad vihjed looduse kavandi alusloogika kohta, kui leitakse, et kahe valla ainulaadsed või äärmuslikud tunnused (näiteks <a href="/wiki/%C3%9Clijuhtivus" title="Ülijuhtivus">ülijuhtivus</a> ja äärmine külm, suured kosmilised kaugused ja tähevalguse suurenev punasus, liikide massilised väljasuremised ja taevakehade kokkupõrked Maaga) on korrelatsioonis. Seletused neile viisid üldisemate printsiipide juurde. Inimese keel on üks erilaadsemaid käitumuslikke kohastumusi. See on ainult ühel liigil ja on väga erinev teistest looduslikest kommunikatsiooniviisidest. Sel on anatoomilised mõjud: inimestel on anomaalselt suur aju ja omapärane <a href="/w/index.php?title=H%C3%A4%C3%A4letrakt&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hääletrakt (pole veel kirjutatud)">hääletrakt</a>. Nähtavasti on nende korrelatsioonide aluseks olevad struktuurilised ja funktsionaalsed suhted vastupidavad ja ainult meile omased. Nii et keele algupära probleem võib olla üks paljutõotavamaid lähtekohti tunnetusfunktsioone ja aju organisatsiooni siduva loogika leidmiseks. Siin võib olla selge näide, kuidas loodus kujutab tunnetuse erinevused ja aju ehituse erinevused. Seda saab uurida tänapäeva liikide peal. </p><p>Deaconi meelest ei tule keele algupära küsimuse raskus mitte sellest, mis pole teada, vaid sellest, mida me arvame teadvat. Me arvame teadvat, et keel on haruldane oma keerukuse pärast ja sellepärast, et seda on väga raske õppida ja meeles pidada, ning et keel sai võimalikuks, kui need takistused kadusid mingi eelneva muutuse tõttu ajus. Eeldatakse erinevaid eelnevaid kohastumusi vastavalt sellele, milliseid keele aspekte peetakse kõige keerukamateks. Võib-olla oli tarvis kõrgemat intelligentsust, häälitsemis- ja kuulmisvõimete tõhustamist, ajupoolte funktsioonide lahutamist või sisseehitatud grammatika evolutsiooni. Deaconi meelest ei saa üheski neist asjadest kindel olla ning tegu on fundamentaalsema ja intuitsioonivastasema probleemiga. </p><p>Kõigil neil seletustel on mõned ühised eeldused, mis Deaconi meelest tekitavad ühe sügavama probleemi. Sarnased argumendid tulevad mängu, kui jutt on looduse ja kasvatuse mõjust. Kas keel pannakse väljastpoolt peale või keel peegeldab seda, mis on juba sees? Psühholoogias ja bioloogias on näidatud, kui keerukad ja teineteisest sõltuvad võivad olla bioloogia ja keskkonna panus arengusse, kuid neid nähtusi on siiski raske mõista ilma niisuguse dihhotoomiata. Iga põlvkond on leiutanud needsamad vastused uues kuues. Ühes äärmuses on eeldus, et keele arhitektuur pärineb täielikult väljastpoolt (lihtne <a href="/w/index.php?title=Assotsiatsionism&action=edit&redlink=1" class="new" title="Assotsiatsionism (pole veel kirjutatud)">assotsiatsionism</a>), teises äärmuses eeldus, et see pärineb täielikult seestpoolt (<a href="/wiki/M%C3%B5ttekeel" title="Mõttekeel">mõttekeel</a>). Kas võib olla alternatiive, mis ei jää nende äärmuste vahele? Ja kui neid pole, kas siis vastus sellele küsimusele ei peaks ka osutama keele algupära küsimuse lahendamisele? Kui me saame teada, millised keeleteadmise aspektid tulenevad loodusest, millised kasvatusest, siis peaks saama öelda, mis meis pidi muutuma, et keele omandamine saaks võimalikuks. Kui vastus on lähemal assotsiatsionismile, siis pidi asi olema väga võimsas õppimises ja mälus. Kui vastus on lähemal mõttekeelele, siis pidi asi olema keerukas instinktiivses keeleteadmises. </p><p>(Ühe arusaama järgi luuakse sõna tähendus siis, kui öeldud sõna kõla tajumus assotsieerub objektiga, mida tajutakse ja mis talletub mällu mentaalse kujundina. Sõnade rittapanek lauses paneb kuulaja kujundid mõttes kokku panema. Teise arusaama järgi õpitakse sõna tähendus ja omandatakse keele ehituse teadmine siis, kui internaliseeritakse sõnu omavahel ja objektidega seostavate assotsiatsioonitõenäosuste mustrid. Selle vaate tuntuim pooldaja oli <a href="/wiki/Burrhus_Frederic_Skinner" title="Burrhus Frederic Skinner">Burrhus Frederic Skinner</a>, kuid seda ideed on edasi arendatud, tuginedes paralleelse ja hajusa õppimise uurimisel saadud ideedele. Keeleteadmine on analoogne hajusate seostusmustritega närvivõrgus. Kolmanda vaate järgi on grammatika teadmine sisse ehitatud enne keelekogemust nagu <a href="/wiki/P%C3%BCsivara" title="Püsivara">püsivara</a> <a href="/wiki/Lauaarvuti" title="Lauaarvuti">lauaarvutisse</a>. Sõnade järjenditele pannakse peale keele ehitus (sõnadel oleks tähendus ka ilma selleta, kuid neist oleks vähem kasu). Selle vaate sõnastas <a href="/wiki/Noam_Chomsky" title="Noam Chomsky">Noam Chomsky</a>. Neljanda vaate järgi on keeleteadmine aju <a href="/wiki/M%C3%B5ttekeel" title="Mõttekeel">mõttekeele</a> väline peegeldus. Keele oskamine on oskus tõlkida mõttekeelt sõnade järjenditeks ja ümberpöördult. Mõttekeel on lastel juba enne keele omandamist. Ükski neist vaadetest ei seleta rahuldavalt selles peatükis uuritavat paradoksi.) </p><p>Deaconi meelest need argumendid pigem ähmastavad looduse ja kasvatuse probleemi ning küsimus, kust keeleteadmine arengus alguse saab, on teisejärguline. Kuigi väikelapse peaaegu imepärane keelevõimete areng on müsteerium, tuleb keele algupära põhjust Deaconi meelest otsida mujalt ja hoopis teistsuguseid uurimisküsimusi esitades. Fundamentaalsem küsimus on see, mis laadi asi on keeleteadmine. </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Tehnilised_raskused_ja_lootusrikkad_koletised">Tehnilised raskused ja lootusrikkad koletised</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Tehnilised raskused ja lootusrikkad koletised"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Tehnilised raskused ja lootusrikkad koletised" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Keele evolutsiooni peetakse tavaliselt <a href="/wiki/Evolutsioon" title="Evolutsioon">evolutsiooni</a> vältimatuks tagajärjeks, mis tulenes selle suunast. Me näeme staadiumide järgnevust, mis viib liigini, mis suudab mõelda oma koha üle teiste liikide seas. Tundub enesestmõistetav, et artikuleeritum, täpsem, paindlikum kommunikatsioonivahend peaks teiste tingimuste võrdsuse korral alati olema eelis. Parem võime anda teada kaugest või peidetud toidust, korraldada jahti või ohu eest hoiatada annaks sotsiaalsele rühmale eelise. Parem kommunikatsioonioskus võimaldab ka edukamat sotsiaalset manipuleerimist ja petmist. </p> <div class="nomobile"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6739384">.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-text{border:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%}.mw-parser-output td.mbox-image{border:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center}.mw-parser-output td.mbox-imageright{border:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center}.mw-parser-output td.mbox-empty-cell{border:none;padding:0;width:1px}.mw-parser-output table.ambox{margin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb}.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left){margin-top:-1px}.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-text{padding:0.25em 0.5em}.mw-parser-output .ambox td.mbox-image{padding:2px 0 2px 0.5em}.mw-parser-output .ambox td.mbox-imageright{padding:2px 0.5em 2px 0}.mw-parser-output table.ambox-notice{border-left:10px solid #1e90ff}.mw-parser-output table.ambox-speedy{border-left:10px solid #b22222;background:#fee}.mw-parser-output table.ambox-delete{border-left:10px solid #b22222}.mw-parser-output table.ambox-content{border-left:10px solid #f28500}.mw-parser-output table.ambox-style{border-left:10px solid #f4c430}.mw-parser-output table.ambox-move{border-left:10px solid #9932cc}.mw-parser-output table.ambox-protection{border-left:10px solid #bba}.mw-parser-output table.imbox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #36c;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.cmbox{margin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF}.mw-parser-output table.ombox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #a2a9b1;background-color:var(--background-color-neutral-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.tmbox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba}.mw-parser-output table.fmbox{clear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.fmbox-editnotice{background-color:transparent}.mw-parser-output table.mbox-small{clear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em}.mw-parser-output table.mbox-small-left{margin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em}@media screen{html.skin-theme-clientpref-night .mw-parser-output .cmbox{background-color:#0d1a27}html.skin-theme-clientpref-night .mw-parser-output .tmbox{background-color:#2e2505}}@media screen and (prefers-color-scheme:dark){html.skin-theme-clientpref-os .mw-parser-output .cmbox{background-color:#0d1a27}html.skin-theme-clientpref-os .mw-parser-output .tmbox{background-color:#2e2505}}</style></div><table class="metadata plainlinks ambox ambox-notice" role="presentation"><tbody><tr><td class="mbox-image"><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/30px-Sm-Wikipuzzlepiece.png" decoding="async" width="30" height="32" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/45px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/60px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 2x" data-file-width="113" data-file-height="119" /></span></span></td><td class="mbox-text"><div class="mbox-text-span"><b>Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. <a class="external text" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit">Jätkamine</a> on kõigile lahkesti lubatud.</b><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span></div></td></tr></tbody></table> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Teine_peatükk:_"A_Loss_for_Words""><span id="Teine_peat.C3.BCkk:_.22A_Loss_for_Words.22"></span>Teine peatükk: "A Loss for Words"</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Teine peatükk: "A Loss for Words""" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Teine peatükk: "A Loss for Words"" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Ajude_gümnastika"><span id="Ajude_g.C3.BCmnastika"></span>Ajude gümnastika</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Ajude gümnastika"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Ajude gümnastika" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Inimesed on kohmakad, sest neil puuduvad paljud <a href="/wiki/Kohastumus" title="Kohastumus">kohastumused</a>, mis mõnel teisel <a href="/wiki/Liik_(bioloogia)" title="Liik (bioloogia)">liigil</a> olemas on, nii et nad ei saa paljusid ülesandeid ilma abivahenditeta täita. Seda kohmakust nimetab Deacon analoogia põhjal <a href="/wiki/Preadaptatsioon" title="Preadaptatsioon">preadaptatsiooniga</a>, mille puhul olemasolev konstitutsioon osutub juhuslikuks sobivaks uuele kohastumusväljakutsele, <a href="/w/index.php?title=Premaladaptatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Premaladaptatsioon (pole veel kirjutatud)">premaladaptatsiooniks</a>. </p><p>Aju predispositsioonid toovad kaasa vaimse (<a href="/wiki/Tunnetus_(ps%C3%BChholoogia)" title="Tunnetus (psühholoogia)">kognitiivse</a>) premaladaptatsiooni, mis seisneb teatavate sisuliselt lihtsate ülesannete täitmise raskuses (on tarvis leida "<a href="/w/index.php?title=Ebastandardne_l%C3%A4henemine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ebastandardne lähenemine (pole veel kirjutatud)">ebastandardne lähenemine</a>"), kalduvuse käituda ebakohaselt või tähelepanu pööramise valedele asjadele. <a href="/wiki/%C3%95ppimine" title="Õppimine">Õppimise</a> puhul tuleb taibata, mis on oluline ja kuidas olulised muutujad omavahel seotud on. Juba õpitut tuleb korrastada ja mõnikord ümber kodeerida. Õppimist segavad <a href="/wiki/T%C3%A4helepanu" title="Tähelepanu">tähelepanu</a> hajutavad tegurid, mis võivad tuleneda ka varasemast kogemusest. Harjumused võivad muuta uute lahendusteni jõudmise võimatuks. Ülesande raskus sõltub seega peale keerukuse ka õppija tähelepanu hoiakutest. </p><p>Õppimine ei ole ühtne protsess: õppimise kiirus sõltub loomaliigist (kohastumuste iseloomust) ja <a href="/w/index.php?title=%C3%9Clesanne&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ülesanne (pole veel kirjutatud)">ülesandest</a>. Omadused, mis soodustavad õppimist üht laadi ülesannete puhul, on teist laadi ülesannete puhul takistuseks. "Nii nagu meie minevikukogemused ja kogunenud teadmised võivad mõnel juhul uudse ülesande lahendamist takistada, võib liigi evolutsiooniline pärand panna ta saama mõne kognitiivse ülesandega hästi hakkama, teisega halvasti." Kaasasündinud kalduvus pöörata mõne ülesande puhul tähelepanu ebaolulistele üksikasjadele ning mitte märgata olulisi seiku on premaladaptatsioon. </p><p>Kas <a href="/wiki/Keel_(keeleteadus)" class="mw-redirect" title="Keel (keeleteadus)">keele</a> õppimise ülesanne kätkeb midagi, milles teised liigid peale inimese on kohmakad? Kas <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCmboliline_osutamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sümboliline osutamine (pole veel kirjutatud)">sümboliline osutamine</a> on neile intuitsioonivastane? Tõenäoliselt nõuab keele õppimine erilist orientatsiooni. Enamikule liikidele valmistab ületamatuid raskusi isegi maksimaalselt lihtsa keele õppimine. Nähtavasti nõuab keele õppimine midagi, mis on vastuolus tavalisemate õppimisstrateegiatega. Arusaamiseks, mis tähendab, et <a href="/wiki/M%C3%A4rk" title="Märk">märk</a> (<a href="/wiki/S%C3%B5na" title="Sõna">sõna</a>) esindab midagi <a href="/wiki/S%C3%BCmbol" title="Sümbol">sümboliseerides</a>, on nende aju premaladapteerunud. </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Teiste_sõnadega"><span id="Teiste_s.C3.B5nadega"></span>Teiste sõnadega</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Teiste sõnadega"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Teiste sõnadega" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>"Kuidas saab midagi nii lihtsat nagu sõna <a href="/wiki/T%C3%A4hendus" title="Tähendus">tähendus</a> olla intuitsioonivastane ja teistele liikidele kohmakalt haaratav? (...) Me oskame kasutada sõna, et ta midagi tähendaks ja millelegi <a href="/wiki/Osutamine" title="Osutamine">osutaks</a>. Me oskame vermida uusi sõnu ja <a href="/wiki/Tehiskeel" title="Tehiskeel">tehiskeeli</a>. (...) Ometi me ei tea, kuidas me seda oskame ega mida me seda tehes teeme." Me ei tunne oma tegevuse aluseks olevaid vaimseid ega närviprotsesse. "Tõsiasi, et nii fundamentaalne mõisteline probleem on nii paljude põlvkondade jooksul jäänud lahendamata, osutab sellele, et meie arusaamist tõkestab midagi enamat kui lihtsalt tehniline raskus. See ei ole lihtsalt keerukas nuputamisülesanne; paistab, et see mõiste on meile samavõrd intuitsioonivastane, kuivõrd lihtne on selle kasutamine." </p><p>Sõna ja tähenduse vahekorra uurijad ei pööra tähelepanu asjaolule, et ainult üks liik kasutab sümbolilist osutamist, olgugi et ka teiste <a href="/wiki/Imetajad" title="Imetajad">imetajate</a> ning <a href="/wiki/Linnud" title="Linnud">lindude</a> <a href="/wiki/Aju" title="Aju">aju</a> on väga võimas arvutusseade. Nad ei pööra tähelepanu põhimõttelisele erinevusele viisis, kuidas inimene ja näiteks koer sõnadest "aru saavad". Erinevus <a href="/w/index.php?title=Loomade_kommunikatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Loomade kommunikatsioon (pole veel kirjutatud)">loomade kommunikatsiooni</a> ja keele vahel on ähmane. Üks põhjus on see, et me ei oska rääkida kommunikatsioonist ilma keelele iseloomulike mõisteteta. Ent keeleline kommunikatsioon on "väga äsjane ja väga idiosünkraatiline hälve" iidsest kommunikatsiooniviisist, mistõttu ta ei saa olla kohaseks näidiseks teiste kommunikatsioonivormide hindamisel. "Keel on tuletatud tunnus ning seetõttu tuleb teda analüüsida üldisema reegli erandiks, mitte ümberpöördult." Ei ole mõtet vaadelda loomade kommunikatsiooni puuduliku (<a href="/wiki/Grammatika" title="Grammatika">grammatikata</a>, <a href="/wiki/S%C3%BCntaks" title="Süntaks">süntaksita</a>, <a href="/wiki/Semantika" title="Semantika">semantikata</a>), mandunud keelena. Samuti ei ole mõtet vaadelda keele evolutsiooni varajasi staadiume sarnastena <a href="/wiki/Broca_afaasia" class="mw-redirect" title="Broca afaasia">Broca afaasiaga</a> inimeste või väikelaste kõnega, nagu on välja pakutud. Niisugune lähenemine muudab tänapäeva keele evolutsiooni eeldatavaks lõppfaasiks, nagu on kohane lapse keeleõppimise ja ajukahjustusega patsiendi rehabilitatsiooni puhul. </p><p>Loomade mittekeeleline kommunikatsioon on eneseküllane. See kehtib ka näiteks inimese <a href="/wiki/Nutt" title="Nutt">nutu</a> ja <a href="/wiki/Naeratus" title="Naeratus">naeratuse</a> puhul. Seevastu keele õppimisel on mitmesugune (suurelt jaolt kaasasündinud) mittekeeleline kommunikatsioon täiesti möödapääsmatu. Ka igapäevane keeleline suhtlemine ei saa läbi <a href="/w/index.php?title=Mitteverbaalne_kommunikatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mitteverbaalne kommunikatsioon (pole veel kirjutatud)">mitteverbaalse kommunikatsiooni</a> ulatusliku abita suuliste <a href="/w/index.php?title=Teade&action=edit&redlink=1" class="new" title="Teade (pole veel kirjutatud)">teadete</a> täpsustamiseks. Alles <a href="/wiki/Kiri_(keeleteadus)" title="Kiri (keeleteadus)">kirja</a> leiutamisega on keel sellest toest osaliselt vabanenud. "Ülejäänud kommunikatsiooni kontekstis on keel seega väga veidrate omadustega sõltuv kasulaps." Kui mittekeeleline hääleline kommunikatsioon on sadu miljoneid aastaid edukas olnud ning keel ei saa praegugi ilma selleta läbi, siis ei maksaks teisi kommunikatsioonivorme keelega mõõta. Keel ei ole neid välja vahetanud, vaid evolutsioneerunud häälitsuste ja žestidega rööbiti, tõenäoliselt <a href="/wiki/Koevolutsioon" title="Koevolutsioon">koevolutsioonis</a> nendega. Nende komplementaarsusest keelega ja nende erinevusest keelest annab tunnistust asjaolu, et nendega on seotud hoopis teised ajupiirkonnad kui kõnega ja keele mõistmisega. Inimeste kaasasündinud häälitsused ja žestid (<a href="/wiki/Naeratus" title="Naeratus">naeratus</a>, <a href="/w/index.php?title=Grimass&action=edit&redlink=1" class="new" title="Grimass (pole veel kirjutatud)">grimassid</a>, <a href="/wiki/Naer" title="Naer">naer</a>, <a href="/wiki/Nutt" title="Nutt">nutt</a>, <a href="/wiki/Kallistus" title="Kallistus">kallistused</a> jne), on parim intuitsiooniallikas selle erinevuse adumiseks. </p><p>Arusaam, et teiste loomade häälitsused ja žestid on nagu sõnad ja <a href="/wiki/Lause" title="Lause">laused</a>, tuleneb peamiselt <a href="/wiki/Osutamine" title="Osutamine">osutamise</a> vääritimõistmisest. Mõned <a href="/wiki/Etoloogia" title="Etoloogia">etoloogid</a> on väitnud, et häälitsused ja žestid on lihtsalt sisemiste seisundite välised korrelaadid ning neil puudub väline <a href="/wiki/Osutus" title="Osutus">osutus</a>; mõned <a href="/w/index.php?title=Kognitiivne_etoloogia&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kognitiivne etoloogia (pole veel kirjutatud)">kognitiivsed etoloogid</a> seevastu on väitnud, et paljusid loomade häälitsusi ja žeste tuleb vaadelda sõnade ekvivalentidena, mis osutavad teatud objektidele. <a href="/w/index.php?title=Robert_Seyfarth&action=edit&redlink=1" class="new" title="Robert Seyfarth (pole veel kirjutatud)">Robert Seyfarthi</a> ja <a href="/w/index.php?title=Dorothy_Cheney&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dorothy Cheney (pole veel kirjutatud)">Dorothy Cheney</a> järgi on <a href="/wiki/Rohep%C3%A4rdik" title="Rohepärdik">rohepärdikutel</a> iga <a href="/wiki/Kiskja" class="mw-redirect" title="Kiskja">kiskjate</a> rühma (näiteks kotkas, leopard, madu) jaoks eraldi <a href="/wiki/Alarmh%C3%A4%C3%A4litsus" class="mw-redirect" title="Alarmhäälitsus">alarmhäälitsus</a>, mis toimib otsekui selle kiskjaterühma nimetusena. Vastavat hüüet kuuldes käituvad teised karjaliikmed erinevalt: vastavalt hüppavad puudelt maha, ronivad puu otsa või tõusevad püsti, et tähelepanelikult ümbrust jälgida. Sellest tehti järeldus, et tegemist ei ole lihtsalt hüüdja (<a href="/wiki/Hirm" title="Hirm">hirmu</a>)seisundi väljendusega. Seyfarth ja Cheney võrdlesid selliseid hüüdeid sõnadega inimeste ühesõnalistes hüüatustes, näiteks "Tuli!". Deacon viitab selle seletamiseks <a href="/wiki/L%C3%B5hestav_valik" title="Lõhestav valik">lõhestavale valikule</a>, mis on soosinud alarmhäälitsuste eristumist ka teistel liikidel: oskus eristada eri tüüpi hüüdeid aitab ellujäämisele kaasa ning oskus produtseerida erinevaid hüüdeid aitab kaasa sugulaste ellujäämisele. Ta küsib, kas rohke niisuguste spetsiifilistele objektidele vastavate hüüete repertuaar moodustab <a href="/w/index.php?title=Eelkeel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Eelkeel (pole veel kirjutatud)">eelkeele</a> (protokeele). Kas tegu on <a href="/wiki/S%C3%B5navara" title="Sõnavara">sõnavaraga</a>? Sellisel juhul oleks hüüete piisava rohkuse ja mitmekesisuse ning kombinatsioonide arvu puhul võinud lõpuks tekkida grammatika ja süntaks, nagu oletavad <a href="/wiki/Derek_Bickerton" title="Derek Bickerton">Derek Bickerton</a> raamatus "<a href="/w/index.php?title=Language_and_Species&action=edit&redlink=1" class="new" title="Language and Species (pole veel kirjutatud)">Language and Species</a>" (1990) ja <a href="/wiki/Philip_Lieberman" title="Philip Lieberman">Philip Lieberman</a> raamatus "<a href="/w/index.php?title=Uniquely_Human&action=edit&redlink=1" class="new" title="Uniquely Human (pole veel kirjutatud)">Uniquely Human</a>" (1991). See aga põhineb eeldusel, et osutamine loomade hüüete puhul on samaväärne osutamisega sõnade puhul, ja seda Deacon eitab. </p><p>Alarmhäälitsuste ja sõnade vaheline erinevus ei seisne ei selles, et ühed ei osuta ja teised osutavad, ega selles, et ühed osutavad sisemistele seisunditele, teised välistele asjadele. Erinevus seisneb osutamise viisis. Selle viisierinevuse loomuses tuleb selgusele jõuda. </p><p>Osutamine ei ole keelele eriomane, vaid on loomade kommunikatsioonis üldine. Isegi <a href="/wiki/S%C3%BCmptom" title="Sümptom">sümptom</a> võib osutada millelegi muule peale iseenda ning organismi sisemise seisundi. Näiteks inimese <a href="/wiki/Naer" title="Naer">naer</a> on suure lõbususe sümptom. See on kaasasündinud häälitsus, mida pole tarvis tahtlikult esile kutsuda ja mis puhkeb spontaanselt. Ent naer osutab sellele, mille üle naerdakse, ning kirjeldab ka selle omadusi (näiteks pole see kurb asi). Ometi teeb ta seda teisiti kui ütlus: "Ma kuulsin just head nalja." Alarmhäälitsused sarnanevad naeruga, mitte nende sõnadega. Mõned olulised tunnused, mis eristavad automaatseid (tahtmatuid) kommunikatsioonivorme tahtlikest, on omased ka naerule. Naer on nakkav, isegi kui on teada, et see pole päris naer. Sama käib nutu, grimasside, naeratuse jne kohta, kuid tavalise keelelise kommunikatsiooni korral säärane efekt puudub. Teise inimese kõne jälgimine ja kõnelemine <a href="/w/index.php?title=Vestlus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vestlus (pole veel kirjutatud)">vestluses</a> nõuab alati teatud teadlikku pingutust ning tahtlikult juhitavat analüüsi. Nii inimese naer kui ka rohepärdiku alarmhäälitsused on aga tahtmatud ja nakkavad. Mõlemal juhul jätkuvad häälitsused ka siis, kui nad enam uut informatsiooni ei anna. </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Osutamise_probleem">Osutamise probleem</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Osutamise probleem"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Osutamise probleem" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Tavaliselt arvatakse, et sõna tähenduse puhul on asi lihtsalt <a href="/wiki/T%C3%A4histaja" title="Tähistaja">tähistaja</a> (sõna) ja <a href="/wiki/T%C3%A4histatav" title="Tähistatav">tähistatava</a> (asi) vahelises vastavuses ning osutamise eri vormid tulenevad sellest, kuidas see vastavus tekitatakse. Nimelt peetakse sõnadele iseloomulikuks selle seose <a href="/wiki/Arbitraarsus" title="Arbitraarsus">arbitraarsust</a> ja <a href="/w/index.php?title=Konventsionaalsus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Konventsionaalsus (pole veel kirjutatud)">konventsionaalsust</a>. Ometi aga me ei ütleks, et <a href="/wiki/Papagoi" class="mw-redirect" title="Papagoi">papagoi</a>, kes oskab küsida küpsist sõnadega "Tahan küpsist", teab, mis need sõnad tähendavad. </p><p>Loomade häälitsuste ja näiteks häälitsuste kohta oleks imelik öelda, et neil on <a href="/wiki/T%C3%A4hendus" title="Tähendus">tähendus</a> selles mõttes, nagu sõnadel on tähendus. Naer küll näitab midagi naerja ning konteksti kohta, kuid ei tähenda midagi. </p><p><a href="/wiki/Gottlob_Frege" title="Gottlob Frege">Gottlob Frege</a> eristas väljendi <a href="/w/index.php?title=T%C3%A4hendus_(Frege)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tähendus (Frege) (pole veel kirjutatud)">tähendust</a> ja <a href="/wiki/Osutus" title="Osutus">osutust</a>. Ühe tõlgenduse järgi kasutatakse tähendust osutuse määramiseks. Tähendus on siis "idee", mida võiks samastada näiteks <a href="/w/index.php?title=Mentaalne_kujund&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mentaalne kujund (pole veel kirjutatud)">mentaalsete kujunditega</a>, <a href="/wiki/Stiimul" title="Stiimul">stiimulitevaheliste</a> <a href="/wiki/Assotsiatsioon_(ps%C3%BChholoogia)" title="Assotsiatsioon (psühholoogia)">assotsiatsioonidega</a>, <a href="/wiki/S%C3%B5naseletus" title="Sõnaseletus">sõnaseletusega</a> <a href="/wiki/S%C3%B5naraamat" title="Sõnaraamat">sõnaraamatus</a>, <a href="/w/index.php?title=Ents%C3%BCklopeediaartikkel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Entsüklopeediaartikkel (pole veel kirjutatud)">entsüklopeediaartikliga</a>, või <a href="/wiki/Objekt_(filosoofia)" title="Objekt (filosoofia)">objektide</a> <a href="/wiki/Omadus" title="Omadus">omaduste</a> komplektidega. Aga kuidas ja kas selline "idee" (tähendus) määrab välise objekti (osutuse), jääb probleemiks. Mitmed hilisemad filosoofid on näidanud, et paljudel juhtudel on osutus tähendusest sõltumatu (<a href="/w/index.php?title=Otsene_osutus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Otsene osutus (pole veel kirjutatud)">otsene osutus</a> kausaalse ahela kaudu <a href="/wiki/Saul_Kripke" title="Saul Kripke">Saul Kripke</a> ja <a href="/wiki/Hilary_Putnam" title="Hilary Putnam">Hilary Putnami</a> versioonis). "On aga huvitav, et selle loogika peenem versioon võib tõenäoliselt seletada seost alarmhäälitsuste ja kiskjate ning naeru ja <a href="/wiki/Huumor" title="Huumor">huumorikogemuste</a> vahel bioloogilise evolutsiooniajaloo kaudu. See näitab, et osutus üldse ei nõua oma määramiseks mingit teadlikku <a href="/wiki/M%C3%B5iste" title="Mõiste">mõistet</a> ega tähendust." Erinevalt naeratusest kätkevad sõnad nähtavasti mõlemat tüüpi osutamist, nii et tekib osutamise hierarhia. "Viis, kuidas me nii sageli vajame selleks, et taibata asjade tähendust või selgitada, mida me silmas peame, mitteverbaalseid žeste, on veel üks peegeldus sellest sõna osutamise sõltuvusest fundamentaalsematest osutamise vormidest." </p><p>"Me vajame termineid, mis tabaksid allapoole sõna osutamist ning millest sõnalise osutamise saaks tuletada <i>eri</i>juhuna, sest nõnda on ta evolutsiooni käigus kujunenud ja nõnda ta igaühel meist välja areneb." Sõnadele annab võime osutada teistele asjadele tõlgendamise protsess, mis olulises osas (kuigi mitte tervenisti) toimub "peas". Osutamine ei ole sõna vms <a href="/wiki/Seesmine_omadus" class="mw-redirect" title="Seesmine omadus">seesmine omadus</a>. Selle loob tõlgendustegevuse protsess. Tõlgendusvastuste erinevus tekitab nii (sama märgi) osutuste erinevuse kui ka osutuse määramise erinevuse. Need tõlgendusvastused on <a href="/wiki/Charles_Sanders_Peirce" title="Charles Sanders Peirce">Charles Sanders Peirce</a>'i terminoloogias <a href="/wiki/T%C3%B5lgend" title="Tõlgend">tõlgendid</a>. Tõlgend on see, mis võimaldab <a href="/w/index.php?title=J%C3%A4reldamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Järeldamine (pole veel kirjutatud)">järeldada</a> märgist või märkidest ning nende <a href="/wiki/Kontekst" title="Kontekst">kontekstist</a> osutust. Peirce'i järgi ei ole tõlgenditel mitte üksnes erinev keerukusaste, vaid nad võivad olla ka <a href="/wiki/Kategooria_(filosoofia)" title="Kategooria (filosoofia)">kategoriaalselt</a> eri liiki. Tõlgend ei pea olema "peas", vaid võib olla mis tahes protsess. Probleem on selles, kuidas tõlgendite erinevus tekitab eri liiki osutamise ning mis on eriomane tõlgenditele, mida nõuab keel. </p><p>Üks sõna võimalikest tõlgenditest on <a href="/w/index.php?title=Mentaalne_kujutis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mentaalne kujutis (pole veel kirjutatud)">mentaalne kujutis</a>. "Sõna võib tuua pähe ka midagi sõnaseletuse taolist või teise sõna, millel on lähedane tähendus, või panna meid mingil moel käituma või kutsuda esile ähmase kõhutunde, mis on korrelatsioonis minevikukogemustega selle kohta, millele osutatakse." Tõlgendi liik määrab osutamissuhte loomuse. Tõlgend on vahendaja, mis toob märgi kokku tema osutusega. </p><p>Mentaalne kujund ei ole sümbolilisele osutamisele eriomane tõlgend, sest ta on tõlgendiks ka paljude mittesümboliliste osutamisprotsesside puhul. Sõnatähenduse sümbolilist baasi vahendab ka teiste sõnade esilekutsumine (erineva teadlikkuseastmega). Osutamise erinevus papagoi ja inimese sõnade puhul tuleneb tõlgendite erinevusest. Pole iseenesest tähtis, kuidas tõlgendid on õpitud. "Nii et selleks et eristada osutamise vorme, tuleb mõista õppimisprotsesse, mis tekitavad pädevuse tõlgendada asju erinevalt." </p><p>Tõenäoliselt on võimalik <a href="/w/index.php?title=Dresseerimine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dresseerimine (pole veel kirjutatud)">dresseerida</a> peaaegu iga arukat imetajat kasutama keerukat arbitraarset <a href="/wiki/M%C3%A4rgis%C3%BCsteem" title="Märgisüsteem">märgisüsteemi</a>: selleks tuleb lihtsalt dresseerida isendeid teatud stiimulite puhul teatud viisil käituma ning vastama teistelt isenditelt saadud samasugustele signaalidele teatud käitumistega jne. Enam-vähem sellisena nägi keele õppimise retsepti <a href="/wiki/Burrhus_Frederic_Skinner" title="Burrhus Frederic Skinner">Burrhus Frederic Skinner</a>, ja kuigi on osutatud sellele, et siin puudub grammatika ja süntaksi õppimise retsept, mõistavad paljud sõna osutamist implitsiitselt ikka veel niimoodi. <a href="/w/index.php?title=Richard_Hernstein&action=edit&redlink=1" class="new" title="Richard Hernstein (pole veel kirjutatud)">Richard Hernstein</a> sidus omavahel <a href="/wiki/Tuvi" title="Tuvi">tuvide</a> puurid nii, et nad said üksteisele elektroonilisi signaale saata; tekkis <a href="/wiki/K%C3%A4itumine" title="Käitumine">käitumine</a>, mis sarnaneb suhtlemisega õpitud arbitraarsete märkide abil. Selline katse näitab säärase osutamisevormi lihtsust ja mehaanilisust. Õpitud assotsiatsioonidest, arbitraarsusest, osutamisest ja info ülekandmisest ühelt isendilt teisele ei piisa <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCmboliline_osutamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sümboliline osutamine (pole veel kirjutatud)">sümbolilise osutamise</a> defineerimiseks. Võib-olla on suur osa paljude väga sotsiaalsete loomade kommunikatsioonist osaliselt või täielikult sõltuv säärasest märgitarvitusest. Pole tähtis, kas need märgid on õpitud ja arbitraarsed või kaasasündinud ning mõne erutatusseisundiga füüsiliselt seotud. Säärane süsteem ei ole ilma süntaksita sõnad. Kaasasündinud häälitsustes on nagu päheõpitud käitumisteski midagi mehaanilist. Me ei saa aru, mida me teeme. </p><p>Sama lugu on sõnadega, mille tähendusest me aru ei saa. Me võime õppida teatud fraase teatud hulgas kontekstides kasutama, aga kui me saame tähendusest aru, vahetub kognitiivne strateegia radikaalselt. Sõnalise osutamise paindlikkuse võtit on nähtud <a href="/wiki/Arbitraarsus" title="Arbitraarsus">arbitraarsuses</a>. Võidakse väita, et alarmhäälitsus ja naer ei ole arbitraarsed, sest erinevalt õpitud häälitsustest ja liigutustest, mida saab vabalt assotsieerida erinevate välisstiimulitega, on neil konstitutsiooniline seos teatud <a href="/w/index.php?title=Emotsionaalne_seisund&action=edit&redlink=1" class="new" title="Emotsionaalne seisund (pole veel kirjutatud)">emotsionaalse seisundiga</a>. Ent ka alarmhäälitsuse seos oma osutusega ei ole paratamatu, vaid on kujunenud evolutsiooni käigus. Tegemist on üksnes astmeerinevusega. Mõlemad on sündmuste väliste korrelatsioonide <a href="/w/index.php?title=Internalisatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Internalisatsioon (pole veel kirjutatud)">internalisatsioonid</a>, üks enne sündi, teine pärast sündi. </p><p>Ent ühes suhtes on mittekeeleliste näidete puhul tegu paratamatu assotsiatsiooniga: kui suhteliselt stabiilne korrelatsioon osutusega kaob, kaovad ka assotsiatsioonid. Sõnadega on teine lugu. "Kui meie sõnatarvitus ei oleks ülejäänud maailmaga <i>kuidagi</i> vastavuses, siis oleks sõnadest vähe kasu." Kuid vastavuse säilimiseks ei ole tarvis füüsilist korrelatsiooni. "Et sellest erinevusest aru saada, peame seega suutma kirjeldada erinevust tõlgendusvastuste vahel, mis suudavad sõna ja tema osutuse vahelisi assotsiatsioone alal hoida sõltumata nende korreleeritusest kogemuses ning nendest päheõpitud assotsiatsioonide vahel, mis kinnistuvad ja hajuvad kogemuse diktaadi all. Tõlgendades sõna või lause tähendust ja osutust, tekitame midagi enamat sellest, mida papagoi tekitab küpsist küsides või koer käsklust tõlgendades. See "midagi enamat" moodustabki meie sümbolipädevuse." </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Neljas_peatükk:_"Väljaspool_aju""><span id="Neljas_peat.C3.BCkk:_.22V.C3.A4ljaspool_aju.22"></span>Neljas peatükk: "Väljaspool aju"</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Neljas peatükk: "Väljaspool aju""" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Neljas peatükk: "Väljaspool aju"" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Chomsky_kätelseis"><span id="Chomsky_k.C3.A4telseis"></span>Chomsky kätelseis</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Chomsky kätelseis"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Chomsky kätelseis" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Tundub, et keeleteadlased on jõudnud konsensusele, et <a href="/wiki/Keel" title="Keel">keel</a> on kaasasündinud võime ning võimet keelt ära õppida seletab ainult kaasasündinud teadmise oluline panus. Inimestel, erinevalt teistest liikidest, on tõepoolest võime keelt ära õppida, nii et inimaju on selleks spetsiaalselt varustatud. Aga paljud keeleteadlased ja filosoofid tõlgendavad seda nii, et emakeel omandatakse tänu kaasasündinud „<a href="/w/index.php?title=Keelep%C3%A4devus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Keelepädevus (pole veel kirjutatud)">keelepädevusele</a>“. Tavaliselt omandatakse pädevus õppimise teel. Nii et kaasasündinud keelepädevus on võime täita teatud keeleülesandeid nii, nagu oleks see varem ära õpitud. Kui see on olemas, siis on keeleteadmine ajus olemas juba enne keelest kogemuse saamist. Kas see on nii? Inimajus on küll, midagi, mis võimaldab meil teha midagi, mida loomad mingil määral suudavad suure pingutusega ja väga taibuka koolitusega. Me suudame keerulise grammatika ja rikka sõnavaraga keele ära õppida ajal, mil arvutama õppida on väga raske. Grammatikateooriatel on raske adekvaatselt seletada nelja-aastase implitsiitset teadmist. Sellepärast ongi paljud keeleteadlased öelnud, et see on võimatu ning grammatikateadmine pidi ajus kohe olemas olema. Aga kuidas, ja kust see sinna sai? See jäetakse <a href="/wiki/Evolutsioonibioloogia" title="Evolutsioonibioloogia">evolutsioonibioloogia</a> ja <a href="/wiki/Neuroteadus" title="Neuroteadus">neuroteaduse</a> vastata. Kas see vastus on bioloogiliselt usutav ja kas pole alternatiive? </p><p>Seda, et universaalne grammatika on ainus viis keelevõimeid seletada, väitis esimesena <a href="/wiki/Noam_Chomsky" title="Noam Chomsky">Noam Chomsky</a>. Esiteks näitas ta, et grammatika loogiline ehitus