CINXE.COM

<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>Eesti keskaeg – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"caa636d1-62d8-4113-9753-53ee19606111","wgCanonicalNamespace":"","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":0,"wgPageName":"Eesti_keskaeg","wgTitle":"Eesti keskaeg","wgCurRevisionId":6756150,"wgRevisionId":6756150,"wgArticleId":33743,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["Eesti keskaeg"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"Eesti_keskaeg","wgRelevantArticleId":33743,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia","wgCiteReferencePreviewsActive":true,"wgMediaViewerOnClick":true,"wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{ "pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":60000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgCentralAuthMobileDomain":false,"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgWikibaseItemId":"Q15075617","wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"],"GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={"ext.globalCssJs.user.styles":"ready","site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user":"ready","user":"ready","user.options" :"loading","ext.cite.styles":"ready","skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["ext.cite.ux-enhancements","mediawiki.page.media","site","mediawiki.page.ready","mediawiki.toc","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp","ext.gadget.OpenStreetMap","ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface","ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.cx.uls.quick.actions","wikibase.client.vector-2022","ext.checkUser.clientHints", "ext.growthExperiments.SuggestedEditSession","wikibase.sidebar.tracking","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.cite.styles%7Cext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.4"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/1200px-Europe_in_1328.png"> <meta property="og:image:width" content="1200"> <meta property="og:image:height" content="1304"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/800px-Europe_in_1328.png"> <meta property="og:image:width" content="800"> <meta property="og:image:height" content="869"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/640px-Europe_in_1328.png"> <meta property="og:image:width" content="640"> <meta property="og:image:height" content="695"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="Eesti keskaeg – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-0 ns-subject mw-editable page-Eesti_keskaeg rootpage-Eesti_keskaeg skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=Eesti+keskaeg"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=Eesti_keskaeg&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Eesti+keskaeg" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Eesti+keskaeg" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Eesti+keskaeg" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Eesti+keskaeg" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav id="mw-panel-toc" aria-label="Sisukord" data-event-name="ui.sidebar-toc" class="mw-table-of-contents-container vector-toc-landmark"> <div id="vector-toc-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-toc" class="vector-toc vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-toc-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="toc-pinned" data-pinnable-element-id="vector-toc" > <h2 class="vector-pinnable-header-label">Sisukord</h2> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.unpin">peida</button> </div> <ul class="vector-toc-contents" id="mw-panel-toc-list"> <li id="toc-mw-content-text" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1"> <a href="#" class="vector-toc-link"> <div class="vector-toc-text">Algus</div> </a> </li> <li id="toc-Ajalised_piirid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Ajalised_piirid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1</span> <span>Ajalised piirid</span> </div> </a> <ul id="toc-Ajalised_piirid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Poliitiline_jaotus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Poliitiline_jaotus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2</span> <span>Poliitiline jaotus</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Poliitiline_jaotus-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Poliitiline jaotus"</span> </button> <ul id="toc-Poliitiline_jaotus-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Valduste_sisemine_struktuur,_linnad_ja_seisused" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Valduste_sisemine_struktuur,_linnad_ja_seisused"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.1</span> <span>Valduste sisemine struktuur, linnad ja seisused</span> </div> </a> <ul id="toc-Valduste_sisemine_struktuur,_linnad_ja_seisused-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Keskaegsed_linnad_Eestis" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Keskaegsed_linnad_Eestis"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3</span> <span>Keskaegsed linnad Eestis</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Keskaegsed_linnad_Eestis-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Keskaegsed linnad Eestis"</span> </button> <ul id="toc-Keskaegsed_linnad_Eestis-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Raad,_gildid_ja_tsunftid_ning_linnakodanikud" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Raad,_gildid_ja_tsunftid_ning_linnakodanikud"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3.1</span> <span>Raad, gildid ja tsunftid ning linnakodanikud</span> </div> </a> <ul id="toc-Raad,_gildid_ja_tsunftid_ning_linnakodanikud-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Väliskonfliktid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Väliskonfliktid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4</span> <span>Väliskonfliktid</span> </div> </a> <ul id="toc-Väliskonfliktid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Sisekonfliktid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Sisekonfliktid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">5</span> <span>Sisekonfliktid</span> </div> </a> <ul id="toc-Sisekonfliktid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Majandus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Majandus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">6</span> <span>Majandus</span> </div> </a> <ul id="toc-Majandus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Rahvastik_ja_seisused" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Rahvastik_ja_seisused"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">7</span> <span>Rahvastik ja seisused</span> </div> </a> <ul id="toc-Rahvastik_ja_seisused-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kultuur_ja_usuelu" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kultuur_ja_usuelu"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8</span> <span>Kultuur ja usuelu</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Kultuur_ja_usuelu-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Kultuur ja usuelu"</span> </button> <ul id="toc-Kultuur_ja_usuelu-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Reformatsioon" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Reformatsioon"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.1</span> <span>Reformatsioon</span> </div> </a> <ul id="toc-Reformatsioon-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Liivi_sõja_algus._Vene-Liivi_sõda_(1558–1561)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Liivi_sõja_algus._Vene-Liivi_sõda_(1558–1561)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">9</span> <span>Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561)</span> </div> </a> <ul id="toc-Liivi_sõja_algus._Vene-Liivi_sõda_(1558–1561)-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kronoloogia" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kronoloogia"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10</span> <span>Kronoloogia</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Kronoloogia-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Kronoloogia"</span> </button> <ul id="toc-Kronoloogia-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-13._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#13._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10.1</span> <span>13. sajand</span> </div> </a> <ul id="toc-13._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-14._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#14._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10.2</span> <span>14. sajand</span> </div> </a> <ul id="toc-14._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-15._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#15._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10.3</span> <span>15. sajand</span> </div> </a> <ul id="toc-15._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-16._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#16._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10.4</span> <span>16. sajand</span> </div> </a> <ul id="toc-16._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vene-Liivimaa_sõda,_Vana-Liivimaa_lõpp" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Vene-Liivimaa_sõda,_Vana-Liivimaa_lõpp"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">10.5</span> <span>Vene-Liivimaa sõda, Vana-Liivimaa lõpp</span> </div> </a> <ul id="toc-Vene-Liivimaa_sõda,_Vana-Liivimaa_lõpp-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Vaata_ka" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Vaata_ka"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">11</span> <span>Vaata ka</span> </div> </a> <ul id="toc-Vaata_ka-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Viited" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Viited"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">12</span> <span>Viited</span> </div> </a> <ul id="toc-Viited-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kirjandus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kirjandus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">13</span> <span>Kirjandus</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Kirjandus-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Kirjandus"</span> </button> <ul id="toc-Kirjandus-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Allikaid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Allikaid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">13.1</span> <span>Allikaid</span> </div> </a> <ul id="toc-Allikaid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kogumikke" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kogumikke"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">13.2</span> <span>Kogumikke</span> </div> </a> <ul id="toc-Kogumikke-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Üldkäsitlusi" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Üldkäsitlusi"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">13.3</span> <span>Üldkäsitlusi</span> </div> </a> <ul id="toc-Üldkäsitlusi-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Välislingid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Välislingid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">14</span> <span>Välislingid</span> </div> </a> <ul id="toc-Välislingid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </div> </div> </nav> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <nav aria-label="Sisukord" class="vector-toc-landmark"> <div id="vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown vector-page-titlebar-toc vector-button-flush-left" > <input type="checkbox" id="vector-page-titlebar-toc-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Lülita sisukord ümber" > <label id="vector-page-titlebar-toc-label" for="vector-page-titlebar-toc-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-listBullet mw-ui-icon-wikimedia-listBullet"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lülita sisukord ümber</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-titlebar-toc-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-main">Eesti keskaeg</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="Mine teises keeles artiklisse. Saadaval 2 keeles" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-2" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">2 keelt</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="interlanguage-link interwiki-ru badge-Q17559452 badge-recommendedarticle mw-list-item" title="recommended article"><a href="https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%80%D0%B5%D0%B4%D0%BD%D0%B5%D0%B2%D0%B5%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F_%D0%AD%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D1%8F" title="Средневековая Эстония – vene" lang="ru" hreflang="ru" data-title="Средневековая Эстония" data-language-autonym="Русский" data-language-local-name="vene" class="interlanguage-link-target"><span>Русский</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-uk mw-list-item"><a href="https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%B4%D0%BD%D1%8C%D0%BE%D0%B2%D1%96%D1%87%D0%BD%D0%B0_%D0%95%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%96%D1%8F" title="Середньовічна Естонія – ukraina" lang="uk" hreflang="uk" data-title="Середньовічна Естонія" data-language-autonym="Українська" data-language-local-name="ukraina" class="interlanguage-link-target"><span>Українська</span></a></li> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="wb-langlinks-edit wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q15075617#sitelinks-wikipedia" title="Muuda keelelinke" class="wbc-editpage">Muuda linke</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-main" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Eesti_keskaeg" title="Vaata sisulehekülge [c]" accesskey="c"><span>Artikkel</span></a></li><li id="ca-talk" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Arutelu:Eesti_keskaeg" rel="discussion" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Eesti_keskaeg"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-ve-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-edit" class="collapsible vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/Eesti_keskaeg"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-ve-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="collapsible vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/Eesti_keskaeg" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/Eesti_keskaeg" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&oldid=6756150" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-cite" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sellele_lehek%C3%BCljele_viitamine&page=Eesti_keskaeg&id=6756150&wpFormIdentifier=titleform" title="Teave sellele leheküljele viitamise kohta"><span>Viita leheküljele</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FEesti_keskaeg"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FEesti_keskaeg"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="wb-otherproject-link wb-otherproject-commons mw-list-item"><a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Middle_Ages_in_Estonia" hreflang="en"><span>Commons</span></a></li><li id="t-wikibase" class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikibase-dataitem mw-list-item"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q15075617" title="Link andmehoidla seonduva üksuse juurde [g]" accesskey="g"><span>Andmeüksus</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Europe_in_1328.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/220px-Europe_in_1328.png" decoding="async" width="220" height="239" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/330px-Europe_in_1328.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/Europe_in_1328.png/440px-Europe_in_1328.png 2x" data-file-width="2150" data-file-height="2336" /></a><figcaption>Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal</figcaption></figure> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/08/Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg/300px-Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg" decoding="async" width="300" height="231" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/08/Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg/450px-Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/08/Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg/600px-Central_Europe_in_the_early_14th_century..jpg 2x" data-file-width="700" data-file-height="538" /></a><figcaption>Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul</figcaption></figure> <p><b>Eesti keskaeg</b> on periood, mil <a href="/wiki/Eesti" title="Eesti">Eesti</a> territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse <a href="/wiki/Keskaeg" title="Keskaeg">keskaega</a> kuuluvaks. </p><p>Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka <i>orduajaks</i>, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks <a href="/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu" title="Mõõgavendade ordu">Mõõgavendade ordu</a> / <a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordule</a> olid Eesti alal <a href="/wiki/Maaisand" title="Maaisand">maaisandateks</a> ka <a href="/wiki/Rooma-Katoliku_Kirik" class="mw-redirect" title="Rooma-Katoliku Kirik">Rooma-katoliku kiriku</a> piiskopid ja kuni <a href="/wiki/1346" title="1346">1346</a>. aastani kuulus <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Eesti" title="Põhja-Eesti">Põhja-Eesti</a> <a href="/wiki/Taani" title="Taani">Taani</a> <a href="/wiki/Taani_kuningas" title="Taani kuningas">kuningale</a>, mistõttu seal saaks eristada ka <b><a href="/wiki/Taani_aeg" class="mw-redirect" title="Taani aeg">Taani aega</a></b>. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata. </p> <meta property="mw:PageProp/toc" /> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Ajalised_piirid">Ajalised piirid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Ajalised piirid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Ajalised piirid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid <a href="/wiki/1227" title="1227">1227</a> (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse <a href="/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus" title="Eestlaste muistne vabadusvõitlus">Eestlaste muistse vabadusvõitluse</a> lõpuks) ja <a href="/wiki/1558" title="1558">1558</a> (<a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõja</a> algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka <a href="/wiki/1561" title="1561">1561</a>. või <a href="/wiki/1562" title="1562">1562</a>. aastat, kui <a href="/wiki/Vana-Liivimaa" title="Vana-Liivimaa">Vana-Liivimaa</a> <a href="/wiki/Liivimaa_konf%C3%B6deratsioon" title="Liivimaa konföderatsioon">riikidesüsteem</a> lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal <a href="/wiki/Euroopa" title="Euroopa">Euroopas</a> loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid <a href="/wiki/500" title="500">500</a> (tihti <a href="/wiki/476" title="476">476</a>) – <a href="/wiki/1500" title="1500">1500</a>. </p><p><a href="/wiki/2012" title="2012">2012</a>. aastal ilmunud üldkäsitlus "Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg" määratleb Eesti keskaja piiridena <a href="/wiki/13._sajand" title="13. sajand">13. sajandi</a> alguse, hõlmates ka Eesti ala vallutamise aja, ning loeb selle lõpuks umbkaudu <a href="/wiki/1550" title="1550">1550</a>. aasta, mistõttu <a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõja</a> algust seal ei käsitleta. </p><p>Mõiste "Eesti keskaeg" tuli kasutusele <a href="/wiki/1930._aastad" title="1930. aastad">1930. aastatel</a> ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Eesti keskaeg on esimeseks <a href="/wiki/Ajalooline_aeg" title="Ajalooline aeg">ajaloolise aja</a> perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune <a href="/wiki/Eesti_muinasaeg" class="mw-redirect" title="Eesti muinasaeg">Eesti muinasaeg</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Poliitiline_jaotus">Poliitiline jaotus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Poliitiline jaotus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Poliitiline jaotus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Ptolemy_map_15th_century.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Ptolemy_map_15th_century.jpg/300px-Ptolemy_map_15th_century.jpg" decoding="async" width="300" height="230" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Ptolemy_map_15th_century.jpg/450px-Ptolemy_map_15th_century.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Ptolemy_map_15th_century.jpg/600px-Ptolemy_map_15th_century.jpg 2x" data-file-width="1870" data-file-height="1431" /></a><figcaption><a href="/wiki/Vana-Rooma" class="mw-redirect" title="Vana-Rooma">Vana-Rooma</a> <a href="/wiki/1._sajand" title="1. sajand">1. sajandi</a> teadlase <a href="/wiki/Ptolemaios" title="Ptolemaios">Ptolemaiose</a> kirjelduse alusel, Saksa <a href="/wiki/Kartograaf" title="Kartograaf">kartograafi</a> <a href="/w/index.php?title=Nicolaus_Germanus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Nicolaus Germanus (pole veel kirjutatud)">Nicolaus Germanuse</a> 15. sajandil koostatud maailmakaart</figcaption></figure> <p>Eesti ala kuulus keskajal koos <a href="/wiki/L%C3%A4ti" title="Läti">Lätiga</a> Liivimaa (<a href="/wiki/Vana-Liivimaa" title="Vana-Liivimaa">Vana-Liivimaa</a> ehk keskaegse Liivimaa) koosseisu. Esialgu oli Eesti jaotatud nelja poliitilise võimu vahel. <a href="/wiki/1238" title="1238">1238</a>. aasta eel valitses <a href="/wiki/Sakala" title="Sakala">Sakalat</a> ja suurt osa Kesk-Eestist <a href="/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu" title="Mõõgavendade ordu">Mõõgavendade ordu</a>, pärast <a href="/wiki/Stensby_leping" title="Stensby leping">Stensby lepingut</a> läksid need alad <a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordu</a> Liivimaa harule ehk <a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordule</a>, mis sai endale ka osa <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_saarestik" title="Lääne-Eesti saarestik">Lääne-Eesti saartest</a> ja <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemaa" title="Läänemaa">Läänemaast</a>. <a href="/wiki/P%C3%B5hja-Eesti" title="Põhja-Eesti">Põhja-Eestit</a> ehk <a href="/wiki/Eestimaa_hertsogkond" title="Eestimaa hertsogkond">Eestimaa hertsogkonda</a> valitses <a href="/wiki/Taani_kuningas" title="Taani kuningas">Taani kuningas</a>, enamikku Lääne-Eestist <a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop" title="Saare-Lääne piiskop">Saare-Lääne piiskop</a> ning <a href="/wiki/Kagu-Eesti" title="Kagu-Eesti">Kagu-Eestit</a> (üldjoontes endist <a href="/wiki/Ugandi" title="Ugandi">Ugandi</a> maakonda) <a href="/wiki/Tartu_piiskop" title="Tartu piiskop">Tartu piiskop</a>. <a href="/wiki/Ruhnu" title="Ruhnu">Ruhnu</a> saar kuulus keskaja lõpul <a href="/wiki/Kuramaa_piiskop" title="Kuramaa piiskop">Kuramaa piiskopi</a> (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Igal <a href="/wiki/Maah%C3%A4rra" class="mw-redirect" title="Maahärra">maahärral</a> оli oma sõjavägi, nad suhtlesid iseseisvalt teiste riikidegа, <a href="/wiki/Vermimine" title="Vermimine">müntisid</a> raha. Maahärrad läänistasid maid koos talupoegadega edasi läänimeestele ehk vasallidele, kes kandsid oma <a href="/wiki/Senj%C3%B6%C3%B6r" title="Senjöör">senjööri</a> (maahärra) kasuks sõjateenistust ja täitsid ka mitmesuguseid ülesandeid maa valitsemisel. </p><p>Kiriklikult jagunes Eesti ala <a href="/wiki/Rooma-Katoliku_Kirik" class="mw-redirect" title="Rooma-Katoliku Kirik">Rooma-katoliku kiriku</a> <a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskopkond" title="Saare-Lääne piiskopkond">Saare-Lääne</a>, <a href="/wiki/Tartu_piiskopkond" title="Tartu piiskopkond">Tartu</a> ja <a href="/wiki/Tallinna_piiskopkond" title="Tallinna piiskopkond">Tallinna piiskopkondade</a> <a href="/wiki/Di%C3%B6tsees" class="mw-redirect" title="Diötsees">diötseeside</a> vahel. <a href="/wiki/Tallinna_piiskop" title="Tallinna piiskop">Tallinna piiskop</a> ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult <a href="/wiki/Riia_peapiiskop" title="Riia peapiiskop">Riia peapiiskopile</a>, Tallinna piiskop aga <a href="/wiki/Lundi_peapiiskop" title="Lundi peapiiskop">Lundi peapiiskopile</a>. Piiskoppide ja ka <a href="/wiki/Riia_peapiiskop" title="Riia peapiiskop">Riia peapiiskopi</a> kõrgeimaks vaimulikuks isandaks oli <a href="/wiki/Rooma-Katoliku_Kirik" class="mw-redirect" title="Rooma-Katoliku Kirik">Rooma-katoliku kiriku</a> <a href="/wiki/Rooma_paavst" class="mw-redirect" title="Rooma paavst">Rooma paavst</a>, kellele allus ka ordu. </p><p>Vana-Liivimaal olid tihedad seosed ka <a href="/wiki/Saksa-Rooma_riik" title="Saksa-Rooma riik">Saksa-Rooma riigiga</a>: <a href="/wiki/1225" title="1225">1225</a>. aastal said Riia ja Tartu piiskop <a href="/wiki/Riigiv%C3%BCrst" title="Riigivürst">riigivürsti</a> (<a href="/wiki/Saksa-Rooma_keiser" title="Saksa-Rooma keiser">keisri</a> <a href="/wiki/Vasall" title="Vasall">vasalli</a>) tiitli, <a href="/wiki/1228" title="1228">1228</a>. aastal anti see ka Saare-Lääne piiskopile. <a href="/wiki/1521" title="1521">1521</a>. aastal said <a href="/wiki/Saksa-Rooma_riik" title="Saksa-Rooma riik">Saksa-Rooma riigi</a> <a href="/wiki/Riigiv%C3%BCrst" title="Riigivürst">riigivürstideks</a> ka Tallinna ja Kuramaa piiskop ning <a href="/wiki/1526" title="1526">1526</a>. aastal ka <a href="/wiki/Liivi_ordu_maameister" class="mw-redirect" title="Liivi ordu maameister">Liivi ordu maameister</a>, mille järel võis kogu Liivimaad Saksa-Rooma riiki või vähemalt keisri ilmaliku ülemvõimu alla kuuluvaks lugeda. </p><p><a href="/wiki/1346" title="1346">1346</a>. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt <a href="/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us" title="Jüriöö ülestõus">Jüriöö ülestõus</a>, Põhja-Eesti <a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordule</a>, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivimaa ordu selle küll alles <a href="/wiki/1525" title="1525">1525</a>. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Keskaegne Liivimaa jagunes peale 1346. aastat viieks ilmalikuks võimkonnaks ehk härruseks (saksa Herrschaft). Peale härruste oli oluline roll ka nn kolmel suurel linnal: Riial, Tallinnal ja Tartul ja vähemal määral ka teistel (hansa)linnadel. </p><p>1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm või neli valitsejat: </p> <ul><li><a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordu</a></li> <li><a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop" title="Saare-Lääne piiskop">Saare-Lääne piiskop</a></li> <li><a href="/wiki/Tartu_piiskop" title="Tartu piiskop">Tartu piiskop</a></li> <li><a href="/wiki/Kuramaa_piiskop" title="Kuramaa piiskop">Kuramaa piiskop</a> (Ruhnul)</li></ul> <p>Alates <a href="/wiki/1420._aastad" title="1420. aastad">1420. aastatest</a> koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu <a href="/wiki/Liivimaa_maap%C3%A4ev" title="Liivimaa maapäev">maapäevadele</a>; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates <a href="/wiki/19._sajand" title="19. sajand">19. sajandist</a> nimetatud ka Liivimaa <a href="/wiki/Konf%C3%B6deratsioon" title="Konföderatsioon">konföderatsiooniks</a>, ehkki viimased uurimused on näidanud selle <a href="/wiki/Anakronism" title="Anakronism">anakronistlikkust</a>, sest Liivimaa territooriumid olid omavahel liialt lõdvalt seotud, et seda saaks pidada poliitiliste üksuste (riikide) liiduks<sup id="cite_ref-q810u_1-0" class="reference"><a href="#cite_note-q810u-1"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Valduste_sisemine_struktuur,_linnad_ja_seisused"><span id="Valduste_sisemine_struktuur.2C_linnad_ja_seisused"></span>Valduste sisemine struktuur, linnad ja seisused</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Valduste sisemine struktuur, linnad ja seisused"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Valduste sisemine struktuur, linnad ja seisused" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Vana-Liivimaa_(Eesti_keeles).PNG" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/17/Vana-Liivimaa_%28Eesti_keeles%29.PNG/300px-Vana-Liivimaa_%28Eesti_keeles%29.PNG" decoding="async" width="300" height="307" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/17/Vana-Liivimaa_%28Eesti_keeles%29.PNG/450px-Vana-Liivimaa_%28Eesti_keeles%29.PNG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/17/Vana-Liivimaa_%28Eesti_keeles%29.PNG 2x" data-file-width="475" data-file-height="486" /></a><figcaption>Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534)</figcaption></figure> <p>Uute feodaalvalduste kujunemisega muutus <a href="/wiki/Eesti_muinasmaakonnad" title="Eesti muinasmaakonnad">varasem territoriaalne jaotus</a>: <a href="/wiki/Ugandi" title="Ugandi">Ugandi</a>, <a href="/wiki/Vaiga" title="Vaiga">Vaiga</a>, <a href="/wiki/Sakala" title="Sakala">Sakala</a> ja Kesk-Eesti väiksemad maakonnad senisel kujul kadusid, <a href="/wiki/Revala" title="Revala">Rävala</a> ühendati <a href="/wiki/Harjumaa" title="Harjumaa">Harjuga</a>. Muistsed kihelkonnad muutusid <a href="/wiki/Kirikukihelkond" class="mw-redirect" title="Kirikukihelkond">kirikukihelkondadeks</a>, mille keskusse ehitati <a href="/wiki/Kihelkonnakirik" title="Kihelkonnakirik">kihelkonnakirik</a>. </p><p><a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordu</a> valdused jagunesid <a href="/wiki/Komtuurkond" title="Komtuurkond">komtuur-</a> ja <a href="/wiki/Foogtkond" title="Foogtkond">foogtkondadeks</a>. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks <a href="/wiki/Liivimaa_ordu_maameister" title="Liivimaa ordu maameister">ordumeistrile</a> oli valitsemises suur roll ka <a href="/wiki/Orduk%C3%A4sknik" title="Ordukäsknik">käsknikel</a> ehk <a href="/wiki/Komtuur" title="Komtuur">komtuuridel</a> ja <a href="/wiki/Foogt" title="Foogt">foogtidel</a>. Olulisimad Liivimaa ordu käsknikud Eesti alal olid <a href="/wiki/Viljandi_komtuur" title="Viljandi komtuur">Viljandi komtuur</a>, <a href="/wiki/Tallinna_komtuur" title="Tallinna komtuur">Tallinna komtuur</a>, <a href="/wiki/J%C3%A4rva_foogt" title="Järva foogt">Järva foogt</a>, <a href="/wiki/P%C3%A4rnu_komtuur" title="Pärnu komtuur">Pärnu komtuur</a> ja <a href="/wiki/Narva_foogt" title="Narva foogt">Narva foogt</a>. <a href="/wiki/16._sajand" title="16. sajand">16. sajandil</a> oli osa Eesti aladest, endine <a href="/wiki/Karksi_foogtkond" title="Karksi foogtkond">Karksi foogtkond</a>, ka ordumeistri otsealluvuses. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Eesti_keskaegsed_kivilinnused" title="Eesti keskaegsed kivilinnused">Eesti keskaegsed kivilinnused</a></i></dd></dl> <p><a href="/wiki/Rooma-Katoliku_Kirik" class="mw-redirect" title="Rooma-Katoliku Kirik">Rooma-katoliku kiriku</a> <a href="/wiki/Piiskopkond" title="Piiskopkond">piiskopkondi</a> juhtisid piiskopid koos <a href="/wiki/Toomkapiitel" title="Toomkapiitel">toomkapiitli</a> ja alates <a href="/wiki/15._sajand" title="15. sajand">15. sajandi</a> teisest poolest ka <a href="/wiki/R%C3%BC%C3%BCtelkond" title="Rüütelkond">rüütelkondadega</a> (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad vaimulikud võimumehed olid <a href="/w/index.php?title=Toompraost&action=edit&redlink=1" class="new" title="Toompraost (pole veel kirjutatud)">toompraost</a> ja <a href="/w/index.php?title=Toomdekaan&action=edit&redlink=1" class="new" title="Toomdekaan (pole veel kirjutatud)">toomdekaan</a>, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja <a href="/wiki/Stiftifoogt" title="Stiftifoogt">stiftifoogt</a>, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti (samuti oli kaks stiftifoogti Läti alal olevas Riia peapiiskopkonnas). </p><p>Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: <a href="/wiki/Tallinn" title="Tallinn">Tallinn</a>, <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartu</a> ja <a href="/wiki/Riia" title="Riia">Riia</a>. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: <a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a>, <a href="/wiki/Paide" title="Paide">Paide</a>, <a href="/wiki/Haapsalu" title="Haapsalu">Haapsalu</a>, <a href="/wiki/Vana-P%C3%A4rnu" title="Vana-Pärnu">Vana-Pärnu</a>, <a href="/wiki/Uus-P%C3%A4rnu" class="mw-redirect" title="Uus-Pärnu">Uus-Pärnu</a>, <a href="/wiki/Narva" title="Narva">Narva</a> ja <a href="/wiki/Rakvere" title="Rakvere">Rakvere</a>. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka <a href="/wiki/Lihula" title="Lihula">Lihula</a>, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka <a href="/wiki/Toompea" title="Toompea">Toompeal</a>, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. <a href="/wiki/Kuressaare" title="Kuressaare">Kuressaare</a> ja <a href="/wiki/Valga_(Liivimaa)" title="Valga (Liivimaa)">Valga</a> olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt <a href="/wiki/1563" title="1563">1563</a>. ja <a href="/wiki/1584" title="1584">1584</a>. aastal. Teised <a href="/w/index.php?title=Kaubaalev&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kaubaalev (pole veel kirjutatud)">kaubaalevid</a> olid veel <a href="/wiki/Keila" title="Keila">Keila</a>, <a href="/wiki/Viru-Nigula" title="Viru-Nigula">Viru-Nigula</a>, <a href="/wiki/Helme" title="Helme">Helme</a>, <a href="/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4" title="Otepää">Otepää</a>, <a href="/wiki/P%C3%B5ltsamaa" title="Põltsamaa">Põltsamaa</a>, <a href="/wiki/Vastseliina" title="Vastseliina">Vastseliina</a>, <a href="/wiki/Koluvere" class="mw-disambig" title="Koluvere">Koluvere</a>, <a href="/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4" title="Kirumpää">Kirumpää</a>, <a href="/wiki/Pirita" title="Pirita">Pirita</a>, <a href="/wiki/Laiuse" title="Laiuse">Laiuse</a>, <a href="/wiki/Vana-Kastre" title="Vana-Kastre">Vana-Kastre</a> ja Uus-<a href="/wiki/Kastre" title="Kastre">Kastre</a>.<sup id="cite_ref-dkvlb_2-0" class="reference"><a href="#cite_note-dkvlb-2"><span class="cite-bracket">[</span>2<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka <a href="/wiki/Hansa_Liit" title="Hansa Liit">Hansa Liitu</a>, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel. </p><p>Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba <a href="/wiki/14._sajand" title="14. sajand">14. sajandil</a> kuulus enamik maast. <a href="/wiki/Eestimaa_r%C3%BC%C3%BCtelkond" title="Eestimaa rüütelkond">Eestimaa rüütelkonna</a> eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk <a href="/wiki/Harju-Viru_r%C3%BC%C3%BCtelkond" title="Harju-Viru rüütelkond">Harju-Viru rüütelkonda</a> kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba <a href="/wiki/1284" title="1284">1284</a>. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka <a href="/wiki/1253" title="1253">1253</a>. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15. sajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkonda kui poliitilist tegurit aga kuni keskaja lõpuni välja. </p><p>Talupojad ei mänginud Liivimaa poliitikas rolli, sest nad ei saanud osaleda poliitiliste seisuste kogunemistel ning suurem osa neist oli allutatud kas vasallile või maaisanda mõisavalitsejale. Samas oli Eestis siiski ka vabatalupoegi, kõige rohkem oli neid Järvamaal. Talupoegade olukord halvenes keskaja lõpu poole, kui kujunes välja <a href="/wiki/Sunnismaisus" title="Sunnismaisus">sunnismaisus</a>. </p><p>Selline haldusjaotus kehtis kuni <a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõjani</a> (<a href="/wiki/1558" title="1558">1558</a>–<a href="/wiki/1583" title="1583">1583</a>). </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Keskaegsed_linnad_Eestis">Keskaegsed linnad Eestis</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Keskaegsed linnad Eestis"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Keskaegsed linnad Eestis" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:ToompeaCastle.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e4/ToompeaCastle.jpg/220px-ToompeaCastle.jpg" decoding="async" width="220" height="176" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e4/ToompeaCastle.jpg/330px-ToompeaCastle.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e4/ToompeaCastle.jpg/440px-ToompeaCastle.jpg 2x" data-file-width="1280" data-file-height="1024" /></a><figcaption>Toompea Väikese linnuse üldvaade</figcaption></figure> <p>Keskaegsele linnale andis tema staatuse <a href="/wiki/Linna%C3%B5igus" title="Linnaõigus">linnaõigus</a>. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (<a href="/w/index.php?title=Linnasaras&action=edit&redlink=1" class="new" title="Linnasaras (pole veel kirjutatud)">linnasaras</a>), kaitserajatiste ehitamise õigus, <a href="/wiki/Patronaadi%C3%B5igus" title="Patronaadiõigus">patronaadiõigus</a> kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. </p><p>Praeguse Eesti alal asunud 9 linna said keskajal linnaõigused järgmiselt: </p> <ul><li><a href="/wiki/Tallinna_ajalugu" title="Tallinna ajalugu">Tallinn</a>, <a href="/wiki/L%C3%BCbecki_linna%C3%B5igus" class="mw-redirect" title="Lübecki linnaõigus">Lübecki linnaõiguse</a> <a href="/wiki/1248" title="1248">1248</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Vana-P%C3%A4rnu" title="Vana-Pärnu">Vana-Pärnu</a>, tõenäoliselt Saare-Lääne <a href="/w/index.php?title=Stifti%C3%B5igus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Stiftiõigus (pole veel kirjutatud)">stiftiõiguse</a> <a href="/wiki/1251" title="1251">1251</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Tartu_ajalugu" title="Tartu ajalugu">Tartu</a>, <a href="/w/index.php?title=Riia_linna%C3%B5igus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Riia linnaõigus (pole veel kirjutatud)">Riia linnaõigust</a> on esmamainitud <a href="/wiki/1262" title="1262">1262</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Haapsalu" title="Haapsalu">Haapsalu</a>, <a href="/wiki/1279" title="1279">1279</a>. aastal Riia linnaõiguse, <a href="/wiki/1294" title="1294">1294</a>. aastast aga Saare-Lääne õiguse<sup id="cite_ref-oJ4p3_3-0" class="reference"><a href="#cite_note-oJ4p3-3"><span class="cite-bracket">[</span>3<span class="cite-bracket">]</span></a></sup></li> <li><a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a>, hiljemalt <a href="/wiki/1283" title="1283">1283</a>. aastal (tõenäoliselt Riia õiguse, mida esimest korda on teadaolevalt mainitud aga alles <a href="/wiki/1481" title="1481">1481</a>. aastal<sup id="cite_ref-RzKY6_4-0" class="reference"><a href="#cite_note-RzKY6-4"><span class="cite-bracket">[</span>4<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>)</li> <li><a href="/wiki/Paide" title="Paide">Paide</a>, Riia õiguse <a href="/wiki/1291" title="1291">1291</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Rakvere" title="Rakvere">Rakvere</a> Lübecki õiguse <a href="/wiki/1302" title="1302">1302</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Uus-P%C3%A4rnu" class="mw-redirect" title="Uus-Pärnu">Uus-Pärnu</a>, tõenäoliselt <a href="/wiki/1265" title="1265">1265</a>. aastal<sup id="cite_ref-U2KKo_5-0" class="reference"><a href="#cite_note-U2KKo-5"><span class="cite-bracket">[</span>5<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>; Riia õigust on mainitud <a href="/wiki/1318" title="1318">1318</a>. aastal</li> <li><a href="/wiki/Narva" title="Narva">Narva</a>, Lübecki õiguse <a href="/wiki/1345" title="1345">1345</a>. aastal</li></ul> <p>Linnaõiguse annetas enamasti <a href="/wiki/Maaisand" title="Maaisand">maaisand</a>, ent mõnikord ka suurvasall. <a href="/wiki/1296" title="1296">1296</a>. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall <a href="/w/index.php?title=Helmold_Lode&action=edit&redlink=1" class="new" title="Helmold Lode (pole veel kirjutatud)">Helmold Lode</a> linnaõigused kahele asulale: <a href="/wiki/Lodenrode_ja_Koila" title="Lodenrode ja Koila">Loderodele ja Koilale</a>, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus. Seevastu Lätis rajas <a href="/wiki/Ropp" title="Ropp">Roppi</a> aadlisuguvõsa <a href="/wiki/Straupe" title="Straupe">Straupe</a> (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu. </p><p>Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga <a href="/wiki/Tallinna_komtuur" title="Tallinna komtuur">Tallinna komtuuri</a> otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka <a href="/wiki/Lihula" title="Lihula">Lihulal</a>, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev, mille elanikel olid linnakodaniku õigused.<sup id="cite_ref-RzKY6_4-1" class="reference"><a href="#cite_note-RzKY6-4"><span class="cite-bracket">[</span>4<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> Alev asus ka <a href="/wiki/Keila" title="Keila">Keilas</a>, <a href="/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4" title="Otepää">Otepääl</a>, <a href="/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4" title="Kirumpää">Kirumpääl</a>, <a href="/wiki/P%C3%B5ltsamaa" title="Põltsamaa">Põltsamaal</a>, <a href="/wiki/Kuressaare" title="Kuressaare">Kuressaares</a> ja <a href="/wiki/Valga_(Liivimaa)" title="Valga (Liivimaa)">Valgas</a>. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel <a href="/wiki/1563" title="1563">1563</a> ja <a href="/wiki/1584" title="1584">1584</a>). </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Hanse-Orden.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/Hanse-Orden.png/220px-Hanse-Orden.png" decoding="async" width="220" height="131" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/Hanse-Orden.png/330px-Hanse-Orden.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e2/Hanse-Orden.png/440px-Hanse-Orden.png 2x" data-file-width="1263" data-file-height="753" /></a><figcaption>Läänemeräärsed Saksa <a href="/wiki/Hansa_Liit" title="Hansa Liit">hansalinnad</a> ja Saksa ordu valdused</figcaption></figure> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Raad,_gildid_ja_tsunftid_ning_linnakodanikud"><span id="Raad.2C_gildid_ja_tsunftid_ning_linnakodanikud"></span>Raad, gildid ja tsunftid ning linnakodanikud</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Raad, gildid ja tsunftid ning linnakodanikud"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Raad, gildid ja tsunftid ning linnakodanikud" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Keskaegset linna valitses magistraat ehk <a href="/wiki/Raad" title="Raad">raad</a>, mis koosnes <a href="/wiki/Raeh%C3%A4rra" title="Raehärra">raehärradest</a>. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati <a href="/wiki/B%C3%BCrgermeister" title="Bürgermeister">bürgermeistriteks</a>, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama <a href="/wiki/Linnapea" title="Linnapea">linnapead</a>. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1–2. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis (koopteeris) raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. </p><p>Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste <a href="/wiki/Gild" title="Gild">gildidel</a> ja käsitööliste <a href="/wiki/Tsunft" title="Tsunft">tsunftide</a> <a href="/w/index.php?title=Kutseseisus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kutseseisus (pole veel kirjutatud)">kutseseisusel</a>. Gildidest olulisim oli <a href="/wiki/Suurgild" title="Suurgild">suurgild</a>, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka <a href="/wiki/Mustpeade_Gild" class="mw-redirect" title="Mustpeade Gild">Mustpeade gild</a> ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu <a href="/wiki/Kanuti_Gild" class="mw-redirect" title="Kanuti Gild">Kanuti gild</a> Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel. Peale ametialaste ühenduste oli keskaegsetes linnades ka usulisi ühendusi (näiteks <a href="/wiki/P%C3%BCha_Ihu_Gild" class="mw-redirect" title="Püha Ihu Gild">Püha Ihu gild</a> Tallinnas), mis lõpetasid oma tegevuse <a href="/wiki/Reformatsioon" title="Reformatsioon">reformatsiooni</a> ajal. </p><p>Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal <a href="/wiki/1535" title="1535">1535</a> toimunud Riisipere mõisniku <a href="/wiki/Johann_von_Uexk%C3%BCll" title="Johann von Uexküll">Johann von Uexkülli</a> hukkamine Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Väliskonfliktid"><span id="V.C3.A4liskonfliktid"></span>Väliskonfliktid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Väliskonfliktid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Väliskonfliktid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Viljandi_Castle.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fd/Viljandi_Castle.svg/350px-Viljandi_Castle.svg.png" decoding="async" width="350" height="204" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fd/Viljandi_Castle.svg/525px-Viljandi_Castle.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fd/Viljandi_Castle.svg/700px-Viljandi_Castle.svg.png 2x" data-file-width="806" data-file-height="470" /></a><figcaption><a href="/wiki/Viljandi_ordulinnus" title="Viljandi ordulinnus">Viljandi ordulinnus</a> – keskaegse Liivimaa võimsaim kaitserajatis</figcaption></figure> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png/300px-J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png" decoding="async" width="300" height="223" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png/450px-J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png/600px-J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us.png 2x" data-file-width="969" data-file-height="721" /></a><figcaption>Vana-Liivimaa maaisandate valduste piirid 1343</figcaption></figure> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Plett2.JPG" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Plett2.JPG/150px-Plett2.JPG" decoding="async" width="150" height="301" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Plett2.JPG/225px-Plett2.