on keerukam ja raskemini kindlakstehtav, kui varem aimati, ning tavalised kõnelejad paistavad implitsiitselt teadvat tohutu palju keerukaid grammatikareegleid ning rakendusi. Teiseks väitis ta, et hoolimata keelte uskumatust mitmekesisusest <a href="/w/index.php?title=Pindstruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pindstruktuur (pole veel kirjutatud)">pindstruktuuris</a> on neil ühine süvaloogika (<a href="/w/index.php?title=S%C3%BCvastruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Süvastruktuur (pole veel kirjutatud)">süvastruktuur</a>), millest saab konkreetsed reeglid <a href="/wiki/Deduktsioon" title="Deduktsioon">dedutseerida</a>. See teeb aga reeglite avastamise veelgi raskemaks, sest keele õppija puutub kokku ainult reeglite rakendamise pindmiste järelmitega. Kolmandaks väitis ta, et nii peene ja keeruka loogilise süsteemi äraõppimine nõuaks ulatuslikku kogemust <a href="/w/index.php?title=Katse_ja_eksitus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Katse ja eksitus (pole veel kirjutatud)">katsest ja eksitusest</a> eksplitsiitse <a href="/wiki/Tagasiside" title="Tagasiside">tagasisidega</a>, aga seda keelt õppivatel lastel ei ole. Viimast punkti on edasi arendatud: isegi palju ulatuslikum selline kogemus ei oleks piisav <a href="/wiki/Loomulik_keel" title="Loomulik keel">loomuliku keele</a> abstraktsete reeglite avastamiseks. Keelt ei saaks õppida samamoodi nagu näiteks presidentide nimesid, sest grammatika on liiga keeruline ja tuleb kõnenäidetest ainult kaudselt välja. On väidetud, et isegi teadlane ei avastaks grammatikat tekstide järgi <a href="/wiki/Induktsioon" title="Induktsioon">induktiivselt</a>, kui ta juba ei tunneks mõnd grammatikat. Teadlastelgi pole üksmeelt, kuidas grammatikat formaalselt kirjeldada, kuidas siis lapsed, kelle analüütilised võimed on palju väiksemad, saavad grammatika nii ruttu ära õppida? </p><p>Nii et peavad olema kaasasündinud reeglid, mida tuleb ainult saadava sisendiga võrrelda. Võetakse omaks kogetava keele ehitust ennustavad reeglid ning ülejäänut eiratakse. Aga see vastus on hullem kui probleem. Selle eeldused aju ja evolutsiooni kohta ei ole vähem ebausutavad kui väide, et lapsed on üliarukad õppijad. Universaalse grammatika kriitikud ründavad arusaama, et õppimine taandub induktsioonile, ning väidet, et keelekogemus ei anna tagasisidet. Laste keelekogemus on rikkas ja tihedas sotsiaalses kontekstis, mis võimaldab mitmeti sotsiaalset tagasisidet saada. Täiskasvanud sageli lihtsustavad keelt, et reeglid paremini ilmneksid. Kriitikute meelest paradoksi pole, piisab üldisest õppimisteooriast. Väide, et keele omandamise võimet seletab ainult õppimine, tekitab samasuguse ringi nagu kaasasündinud teadmise teooria. Ei saa eirata, et laste sooritus on tunduvalt üle teiste liikide ja keeruliste induktiivse õppimise algoritmide omast. Ja muud õppida on lastel raske. Nii et mingi varasem ettevalmistus keele jaoks peab olema. Kindlasti peab vastama küsimusele, mis ja kus see on. </p><p>Autor leiab, et Chomsky ja tema järgijad ajavad <a href="/wiki/P%C3%B5hjus" title="Põhjus">põhjuse</a> ja <a href="/w/index.php?title=Tagaj%C3%A4rg&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tagajärg (pole veel kirjutatud)">tagajärje</a> segi. Nad väidavad, et eelnev tugi keele omandamisele peab tulema aju seest, aga on alternatiiv, et see tuleb keelest enesest. <a href="/wiki/Personaalarvuti" title="Personaalarvuti">Personaalarvutite</a> tulekuga võis hakata kasutamisõpetuste tudeerimise asemel õppima katse ja eksituse meetodil keskkonnas, kus intuitiivsed äraarvamised ongi tõenäoliselt õiged. Arvutioperatsioonid on rohkem kohandatud inimesele, nii et inimestel on vähem tarvis arvutitega kohaneda. Kaasasündinud grammatilise teadmise kaitsjad kujutavad ette, et laps on nagu algaja arvutimees, kellel tuleb end keele kasutamisõpetustest läbi närida. Kui keel oleks lihtsalt leiutatud, siis oleks õigustatud arvata, et see pole kuigi kasutajasõbralik, nii et tarvis oleks paksu tarvitamisõpetust. Aga asi on vastupidi. Keeled on evolutsioneerunud arvestades aju, mitte suvalisi printsiipe ega konstruktsioonipiiranguid. Oodata võib intuitiivset ja kasutajasõbralikku interfeissi, millega pole tarvis kuigi palju kohaneda. Chomsky väidab, et laps ei õpi suurt osa grammatikast ja süntaksist nagu sõnu. See ongi nii: ta avastab need, kuid mitte ajust, vaid nad lihtsalt arvavad selle spontaanselt ära. Keele reeglid omandatakse katse ja eksituse meetodil, aga õigete äraarvamiste osatähtsus on väga suur. Asi on selles, et laste valikud on väga kallutatud just sel moel, et need on enamasti õiged. Kuidas see saab juhtuda, kui mitte sellepärast, et lapsed teavad ette, mis on tõenäoliselt õige? Alternatiiv on see, et asjad on korraldatud nii, et intuitiivne äraarvamine töötab paremini. Näiteks kasiino saaks nii tööle panna, et mängija, kel on kalduvus valida numbrit 5 sisaldavaid arve, võidaks. Ja delfiine dresseeritakse tegema trikke, mis meenutavad nende loomupärast käitumist. Õppimine õnnestub paremini, kui see, mida on tarvis õppida, on kasutajasõbralik, st niiviisi korrastatud, nagu õppijal on eelsoodumus mõelda ja töötada. Lastele võiks pakkuda keele, mille ehitus ennetab tema spontaanseid äraarvamisi. Sellise keele õppimine oleks nagu parajate riiete selgapanemine, selle asemel et riietesse mahtumiseks kõhnuda. Aga me ei oska sellist keelt luua, sest me ei taipa hästi, kuidas meie vaim töötab (kui mitte arvestada <a href="/wiki/Lastekeel" class="mw-redirect" title="Lastekeel">lastekeelt</a>). Me ei kavanda keelt, keele ehitus kujuneb ise. Keeled muutuvad põlvkondade jooksul spontaanselt. Kuidas see „<a href="/wiki/Ettem%C3%A4%C3%A4ratud_harmoonia" title="Ettemääratud harmoonia">ettemääratud harmoonia</a>“ keele ja laste vahel sai tekkida? Kas see pole mitte sama imepärane juhus kui keeleteadmisega aju? Keeled evolutsioneeruvad. Neil on tugev <a href="/w/index.php?title=Valikusurve&action=edit&redlink=1" class="new" title="Valikusurve (pole veel kirjutatud)">valikusurve</a> olla kohased laste tõenäolistele äraarvamistele, sest laste kaudu keeled reprodutseeruvad. Keeled pidid kohastuma laste spontaansetele eeldustele suhtlemise, õppimise, sotsiaalse interaktsiooni ja isegi <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCmboliline_osutus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sümboliline osutus (pole veel kirjutatud)">sümbolilise osutuse</a> kohta. Tuleb välja, et keeled vajavad lapsi rohkem kui lapsed keeli. </p><p>Keskendudes ühe inimese elueale ja kiiretele muutustele keele õppimise ajal, peame seda paindlikuks ja keelt konstantseks. Aga evolutsiooni seisukohast on bioloogiline muutus palju aeglasem ja paindumatum kui keele muutumine. Aju evolutsioon toimub geoloogilisel ajaskaalal. Väikestegi muutuste lai levimine liigis võtab tõenäoliselt sadu tuhandeid aastaid ning aju ehituse põhijooned on <a href="/wiki/Selgroogsed" title="Selgroogsed">selgroogsete</a> ilmumise ajast säilinud. Keeled aga muutuvad mõne tuhande aastaga tundmatuseni. Keel evolutsioneerub tõenäoliselt tuhandeid kordi kiiremini kui aju. </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Teine_evolutsioon">Teine evolutsioon</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Teine evolutsioon"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Teine evolutsioon" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Kui mõelda keeltest nii, nagu nad oleksid reeglite ja sümbolite leiutatud süsteemid, mis on meelega kokku pandud, et moodustada loogilisi süsteeme, siis me kaldume kas omistama kasulikkust ja otstarvet seal, kus seda pole, või tõlgendama idiosünkraatilise või ebaelegantsena seda, mille juures me ei näe kavaprintsiipi. Aga keeled sarnanevad rohkem organismide kui tõestustega. Nende konstruktsiooni põhiprintsiip ei ole kasu suhtlemiseks, vaid nende ja meie reprodutseerumine. Nii et keele ehituse analüüsimiseks ei ole vast kõige parem mitte uurida, kuidas neid kõige paremini modelleerida aksiomaatiliste reeglite süsteemidena, vaid uurida neid nagu organisme evolutsiooni seisukohast. Keeled peavad olema lapsesõbralikud. Lapsed ei pea olema eriti taibukad ja vanemad ei pea olema eriti andekad õpetajad. Kui keeleteadlastele tundub keele struktuur ebaloogiline, siis sellepärast, et nad võrdlevad seda ebakohaste mudelitega ning otsustavad nende konstruktsiooni üle funktsionaalsete kriteeriumide järgi, mis ei ole nii olulised, kui me arvame. Keele ehitus ei pea vastama kujuteldavale suhtlusvõimsuse ja tõhususe ideaalile ega järgima arvatavatest kaasasündinud mentaalsetest printsiipidest tuletatud valemeid, vaid lihtsalt peegeldavad valikusurveid, mis kujundasid nende reprodutseerumise. Keelt võib kujutada sõltumatu eluvormina, mis koloniseerib aju ja paratiseerib sellel, kasutades seda reprodutseerumiseks. Sarnaseid vaateid on avaldanud paljud mõtlejad. Autorile kõige lähemad vaated on tõenäoliselt <a href="/w/index.php?title=Morton_Christiansen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Morton Christiansen (pole veel kirjutatud)">Morton Christiansenil</a>, kes samuti räägib keele ja peremehe koevolutsioonist. Kui mõelda keelest kui parasiidist, siis võib mõista reprodutseerumishuvide võimalikku vastuolu ning võimalust, et paljudel keele joontel on rohkem pistmist uude põlvkonda ülekandumisega kui info edastamisega. </p><p>Keeled on muidugi inimesest täielikult sõltuvad ega ole omaette füüsilised organismid, ent ometi on neil organismidega sügavad sarnasused. Nad on pigem nagu <a href="/wiki/Viirus" class="mw-redirect" title="Viirus">viirused</a>. Keeled on elutud artefaktid, mis pookuvad ajusse, mis replitseerib nende osi, paneb neid süsteemiks kokku ja annab neid edasi. See, et keel ei organiseeru elusolendiks, ei sega sel olemast terviklik kohastumisühik, mis evolutsioneerub inimestest peremeeste keskkonnas. </p><p>Parasiidimudel on peaaegu kindlasti liiga äärmuslik, sest keele ja inimese vahel on sümbioos. </p> <div class="nomobile"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6739384"></div><table class="metadata plainlinks ambox ambox-notice" role="presentation"><tbody><tr><td class="mbox-image"><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/30px-Sm-Wikipuzzlepiece.png" decoding="async" width="30" height="32" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/45px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/60px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 2x" data-file-width="113" data-file-height="119" /></span></span></td><td class="mbox-text"><div class="mbox-text-span"><b>Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. <a class="external text" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit">Jätkamine</a> on kõigile lahkesti lubatud.