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ee/Plett2.JPG/300px-Plett2.JPG 2x" data-file-width="627" data-file-height="1259" /></a><figcaption>Liivimaa ordumeister (1494–1535) Wolter von Plettenbergi kujutis Võnnus (praegu <a href="/wiki/C%C4%93sis" title="Cēsis">Cēsis</a>)</figcaption></figure> <p>Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja järgneval kümnendil ka uute võimude vahel ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool: <a href="/wiki/1260._aastad" title="1260. aastad">1260. aastateks</a> alistas <a href="/wiki/Liivi_ordu" class="mw-redirect" title="Liivi ordu">Liivi ordu</a> kuralased, <a href="/wiki/1290._aastad" title="1290. aastad">1290. aastateks</a> semgalid. Konfliktid <a href="/wiki/Vene" title="Vene">Vene</a> vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. <a href="/wiki/1240" title="1240">1240</a>–<a href="/wiki/1241" title="1241">1241</a> tegid Liivi ordu, Taani kuningas <a href="/wiki/Valdemar_II" title="Valdemar II">Valdemar II</a> ja <a href="/wiki/Tartu_piiskopkond" title="Tartu piiskopkond">Tartu piiskopkond</a> sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt <a href="/wiki/Vadjamaa" title="Vadjamaa">Vadjamaa</a> lääneosa ja <a href="/wiki/Pihkva" title="Pihkva">Pihkva</a>. Kuid pärast <a href="/wiki/1242" title="1242">1242</a>. aasta <a href="/wiki/J%C3%A4%C3%A4lahing" title="Jäälahing">Jäälahingut</a> taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni märgatavat ülekaalu, enamasti oli tegu väikese ulatusega piirisõdadega (<a href="/wiki/Liivimaa%E2%80%93Pihkva_s%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Liivimaa–Pihkva sõda">Liivimaa–Pihkva sõda</a>, <a href="/wiki/1341" title="1341">1341</a>–<a href="/wiki/1343" title="1343">1343</a>). </p><p>Olulist stabiliseerumist märkis sealjuures 14. sajandi keskpaik, mil nii Liivimaa idapiirile kui ka Vene vürstiriikide läänepiiridele rajati uusi piirilinnuseid (<a href="/wiki/Vastseliina_piiskopilinnus" title="Vastseliina piiskopilinnus">Vastseliina piiskopilinnus</a> jt). Lõuna pool pidas Liivimaa ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa-Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivimaa ordu toetas <a href="/wiki/Preisimaa" title="Preisimaa">Preisimaal</a> asuvat <a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordut</a>. </p><p>Alates <a href="/wiki/1470._aastad" title="1470. aastad">1470. aastatest</a> konfliktid idapiiril <a href="/wiki/Slaavi_v%C3%BCrstiriikide_loend" title="Slaavi vürstiriikide loend">Venemaa vürstiriikidega</a> tihenesid. Aastatel <a href="/wiki/Liivimaa-Pihkva_s%C3%B5da_(1480%E2%80%931481)" title="Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)">1480–1481</a> peetud sõda <a href="/wiki/Pihkva_v%C3%BCrstiriik" title="Pihkva vürstiriik">Pihkvamaal</a>, lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, <a href="/wiki/1501" title="1501">1501</a>.–<a href="/wiki/1503" title="1503">1503</a>. aasta <a href="/wiki/Liivimaa-Moskva_s%C3%B5da" title="Liivimaa-Moskva sõda">sõda</a> päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva ja Venemaa vürstiriikide suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti enam kui 50 aastat rahu hoida, enne kui <a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõda</a>, ühendatud <a href="/wiki/Moskva_tsaaririik" title="Moskva tsaaririik">Moskva tsaaririigiga</a> keskaegse Liivimaa hävitas. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Sisekonfliktid">Sisekonfliktid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Sisekonfliktid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Sisekonfliktid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us" title="Jüriöö ülestõus">Jüriöö ülestõus</a></i>, <i><a href="/wiki/R%C3%B5ivastust%C3%BCli" title="Rõivastustüli">Rõivastustüli</a></i>, <i><a href="/wiki/Maiskondade_konflikt" title="Maiskondade konflikt">Maiskondade konflikt</a></i>, <i><a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_vaenus" title="Saare-Lääne vaenus">Saare-Lääne vaenus</a></i>, <i><a href="/wiki/Koadjuutorivaenus" title="Koadjuutorivaenus">Koadjuutorivaenus</a></i></dd></dl> <p>13. sajandi lõpust algasid Liivimaa riikide omavahelised vaenused, vastaspoolteks olid enamasti ordu ja Riia peapiiskop või Riia linn. Samuti toimus aga mitu vaenust ka Saare-Lääne piiskopkonnas, kus <a href="/wiki/1449" title="1449">1449</a>–<a href="/wiki/1457" title="1457">1457</a> oli ametlikult koguni kaks piiskoppi korraga. Teised valdused tülitsesid omavahel tunduvalt harvem, Tartu piiskop sõdis vaid ühe korra, 14. sajandi lõpul, otseselt orduga. Viimaseks sisekonfliktiks oli <a href="/wiki/Koadjuutorivaenus" title="Koadjuutorivaenus">koadjuutorivaenus</a> (<a href="/wiki/1556" title="1556">1556</a>–<a href="/wiki/1557" title="1557">1557</a>), mis oli juba otseselt seotud Liivi sõjani viinud sündmustega. </p><p>Silmapaistvaimaks sisekonfliktiks põliselanike ja valitsejate vahel oli <a href="/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us" title="Jüriöö ülestõus">Jüriöö ülestõus</a> aastatel 1343–<a href="/wiki/1345" title="1345">1345</a>, mil <a href="/wiki/Harjumaa" title="Harjumaa">Harjumaal</a>, <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemaa" title="Läänemaa">Läänemaal</a> ja <a href="/wiki/Saaremaa" title="Saaremaa">Saaremaal</a> eestlased end ajutiselt võõrvalitsejate võimu alt vabastasid; saarlased suutsid vastu pidada kõige kauem, kuid Harju- ja Läänemaa sunniti alistuma juba 1343. aasta lõpuks. Rida konflikte oli sakslastel saarlastega ka 13. sajandil. Viimane keskaegne talupoegade ülestõus Eestis toimus <a href="/wiki/1560" title="1560">1560</a>. aasta sügisel <a href="/wiki/1560._aasta_%C3%BClest%C3%B5us" class="mw-redirect" title="1560. aasta ülestõus">Lääne- ja Harjumaal</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Majandus">Majandus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Majandus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Majandus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/wiki/Maaisand" title="Maaisand">Maahärrad</a> läänistasid maid koos talupoegadega edasi <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4nimees" class="mw-redirect" title="Läänimees">läänimeestele</a> ehk vasallidele, kes kandsid oma <a href="/wiki/Senj%C3%B6%C3%B6r" title="Senjöör">senjööri</a> (maahärra) kasuks sõjateenistust ja täitsid ka mitmesuguseid ülesandeid maa valitsemisel. Pärast 1250. aastat, peamiselt aastail 1270–1310 siirdusid aadlikud <a href="/wiki/Linnus" title="Linnus">linnustest</a> maale. Saksa <a href="/wiki/Feodaal" title="Feodaal">feodaali</a> elamu oli vanemail aegadel veel üsna primitiivne, kindlasti algul ilma korstnata (suits pääses välja ukse kaudu). Ka polnud sellel elamul rohkem kui üks koetav ruum. Erines aga talupoegade hoonetest oma suuruse, kõrvalhoonete arvu ja kindlustatuse poolest. Kogu <a href="/wiki/M%C3%B5is" title="Mõis">mõisahoonestik</a> oli piiratud tugeva puutaraga. Järgnevalt oli Eestis olulisimaks majandusharuks <a href="/wiki/P%C3%B5llumajandus" title="Põllumajandus">põllumajandus</a>, sellega tegelesid sisuliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Valitses <a href="/wiki/Naturaalmajandus" title="Naturaalmajandus">naturaalmajandus</a>: saadusi ei toodetud vahetamiseks, vaid otse tootja, s.t. talupoja ja ta perekonna, aga ka feodaali vajaduste rahuldamiseks. <a href="/wiki/Maaviljelus" title="Maaviljelus">Maaharimise</a> tehnikas suuremaid muutusi ei toimunud. Tähtsamaiks maaharimisriistaks <a href="/wiki/Eesti_p%C3%B5llumajandus" title="Eesti põllumajandus">Eesti põllumajanduses</a> jäi juurtega puutüvest tehtud primitiivne ader, mis mõnevõrra täiustatud kujul püsis <a href="/w/index.php?title=Loode-Eesti&action=edit&redlink=1" class="new" title="Loode-Eesti (pole veel kirjutatud)">Loode-Eestis</a> <a href="/wiki/20._sajand" title="20. sajand">20. sajandi</a> alguseni. Viljaliikidest tõusis vaadeldava perioodi alguseks esikohale <a href="/wiki/Talirukis" class="mw-redirect" title="Talirukis">talirukis</a>. Suviviljadest oli tähtsaim <a href="/wiki/Oder" title="Oder">oder</a>, <a href="/wiki/Kaer" title="Kaer">kaera</a> ja <a href="/wiki/Nisu" title="Nisu">nisu</a> kasvatati juba tunduvalt vähem. Teistest kultuuridest on teada <a href="/wiki/Harilik_lina" title="Harilik lina">lina</a>, <a href="/wiki/Kanep" title="Kanep">kanep</a>, <a href="/wiki/Harilik_humal" title="Harilik humal">humal</a>, <a href="/wiki/Harilik_hernes" title="Harilik hernes">hernes</a>, <a href="/wiki/Uba" title="Uba">uba</a>, <a href="/wiki/Tatar" title="Tatar">tatar</a>, <a href="/wiki/Hirss" title="Hirss">hirss</a>, <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts" title="Lääts">lääts</a> ja <a href="/wiki/Naeris" title="Naeris">naeris</a>. <a href="/wiki/Alep%C3%B5ld" title="Alepõld">Ale–</a> ja kütismaadel kasvatati üsna rohkesti naerist. <a href="/wiki/Naeris" title="Naeris">Naeris</a> asendas keskajal <a href="/wiki/Kartul" title="Kartul">kartulit</a>, mis oli Euroopas veel tundmata. <a href="/wiki/Loomakasvatus" title="Loomakasvatus">Loomakasvatuse</a> peamiseks ülesandeks oli kindlustada vajalike tööloomade ja lauda<a href="/wiki/S%C3%B5nnik" title="Sõnnik">sõnnikuga</a>. Selle kõrval andis kari olulist toidulisa, nahast ja villast aga valmistati kehakatet. Peeti ka rohkesti <a href="/wiki/Kodulind" title="Kodulind">kodulinde</a>: <a href="/wiki/Kana" title="Kana">kanu</a>, <a href="/wiki/Hani" title="Hani">hanesid</a> ja <a href="/wiki/Part" title="Part">parte</a>. Majanduse kõrva1 harudest oli üks olulisemaid <a href="/wiki/Mesindus" title="Mesindus">mesindus</a>, sest enne suhkru tarvituseletulekut oli mesi tähtsaim magus toiduaine. </p><p>Keskaja iseloomulikuks jooneks on talurahva sõltuvus maaomanikest. Otseste tootjate - sõltuvate talupoegade lisaprodukt omastati kas osaliselt või täielikult feodaalrendi (feodaalse maarendi) näol. Viimane võis esineda kolmes vormis: <a href="/wiki/Teorent" class="mw-redirect" title="Teorent">teorent</a>, naturaal- ehk <a href="/wiki/Loonusrent" title="Loonusrent">loonus-</a> (produktide) <a href="/wiki/Rent" title="Rent">rent</a> ja raharent. <a href="/wiki/Rooma-Katoliku_Kirik" class="mw-redirect" title="Rooma-Katoliku Kirik">Rooma-katoliku kirik</a> <a href="/wiki/Kanooniline_%C3%B5igus" title="Kanooniline õigus">kanoonilise õiguse</a> põhjal võis kirik endale nõuda kümnendiku iga kristlase tööviljast ja kuna eestlaste põhiliseks elatusalaks oli põllumajandus, siis said peamisteks koormisteks kirikule, maksud põllu- ja karjasaadustelt. <a href="/wiki/K%C3%BCmnis" title="Kümnis">Kümnise</a> kogumise õigus realiseeriti kae kümnise või <a href="/wiki/Hinnus" title="Hinnus">hinnuse</a> vormis. Tähtsaimaks loonusandamiks oli <a href="/wiki/Vili" title="Vili">vili</a>. Rahaandami osakaal kasvas alles <a href="/wiki/15._sajand" title="15. sajand">15. sajandil</a> ja <a href="/wiki/16._sajand_Eestis" title="16. sajand Eestis">16. sajandi</a> I poolel kaubalis-rahaliste suhete elavnedes viidi kohati osa talusid üle raharendile. </p><p>15. sajandi II poolest kujunes Lääne-Euroopas, eelkõige Madalmaades, avar ja stabiilne <a href="/wiki/Teravili" title="Teravili">teraviljaturg</a> ning soodsat turukonjunktuuri kasutades hakkasid Vana-Liivimaa feodaalid laiendama mõisapõlde ja nõudma nende harimiseks <a href="/wiki/Talurahvas" title="Talurahvas">talupoegadelt</a> hoopis rohkem tegu ning kujunes <a href="/wiki/Teoorjus" title="Teoorjus">teoorjuslik</a> <a href="/w/index.php?title=M%C3%B5isamajandus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mõisamajandus (pole veel kirjutatud)">mõisamajandus</a>. </p><p>Maa<a href="/wiki/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6" title="Käsitöö">käsitöölisi</a> oli vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest olulisim oli <a href="/wiki/Sepp" title="Sepp">sepp</a>. Maaelanikkond tasus ka enamiku maksudest. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Late_Medieval_Trade_Routes.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Late_Medieval_Trade_Routes.jpg/220px-Late_Medieval_Trade_Routes.jpg" decoding="async" width="220" height="164" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Late_Medieval_Trade_Routes.jpg/330px-Late_Medieval_Trade_Routes.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Late_Medieval_Trade_Routes.jpg/440px-Late_Medieval_Trade_Routes.jpg 2x" data-file-width="1457" data-file-height="1088" /></a><figcaption><a href="/wiki/Hiliskeskaeg" title="Hiliskeskaeg">Hiliskeskaegsed</a> Euroopa kaubateed</figcaption></figure> <p>Oluliseks majandusteguriks keskaegses Eestis oli ka <a href="/wiki/Hansa_Liit" title="Hansa Liit">Hansa Liit</a>, kuhu kuulus enamik linnadest. Kõige olulisemad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Uus-Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski <a href="/wiki/Riia" title="Riia">Riia</a> linn. Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni <a href="/wiki/19._sajand" title="19. sajand">19. sajandini</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Rahvastik_ja_seisused">Rahvastik ja seisused</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Rahvastik ja seisused"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Rahvastik ja seisused" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud terminit <i><a href="/wiki/Undeutsch" class="mw-redirect" title="Undeutsch">undeutsch</a></i> (mittesakslane).<sup id="cite_ref-kJd4t_6-0" class="reference"><a href="#cite_note-kJd4t-6"><span class="cite-bracket">[</span>6<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. </p><p>Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: sakslased (hilisemad <a href="/wiki/Baltisakslased" title="Baltisakslased">baltisakslased</a>) ja <a href="/wiki/Rannarootslased" title="Rannarootslased">rannarootslased</a>. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate <a href="/wiki/Vasall" title="Vasall">vasallide</a> ja nende kaaskondlastena, samuti <a href="/wiki/Linnaelanik" class="mw-redirect" title="Linnaelanik">linnaelanikena</a>, <a href="/wiki/Kaupmees" title="Kaupmees">kaupmeeste</a> ja <a href="/wiki/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6" title="Käsitöö">käsitöölistena</a>. Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.–14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud, kuna puudus maismaaühendus <a href="/wiki/Saksamaa" title="Saksamaa">Saksamaaga</a>, erinevalt täielikult koloniseeritud <a href="/wiki/Preisimaa" title="Preisimaa">Preisimaast</a>. Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalupoegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Mõlemad rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Juba varasemast ajast elas eesti aladel ka <a href="/wiki/Vadjalased" title="Vadjalased">vadjalasi</a> ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. Eestis asus vähesel määral ka <a href="/wiki/Venelased" title="Venelased">venelasi</a>, kes keskajal olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Blackdeath2.gif" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Blackdeath2.gif/220px-Blackdeath2.gif" decoding="async" width="220" height="206" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Blackdeath2.gif/330px-Blackdeath2.gif 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Blackdeath2.gif/440px-Blackdeath2.gif 2x" data-file-width="450" data-file-height="422" /></a><figcaption>Musta surma levik Euroopas 1346–1353</figcaption></figure> <p>Aastatel 1346–1353 arvatavasti <a href="/wiki/Hiina" title="Hiina">Hiinast</a> alguse saanud ja nakatunud <a href="/wiki/N%C3%A4rilised" title="Närilised">näriliste</a> ja <a href="/wiki/Inimene" title="Inimene">inimeste</a> kaudu <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopoli</a>, <a href="/wiki/India" title="India">Indiast</a> <a href="/wiki/Krimm" title="Krimm">Krimmini</a> levinud ja 1347. aastal <a href="/wiki/Veneetsia" title="Veneetsia">Veneetsiasse</a>, <a href="/wiki/Genova" title="Genova">Genovasse</a> ja <a href="/wiki/Sitsiilia" title="Sitsiilia">Sitsiiliasse</a><sup id="cite_ref-IYAdK_7-0" class="reference"><a href="#cite_note-IYAdK-7"><span class="cite-bracket">[</span>7<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> levinud katku (<a href="/wiki/Must_surm" title="Must surm">must surm</a>) suri Euroopas ca 30–60% elanikkonnast, hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. <a href="/wiki/Epideemia" title="Epideemia">Epideemiatest</a> ja taudidest on <a href="/wiki/Vana-Liivimaa" title="Vana-Liivimaa">Vana-Liivimaal</a> teateid ka aastatel 1420, 1444, 1464, 1474, 1482, 1499, 1503–1505, 1515–1521, 1525, 1531, 1539, 1546 ja 1550-ndail<sup id="cite_ref-8" class="reference"><a href="#cite_note-8"><span class="cite-bracket">[</span>8<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Must_surm" title="Must surm">Must surm</a></i></dd></dl> <p>Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: <a href="/wiki/Vaimulikud" class="mw-redirect" title="Vaimulikud">vaimulikud</a> (palvetajad), <a href="/wiki/Aadlikud" class="mw-redirect" title="Aadlikud">aadlikud</a> (sõdijad) ja <a href="/wiki/Talupojad" class="mw-redirect" title="Talupojad">talupojad</a> (töötajad). Lisaks talupoegadele kuulus kolmandasse seisusse ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (<a href="/wiki/Raad" title="Raad">raad</a>). Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele <a href="/wiki/Maaisand" title="Maaisand">maaisandatele</a> olid <a href="/wiki/Vana-Liivimaa" title="Vana-Liivimaa">Vana-Liivimaa</a> kõrgeimal valitsus- ja kohtuorganil, maapäeval, esindatud ka aadlikorporatsioonid ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said maapäevadel osaleda vaid kolm suurt linna: Tallinn, Tartu ja Riia. </p><p>Talupoegi ei saa enamikust keskajast pidada õigusteta <a href="/wiki/P%C3%A4risorjus" title="Pärisorjus">pärisorjadeks</a>, nad moodustasid mitu majanduslikult ja õiguslikult küllaltki erinevat kihti. Suurem osa talupoegadest olid <a href="/wiki/Adratalupoeg" title="Adratalupoeg">adratalupojad</a>, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaisteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamateks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt <a href="/wiki/Vabatalupoeg" title="Vabatalupoeg">vabatalupojad</a> ja <a href="/wiki/Maavaba_talupoeg" title="Maavaba talupoeg">maavabad talupojad</a>. Nende arv hakkas 16. sajandil, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja <a href="/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da" title="Põhjasõda">Põhjasõja</a> vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kultuur_ja_usuelu">Kultuur ja usuelu</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Kultuur ja usuelu"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Kultuur ja usuelu" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Katoliku_kirik_Eestis" title="Katoliku kirik Eestis">Katoliku kirik Eestis</a></i>, <i><a href="/wiki/Dominiiklaste_ordu" class="mw-redirect" title="Dominiiklaste ordu">Dominiiklaste ordu</a></i>, <i><a href="/wiki/Tsistertslaste_ordu" title="Tsistertslaste ordu">Tsistertslaste ordu</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga,_13.-16.saj_(1).jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg/220px-Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg" decoding="async" width="220" height="143" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg/330px-Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5e/Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg/440px-Padise_kloostri_varemed_vallikraaviga%2C_13.-16.saj_%281%29.jpg 2x" data-file-width="3600" data-file-height="2344" /></a><figcaption>Padise tsistertslaskloostri varemed</figcaption></figure> <p>Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli <a href="/wiki/Tallinna_toomkool" class="mw-redirect" title="Tallinna toomkool">Tallinna toomkool</a>. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära <a href="/wiki/Dominiiklased" title="Dominiiklased">dominiiklased</a>, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:1539-Samogethia-and-Lituania.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/1539-Samogethia-and-Lituania.jpg/220px-1539-Samogethia-and-Lituania.jpg" decoding="async" width="220" height="229" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/1539-Samogethia-and-Lituania.jpg/330px-1539-Samogethia-and-Lituania.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/1539-Samogethia-and-Lituania.jpg/440px-1539-Samogethia-and-Lituania.jpg 2x" data-file-width="1640" data-file-height="1708" /></a><figcaption><a href="/wiki/Olaus_Magnus" title="Olaus Magnus">Olaus Magnuse</a> kaart "Carta Marina" aastast 1539</figcaption></figure> <p>Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis <a href="/wiki/Preester" title="Preester">preester</a>. Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes <a href="/wiki/Muinaskihelkond" title="Muinaskihelkond">muinaskihelkondadele</a>, kuid aja jooksul <a href="/wiki/Kirikukihelkond" class="mw-redirect" title="Kirikukihelkond">kirikukihelkondade</a> hulk kasvas ja piirid muutusid. Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda. Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.–<a href="/wiki/20._sajand" title="20. sajand">20. sajandini</a>. </p><p>Eestis tegutses keskajal neli <a href="/wiki/Katoliku_kirik" title="Katoliku kirik">katoliku kiriku</a> <a href="/w/index.php?title=Vaimulik_ordu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vaimulik ordu (pole veel kirjutatud)">vaimulikku ordut</a>, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. <a href="/wiki/Tsistertslased" class="mw-redirect" title="Tsistertslased">Tsistertslaste</a> mungakloostrid asusid Tallinnas <a href="/wiki/Tallinna_P%C3%BCha_Miikaeli_klooster" title="Tallinna Püha Miikaeli klooster">Püha Miikaeli klooster</a> ja maal: <a href="/wiki/K%C3%A4rkna_klooster" title="Kärkna klooster">Kärknas</a> ja <a href="/wiki/Padise_klooster" title="Padise klooster">Padisel</a>. Tsistertslaste eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele. Lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja <a href="/wiki/Tartu_P%C3%BCha_Katariina_klooster" title="Tartu Püha Katariina klooster">Tartu Püha Katariina klooster</a>, aga ka <a href="/wiki/Lihula_klooster" title="Lihula klooster">Lihulas</a>. <a href="/wiki/Dominiiklased" title="Dominiiklased">Dominiiklastel</a> oli <a href="/wiki/Kerjusmungaordu" title="Kerjusmungaordu">kerjusmungaordu</a>, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka <a href="/wiki/Eesti_keel" title="Eesti keel">eesti keeles</a>. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas <a href="/wiki/P%C3%BCha_Katariina_klooster" title="Püha Katariina klooster">Püha Katariina klooster</a>, <a href="/w/index.php?title=Tartu_Maarja-Magdaleena_klooster&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tartu Maarja-Magdaleena klooster (pole veel kirjutatud)">Maarja-Magdaleena klooster</a> Tartus ja lühikest aega ka <a href="/wiki/Narva_P%C3%BCha_Anna_klooster" title="Narva Püha Anna klooster">Püha Anna klooster</a> Narvas. <a href="/wiki/Frantsisklased" title="Frantsisklased">Frantsisklaste</a> kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklaste omaga, kloostrid asusid <a href="/wiki/P%C3%BCha_Klaara_klooster" title="Püha Klaara klooster">Püha Klaara klooster</a> Tartus, <a href="/wiki/Rakvere_P%C3%BCha_Mihkli_klooster" title="Rakvere Püha Mihkli klooster">Püha Mihkli klooster</a> Rakveres ja <a href="/wiki/Viljandi_klooster" title="Viljandi klooster">frantsisklaste klooster</a> Viljandis. <a href="/wiki/Birgitiinide_ordu" title="Birgitiinide ordu">Birgitiinide ordu</a> tegutses alates 15. sajandi algusest <a href="/wiki/Pirita_klooster" title="Pirita klooster">Pirita kloostris</a>, mis oli ainus <a href="/w/index.php?title=Kaksikklooster&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kaksikklooster (pole veel kirjutatud)">kaksikklooster</a> Eesti alal. </p><p>16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, <a href="/wiki/1540._aastad" title="1540. aastad">1540. aastatel</a> ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest. Esimene teadaolev eesti päritolu ülikooliharidusega kõrgem vaimulik oli Saare-Lääne toomhärrra <a href="/wiki/Johann_Pulck" class="mw-redirect" title="Johann Pulck">Johann Pulck</a>. </p><p><a href="/wiki/1525" title="1525">1525</a>. aastal ilmusid <a href="/wiki/L%C3%BCbeck" title="Lübeck">Lübeckis</a> esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku <a href="/wiki/L%C3%BCbeck" title="Lübeck">Lübecki</a> rae käsul. <a href="/wiki/1535" title="1535">1535</a>. aastast on osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos <a href="/wiki/Wanradti_ja_Koelli_katekismus" title="Wanradti ja Koelli katekismus">Wanradti ja Koelli katekismus</a>. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada <a href="/wiki/Hans_Susi" title="Hans Susi">Hans Susi</a> eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Reformatsioon">Reformatsioon</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Reformatsioon"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Reformatsioon" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Baltics-1525.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3a/Baltics-1525.png/220px-Baltics-1525.png" decoding="async" width="220" height="208" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3a/Baltics-1525.png/330px-Baltics-1525.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3a/Baltics-1525.png/440px-Baltics-1525.png 2x" data-file-width="2281" data-file-height="2153" /></a><figcaption>Liivimaa ja tema naabrid pärast 1525. aastat</figcaption></figure> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Reformatsioon_Liivimaal" title="Reformatsioon Liivimaal">Reformatsioon Liivimaal</a></i></dd></dl> <p><a href="/wiki/Reformatsioon" title="Reformatsioon">Reformatsioon</a> jõudis Liivimaale <a href="/wiki/1520._aastad" title="1520. aastad">1520. aastate</a> alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust <a href="/wiki/1524" title="1524">1524</a>. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele. Sama toimus ka <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartus</a>, kus tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi <a href="/wiki/Johann_Blankenfeld" title="Johann Blankenfeld">Johann Blankenfeldiga</a>. Mõlemas linnas toimus <a href="/wiki/Pildir%C3%BC%C3%BCste" title="Pildirüüste">pildirüüste</a>, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. <a href="/wiki/1525" title="1525">1525</a>. aastal toimus väiksemaid intsidente <a href="/wiki/Narva" title="Narva">Narvas</a>, veidi hiljem ka teistes Eesti linnades. <a href="/wiki/1520._aastad" title="1520. aastad">1520. aastate</a> lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid <a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a>, <a href="/wiki/Haapsalu" title="Haapsalu">Haapsalu</a> ja <a href="/wiki/Vana-P%C3%A4rnu" title="Vana-Pärnu">Vana-Pärnu</a>, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad luterlikud. </p><p>Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates <a href="/wiki/1530._aastad" title="1530. aastad">1530. aastatest</a> hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist (sealhulgas ka viimane Riia peapiiskop ja viimased ordumeistrid) pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid osa neist oli veel <a href="/wiki/Liivi_s%C3%B5da" title="Liivi sõda">Liivi sõja</a> alguseski katoliiklased. </p><p>Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maa-asulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Liivi_sõja_algus._Vene-Liivi_sõda_(1558–1561)"><span id="Liivi_s.C3.B5ja_algus._Vene-Liivi_s.C3.B5da_.281558.E2.80.931561.29"></span>Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561)</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Vene-Liivi_s%C3%B5da" title="Vene-Liivi sõda">Vene-Liivi sõda</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Kremlinpic4.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/62/Kremlinpic4.jpg/220px-Kremlinpic4.jpg" decoding="async" width="220" height="272" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/62/Kremlinpic4.jpg/330px-Kremlinpic4.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/62/Kremlinpic4.jpg/440px-Kremlinpic4.jpg 2x" data-file-width="530" data-file-height="655" /></a><figcaption>Ivan Julm 16. sajandi ikoonil</figcaption></figure> <p>Pärast <a href="/wiki/1557" title="1557">1557</a>. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari <a href="/wiki/Ivan_IV" class="mw-redirect" title="Ivan IV">Ivan IV</a> ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise <a href="/w/index.php?title=Kaasani_khaan&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kaasani khaan (pole veel kirjutatud)">Kaasani khaani</a> <a href="/wiki/%C5%A0ig-Alei" title="Šig-Alei">Šig-Alei</a> juhtimisel <a href="/wiki/1558" title="1558">1558</a>. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ning vallutas maikuus <a href="/wiki/Narva" title="Narva">Narva</a>, juunis <a href="/wiki/Vastseliina" title="Vastseliina">Vastseliina</a> ja juulis <a href="/wiki/Tartu" title="Tartu">Tartu</a>. Sama aasta sügisel korraldas Liivimaa ordu vasturünnaku, kuid enamat <a href="/wiki/R%C3%B5ngu_linnus" class="mw-redirect" title="Rõngu linnus">Rõngu linnuse</a> vallutamisest ei suudetud korda saata. <a href="/wiki/1559" title="1559">1559</a>. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: <a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop" title="Saare-Lääne piiskop">Saare-Lääne</a> ja <a href="/wiki/Kuramaa_piiskop" title="Kuramaa piiskop">Kuramaa piiskop</a> müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale <a href="/wiki/Hertsog_Magnus" class="mw-redirect" title="Hertsog Magnus">hertsog Magnusele</a>, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. <a href="/wiki/1559" title="1559">1559</a>. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. </p><p><a href="/wiki/1560" title="1560">1560</a>. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ja vallutasid <a href="/wiki/Aluliina" class="mw-redirect" title="Aluliina">Aluliina</a>. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivimaa ordut <a href="/wiki/H%C3%A4rgm%C3%A4e_lahing" title="Härgmäe lahing">Härgmäe lahingus</a> ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus <a href="/wiki/Viljandi_piiramine_(1560)" title="Viljandi piiramine (1560)">Viljandi</a>. <a href="/wiki/Paide_piiramine_(1560)" title="Paide piiramine (1560)">Paidet</a> ei õnnestunud venelastel aga vallutada. <a href="/wiki/1561" title="1561">1561</a>. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end <a href="/wiki/Rootsi" title="Rootsi">Rootsi</a> kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. <a href="/wiki/1562" title="1562">1562</a>. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist <a href="/wiki/Gotthard_Kettler" title="Gotthard Kettler">Gotthard Kettlerist</a> sai esimene <a href="/wiki/Kuramaa_hertsog" title="Kuramaa hertsog">Kuramaa hertsog</a>. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani <a href="/wiki/1563" title="1563">1563</a>. aastal küll tiitli, ent mitte ilmalikku võimu. <a href="/wiki/1564" title="1564">1564</a>. aastal läks viimane Liivimaa ordu valdus, <a href="/wiki/Maasilinna_foogtkond" title="Maasilinna foogtkond">Maasilinna foogtkond</a> Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. </p><p>Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud <a href="/wiki/2._august" title="2. august">2. augustil</a> <a href="/wiki/1560" title="1560">1560</a> hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus <a href="/wiki/Moskva_tsaaririik" title="Moskva tsaaririik">Vene</a> väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks terminiks peetud siiski <a href="/wiki/1561" title="1561">1561</a>. või <a href="/wiki/1562" title="1562">1562</a>. aastat, kuna selleks ajaks oli Põhja-Eesti alistunud Rootsile ja Liivimaa ordu <a href="/wiki/Poola" title="Poola">Poolale</a>, samas kui Põhja-Eesti oli läinud <a href="/wiki/Rootsi" title="Rootsi">Rootsi</a> ja Lääne-Eesti <a href="/wiki/Taani" title="Taani">Taani</a> võimu alla ning Ida-Eestit okupeerisid Vene väed. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kronoloogia">Kronoloogia</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Kronoloogia"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Kronoloogia" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="13._sajand">13. sajand</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=14" title="Muuda alaosa "13. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=14" title="Muuda alaosa "13. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/13._sajand_Eestis" title="13. sajand Eestis">13. sajand Eestis</a></i>, <i>13. sajand</i></dd></dl> <ul><li>1227 – pärast Saaremaa vallutamist haaras Mõõgavendade ordu Põhja-Eesti Taani käest enda võimu alla.</li> <li><a href="/wiki/1228" title="1228">1228</a> – esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai <a href="/wiki/Gottfried_(Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop)" class="mw-redirect" title="Gottfried (Saare-Lääne piiskop)">Gottfried</a>.</li> <li><a href="/wiki/1230" title="1230">1230</a>–<a href="/wiki/1233" title="1233">1233</a> – <a href="/wiki/Paavst" title="Paavst">paavsti</a> <a href="/wiki/Legaat" title="Legaat">legaadi</a> <a href="/wiki/Alna_Balduin" class="mw-redirect" title="Alna Balduin">Alna Balduini</a> tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi <a href="/wiki/M%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu" title="Mõõgavendade ordu">Mõõgavendade ordu</a> vastuseisu tõttu. Umbes sama aja kohta on mainitud, et Tallinna asus elama kuni 200 saksa kaupmeest ja nimetatakse esimest korda Tallinna kodanikke.</li> <li><a href="/wiki/1233" title="1233">1233</a> – Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte.</li> <li><a href="/wiki/1234" title="1234">1234</a> – paavsti legaadiks Liivimaal sai taas <a href="/wiki/Modena_Wilhelm" class="mw-redirect" title="Modena Wilhelm">Modena Wilhelm</a> (legaat ka 1225–1227). Märtsis toimus <a href="/wiki/Novgorodi_v%C3%BCrst" title="Novgorodi vürst">Novgorodi vürsti</a> <a href="/wiki/Jaroslav_Vsevolodovit%C5%A1" title="Jaroslav Vsevolodovitš">Jaroslav Vsevolodovitši</a> retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, muuhulgas põletati <a href="/wiki/K%C3%A4rkna" title="Kärkna">Kärkna</a> klooster ja võideti ordu vägesid <a href="/wiki/Emaj%C3%B5gi" title="Emajõgi">Emajõe</a> juures.</li> <li><a href="/wiki/1236" title="1236">1236</a> – Mõõgavendade ordu sai <a href="/wiki/Saule_lahing" title="Saule lahing">Saule lahingus</a> <a href="/wiki/Leedulased" title="Leedulased">leedulastelt</a> rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal <a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa orduga</a>. <a href="/wiki/Saaremaa" title="Saaremaa">Saaremaa</a> vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt.</li> <li><a href="/wiki/1237" title="1237">1237</a> – loodi <a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordu</a>.</li> <li><a href="/wiki/1238" title="1238">1238</a> – <a href="/wiki/Stensby_leping" title="Stensby leping">Stensby leping</a>. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, <a href="/wiki/J%C3%A4rvamaa" title="Järvamaa">Järvamaa</a> jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid.</li> <li><a href="/wiki/1240" title="1240">1240</a>–<a href="/wiki/1241" title="1241">1241</a> – Liivimaa ordu ja Taani väed vallutasid <a href="/wiki/Pihkva" title="Pihkva">Pihkva</a> ja <a href="/wiki/Vadjamaa" title="Vadjamaa">Vadjamaa</a>. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati <a href="/wiki/Koporje" title="Koporje">Koporje</a> linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile.</li> <li><a href="/wiki/1241" title="1241">1241</a> – valmis <a href="/wiki/Taani_hindamisraamat" title="Taani hindamisraamat">Taani hindamisraamat</a>.</li> <li><a href="/wiki/1241" title="1241">1241</a>–<a href="/wiki/1242" title="1242">1242</a> – Novgorodi vürst <a href="/wiki/Aleksander_Nevski" title="Aleksander Nevski">Aleksander</a> (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska.</li> <li><a href="/wiki/1242" title="1242">1242</a> – <a href="/wiki/J%C3%A4%C3%A4lahing" title="Jäälahing">Jäälahing</a> sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.</li> <li><a href="/wiki/1248" title="1248">1248</a> – Taani kuningas <a href="/wiki/Erik_IV_Adraraha" title="Erik IV Adraraha">Erik IV Adraraha</a> andis Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus – <a href="/wiki/Raad" title="Raad">raad</a> – olemas.</li> <li><a href="/wiki/1248" title="1248">1248</a>–<a href="/wiki/1250" title="1250">1250</a> – Tallinna linna pealik <a href="/w/index.php?title=Stigot_Agison&action=edit&redlink=1" class="new" title="Stigot Agison (pole veel kirjutatud)">Stigot Agison</a> kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lübeckisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale.</li> <li><a href="/wiki/1253" title="1253">1253</a> – loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai <a href="/wiki/Albert_Suerbeer" title="Albert Suerbeer">Albert Suerbeer</a>. Novgorodlased ja karjalased laastasid <a href="/wiki/Alutaguse_kihelkond" title="Alutaguse kihelkond">Alutagust</a>.</li> <li><a href="/wiki/1255" title="1255">1255</a> – teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis.</li> <li><a href="/wiki/1259" title="1259">1259</a> – esimest korda on mainitud <a href="/wiki/Harju-Viru_r%C3%BC%C3%BCtelkond" title="Harju-Viru rüütelkond">Harju-Viru rüütelkonda</a>.</li> <li><a href="/wiki/1260" title="1260">1260</a> – Saksa ordu sai <a href="/wiki/Durbe_lahing" title="Durbe lahing">Durbe lahingus</a> <a href="/wiki/%C5%BDemaidid" title="Žemaidid">žemaitidelt</a> ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.</li> <li><a href="/wiki/1261" title="1261">1261</a> – ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa allutati taas ordu ja piiskopi kontrollile.</li> <li><a href="/wiki/1261" title="1261">1261</a>–<a href="/wiki/1262" title="1262">1262</a> – Leedu suurvürst <a href="/wiki/Mindaugas" title="Mindaugas">Mindaugas</a> tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata.</li> <li><a href="/wiki/1262" title="1262">1262</a> – novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamainimine linnana.</li> <li><a href="/wiki/1267" title="1267">1267</a> – kurelased alistusid lõplikult ordule. Toimus novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse.</li> <li><a href="/wiki/1268" title="1268">1268</a> – jaanuaris tulid suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset <a href="/wiki/Rakvere_lahing_(1268)" title="Rakvere lahing (1268)">Rakvere lahing</a> novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop <a href="/wiki/Alexander_(Tartu_piiskop)" title="Alexander (Tartu piiskop)">Alexander</a> langes. Pihkva vürst Dovmont (<a href="/wiki/Daumantas" title="Daumantas">Daumantas</a>) rüüstas tagasiteel Virumaad.</li> <li><a href="/wiki/1269" title="1269">1269</a> – Irboska langes ajutiselt Liivimaa ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada.</li> <li><a href="/wiki/1270" title="1270">1270</a> – leedulased <a href="/w/index.php?title=Traidenis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Traidenis (pole veel kirjutatud)">Traidenise</a> juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa <a href="/wiki/Karuse_lahing" title="Karuse lahing">Karuse lahingus</a>, ordumeister <a href="/wiki/Otto_von_Lutterberg" class="mw-redirect" title="Otto von Lutterberg">Otto von Lutterberg</a> langes.</li> <li><a href="/wiki/1271" title="1271">1271</a> – esimene teadaolev <a href="/wiki/Rannarootslased" title="Rannarootslased">rannarootslaste</a> küla Eestis, <a href="/wiki/Haabneeme" title="Haabneeme">Haabneeme</a>.</li> <li><a href="/wiki/1290" title="1290">1290</a> – semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud võimkondade kooslus.</li> <li><a href="/wiki/1294" title="1294">1294</a> – novgorodlased põletasid Narva maha.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="14._sajand">14. sajand</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=15" title="Muuda alaosa "14. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=15" title="Muuda alaosa "14. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/w/index.php?title=14._sajand_Eestis&action=edit&redlink=1" class="new" title="14. sajand Eestis (pole veel kirjutatud)">14. sajand Eestis</a></i>, <i>14. sajand</i></dd></dl> <ul><li><a href="/wiki/1297" title="1297">1297</a>–<a href="/wiki/1330" title="1330">1330</a> – Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased.</li> <li><a href="/wiki/1299" title="1299">1299</a> – Liivimaa ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu.</li> <li><a href="/wiki/1304" title="1304">1304</a> – ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu.</li> <li><a href="/wiki/1305" title="1305">1305</a> – ordu ostis Dünamünde (Daugavgrīva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale.</li> <li><a href="/wiki/1312" title="1312">1312</a> – inkvisiitor <a href="/wiki/Franciscus_de_Moliano" title="Franciscus de Moliano">Franciscus de Moliano</a> käik Liivimaal. Ta kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile.</li> <li><a href="/wiki/1314" title="1314">1314</a> – <a href="/wiki/Voose" class="mw-disambig" title="Voose">Voosel</a> kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenutsemist lõpetama. See on tuntud <a href="/w/index.php?title=Voose_otsus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Voose otsus (pole veel kirjutatud)">Voose otsusena</a>.</li> <li><a href="/wiki/1315" title="1315">1315</a> – ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus.</li> <li><a href="/wiki/1316" title="1316">1316</a> – ordu organiseeritud <a href="/wiki/Sigulda_vanden%C3%B5u" title="Sigulda vandenõu">Sigulda vandenõu</a> peapiiskopi vastu.</li> <li><a href="/wiki/1322" title="1322">1322</a> – leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda.</li> <li>1322 – pihkvalaste sõjaretk Taani aladele, kuni Tallinnani – kättemaksuks rünnakule pihkvalaste vastu Peipsi järvel</li> <li><a href="/wiki/1323" title="1323">1323</a> – ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale märtsis ja mais, Pihkvat ei suudetud vallutada.</li> <li><a href="/wiki/1329" title="1329">1329</a> – Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale.</li> <li><a href="/wiki/1330" title="1330">1330</a> – <a href="/w/index.php?title=Riia_%E2%80%93_Liivi_ordu_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Riia – Liivi ordu sõda (pole veel kirjutatud)">Riia – Liivi ordu sõda</a> lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus.</li> <li><a href="/wiki/1333" title="1333">1333</a> – esimene teadaolev <a href="/wiki/Juudid" title="Juudid">juut</a> Tallinnas, nimega Johannes.</li> <li><a href="/wiki/1335" title="1335">1335</a> – Tartus oli suur tulekahju.</li> <li><a href="/wiki/1341" title="1341">1341</a> – piiritüli tõttu algas <a href="/wiki/Liivimaa%E2%80%93Pihkva_s%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Liivimaa–Pihkva sõda">Liivimaa–Pihkva sõda</a>. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. <ul><li><a href="/wiki/1342" title="1342">1342</a> – Liivimaa idapiirile ehitati Frauenburgi (<a href="/wiki/Vastseliina_piiskopilinnus" title="Vastseliina piiskopilinnus">Vastseliina</a>) ja Marienburgi (<a href="/wiki/Aluliina_ordulinnus" title="Aluliina ordulinnus">Aluliina</a>) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka liivimaalased üksteisi maid.</li> <li>1343 – mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi.</li></ul></li> <li><a href="/wiki/1343" title="1343">1343</a>–<a href="/wiki/1345" title="1345">1345</a> – <a href="/wiki/J%C3%BCri%C3%B6%C3%B6_%C3%BClest%C3%B5us" title="Jüriöö ülestõus">Jüriöö ülestõus</a>. Ülestõus algas 1343. aasta <a href="/wiki/23._aprill" title="23. aprill">23. aprillil</a>, <a href="/wiki/4._mai" title="4. mai">4. mail</a> tapeti Paides läbirääkimistel eestlaste neli kuningat ja kolm saatjat, seejärel said eestlased lüüa Kanavere, Kämbla ja Sõjamäe lahingutes. Tõenäoliselt <a href="/wiki/24._juuli" title="24. juuli">24. juulil</a> algas ülestõus Saaremaal, mille ordu surus maha pärast kahte sõjakäiku <a href="/wiki/1344" title="1344">1344</a>. ja 1345. aastal.</li> <li><a href="/wiki/1346" title="1346">1346</a> – <a href="/wiki/Valdemar_IV" title="Valdemar IV">Valdemar IV Attertag</a> müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivimaa ordule.</li> <li><a href="/wiki/1349" title="1349">1349</a> – Liivimaa ordu alustas <a href="/wiki/Vasknarva" title="Vasknarva">Vasknarvas</a>, <a href="/wiki/Vasknarva_ordulinnus" title="Vasknarva ordulinnus">Vasknarva ordulinnuse</a> (Neuschloß) ehitamist.</li> <li>Umbes <a href="/wiki/1350" title="1350">1350</a> – suur üleeuroopaline katkulaine ehk <a href="/wiki/Must_surm" title="Must surm">must surm</a> jõudis Liivimaale.</li> <li><a href="/wiki/1362" title="1362">1362</a> – ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi <a href="/w/index.php?title=Johann_von_Vyffhusen&action=edit&redlink=1" class="new" title="Johann von Vyffhusen (pole veel kirjutatud)">Johann von Vyffhuseni</a> vastu.</li> <li><a href="/wiki/1366" title="1366">1366</a> – <a href="/w/index.php?title=Esimene_Danzigi_kongress&action=edit&redlink=1" class="new" title="Esimene Danzigi kongress (pole veel kirjutatud)">Esimene Danzigi kongress</a>: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud.</li> <li><a href="/wiki/1367" title="1367">1367</a> – Pihkvalaste sõjaretk kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.</li> <li>1367 – Tartu piiskopkonna vastusõjakäik Pihkvamaale.</li> <li><a href="/wiki/1369" title="1369">1369</a> – Tartu piiskopkonna sõjakäik Pihkvamaale, Irboskani.</li> <li><a href="/wiki/1371" title="1371">1371</a> – novgorodlaste ja pihkvalaste sõjaretk Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke.</li> <li><a href="/wiki/1377" title="1377">1377</a> – novgorodlaste ja pihkvalaste sõjaretk Vastseliinani</li> <li><a href="/wiki/1396" title="1396">1396</a> – sõda Tartu piiskopi <a href="/wiki/Dietrich_Damerow" title="Dietrich Damerow">Dietrich Damerowi</a> ja ordumeister <a href="/wiki/Wennemar_von_Br%C3%BCggenei" title="Wennemar von Brüggenei">Wennemar von Brüggenei</a> vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organiseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost.</li> <li><a href="/wiki/1397" title="1397">1397</a> – <a href="/w/index.php?title=Teine_Danzigi_kongress&action=edit&redlink=1" class="new" title="Teine Danzigi kongress (pole veel kirjutatud)">Teine Danzigi kongress</a>: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutsumast ja Harju-Viru rüütelkond sai <a href="/wiki/Jungingeni_armukiri" title="Jungingeni armukiri">Jungingeni armukirja</a>.