</b><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span></div></td></tr></tbody></table> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Üheteistkümnes_peatükk:_Ja_sõna_sai_lihaks"><span id=".C3.9Cheteistk.C3.BCmnes_peat.C3.BCkk:_Ja_s.C3.B5na_sai_lihaks"></span>Üheteistkümnes peatükk: Ja sõna sai lihaks</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Üheteistkümnes peatükk: Ja sõna sai lihaks"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Üheteistkümnes peatükk: Ja sõna sai lihaks" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Aju,_mis_ei_evolutsioneerunud"><span id="Aju.2C_mis_ei_evolutsioneerunud"></span>Aju, mis ei evolutsioneerunud</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Aju, mis ei evolutsioneerunud"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Aju, mis ei evolutsioneerunud" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>See lause <a href="/wiki/Johannese_evangeelium" title="Johannese evangeelium">Johannese evangeeliumist</a> (<a href="/w/index.php?title=Johannese_evangeelium_1&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johannese evangeelium 1 (pole veel kirjutatud)">1</a>:14) peegeldab <a href="/wiki/M%C3%BCstika" title="Müstika">müstilist</a> arusaama, et teatud sõnadel on <a href="/wiki/Maagia" title="Maagia">maagiline</a> vägi luua või hävitada. Deacon võrdleb seda imepärase evolutsioonilise protsessiga, mille saaduseks on inim<a href="/wiki/Aju" title="Aju">aju</a>. Asi pole ainult selles, et lihast ja verest arvuti tekitab inim<a href="/wiki/Vaim_(mens)" title="Vaim (mens)">vaimu</a>, vaid selles, et tegu on sõnade tarvitamise otsese järelmiga. <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCmboliline_osutamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sümboliline osutamine (pole veel kirjutatud)">Sümbolilise osutamise</a> tarvituselevõtt meie esivanemate poolt muutis viisi, kuidas <a href="/wiki/Looduslik_valik" title="Looduslik valik">looduslik valik</a> oli <a href="/wiki/Hominiidid" class="mw-redirect" title="Hominiidid">hominiidide</a> aju seni mõjutanud. </p><p>Deacon võtab inimaju evolutsiooni seletamisel abiks <a href="/wiki/Baldwini_efekt" title="Baldwini efekt">Baldwini efekti</a> ning <a href="/wiki/Conrad_Hal_Waddington" title="Conrad Hal Waddington">Conrad Hal Waddingtoni</a> poolt välja töötatud <a href="/wiki/Geneetiline_assimilatsioon" title="Geneetiline assimilatsioon">geneetilise assimilatsiooni</a> kontseptsiooni. Waddington väitis, et looduslikul valikul on kalduvus asendada paindlikke <a href="/w/index.php?title=Adaptatsioonireaktsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Adaptatsioonireaktsioon (pole veel kirjutatud)">adaptatsioonireaktsioone</a> jätkuvatele keskkonnapiirangutele geneetiliste predispositsioonidega. Ta nimetas seda adaptatsioonireaktsioonide <a href="/w/index.php?title=Kanaliseerumine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kanaliseerumine (pole veel kirjutatud)">kanaliseerumiseks</a>. See teeb reaktsiooni tõhusamaks ja riskivabamaks võrreldes välissignaalide poolt vallandatud reaktsioonidega. Kanaliseerumine on <a href="/wiki/Geen" title="Geen">geenide</a> rohkem või vähem kallutatud või piiratud mõju organismi struktuuride ja käitumise arengule. Geneetiline assimilatsioon ei ole õpitud adaptatsioonide üksühene asendumine <a href="/wiki/Instinkt" title="Instinkt">instinktidega</a>, vaid evolutsiooniline tendents arengupiirangute suurenemisele. </p><p>"Kõikidest kohastumise vormidest saab paindlikkus õppida uusi käitumisreaktsioone oma eluajal tuua kaasa kõige kiiremaid ja radikaalsemaid evolutsioonilisi tagajärgi. Võime õppida ja seega pärandada <a href="/w/index.php?title=Omandatud_k%C3%A4itumine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Omandatud käitumine (pole veel kirjutatud)">omandatud käitumisi</a> võib koguni olla üks võimsamaid evolutsioonilise muutuse allikaid. Ta annab organismile ligipääsu <i>potentsiaalsete</i> adaptatsioonide repertuaarile ning võimendab ja laiendab nõnda nende käitumuslike predispositsioonide ulatust selle hinna arvel, mille see organismile kaasa toob." Hind seisneb õppimiseks kuluvas ajas, riskis, et õppimine ebaõnnestub, ning lihtsalt ebatõhususes. Kiiremad ja paremad õppijad ning õpitud käitumise tõhusamad ellurakendajad saavad reproduktiivsed eelised. <i>Mis tahes</i> predispositsioon, mis usaldatavama ja tõhusama vastusreaktsiooni tekitamisele vähegi kaasa aitab, langeb positiivse valiku alla. Seega ei kujune välja varasema fakultatiivse käitumisvastuse kaasasündinud vaste, vaid paljude omavahel kaudselt seotud kaasaaitavate mõjude ja kalduvuste konstellatsioon. </p><p>Inimaju muutis just säärane evolutsiooniprotsess. Küsimus on ainult selles, kui spetsiifilised ja ulatuslikud need muutused olid. Kas need viisid grammatika kaasasündinud tundmiseni, mida postuleerivad <a href="/wiki/Noam_Chomsky" title="Noam Chomsky">Noam Chomsky</a> jt? Idee, et kaasasündinud <a href="/w/index.php?title=Universaalne_grammatika&action=edit&redlink=1" class="new" title="Universaalne grammatika (pole veel kirjutatud)">universaalne grammatika</a> arenes välja loodusliku valiku ja Baldwini efekti toimel, on kõige selgemalt esitatud <a href="/wiki/Steven_Pinker" title="Steven Pinker">Steven Pinkeri</a> raamatus "<a href="/wiki/The_Language_Instinct" title="The Language Instinct">The Language Instinct</a>". Pinker mõtleb <a href="/wiki/Instinkt" title="Instinkt">instinkti</a> all käitumuslikku predispositsiooni, mis on <a href="/w/index.php?title=Preformatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Preformatsioon (pole veel kirjutatud)">preformeeritud</a> ja valmis toimima enne igasugust <a href="/wiki/Kogemus" title="Kogemus">kogemust</a>. See vastab Chomsky kaasasündinud pädevuse või oskuse mõistele. </p><p>Keele omandamist lastel on paljuski võimalik seletada, kui võtta arvesse, et keeli on kujundanud loodusliku valiku kultuuriline ekvivalent, nimelt on laste õppimispredispositsioonid keelt kujundanud nii, et ta neile sobiks. Samuti on keele nõudmised kujundanud aju neile sobivaks. Selles peatükis on uurimise all, millised evolutsiooniprotsessid need suured muutused esile kutsusid. Esimene küsimus on, millised aju ja käitumise omadused sellele protsessile allusid. Kas ei võinud evolutsioon internaliseerida universaalse grammatika fundamentaalset loogikat? </p><p>Nii Pinker kui ka Deacon väidavad, et väga lihtne <a href="/w/index.php?title=Eelkeel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Eelkeel (pole veel kirjutatud)">eelkeel</a> võis varasel hominiidist eellasel kujuneda ka ilma spetsiifiliste kohastumisteta ajus, ning edasi võisid keele struktuuri teatud tunnused hakata valiku toimel internaliseeruma, et keel muutuks tõhusamaks ja kergemini omandatavaks. Erinevad seisukohad on neil selles, mis nimelt niimoodi internaliseerus ja mis üldse põhimõtteliselt sai internaliseeruda. Deacon väidab, et kuigi kaasasündinud grammatikatundmine aitaks keelt omandada ning seletaks, kuidas lastel õnnestub grammatikareeglid ära õppida, ning seletaks kõigile keeltele ühiseid jooni (<a href="/wiki/Keeleuniversaalid" class="mw-redirect" title="Keeleuniversaalid">keeleuniversaalid</a>) ja keele struktuuri <a href="/wiki/Idios%C3%BCnkraasia" title="Idiosünkraasia">idiosünkraasiaid</a> ning kuigi inimese ajul ja sensomotoorsetel võimetel on palju kohastumusi, mida kokku võiks nimetada keeleinstinktiks, ei kuulu nende hulka grammatikatundmine. </p><p>Mil määral võib Baldwini efekt seletada kaasasündinud keelevõimete neuroloogilist baasi? Baldwini efekti puhul on vajalikud valiku intensiivsus, nende tingimuste stabiilsus, millega adapteerutakse, ning adaptatsioonilise vastusreaktsiooni invariantsed omadused. Selleks et uus tunnus võiks saada liigi regulaarseks omaduseks, "peavad keskkonna poolt pealesunnitud adaptatsiooninõuded jääma muutumatuks sadadeks või isegi tuhandeteks põlvkondadeks. Küsimus on selles, kas keele evolutsiooniga on seotud säärased püsivad ja mittevastuolulised valikusurved." Selleks et mõni keele omadus mõjutaks aju evolutsiooni sel määral, et see kanduks liigi kõigile isenditele, peab ta jääma muutumatuks "<i>isegi kõige drastilisema võimaliku keelemuutuse korral</i>." See järeldub vältimatult aju evolutsiooni ja keele muutumise kiiruste erinevusest. Viimane on tõenäoliselt geneetilisest muutumisest suurusjärkude võrra kiirem. Sellepärast on vähe võimalust, et inimesel oleks geneetiline kohastumus konkreetse süntaksistruktuuriga. Ent keelel on palju omadusi, mis on ühised kõigile <a href="/wiki/Loomulik_keel" title="Loomulik keel">loomulikele keeltele</a>, sealhulgas sõnade ja lausete olemasolu ning nimisõnaosa ja tegusõnaosa eristus. <a href="/wiki/Keeleuniversaalid" class="mw-redirect" title="Keeleuniversaalid">Keeleuniversaalid</a> on võinud kõigis keeltes sadu tuhandeid aastaid säilida. Ent selleks, et leiaks aset geneetiline assimilatsioon, peab keele püsiv omadus ka esitama närviprotsessidele mittekooskõlalisi invariantseid nõudeid. Sellele kriteeriumile on keelestruktuuridel raskem vastata. Grammatika "<a href="/w/index.php?title=S%C3%BCvastruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Süvastruktuur (pole veel kirjutatud)">süvastruktuur</a>" piirab <a href="/w/index.php?title=Pindstruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pindstruktuur (pole veel kirjutatud)">pindstruktuure</a> väga vähe. <a href="/wiki/Geneetiline_assimilatsioon" title="Geneetiline assimilatsioon">Geneetiline assimilatsioon</a> võib kõne alla tulla ainult juhul, kui süvastruktuurid korreleeruvad invariantsete neuraalsete arvutusprotsessidega. "Hoolimata asjaolust, et nimisõna on nimisõna ja muutus grammatilises ajas on muutus grammatilises ajas hoolimata sõnadest ja süntaksimanipulatsioonidest, mis neid funktsioone kodeerivad, ei saa evolutsiooniprotsessid nende funktsiooni assimileerida, kui neid funktsionaalseid erinevusi ei töödelda <i>kõikides ajudes</i> kõikidel tingimustel alati samamoodi." Geneetiline assimilatsioon nõuab, et adaptatsioonil oleksid mingid invariantsed sensomotoorsed omadused või invariantsed mälu omadused. Rohepärdikute alarmhäälitsuste puhul on see nõue täidetud. </p><p>"Geneetiline assimilatsioon on siin mitmeti analoogne <a href="/w/index.php?title=Assotsiatiivne_%C3%B5ppimine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Assotsiatiivne õppimine (pole veel kirjutatud)">assotsiatiivse õppimisega</a>. Ka assotsiatiivne õppimine sõltub kinnitavatest vastusreaktsioonidest, mis antitsipeerivad teatud invariantseid seoseid ümbritseva keskkonna sündmuste vahel. Aga erinevused on kriitilised. Tingimisvahekorrad stiimuliparameetrite vahel geneetilise assimilatsiooni kestel peavad jääma sadadeks põlvkondadeks mittevastuolulisteks ja eri isendid peavad need assotsiatsioonid identsel moel internaliseerima. Sellepärast on need vahekordade tüübid, mida evolutsioon saab tõlkida närviarhitektuuri, ning detailsuse aste, millega need saavad olla sünnipäraselt ette kirjeldatud, karmilt piiratud. See paralleel õppimise ja evolutsiooni vahel on eriti asjakohane keele puhul, ja piirangud on isegi kriitilisemad. Probleem on selles: katkevus stiimuliassotsiatsioonide ja sümbolilise osutamise assotsiatsioonide vahel, mis on nende toimimise alus ja mis teeb sümbolilised assotsiatsioonid nii raskesti õpitavateks, teeb ka nende <i>geneetilise assimilatsiooni võimatuks</i>." </p><p>Keel ei saa evolutsioneeruda sel kombel nagu näiteks rohepärdikute <a href="/wiki/Indeks_(semiootika)" title="Indeks (semiootika)">indeksilised</a> alarmhäälitsused, sest sõnade ja osutuste vaheline korrelatsioon on minimaalne ning grammatilised operatsioonid on maailma asjadega veel vähem vastavuses. Sellepärast ei ole keeleline osutamine kaasasündinud. Kas ehk ajus on invariantsed närviprotsessid, mis vastavad grammatika universaalsetele <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCvastruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Süvastruktuur (pole veel kirjutatud)">süvastruktuuridele</a>? Need võiksid olla kujunenud Baldwini efekti ja geneetilise evolutsiooni kaudu. Närviarvutuslik invariantsus ei nõua keele omandamiseks vajalike struktuuride lokaliseeritust ajus. Ent vähemalt viis, kuidas nad on ajustruktuuride vahel jaotunud, peab olema invariantne. Ent selline invariantsus puudub: see jaotus oleneb <a href="/w/index.php?title=Pindstruktuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pindstruktuur (pole veel kirjutatud)">pindstruktuuridest</a>. Keelestruktuuri kõige universaalsemad omadused on pinnatasemel kõige mitmekesisemalt realiseeritud, mistõttu on just nende puhul kõige väiksem võimalus, et neil oleks evolutsiooniliselt kujunenud neuraalne tugi. </p><p><a href="/wiki/Noam_Chomsky" title="Noam Chomsky">Noam Chomskyl</a> on Deaconi järgi õigus, et kaasasündinud keelevõime ei ole darwinliku evolutsiooniga seletatav. Aga mis siis üle jääb? </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Keelekohastumused">Keelekohastumused</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Keelekohastumused"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Keelekohastumused" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Üleminek sümbolilisele kommunikatsioonile nõuab teatud neuraalseid arvutusi, mis toimuvad <a href="/w/index.php?title=Prefrontaalne_ajukoor&action=edit&redlink=1" class="new" title="Prefrontaalne ajukoor (pole veel