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="15._sajand">15. sajand</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=16" title="Muuda alaosa "15. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=16" title="Muuda alaosa "15. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Deutscher_Orden_1410.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/Deutscher_Orden_1410.png/220px-Deutscher_Orden_1410.png" decoding="async" width="220" height="191" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/Deutscher_Orden_1410.png/330px-Deutscher_Orden_1410.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/Deutscher_Orden_1410.png/440px-Deutscher_Orden_1410.png 2x" data-file-width="1200" data-file-height="1043" /></a><figcaption><a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordu</a> ja Vana-Liivimaa alad 1410. aastal, Läänemere ääres</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/19/Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg/220px-Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg" decoding="async" width="220" height="273" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/19/Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg/330px-Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/19/Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg/440px-Grand_Duchy_of_Lithuania_Rus_and_Samogitia_1434.jpg 2x" data-file-width="767" data-file-height="952" /></a><figcaption>Ida-Euroopa alad 1434. aastaks</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Deutscher_Orden_1466.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Deutscher_Orden_1466.png/220px-Deutscher_Orden_1466.png" decoding="async" width="220" height="191" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Deutscher_Orden_1466.png/330px-Deutscher_Orden_1466.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Deutscher_Orden_1466.png/440px-Deutscher_Orden_1466.png 2x" data-file-width="1200" data-file-height="1043" /></a><figcaption><a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordu</a> ja Vana-Liivimaa alad 1466. aastal, Läänemere ääres</figcaption></figure> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/w/index.php?title=15._sajand_Eestis&action=edit&redlink=1" class="new" title="15. sajand Eestis (pole veel kirjutatud)">15. sajand Eestis</a></i>, <i>15. sajand</i></dd></dl> <ul><li>1406–1409 – <a href="/w/index.php?title=Liivimaa-Pihkva_s%C3%B5da_(1406%E2%80%931409)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409) (pole veel kirjutatud)">Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409)</a> <ul><li><a href="/wiki/1406" title="1406">1406</a> – Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, <a href="/wiki/Vastseliina" title="Vastseliina">Vastseliina</a> ja <a href="/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4" title="Kirumpää">Kirumpääni</a>.</li> <li><a href="/wiki/1407" title="1407">1407</a> – 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.</li> <li><a href="/wiki/1408" title="1408">1408</a> – orduväed, <a href="/wiki/Liivi_ordumeister" class="mw-redirect" title="Liivi ordumeister">ordumeistri</a> juhtimisel tegid koos leedulastega kaks sõjaretke Pihkvasse, mille käigus piirasid Pihkvamaa linnuseid ja ka Pihkvat</li> <li><a href="/wiki/1409" title="1409">1409</a> – orduvägede ja leedulaste sõjaretk Pihkvamaale, <a href="/w/index.php?title=Velje&action=edit&redlink=1" class="new" title="Velje (pole veel kirjutatud)">Velje</a>, <a href="/w/index.php?title=Voronit%C5%A1&action=edit&redlink=1" class="new" title="Voronitš (pole veel kirjutatud)">Voronitši</a>, <a href="/wiki/Irboska" title="Irboska">Irboska</a> vastu ja Pihkva piiramine kahe nädala jooksul; vaherahu sõlmimine ja kaubandustingimuste kindlaksmääramine</li></ul></li> <li><a href="/wiki/1407" title="1407">1407</a> – <a href="/wiki/Pirita_klooster" title="Pirita klooster">Pirita kloostri</a> asutamine.</li> <li><a href="/wiki/1417" title="1417">1417</a> – Liivi ordumeistri ja pihkvalaste vahel sõlmiti Kirumpääl rahu- ja sõjaline leping <a href="/wiki/Leedu_suurv%C3%BCrst" title="Leedu suurvürst">Leedu suurvürsti</a> <a href="/wiki/Vytautas" title="Vytautas">Vytautase</a> vastu. Lepinguga kinnitati mõlema osapoole õigusi vabale kaubandusele ja kohustus mitte lubada läbi oma valduste vaenuvägesi</li> <li><a href="/wiki/1421" title="1421">1421</a>–<a href="/wiki/1422" title="1422">1422</a> – hakati pidama <a href="/wiki/Liivimaa_maap%C3%A4ev" title="Liivimaa maapäev">Liivimaa maapäevi</a>.</li> <li><a href="/wiki/1433" title="1433">1433</a> – suur tulekahju Tallinnas, Tallinn ja <a href="/wiki/Toompea" title="Toompea">Toompea</a> põlevad maha</li> <li><a href="/wiki/1435" title="1435">1435</a> – <a href="/w/index.php?title=Valga_konf%C3%B6deratsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Valga konföderatsioon (pole veel kirjutatud)">Valga konföderatsiooni</a> sõlmimine.</li> <li><a href="/wiki/1442" title="1442">1442</a> – Tartu ja Tallinn said ametlikult <a href="/wiki/Hansa" class="mw-redirect" title="Hansa">hansa</a> eestseisjateks <a href="/wiki/Novgorodi_kaubakontor" class="mw-redirect" title="Novgorodi kaubakontor">Novgorodi kaubakontoris</a>.</li> <li><a href="/wiki/1443" title="1443">1443</a> – <a href="/wiki/1448" title="1448">1448</a> – sõda ordu ja Novgorodi vahel.</li> <li><a href="/wiki/1449" title="1449">1449</a> – Narva juures sõlmisid pihkvalased ja novgorodlased, Liivi ordumeistri ja <a href="/wiki/Tartu_piiskop" title="Tartu piiskop">Tartu piiskopiga</a>, <a href="/wiki/15._august" title="15. august">15. augustil</a> rahu 25 aastaks.</li> <li><a href="/wiki/1452" title="1452">1452</a> – <a href="/wiki/Kirchholmi_leping" title="Kirchholmi leping">Kirchholmi leping</a>, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile.</li> <li><a href="/wiki/1458" title="1458">1458</a> – Tartu piiskopkonnas anti vasallidele ulatuslikud privileegid läänide pärandamiseks ning sätestati nende osalemine piiskopkonna valitsemises, muuhulgas lepiti kokku ka pagenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta.</li> <li><a href="/wiki/1471" title="1471">1471</a> – reformimeelse ordumeistri <a href="/wiki/Johann_Wolthus_von_Herse" title="Johann Wolthus von Herse">Johann Wolthus von Herse</a> vangistamine. Seetõttu jäi ära Liivimaa Moskva-vastane liit Novgorodiga.</li> <li><a href="/wiki/1478" title="1478">1478</a> – <a href="/wiki/Novgorodi_vabariik" title="Novgorodi vabariik">Novgorodi vabariik</a> liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid seejärel vahetult Liivimaani.</li> <li><a href="/wiki/1480" title="1480">1480</a>–<a href="/wiki/1481" title="1481">1481</a> – <a href="/wiki/Liivimaa-Pihkva_s%C3%B5da_(1480%E2%80%931481)" title="Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)">Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)</a>. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos <a href="/wiki/Moskva_suurv%C3%BCrst" title="Moskva suurvürst">Moskva suurvürsti</a> abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. <ul><li><a href="/wiki/1481" title="1481">1481</a> – Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu.</li></ul></li> <li><a href="/wiki/1492" title="1492">1492</a> – Moskva ehitas Narva jõe idakaldale <a href="/wiki/Ivangorod" class="mw-redirect" title="Ivangorod">Ivangorodi</a> linnuse.</li> <li><a href="/wiki/1494" title="1494">1494</a>–<a href="/wiki/1535" title="1535">1535</a> – Liivi ordumeistriks oli <a href="/wiki/Wolter_von_Plettenberg" title="Wolter von Plettenberg">Wolter von Plettenberg</a>, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal.</li> <li><a href="/wiki/1494" title="1494">1494</a> – Moskva suurvürst sulges <a href="/wiki/Hansa" class="mw-redirect" title="Hansa">hansa</a> <a href="/wiki/Novgorodi_kaubakontor" class="mw-redirect" title="Novgorodi kaubakontor">Novgorodi kaubakontori</a>, Liivimaal hakati kartma sõda Moskvaga.</li> <li><a href="/wiki/1498" title="1498">1498</a> – Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu.</li> <li><a href="/wiki/1500" title="1500">1500</a> – sõlmiti W. von Plettenbergi, <a href="/wiki/Liivimaa_ordu" title="Liivimaa ordu">Liivimaa ordu</a> sõjaline liit <a href="/wiki/Poola_kuningas" title="Poola kuningas">Poola kuninga</a> ja <a href="/wiki/Leedu_suurv%C3%BCrst" title="Leedu suurvürst">Leedu suurvürsti</a> <a href="/wiki/Aleksander_(Poola_kuningas)" title="Aleksander (Poola kuningas)">Aleksanderi</a>, <a href="/wiki/Riia_peapiiskop" title="Riia peapiiskop">Riia peapiiskopi</a>, <a href="/wiki/Kuramaa_piiskop" title="Kuramaa piiskop">Kuramaa</a>, <a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop" title="Saare-Lääne piiskop">Saare-Lääne</a>, <a href="/wiki/Tallinna_piiskop" title="Tallinna piiskop">Tallinna</a> ja <a href="/wiki/Tartu_piiskop" title="Tartu piiskop">Tartu piiskopi</a> vahel <a href="/wiki/Moskva_v%C3%BCrstiriik" title="Moskva vürstiriik">Moskva vürstiriigi</a> vastu, millega osapooled kohustusid 10 aasta jooksul mitte sõlmima vastasega <a href="/w/index.php?title=Separaatrahu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Separaatrahu (pole veel kirjutatud)">separaatrahu</a>.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="16._sajand">16. sajand</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=17" title="Muuda alaosa "16. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=17" title="Muuda alaosa "16. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/16._sajand_Eestis" title="16. sajand Eestis">16. sajand Eestis</a></i>, <i>16. sajand</i></dd></dl> <ul><li><a href="/wiki/1501" title="1501">1501</a>–<a href="/wiki/1502" title="1502">1502</a> – <a href="/wiki/Liivimaa-Moskva_s%C3%B5da" title="Liivimaa-Moskva sõda">Liivimaa-Moskva sõda</a>. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale (<a href="/wiki/Opot%C5%A1ka" title="Opotška">Opotška</a> ja <a href="/wiki/Ostrov" title="Ostrov">Ostrovini</a>), kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/<a href="/wiki/1502" title="1502">1502</a> talvel oli taas ohvriterikas. <ul><li><a href="/wiki/1502" title="1502">1502</a>. aasta <a href="/wiki/13._september" title="13. september">13. september</a> – toimus <a href="/wiki/Smolino_lahing" title="Smolino lahing">Smolino lahing</a>, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga.</li></ul></li> <li><a href="/wiki/1503" title="1503">1503</a> – Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu.</li> <li><a href="/wiki/1508" title="1508">1508</a> – Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus</li> <li><a href="/wiki/1509" title="1509">1509</a> – sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati <a href="/wiki/1521" title="1521">1521</a>, <a href="/wiki/1531" title="1531">1531</a> ja <a href="/wiki/1551" title="1551">1551</a>.</li> <li><a href="/wiki/1521" title="1521">1521</a> – <a href="/wiki/Reformatsioon" title="Reformatsioon">reformatsioon</a> jõudis Liivimaale.</li> <li><a href="/wiki/1522" title="1522">1522</a> – maapäeval püüdsid piiskopid <a href="/wiki/Martin_Luther" title="Martin Luther">Lutheri</a> õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.</li> <li><a href="/wiki/1523" title="1523">1523</a> – reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse.</li> <li><a href="/wiki/1524" title="1524">1524</a> – Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja <a href="/wiki/Melchior_Hoffmann" title="Melchior Hoffmann">Melchior Hoffmann</a>.</li> <li><a href="/wiki/1525" title="1525">1525</a> – Tartus toimus <a href="/wiki/Pildir%C3%BC%C3%BCste" title="Pildirüüste">pildirüüste</a>. Trükiti esimene eestikeelne raamat, <a href="/wiki/Katekismus" title="Katekismus">katekismus</a>, mis pole aga säilinud. <a href="/wiki/Saksa_ordu" title="Saksa ordu">Saksa ordu</a> <a href="/wiki/Preisimaa" title="Preisimaa">Preisimaal</a> sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles.</li> <li>1525 – näljahäda Eestis</li> <li><a href="/wiki/1526" title="1526">1526</a> – ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri <a href="/wiki/Vasall" title="Vasall">vasalliks</a>.</li> <li><a href="/wiki/1530" title="1530">1530</a> – <a href="/wiki/Tallinna_raekoda" title="Tallinna raekoda">Tallinna raekoja</a> tuulelipuks pandi <a href="/wiki/Vana_Toomas" title="Vana Toomas">Vana Toomas</a>.</li> <li><a href="/wiki/1533" title="1533">1533</a> – esimene teade <a href="/wiki/Mustlased" title="Mustlased">mustlastest</a> Eestis.</li> <li><a href="/wiki/1535" title="1535">1535</a> – Tallinnas hukati mõisnik <a href="/wiki/Johann_von_%C3%9Cxk%C3%BCll" class="mw-redirect" title="Johann von Üxküll">Johann von Üxküll</a>, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti <a href="/wiki/Wanradt-Koelli_katekismus" class="mw-redirect" title="Wanradt-Koelli katekismus">Wanradt-Koelli katekismus</a>.</li> <li><a href="/wiki/1549" title="1549">1549</a> – suri Tallinna kooliõpilane <a href="/wiki/Hans_Susi" title="Hans Susi">Hans Susi</a>, kes alustas <a href="/wiki/Piibel" title="Piibel">Piibli</a> tõlkimist eesti keelde.</li> <li><a href="/wiki/1554" title="1554">1554</a> – Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis <a href="/wiki/Tartu_maks" title="Tartu maks">Tartu maksu</a> tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks.</li> <li><a href="/wiki/1556" title="1556">1556</a>–<a href="/wiki/1557" title="1557">1557</a> – <a href="/wiki/Koadjuutorivaenus" title="Koadjuutorivaenus">koadjuutorivaenus</a>.</li> <li><a href="/wiki/1557" title="1557">1557</a> – <a href="/wiki/Posvoli_rahu" class="mw-redirect" title="Posvoli rahu">Posvoli rahu</a>, mille järel Moskva süüdistas Liivimaad vaherahutingimuste rikkumises ja Tartu maksu maksmata jätmises.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Vene-Liivimaa_sõda,_Vana-Liivimaa_lõpp"><span id="Vene-Liivimaa_s.C3.B5da.2C_Vana-Liivimaa_l.C3.B5pp"></span>Vene-Liivimaa sõda, Vana-Liivimaa lõpp</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Vene-Liivimaa sõda, Vana-Liivimaa lõpp"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Vene-Liivimaa sõda, Vana-Liivimaa lõpp" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="/wiki/1558" title="1558">1558</a>–<a href="/wiki/1561" title="1561">1561</a> – <a href="/wiki/Vene-Liivi_s%C3%B5da" title="Vene-Liivi sõda">Vene-Liivi sõda</a>.</li> <li><a href="/wiki/1558" title="1558">1558</a> – jaanuari lõpul tungis Moskva sõjavägi <a href="/wiki/%C5%A0ig-Alei" title="Šig-Alei">Šig-Alei</a> juhtimisel Tartu piiskopkonda. Rüüsteretked toimusid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Viļaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Venelased jõudsid ka Järvamaale, laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa ja Jõhvi külad. Seejärel korraldasid liivimaalased vasturetki Narva jõe idakaldale ja Pihkvamaale.</li> <li>1558, <a href="/wiki/11._mai" title="11. mai">11. mai</a> – venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva.</li> <li>1558 suvi – uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, <a href="/wiki/18._juuli" title="18. juuli">18. juulil</a> Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla.</li> <li><a href="/wiki/1559" title="1559">1559</a> – aasta alguses toimusid venelaste rüüsteretked Aluliina ja Viļaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis veel enne vaherahu lõppu Tartut ja teisi valdusi tagasi vallutada, kuid edutult.