kirjutatud)">prefrontaalses ajukoores</a>. "Seega nõudis igasugune keelelaadne käitumine vältimatult sümbolite omandamisega seotud närviarvutusi; need esitasid ühele võrdlemisi alaarenenud kognitiivsele protsessile suure nõudmise; need olid invariantsed suurel sensomotoorsete rakenduste skaalal; ja need sõltusid konkreetsest ühisest neuraalsest substraadist kõigis ajudes. See on võimsa baldwinliku valikuprotsessi retsept." </p><p>Kas selline protsess nõudis keele olemasolu? Kas see võis toimuda enne keele teket mõne teise sotsiaalse või ökoloogilise nõudmise pinnalt? Teatud juhtudel on tõesti tarvis hoida tähelepanu millelgi <a href="/w/index.php?title=L%C3%BChim%C3%A4lu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lühimälu (pole veel kirjutatud)">lühimälus</a> oleval, et teha midagi vastupidist või täiendavat. Need aga on loomade jaoks peaaegu kindlasti erandlikud olukorrad. Mida on tarvis seletada ja mis on ebaharilik, on siiski radikaalne nihe, mis suurendas selliste protsesside tähtsust. Deacon leiab, et "sümboliline osutamine ise on ainumõeldav valikusurve säärasele ulatuslikule ja muidu kontraproduktiivsele nihkele õppimise rõhuasetuses." </p><p>Peale sümbolilise tunnetuse on ka teisi keelekohastumisi. Geneetilisele assimilatsioonile on saanud alluda protsessid, mis on keele puhul seotud pindstruktuuridega, näiteks häälikujadade seostamine sümboliliste suhetega, loogilised operatsioonid sümbolitega ning info kättesaamine sümbolitest reaalajas. Suur osa kõne mõistmiseks ja kõnelemiseks vajalikest protseduurideks peab olema automatiseeritud. "(...) tõhusa kõneanalüüsi ja -tekitamise nõuetel on kõik omadused, et nad üha enam internaliseeruks närviarhitektuuri mustritesse. On isegi mõeldav, et mõningal määral on [aset leidnud] spetsiifiliste, väga regulariseeritud <a href="/wiki/Foneem" title="Foneem">foneemieristusmehhanismide</a> geneetiline assimilatsioon." </p><p>Keele kasutamine esitab vältimatuid nõudeid ka neuraalsete süsteemidele, mis ei osale otseselt kõne tekitamises ja tajus. Informatsiooni hulk ja selle töötlemise kiirus esitavad nõudeid lühimälule ja tähelepanule. "Näiteks paistab eksisteerivat naabrusenõue reeglite rakendamisele sõnade vahel ja fraasisuhete markeerimisele, mis tõenäoliselt peegeldab invariantseid mälunõudeid kõne töötlemisele. (...) Enamasti tuleneb lausete hierarhiline struktuur kõrgema järgu ühikute konstrueerimisest naaberosadest. Siin me saame võib-olla välja tuua sisend-väljundsüsteemi ühe invariantse omaduse; aga huvitaval kombel on see universaal just niisugune, millel võib olla rohkem pistmist valikusurvega, mida sensoorse analüüsi ja mälu protsessid avaldavad keele evolutsioonile, mitte ümberpöördult." Kuigi naabrus ütleb teatud määral ette, millised elemendid tuleb analüüsida suurema grammatilise üksuse osadeks, ei näita ta seda üheselt. Võib-olla sellepärast tekibki keeltes vältimatult väike kinnine <a href="/w/index.php?title=Marker&action=edit&redlink=1" class="new" title="Marker (pole veel kirjutatud)">markersõnade</a> klass fraasipiiride näitamiseks. </p><p>"Veel üks keele õppimise aspekt, mida me kipume pidama enesestmõistetavaks, on võime ja predispositsioon jäljendada teiste kõnehäälikuid. (...) Erinevalt spetsialiseeritud modulaarsete võimete (...) evolutsioonist on õppimispredispositsioonide evolutsioon Baldwini efekti peenem ja kaudsem tulemus. Predispositsioon õppida mingit kindlat assotsiatsioonide klassi või pöörata rohkem tähelepanu stiimulite teatud omadustele või lihtsalt motivatsiooni kallutatus teatud õppimisvaldkondade poole võivad kõik olla evolutsiooni poolt valiku kaudu soositud." Õppimise erinevused ei ole tõenäoliselt nii kergesti lokaliseeritavad kui konkreetsed taju- ja käitumismustrid, sest õppimine põhineb neuraalsete süsteemide vahelistel sidemetel. Ent kui nõuded õppimise teatud aspektidele on püsivad ja osalevad närviringid on isenditi invariantsed, võib õppimisdispositsioon ikkagi tuleneda geneetilisest assimilatsioonist. Tuleb püüda mõista, kuidas konkreetsed õppimise kallutatused võivad ajus esindatud olla. </p><p>Õppimisvõime ei ole üldine funktsioon, mis oleks kõigile stiimulitele võrdselt rakendatav. </p><p><br /> </p> <div class="nomobile"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6739384"></div><table class="metadata plainlinks ambox ambox-notice" role="presentation"><tbody><tr><td class="mbox-image"><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/30px-Sm-Wikipuzzlepiece.png" decoding="async" width="30" height="32" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/45px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/60px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 2x" data-file-width="113" data-file-height="119" /></span></span></td><td class="mbox-text"><div class="mbox-text-span"><b>Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. <a class="external text" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit">Jätkamine</a> on kõigile lahkesti lubatud.</b><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span></div></td></tr></tbody></table> <p>[----] </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Evolutsiooniline_anomaalia">Evolutsiooniline anomaalia</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Evolutsiooniline anomaalia"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Evolutsiooniline anomaalia" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Inimest määratlev atribuut on tunnetusvõime. Me mõtleme teistmoodi kui teised olendid Maa peal ning vahetame mõtteid palju paremini. Muus suhtes sarnaneme sadade ja tuhandete liikidega. Paistab, et ükski teine liik ei ela jagatud <a href="/w/index.php?title=Virtuaalne_maailm&action=edit&redlink=1" class="new" title="Virtuaalne maailm (pole veel kirjutatud)">virtuaalses maailmas</a>. Deacon omistab selle eripära <a href="/wiki/Keel_(keeleteadus)" class="mw-redirect" title="Keel (keeleteadus)">keelele</a>. "Ukse sellesse virtuaalsesse maailma avas meile üksnes keele evolutsioon, sest keel ei ole ainult <a href="/wiki/Kommunikatsioon" title="Kommunikatsioon">kommunikatsiooniviis</a>; ta on ka mõttelis-sümbolilise representatsiooni ühe ebahariliku viisi väline väljendus." Sümboliline mõtlemine ei ole kaasa sündinud, vaid areneb keele aluseks oleva sümbolilise protsessi internaliseerudes. Liikidel, millel pole sümbolilise kommunikatsiooni võimet, ei saa olla ka sümbolilise mõtlemise võimet. </p><p>Keel osutab ainulaadse ökonoomiaga. Ta võimaldab moodustada lõputult uusi representatsioone ning teha enneolematul moel järeldusi sündmuste ennustamiseks, mälu korrastamiseks ja käitumise kavandamiseks. Kõik inimese <a href="/wiki/Intellekt" class="mw-redirect" title="Intellekt">intellekti</a> aspektid tunduvad olevat keele kujundatud ja lihvitud. Inimese päritolu uurimiseks on tarvis seletada seda inimese eripära ning kirjeldada evolutsiooniprotsesse, mis selle esile kutsusid. </p><p>Huvi inimese päritolu vastu motiveerib eelkõige küsimus, kust pärineb inimeste <a href="/wiki/Vaim_(mens)" title="Vaim (mens)">vaim</a>. Me teame, et inimese <a href="/wiki/Teadvus" title="Teadvus">teadvusel</a> on algus, mis ei ole kaugemal kui kaks miljonit aastat tagasi. "Kui me saaksime kindlaks teha, mis oli teistmoodi kummalgi pool seda veelahet – erinevused ökoloogias, käitumises, anatoomias, eriti <a href="/wiki/Neuroanatoomia" title="Neuroanatoomia">neuroanatoomias</a> – siis me võib-olla leiaksime üles selle kriitilise muutuse, mis katapulteeris meid sellesse pretsedenditusse maailma, mis on täis abstraktsioone, lugusid ja võimatusi, mida me nimetame inimlikuks." </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Osutuse_hierarhiline_loomus">Osutuse hierarhiline loomus</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Osutuse hierarhiline loomus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Osutuse hierarhiline loomus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/wiki/Ferdinand_de_Saussure" title="Ferdinand de Saussure">Ferdinand de Saussure</a> eksplitseeris eelduse, et <a href="/wiki/T%C3%A4hendus" title="Tähendus">tähenduse</a> ja <a href="/wiki/Osutamine" title="Osutamine">osutamise</a> alus on sõnade ja objektide vaheline üksühene vastavus. Sõna tähendust modelleeris Saussure oma <a href="/wiki/Semioloogia" title="Semioloogia">semioloogias</a> <a href="/wiki/T%C3%A4histaja" title="Tähistaja">tähistajate</a> (sõnade) plaani ja <a href="/wiki/T%C3%A4histatav" title="Tähistatav">tähistatavate</a> (ideede, objektide ja sündmuste, millele sõnad osutavad) plaani elementide vahelise vastavusena. <a href="/wiki/Rohep%C3%A4rdik" title="Rohepärdik">Rohepärdikute</a> <a href="/wiki/Alarmh%C3%A4%C3%A4litsus" class="mw-redirect" title="Alarmhäälitsus">alarmhäälitsusi</a> võib vaadelda tähistaja ning tähistatava vaheliste suhetena. Ent kui adekvaatne on see mudel <a href="/wiki/S%C3%B5na" title="Sõna">sõna</a> osutamise puhul? Sõnade vastavus objektide, kujutluste ja <a href="/wiki/M%C3%B5iste" title="Mõiste">mõistetega</a> ei ava sõna tähenduse sügavamaid aspekte. Selle kaudu ei avane erinevus viisis, kuidas koer ja inimene sõnade tähendusest aru saavad. Sõnade vastavus <a href="/wiki/Osutus" title="Osutus">osutustega</a> ei seleta sõna tähendust ka sellepärast, et kummagi plaani elemendid korreleeruvad tegelikult harva. Deaconi arvates on sõnade ja objektide seos sekundaarne ning allub hoopis teistsuguste assotsiatiivsete seoste võrgule, mis võimaldab osutada isegi võimatutele asjadele. </p><p>Filosoofid ja semiootikud on eristanud osutamisseose eri vorme. <a href="/wiki/Charles_Sanders_Peirce" title="Charles Sanders Peirce">Charles Sanders Peirce</a> eristas <a href="/wiki/Ikoon_(semiootika)" title="Ikoon (semiootika)">ikooni</a>, <a href="/wiki/Indeks_(semiootika)" title="Indeks (semiootika)">indeksit</a> ja <a href="/wiki/S%C3%BCmbol_(semiootika)" class="mw-redirect" title="Sümbol (semiootika)">sümbol</a>. Need erinevad <a href="/w/index.php?title=M%C3%A4rgikandja&action=edit&redlink=1" class="new" title="Märgikandja (pole veel kirjutatud)">märgikandja</a> ning tähistatava objekti tunnuste formaalse seose loomuse poolest: ikoone vahendab märgi ja objekti <a href="/wiki/Sarnasus" class="mw-disambig" title="Sarnasus">sarnasus</a>, indekseid märgi ja objekti vaheline füüsiline või ajaline seos ning sümboleid formaalne või kokkulepitud seos, mis ei sõltu märgi ega objekti tunnustest. Siin peegelduvad kolm <a href="/wiki/Assotsiatsioon_(ps%C3%BChholoogia)" title="Assotsiatsioon (psühholoogia)">assotsiatsioonide</a> võimalikku viisi: 1) sarnasus, 2) naabrus või korrelatsioon ning 3) seadus, põhjuslikkus või konventsioon. <a href="/wiki/John_Locke" title="John Locke">John Locke</a>, <a href="/wiki/David_Hume" title="David Hume">David Hume</a>, <a href="/wiki/Georg_Wilhelm_Friedrich_Hegel" title="Georg Wilhelm Friedrich Hegel">Georg Wilhelm Friedrich Hegel</a> jt on väitnud, et tegu on kolme fundamentaalse vormiga, kuidas <a href="/wiki/Idee" title="Idee">ideed</a> assotsieeruvad. Peirce lähtus siin kommunikatsioonist, väites, et kõik <a href="/wiki/M%C3%B5tlemine" title="Mõtlemine">mõtlemise</a> vormid on kommunikatsioon (märkide ülekanne), mille loogika (mida ta nimetas <i>semiotic</i> (<a href="/wiki/Semiootika" title="Semiootika">semiootika</a>)) ei ole fundamentaalselt erinev ajus ja väljaspool aju. Nõnda saab mõtlemise loogikat uurida avatumas kommunikatsioonis toimuva märkide tekitamise ja tõlgendamise kaudu. </p><p>Konkreetsed objektid ei ole iseenesest ikoonid, indeksid ega sümbolid. Nende niisugune tõlgendus sõltub vastusreaktsioonist. Ikooniliste, indeksiliste ja sümboliliste suhete erinevus tuleb sellest, et asju vaadeldakse kas vormi suhtes, korrelatsioonide suhtes teiste asjadega või kaasatuse suhtes konventsionaalsete suhete süsteemi. </p><p>Kui me nimetame konkreetset <a href="/wiki/Skulptuur" title="Skulptuur">skulptuuri</a> ikooniks, <a href="/wiki/Spidomeeter" title="Spidomeeter">spidomeetrit</a> indeksiks või <a href="/wiki/Vapp" title="Vapp">vappi</a> sümboliks, siis me peame tavaliselt silmas, et nad mõeldud selleks, et neid nii tõlgendataks, või et on väga tõenäoline, et neid nii tõlgendatakse. Silmatorkav sarnasus ei tee veel üht asja teise ikooniks. Ikooniline suhe on olemas ainult juhul, kui ühe tunnused tuletavad selle sarnasuse tõttu meelde teise omad. See on sarnasuse äratundmisel põhinev järeldamisprotsess. Et sarnasus jääb ebamääraseks, saab peaaegu iga asja vaadelda peaaegu iga asja ikoonina. Sama lugu on indeksite ja sümbolitega. On näiteks vaieldud selle üle, kas <a href="/w/index.php?title=Ameerika_viipekeel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ameerika viipekeel (pole veel kirjutatud)">ameerika viipekeele</a> <a href="/w/index.php?title=Viibe&action=edit&redlink=1" class="new" title="Viibe (pole veel kirjutatud)">viiped</a> on ikoonilised või sümbolilised. Osa uurijaid leidis, et need viiped, mis otseselt kujutavad objekti, on puhtikoonilise tähendusega ega ole sõnataolised. Ent asjaolu, et mingeid märke saab tõlgendada ikooniliselt või indeksiliselt, ei tähenda, nagu neid ei saaks tõlgendada ka sümboliliselt. Samad märgid võivad olla ikoonid, indeksid või sümbolid olenevalt tõlgendusest. Ent ikoonid, indeksid ja sümbolid pole omavahel seotud üksnes alternatiivsete tõlgenduste kaudu, vaid neil on ka oma olemuslikud omavahelised seosed. </p><p>Eri tõlgendajad võivad osata tõlgendada samu märke erineval määral. Oletame, et arheoloog leiab savitahvli märkidega. Ta oletab, et neid märke kasutati sümbolitena, võib-olla <a href="/wiki/Kiri_(keeleteadus)" title="Kiri (keeleteadus)">kirjana</a>, kuid ta ei oska neid sümboliliselt tõlgendada. Ta lihtsalt järeldab, et neid võidi sümboliliselt tõlgendada, sest nad meenutavad teises mujal nähtud sümboleid. Seega ta tõlgendab neid ikooniliselt. Mõned kirjasüsteemid mõtestati lahti kontekstides, kus nende tähenduse kohta oli vihjeid. Väikesed saviesemed märgistati korduvate märkidega ning pitseeriti anumatesse, mis olid kaasas teele saadetud kaupadega. Naabrus teiste esemetega andis arheoloogidele indeksilise tõendi nende tõlgendamiseks. Erinevad märgid tähendasid nähtavasti saadetavate ühikute arvu, mille järgi saaja sai veenduda, et kõik ühikud on kohal. Nüüd sai neid tõlgendada mitte üksnes ikooniliselt, vaid ka indeksiliselt ning hüpoteetiliselt ka sümboliliselt. </p><p>Järgmises näites on tegu tõlgendusvõime alaneva hierarhiaga. <a href="/wiki/Naer" title="Naer">Naer</a> näitab midagi selle kohta, mis laadi sündmus sellele eelnes. Sümptomina inimese vastusreaktsioonist teatud <a href="/wiki/Stiimul" title="Stiimul">stiimulitele</a> ütleb ta palju nii naeru kohta kui ka naeru aine kohta, nimelt et selles oli midagi naljakat. Ent naer üksinda ei võimalda täpselt taastada, milles nali seisnes. Ka <a href="/wiki/%C5%A0impans" title="Šimpans">šimpansitel</a> on häälitsus, mis ebamääraselt meenutab naeru mõnes mänguolukorras, näiteks <a href="/w/index.php?title=K%C3%B5ditamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kõditamine (pole veel kirjutatud)">kõditamisel</a>. Seega nad võib-olla ka tunnevad inimese naeru ära sotsiaalse konteksti teatud aspekte (mänglev, mitteähvardav, mitte pinget tekitav), kuid osutust <a href="/wiki/Huumor" title="Huumor">huumorile</a> nad vist ei märkaks. Deacon kahtlustab, et huumori mõistes kätkeb sümbolilisus, vastuolu või paradoksi äratundmise nõue, kuid keskmine šimpans seda ära ei tunne. Kodukass ja -koer ei taba inimese naerust tõenäoliselt niigi palju. Neil puudub evolutsiooni tagajärjel tekkinud kalduvus naerda teatud sotsiaalsetes olukordades, mistõttu nad pole mentaalselt valmis tõlgendama naeru isegi sotsiaalse signaalina. Võib-olla on neil kogemuse tagajärjel kujunenud võime kasutada naeru tõendina, et inimene on juures ja tõenäoliselt mitteähvardav. Seegi sõltub teatud tõlgendamispädevusest, mille võib-olla annab mälu varasematest olukordadest, kui mõni inimene on naernud. Ja on arvutult loomaliike, kes ei oskaks niigi palju reageerida ja tõlgendaksid naeru lihtsalt õhu- või veevõnkumisena. Nende liikide pädevuse kahanemine vastab tõlgenduse spetsiifilisuse vähenemisele ja konkreetsuse suurenemisele. Ent ka päris all on võimalik mingi minimaalne osutamine. </p><p>See demonstreerib Peirce'i ideed, et erinevust osutamise viisides võib käsitada tõlgendustasandite kaudu. See laseb näha, kui erinevad on sõnad ja loomade hääitsused. Asi pole ainult inimese võimes sama märki mitmeti tõlgendada; tähtsam on et eri tõlgendused saab panna kasvavasse järjekorda, mis peegeldab varasemat pädevust ära tunda kõrgema tasandi assotsiatiivseid suhteid. Osutamine ise on hierarhilise struktuuriga; keerukamad osutamise vormid ehitatakse üles lihtsamatest. Hierarhiline ülesehitus laseb mõista eri osutamisviiside vahelisi suhteid. Kui ma ei mõista märgi sümbolilist osutust, võin ikkagi tõlgendada teda indeksina, ja kui ma ka indeksilisi vastavusi ei mõista, võin ma teda tõlgendada ikoonina. </p><p>Indeksiline osutamine sõltub ikoonilisest ja sümboliline indeksilisest. Pädevus tõlgendada midagi sümboliliselt sõltub eelnevast pädevusest tõlgendada paljusid teisi alluvaid suhteid indeksiliselt, jne. Pädevuse moodustab võime tekitada tõlgendavat vastusreaktsiooni, mis annab vajaliku infrastruktuuri fundamentaalsemate indeksiliste ja ikooniliste tõlgenduste näol. Et seletada sümbolilise kommunikatsiooni alust, peame kirjeldama, milles seisneb sümboliline <a href="/wiki/T%C3%B5lgend" title="Tõlgend">tõlgend</a>, kuid selleks tuleb kõigepealt seletada ikooniliste ja indeksiliste tõlgendite tekitamist ning seejärel, kuidas neid ümber kodeeritakse kõrgema järgu vormide tekitamiseks. </p><p>Ikoone seletatakse tavaliselt mingi aspekti kaudu, milles kaks asja on sarnased. Ent see sarnasus ei tekita ikoonilisust. Alles siis, kui oleme ikoonilise suhte ära tundnud, saame täpselt öelda, mida ühist me nägime, ja mõnikord ka siis mitte. Tõlgendussamm, mis paneb aluse ikoonilisele suhtele, on sellele olemuslikult eelnev, ja see on midagi olemuslikult negatiivset, midagi, mida me ei tee. See on nii-öelda mitteeristamise akt. </p><p>Koil on <a href="/wiki/Varjev%C3%A4rvus" title="Varjevärvus">varjevärvus</a>, tema tiivad meenutavad, kuigi mitte täiuslikult, selle <a href="/wiki/Puukoor" title="Puukoor">puukoore</a> tekstuuri ja värvi, millel ta istub. Kui lind on tähelepanematu ja tõlgendab koi tiibu puukoorena, siis koi jääb söömata. Kui koi oleks taustaga vähem sarnanenud või liigutanud või kui lind oleks olnud tähelepanelikum, oleksid need lisaerinevused teinud nähtavaks koi ja puu vahelised erinevused, mis oleks linnule näidanud, et on veel midagi peale puu. Kui lind oleks olnud mõtlikus meeleolus, siis ta oleks võib-olla mõelnud tiivamustri ja puukoore kerge sarnasuse üle, vähemalt murdosa sekundist enne koi allakugistamist. "Mõned koi tiivade tunnusjooned olid ikoonilised puukoore kohta, sõltumata nende sarnasusastmest, lihtsalt sellepärast, et mõne tõlgenduse korral (tähelepanematu lind) tiibu ei eristatud puukoorest." </p><p>Koi tiivad teeb ikooniliseks linnust lähtuv protsess, mitte midagi tiibade juures. "Lind võttis nende värvust ikoonina millegi tõttu, mida ta ei teinud." Ta rakendas koile sama tajuprotsessi mis puukoorele. Ta ei teinud neil vahet. See tekitas ikoonilise suhte koi ja puukoore vahele. Ikooniline osutamine on vaikimisi. </p><p>Isegi kui kujutleda, et lind mõtiskleb hetkeks tiibade ja puukoore kerge sarnasuse üle, teeb nende suhte ikooniliseks see osa tema reaktsioonist, mis ei tee tiibadel ja puukoorel vahet. "Ikooniline sarnasus ei põhine mingil eelneval füüsilise sarnasuse alusel, vaid tõlgendusprotsessi sellel aspektil, mis ei erine mõnest teisest tõlgendusprotsessil." Kuigi aspekt, milles kaks asja on sarnased, võib mõjutada viisi, kuidas nad kalduvad olema ikoonilises seoses, ei määra see nende ikoonilisust. Teatud punktis uute tõlgendite tekitamine peatud, olgu siis sellepärast, et võime erinevaid reaktsioone tekitada on piiratud, või sellepärast, et lihtsalt ei püüta enam neid tekitada. Kas siis tüdimuse või minimaalse närvisüsteemi piiratuse tõttu on mõnikord kõik ikooniline kõige kohta. </p><p>Minu tõlgendava äratundmise protsess, mis joonistuse ja näo puhul on sama, teebki joonistuse ikooniks. Joonistus, mida kunagi ei nähta, on kõigest paber ja süsi. Seda saaks tõlgendada ka kohviplekina ja kohviplekki näo kujutisena. Peirce'i järgi on ikoon miski, mis lähemal vaatlemisel võib objekti omaduste kohta uut infot anda. Ühe vaatamine on mingis aspektis nagu teise vaatamine. "Lihtsustus diagrammis või liialdus šaržis kasutab meie spontaanset lõtvust vahetegemisel ära selleks, et meelitada meid looma uusi assotsiatsioone." Šarž meenutab nalja, piltmõistatust, ja diagramm võib olla avastuste allikas. </p><p>Ikoonilist osutamist tekitav tõlgendus on <a href="/w/index.php?title=%C3%84ratundmine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Äratundmine (pole veel kirjutatud)">äratundmine</a> (enamasti tajuline, kuid mitte tingimata). Ikoonilised suhted on kõigi teiste representatsioonivormide alus, tõlgendushierarhia põhi. "Märki tõlgendatakse, ja seega nähakse, et ta on representatsioon, taandades (st analüüsides komponentrepresentatsioonideks) ta punkti, kus ta pole edasi taandatav (pädevus- või ajapiirangute või pragmaatiliste kitsenduste tõttu), ning tõlgitakse seega lõpuks ikoonilisteks suheteks." See ei pea olema pingutav. Paljudel juhtudel tõlgenduspingutus lõpeb seal. Seal võib olla lihtsalt uue pingutuse lõpp, teadvuse piir, kus kogemus tuhmub liiasuseks. </p><p>Füüsiline naabrus (lähedus või seotus) või ennustatav koosesinemine on aluseks ühe asja tõlgendamisel teise indeksina, kuid need füüsilised seigad ei ole indeksisuhte põhjus. Peaaegu iga asi võib iga muu asjaga seotud olla, kui ruumilise või ajalise läheduse kogemust laiendada. Ühe asja teeb teise indeksiks tõlgendusreaktsioon, mille tõttu üks paistab teise peale näitavat. Erinevalt ikoonilistest tõlgendustest, mida saab sageli omistada tõlgenduslikule ebapädevusele või uute tõlgendite loomise lakkamisele, nõuavad indeksiaalsed tõlgendused millegi lisamist. Ikoonid tekivad sellepärast, et ei looda kriitilisi indekseid asjade eristamiseks. </p><p>Kui ma kohtan <a href="/w/index.php?title=S%C3%BCmptom_(semiootika)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sümptom (semiootika) (pole veel kirjutatud)">sümptomit</a>, näiteks tunnen suitsu lõhna, siis ma kahtlustan, et midagi põleb. Võime võtta suitsu lõhna tule indeksina tekkis mul tõenäoliselt õppimise teel, sest mul on olnud kogemusi, kus selline lõhn tuleb põlevatelt asjadelt. Kordumisel sai sellest tuttav assotsiatsioon. Indeksipädevus on konstrueeritud ikoonidevaheliste suhete hulgast, ja indeksiaalne tõlgendus leiab aset, kui seda ikooniliste suhete kombinatsiooni hakatakse kasutama uute stiimulite hindamisel. Suitsu lõhn representeerib ikooniliselt varasemaid sarnaseid kogemusi. Varasemad kogemused meenuvad nende omavahelise sarnasuse tõttu ning sarnasuse tõttu praeguse sündmusega. Paljudel neist kogemustest on ka teisi sarnasusi. "Paljudel neist puhkudest ma täheldasin ka midagi põlevat, mis oli suitsu allikas, ja niiviisi olid need kogemused üksteise ikoonid." </p><p>Korduv korrelatsioon suitsu lõhna ja tule vahel annab iga kord panuse kolmanda, kõrgema tasandi ikoonilisusse. Selle tõttu ma tunnen ära kogu praeguse olukorra üldisema sarnasuse varasematega, ja see toob meelde puuduva elemendi käesoleval juhtumil – tõenäolisuse, et midagi põleb. Reaktsioonid, mis meil kujunevad igapäevase assotsiatiivse õppimise tulemusena, on aluseks kõigile indeksiaalsetele tõlgendustele, ja see tuleb erilisest suhtest, mis kujunen ikooniliste tõlgendusprotsesside vahel. Eelnevad ikoonilised suhted on indeksiaalseks osutamiseks vajalikud, kuid eelnevad indeksiaalsed suhted ei ole ikoonilise osutamise jaoks samal viisil vajalikud. </p><p>Ikoonid ja indeksid ei ole lihtsalt tajutavad ja õpitud assotsiatsioonid. Jutt on neis närviprotsessides implitsiitselt kätkevatest järeldus- ehk ennustusvõimetest. Jutt on nende mehhanismide potentsiaalsest suhtest möödunud, tulevaste, kaugete või kujutletavate asjadega. Neid teisi asju ei representeerita füüsiliselt, vaid ainult virtuaalselt, tekitades tajumuslikke ja õpituid reaktsioone, mis sarnanevad nendega, mida tekitataks, kui nad kohal oleksid. Mentaalsed protsessid ei ole vähem representatsioonilised kui välised kommunikatsiooniprotsessid, ja kommunikatsiooniprotsessid ei ole selles suhtes vähem mentaalsed. Mentaalne representatsioon taandub sisekommunikatsioonile. </p><p>Sama hierarhiline loogika kehtib ka sümbolite puhul. Sümboleid konstitueerivad suhted indeksite vahel (ja seetõttu ka ikoonide vahel). Kuid lisanduv suhe ei oe lihtsalt korrelatsioon, mis teeb selle ülemineku raskeks. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Sümbolilävi"><span id="S.C3.BCmbolil.C3.A4vi"></span>Sümbolilävi</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Sümbolilävi"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Sümbolilävi" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Terve mõistuse järgi kujuneb sümboliline assotsiatsioon siis, kui me õpime seostama sõna mingi muu asjaga maailmas. Kuid seda laadi assotsiatsioon on Peirce'i terminites indeksiline. "Sõna (mis ikooniliselt assotsieerub sarnaste lausungite varasemate esinemistega) ja objekt (mis ikooniliselt assotsieerub sarnaste objektidega varasematest kogemustest) ja nende varasemad korrelatsioonid võimaldavad sõnal objekti meelde tuua." Selle vaate järgi on tegu olemuslikult sama laadi assotsiatsiooniga, mis tekib loomal <a href="/wiki/Burrhus_Frederic_Skinner" title="Burrhus Frederic Skinner">Skinneri</a> kastikatsetes. Rott võib õppima ära tundma korrelatsiooni sõna "toit" kuulmise ja toidu kandikule kukkumise vahel. Tingitud stiimul hakkab looma jaoks representeerima midagi kasti seisundi kohta. Ta on toidu kättesaadavuse indeks, kasti seisundi sümptom. Sõnad võivad olla ka indeksid, ja mõnikord neid kasutataksegi peaaegu ainult indeksitena, minimaalse sümbolilise sisuga ("seal", "Ahhaa", isegi <a href="/wiki/P%C3%A4risnimi" title="Pärisnimi">pärisnimed</a>), nii et nad osutavad fikseeritud seose kaudu konkreetsete kontekstide, objektide, puhkude, inimeste, kohtadega jne. </p><p>Uue sõna tähendusest arusaamise üks tunnus on see, kas seda saab kasutada uues lauses või uues kontekstis. See võime on küll hea tõend sümbolilisest arusaamisest, kuid ei pruugi seda tõestada. Sellised keerukamad indeksilise assotsiatsiooni vormid (assotsiatsioonide ülekanne ühelt stiimulilt teisele sarnasele stiimulile (<a href="/w/index.php?title=Stiimuli_%C3%BCldistamine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Stiimuli üldistamine (pole veel kirjutatud)">stiimuli üldistamine</a>) ja õppimismustri ülekanne ühest kontekstist teise sarnasesse konteksti) aetakse sageli segi sümboliliste assotsiatsioonidega. Need ei ole iseseisvad õppimise vormid, vaid põhinevad ühe stiimulitingimuse ikoonilisel projitseerimisel teisele. Need tekivad spontaanselt, sest alati on pisut kahemõtteline, mis on selle stiimuli olulised parameetrid, mida subjekt õpib assotsieerima järgneva soovitud või soovimatu tulemusena. Õppimine on alati ekstrapoleerimine lõplikult arvult näidetelt tuleviku näidetele, ja harva annavad nad aluse valikuks stiimuli kõigi võimalike variatsioonide vahel. Niivõrd kui uutel stiimulitel on tunnused, mis on ühised nende stiimulitega, mille najal õpiti, ja pole tunnuseid, mis nendega kooskõlas pole, on õpitud ka need uued stiimulid. Sageli esitatakse psühholoogias asja nii, nagu subjekt oleks ära õppinud reeglid assotsiatiivsete suhete äratundmiseks. Et aga see põhineb ikoonilisel suhtel, siis ei õpita mitte implitsiitset kriteeriumide nimekirja. Lihtsalt ei tehta vahet sellega, mida õppimisel pole eksplitsiitselt välistatud. </p><p>Sõnad asjade liikide kohta paistavad osutavat tervete rühmadega lõdvalt sarnastele objektidele, mida saab seostada stiimuli üldistamise teel, ja sõnad objektide omaduste kohta osutavad seda tüüpi tunnustele, mis on sageli stiimuli üldistuse alus. Stiimuli üldistamine põhineb ikoonilisel kattumisel, mis on ühise indeksilise osutamise alus, on sümbolilise osutamise juures üks allutatud komponent, kuid ei määra osutust. </p><p>Ka kui tuntakse ikoonilisus kahe õppimisülesande kui terviku vahel, õpitakse ära õppimismuster, siis on ikkagi tegu indeksiaalse assotsiatsiooniga, mis kantakse üle uuele stiimulile ikoonilise tõlgenduse teel. Selline assotsiatsioon ei pruugi kergelt tekkida, kui uus kontekst on vaatamata struktuursele sarnasusele väga erinev. </p><p>Sõna ja selle osutuse suhe on kahes aspektis väga erinev sõna kasutamise ülekandmisest uude konteksti. Esiteks, indeksisuhe saab püsida ainult seni, kuni püsib ajaline ja ruumiline korrelatsioon sõna ja objekti vahel. Sümboliline osutus jääb stabiilseks peaaegu sõltumatult säärastest korrelatsioonidest. Füüsiline korrelatsioon osutusega võib olla harv või üldse puududa, nagu <a href="/wiki/Ingel" title="Ingel">inglite</a>, <a href="/wiki/%C3%9Ckssarvik" title="Ükssarvik">ükssarvikute</a> ja <a href="/wiki/Kvark" class="mw-redirect" title="Kvark">kvarkide</a> puhul. </p><p>Teiseks, isegi kui loom on õppinud seostama teatud sõnu kasti eri seisunditega, on need assotsiatsioonidel omavahel enam-vähem sõltumatud. Sõnad aga on suhetes keele kõigi teiste sõnadega. Seletav sõnaraamat suhestab sõnu omavahel. Kui need suhted lõhkuda (näiteks kasutada <a href="/wiki/Sl%C3%A4ng" title="Släng">slängis</a> sõna '"halvasti"' tähenduses 'väga hästi'), siis osutamine ei õnnestu. </p><p>Teine erinevus seletab esimest. "Me ei kaota sõnade indeksiaalseid assotsiatsioone hoolimata puuduvast kokkupuutest füüsiliste referentidega, sest selle seose võimalikkust hoiavad implitsiitselt alal sõnade vahelised stabiilsed assotsiatsioonid." Sellepärast, et sõna osutab nii objektidele kui ka teistele sõnadele, saab ta anda vajaliku informatsiooni, et osutamise objektid välja eraldada. See kahekordne erinevus väljendub klassikalises <a href="/w/index.php?title=T%C3%A4hendus_(Frege)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tähendus (Frege) (pole veel kirjutatud)">tähenduse</a> ja <a href="/wiki/Osutus" title="Osutus">osutuse</a> eristuses. "Sõnad viitavad objektidele (osutamine) ja sõnad viitavad teistele sõnadele (tähendus), kuid me kasutame tähendust, et osutus välja eraldada, mitte ümberpöördult. </p><p>See sõnadevaheline osutussuhe (sõnad viitavad süstemaatiliselt teistele sõnadele) moodustab kõrgema järgu suhete süsteemi, mis võimaldab sõnadel käia indeksiaalsete suhete kohta, mitte olla lihtsalt ise indeksid. Sellepärast aga peavad ka sõnad olema teiste sõnade kontekstis, <a href="/wiki/Fraas" title="Fraas">fraasides</a> ja <a href="/wiki/Lause" title="Lause">lausetes</a>, et neil oleks määratud osutus. Nende indeksiaalne võime on nii-öelda jaotatud sõnadevahelistesse suhetesse. Sümboliline osutamine tuleneb kombinatoorsetest võimalikkustest ja võimatustest, ja sellepärast me sõltume nii selle õppimisel kui ka kasutamisel kombinatsioonidest. Sellepärast ei saa olla keelt, mis koosneb isoleeritud sõnadest ega sisalda kombinatsioonide võimalikkuse seaduspärasusi. </p><p>Sümbolilise osutamisega seonduv õppimisprobleem tuleb sellest, et sümboli ja objekti vahelise vastavuse määrab keeruline funktsioon selle sümboli suhtest teiste sümbolitega. Indeksilise osutamise alus on see, et asjadevahelised korrelatsioonid minevikus ennustavad asjadevahelisi korrelatsioone tulevikus. Sümbolisuhte puhul aga peavad indeksilised assotsiatsioonid olema allutatud sümbolitevahelistele suhetele. Sümbolite õppimist me alustame sümbolite ja objektide vahelistest korrelatsioonidest, kuid niiviisi õpitud korrelatsioone tuleb võtta kõigest võtmetena olulisemate suhete määramiseks. Ja nondel suhetel pole kõrgeid korrelatsioone, pigem vastupidi. Sarnase osutusliku funktsiooniga sõnu kasutatakse sagedamini alternatiividena, mitte korraga, ja väga erineva osutusliku funktsiooniga sõnad kalduvad lausetes külgnema. Väheseid fraase ja sõnu üldse korratakse täpselt samal kujul, ja konkreetsed sõnade kombinatsioonid korduvad väga harva. </p><p><br /> </p> <div class="nomobile"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6739384"></div><table class="metadata plainlinks ambox ambox-notice" role="presentation"><tbody><tr><td class="mbox-image"><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/30px-Sm-Wikipuzzlepiece.png" decoding="async" width="30" height="32" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/45px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7b/Sm-Wikipuzzlepiece.png/60px-Sm-Wikipuzzlepiece.png 2x" data-file-width="113" data-file-height="119" /></span></span></td><td class="mbox-text"><div class="mbox-text-span"><b>Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. <a class="external text" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit">Jätkamine</a> on kõigile lahkesti lubatud.</b><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span><span class="hide-when-compact"></span></div></td></tr></tbody></table> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Välislingid"><span id="V.C3.A4lislingid"></span>Välislingid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&veaction=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Välislingid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&action=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Välislingid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a rel="nofollow" class="external text" href="http://www.wwnorton.com/catalog/spring98/species.htm">Raamatu tutvustus kirjastuselt</a></li></ul>    </div><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&oldid=6741424">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&oldid=6741424</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooriad</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Raamatud" title="Kategooria:Raamatud">Raamatud</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:1997._aasta_kirjandusteosed" title="Kategooria:1997. aasta kirjandusteosed">1997. aasta kirjandusteosed</a></li></ul></div><div id="mw-hidden-catlinks" class="mw-hidden-catlinks mw-hidden-cats-hidden">Peidetud kategooriad: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Pooleli_artiklid" title="Kategooria:Pooleli artiklid">Pooleli artiklid</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:ISBN-v%C3%B5lulingiga_lehek%C3%BCljed" title="Kategooria:ISBN-võlulingiga leheküljed">ISBN-võlulingiga leheküljed</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 10:01, 10. oktoober 2024.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Symbolic_Species&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-f69cdc8f6-jgfr2","wgBackendResponseTime":334,"wgPageParseReport":{"limitreport":{"cputime":"0.096","walltime":"0.136","ppvisitednodes":{"value":380,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":4389,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":0,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":7,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":0,"limit":20},"unstrip-size":{"value":11136,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":0,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 70.312 1 -total"," 99.50% 69.963 4 Mall:Pooleli"," 78.34% 55.084 1 Mall:Ambox"]},"scribunto":{"limitreport-timeusage":{"value":"0.038","limit":"10.000"},"limitreport-memusage":{"value":816802,"limit":52428800}},"cachereport":{"origin":"mw-web.codfw.main-f69cdc8f6-jgfr2","timestamp":"20241124150128","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> <script type="application/ld+json">{"@context":"https:\/\/schema.org","@type":"Article","name":"The Symbolic Species","url":"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/The_Symbolic_Species","sameAs":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q7767806","mainEntity":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q7767806","author":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaast\u00f6\u00f6lised"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https:\/\/www.wikimedia.org\/static\/images\/wmf-hor-googpub.png"}},"datePublished":"2008-07-08T13:01:48Z","dateModified":"2024-10-10T08:01:59Z"}</script> </body> </html>