</li> <li>1559 – <a href="/wiki/Taani_kuningas" title="Taani kuningas">Taani kuningas</a> <a href="/wiki/Frederik_II" title="Frederik II">Frederik II</a> ostis <a href="/wiki/Saare-L%C3%A4%C3%A4ne_piiskop" title="Saare-Lääne piiskop">Saare-Lääne piiskopilt</a> <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti" title="Lääne-Eesti">Lääne-Eesti</a> ja saared (<a href="/wiki/Saaremaa" title="Saaremaa">Saaremaa</a> ja <a href="/wiki/Hiiumaa" title="Hiiumaa">Hiiumaa</a>).</li> <li><a href="/wiki/1560" title="1560">1560</a> – venelaste rüüstasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrust. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke <a href="/wiki/Viljandi" title="Viljandi">Viljandi</a> vastu. <a href="/wiki/2._august" title="2. august">2. augustil</a> sai ordu <a href="/wiki/H%C3%A4rgm%C3%A4e_lahing" title="Härgmäe lahing">Härgmäe lahingus</a> lüüa. Viljandi langes <a href="/wiki/20._august" title="20. august">20. augustil</a>, <a href="/wiki/Paide" title="Paide">Paidet</a> aga ei suudetud vallutada.</li> <li><a href="/wiki/1561" title="1561">1561</a> – Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. <ul><li><a href="/wiki/4._juuni" title="4. juuni">4. juuni</a> Harjumaa ja Virumaa vasallid andsid end Rootsi kaitse alla</li> <li><a href="/wiki/6._juuni" title="6. juuni">6. juuni</a> Tallinn andis end Rootsi kaitse alla</li> <li><a href="/wiki/28._november" title="28. november">28. november</a> <a href="/wiki/Vilniuse_pakt" class="mw-redirect" title="Vilniuse pakt">Vilniuse pakt</a> (pacta subiectionis) – Liivimaa ordu ja Riia piiskop andsid end Poola kaitse alla</li></ul></li> <li><a href="/wiki/1562" title="1562">1562</a>. aasta <a href="/wiki/3._m%C3%A4rts" title="3. märts">3. märts</a> – lõppes <a href="/wiki/Vana-Liivimaa" title="Vana-Liivimaa">Vana-Liivimaa</a> eksistents. <a href="/wiki/Gotthard_Kettler" title="Gotthard Kettler">Gotthard Kettler</a> loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades <a href="/wiki/Kuramaa_ja_Zemgale_Hertsogiriik" class="mw-redirect" title="Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik">Kuramaa ja Zemgale hertsogina</a> Poola vasalliks.</li> <li><a href="/wiki/1563" title="1563">1563</a> – suri Riia peapiiskop <a href="/wiki/Wilhelm_von_Hohenzollern" title="Wilhelm von Hohenzollern">Wilhelm von Hohenzollern</a>, <a href="/wiki/1566" title="1566">1566</a>. aastal likvideeriti lõplikult ka <a href="/wiki/Riia_peapiiskopkond" title="Riia peapiiskopkond">Riia peapiiskopkond</a>.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Vaata_ka">Vaata ka</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Vaata ka"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Vaata ka" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="/wiki/Eesti_muinasaeg" class="mw-redirect" title="Eesti muinasaeg">Eesti muinasaeg</a></li> <li><a href="/wiki/Eesti_varauusaeg" title="Eesti varauusaeg">Eesti varauusaeg</a>: <a href="/wiki/Rootsi_aeg" title="Rootsi aeg">Rootsi aeg</a>, <a href="/wiki/Poola_aeg" title="Poola aeg">Poola aeg</a>, <a href="/wiki/Taani_aeg" class="mw-redirect" title="Taani aeg">Taani aeg</a></li> <li><a href="/wiki/Eesti_uusaeg" title="Eesti uusaeg">Eesti uusaeg</a></li> <li><a href="/wiki/Eesti_ajalugu" title="Eesti ajalugu">Eesti ajalugu</a></li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Viited">Viited</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=20" title="Muuda alaosa "Viited"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=20" title="Muuda alaosa "Viited" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="reflist" style="list-style-type: decimal;"> <div class="mw-references-wrap"><ol class="references"> <li id="cite_note-q810u-1"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-q810u_1-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a href="/wiki/P%C3%A4rtel_Piirim%C3%A4e" title="Pärtel Piirimäe">Pärtel Piirimäe</a>, Maaisandad, seisused ja maapäev: Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494–1535). Magistritöö. Tartu, <a href="/wiki/1998" title="1998">1998</a>, lk 102 ja 108.</span> </li> <li id="cite_note-dkvlb-2"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-dkvlb_2-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg, 2012, lk 181.</span> </li> <li id="cite_note-oJ4p3-3"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-oJ4p3_3-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Eesti ajalugu II, 2012, lk 125–126.</span> </li> <li id="cite_note-RzKY6-4"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-RzKY6_4-0">4,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-RzKY6_4-1">4,1</a></sup></span> <span class="reference-text">Eesti ajalugu II, 2012, lk 126.</span> </li> <li id="cite_note-U2KKo-5"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-U2KKo_5-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Eesti ajalugu II, 2012, lk 126–127</span> </li> <li id="cite_note-kJd4t-6"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-kJd4t_6-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Mõiste kohta lähemalt: <a href="/wiki/Paul_Johansen" title="Paul Johansen">Paul Johansen</a> ja <a href="/wiki/Heinz_von_zur_M%C3%BChlen" title="Heinz von zur Mühlen">Heinz von zur Mühlen</a>. <i>Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval</i>. Köln; Wien: Böhlau, <a href="/wiki/1973" title="1973">1973</a> ja <a href="/w/index.php?title=Wilhelm_Lenz_noorem&action=edit&redlink=1" class="new" title="Wilhelm Lenz noorem (pole veel kirjutatud)">Wilhelm Lenz noorem</a>. Das Begriff <i>undeutsch</i> in Baltische Geschichtsschreibung. In: <i>Aus der Gechichte Alt-Livlands</i>. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. München, <a href="/wiki/2004" title="2004">2004</a>.</span> </li> <li id="cite_note-IYAdK-7"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-IYAdK_7-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Stefan Riedel, <a rel="nofollow" class="external text" href="http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1200711/">Plague: from natural disease to bioterrorism</a>, Proc (Bayl Univ Med Cent). aprill 2005 ; 18(2): 116–124, PMCID: PMC1200711, veebiversioon (vaadatud 9.07.2015)<small>(<i>inglise keeles</i>)</small></span> </li> <li id="cite_note-8"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-8">↑</a></span> <span class="reference-text"><a href="/wiki/J%C3%BCri_Kivim%C3%A4e" title="Jüri Kivimäe">Jüri Kivimäe</a>, <a rel="nofollow" class="external text" href="https://tuna.ra.ee/ratsanik-tuhkrul-hobusel-markmeid-ja-motteid-katkust-ammumuistsel-ajal-lk-2-9/">Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal</a>, Tuna 2 / 2020, lk 2–9</span> </li> </ol></div></div> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kirjandus">Kirjandus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=21" title="Muuda alaosa "Kirjandus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=21" title="Muuda alaosa "Kirjandus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Allikaid">Allikaid</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=22" title="Muuda alaosa "Allikaid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=22" title="Muuda alaosa "Allikaid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><i><a href="/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika" title="Henriku Liivimaa kroonika">Henriku Liivimaa kroonika</a> = Heinrici chronicon Livoniae</i>. Tallinn: Eesti Raamat, <a href="/wiki/1982" title="1982">1982</a>. Ladinakeelse osata ka: <a href="/wiki/1993" title="1993">1993</a>, <a href="/wiki/2005" title="2005">2005</a>.</li> <li><i>Liivimaa vanem riimkroonika</i>. Tallinn: Argo, <a href="/wiki/2003" title="2003">2003</a>.</li> <li><a href="/wiki/Bartholom%C3%A4us_Hoeneke" title="Bartholomäus Hoeneke">Bartholomäus Hoeneke</a>. <i>Liivimaa noorem riimkroonika</i>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, <a href="/wiki/1960" title="1960">1960</a>.</li> <li><a href="/wiki/Balthasar_Russow" title="Balthasar Russow">Balthasar Russow</a>. <i>Liivimaa kroonika</i>. Tallinn: Hotger, <a href="/wiki/1993" title="1993">1993</a>.</li> <li><a href="/wiki/Johann_Renner" title="Johann Renner">Johann Renner</a>. <i>Liivimaa ajalugu 1556–1561</i>. Tallinn: Olion, <a href="/wiki/1995" title="1995">1995</a> ja <a href="/wiki/2006" title="2006">2006</a>.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kogumikke">Kogumikke</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=23" title="Muuda alaosa "Kogumikke"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=23" title="Muuda alaosa "Kogumikke" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><i>Eesti NSV ajaloo lugemik. 1. kd, Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi keskpaigani</i>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, <a href="/wiki/1960" title="1960">1960</a>.</li> <li><a href="/wiki/Hans_Kruus" title="Hans Kruus">Hans Kruus</a>. <i>Eesti ajaloo lugemik. I, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani</i>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, <a href="/wiki/1924" title="1924">1924</a>.</li> <li><a rel="nofollow" class="external text" href="http://publ.lib.ru/ARCHIVES/__Raritetnye_knigi/Barsukov_A_Russkie_akty_Reveljskogo_gorodskogo_arhiva_1894.pdf">Русские акты Ревельского городского архива (1397–1689 гг.)</a>, Под редакцией члена комиссии Александра Барсукова. С.-Петербург: Археографическая комиссия, 1894 (С.-Петербург)</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Üldkäsitlusi"><span id=".C3.9Cldk.C3.A4sitlusi"></span>Üldkäsitlusi</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=24" title="Muuda alaosa "Üldkäsitlusi"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=24" title="Muuda alaosa "Üldkäsitlusi" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><i>Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg</i>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, <a href="/wiki/1937" title="1937">1937</a>.</li> <li><i>Eesti rahva ajalugu. 2, Taani- ja orduaeg, mõisad ja teoorjus</i>. Tallinn: JK, <a href="/wiki/1996" title="1996">1996</a>.</li> <li><i>Eesti rahva ajalugu. 3, Vana Liivimaa Eesti riikkondliku lahustumise ajastul</i>. Tallinn: JK, <a href="/wiki/1997" title="1997">1997</a>.</li> <li><i>Eesti talurahva ajalugu. 1. köide</i>. Tallinn: Olion, <a href="/wiki/1992" title="1992">1992</a>.</li> <li><i>Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg</i>. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, <a href="/wiki/2012" title="2012">2012</a>.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Välislingid"><span id="V.C3.A4lislingid"></span>Välislingid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&veaction=edit&section=25" title="Muuda alaosa "Välislingid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&action=edit&section=25" title="Muuda alaosa "Välislingid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6724296">.mw-parser-output table.side-box{margin:4px 0;border:1px solid #aaa;font-size:88%;line-height:1.25em;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output th.side-box-text,.mw-parser-output td.side-box-text{border:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%}.mw-parser-output td.side-box-image{border:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center}.mw-parser-output td.side-box-imageright{border:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center}body.skin-minerva .mw-parser-output table.side-box a>img{max-width:none!important}@media(min-width:720px){.mw-parser-output table.side-box{width:238px}.mw-parser-output table.side-box-right{clear:right;float:right;margin-left:1em}.mw-parser-output table.side-box-left{margin-right:1em;border-collapse:collapse}}</style><table role="presentation" class="side-box side-box-right plainlinks sistersitebox"> <tbody><tr> <td class="side-box-image"><span class="noviewer" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Commons-logo.svg" class="mw-file-description"><img alt="" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/30px-Commons-logo.svg.png" decoding="async" width="30" height="40" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/45px-Commons-logo.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/59px-Commons-logo.svg.png 2x" data-file-width="1024" data-file-height="1376" /></a></span></td> <td class="side-box-text">Pildid, videod ja helifailid Commonsis: <b><a class="external text" href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Middle_Ages_in_Estonia?uselang=et">Eesti keskaeg</a></b></td></tr></tbody></table> <table class="wikitable" style="margin: 0.5em auto; clear: both; font-size:95%; text-align:center"> <tbody><tr style="text-align: center;"> <td width="30%">Eelnev<br /><b><a href="/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus" title="Eestlaste muistne vabadusvõitlus">Eestlaste muistne vabadusvõitlus</a></b> </td> <td width="40%"><b>Eesti keskaeg</b><br /><a href="/wiki/13._sajand" title="13. sajand">13.</a>–<a href="/wiki/16._sajand" title="16. sajand">16. sajand</a> </td> <td width="30%">Järgnev<br /><b><a href="/wiki/Eesti_varauusaeg" title="Eesti varauusaeg">Eesti varauusaeg</a></b> </td></tr></tbody></table>    </div><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&oldid=6756150">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&oldid=6756150</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooria</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Eesti_keskaeg" title="Kategooria:Eesti keskaeg">Eesti keskaeg</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 21:17, 5. november 2024.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_keskaeg&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-6b7f745dd4-bmlwf","wgBackendResponseTime":206,"wgPageParseReport":{"limitreport":{"cputime":"0.196","walltime":"0.290","ppvisitednodes":{"value":1306,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":3583,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":748,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":11,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":0,"limit":20},"unstrip-size":{"value":4952,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":1,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 72.745 1 -total"," 67.51% 49.108 1 Mall:Commonskat"," 62.25% 45.281 1 Mall:Commons"," 59.94% 43.601 1 Mall:Sõsarprojekt"," 57.41% 41.764 1 Mall:Äärekast"," 12.45% 9.056 1 Mall:Viited"," 4.93% 3.589 10 Mall:Vaata"," 3.31% 2.408 1 Mall:Algus"," 2.75% 2.001 1 Mall:Eelnev-järgnev"," 2.60% 1.888 1 Mall:Lõpp"]},"scribunto":{"limitreport-timeusage":{"value":"0.018","limit":"10.000"},"limitreport-memusage":{"value":634269,"limit":52428800}},"cachereport":{"origin":"mw-web.eqiad.main-59856bd7d8-f579h","timestamp":"20241119190434","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> <script type="application/ld+json">{"@context":"https:\/\/schema.org","@type":"Article","name":"Eesti keskaeg","url":"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Eesti_keskaeg","sameAs":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q15075617","mainEntity":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q15075617","author":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaast\u00f6\u00f6lised"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https:\/\/www.wikimedia.org\/static\/images\/wmf-hor-googpub.png"}},"datePublished":"2005-12-23T01:28:52Z","dateModified":"2024-11-05T19:17:06Z","image":"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/0\/0c\/Europe_in_1328.png"}</script> </body> </html>