CINXE.COM

<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>Kreeka ajalugu – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"5d385cb7-a0aa-4d35-b178-a3baa1f49ecc","wgCanonicalNamespace":"","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":0,"wgPageName":"Kreeka_ajalugu","wgTitle":"Kreeka ajalugu","wgCurRevisionId":6500423,"wgRevisionId":6500423,"wgArticleId":418684,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["Kreeka ajalugu"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"Kreeka_ajalugu","wgRelevantArticleId":418684,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia","wgCiteReferencePreviewsActive":true,"wgMediaViewerOnClick":true,"wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{ "pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":50000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgWikibaseItemId":"Q7794","wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"],"GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={"ext.globalCssJs.user.styles":"ready","site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user":"ready","user":"ready","user.options":"loading","ext.cite.styles":"ready", "skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","jquery.makeCollapsible.styles":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["ext.cite.ux-enhancements","mediawiki.page.media","site","mediawiki.page.ready","jquery.makeCollapsible","mediawiki.toc","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp","ext.gadget.OpenStreetMap","ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface","ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.cx.uls.quick.actions","wikibase.client.vector-2022", "ext.checkUser.clientHints","ext.growthExperiments.SuggestedEditSession","wikibase.sidebar.tracking","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.cite.styles%7Cext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cjquery.makeCollapsible.styles%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.5"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/1200px-Greece_in_European_Union.svg.png"> <meta property="og:image:width" content="1200"> <meta property="og:image:height" content="1026"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/800px-Greece_in_European_Union.svg.png"> <meta property="og:image:width" content="800"> <meta property="og:image:height" content="684"> <meta property="og:image" content="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/640px-Greece_in_European_Union.svg.png"> <meta property="og:image:width" content="640"> <meta property="og:image:height" content="547"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="Kreeka ajalugu – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/Kreeka_ajalugu"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_ajalugu"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-0 ns-subject mw-editable page-Kreeka_ajalugu rootpage-Kreeka_ajalugu skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=Kreeka+ajalugu"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=Kreeka_ajalugu&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Kreeka+ajalugu" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Kreeka+ajalugu" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Kreeka+ajalugu" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Kreeka+ajalugu" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav id="mw-panel-toc" aria-label="Sisukord" data-event-name="ui.sidebar-toc" class="mw-table-of-contents-container vector-toc-landmark"> <div id="vector-toc-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-toc" class="vector-toc vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-toc-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="toc-pinned" data-pinnable-element-id="vector-toc" > <h2 class="vector-pinnable-header-label">Sisukord</h2> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.unpin">peida</button> </div> <ul class="vector-toc-contents" id="mw-panel-toc-list"> <li id="toc-mw-content-text" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1"> <a href="#" class="vector-toc-link"> <div class="vector-toc-text">Algus</div> </a> </li> <li id="toc-Looduslikud_tingimused" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Looduslikud_tingimused"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1</span> <span>Looduslikud tingimused</span> </div> </a> <ul id="toc-Looduslikud_tingimused-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Varaseimast_asustusest_kuni_3._sajandini_eKr" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Varaseimast_asustusest_kuni_3._sajandini_eKr"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2</span> <span>Varaseimast asustusest kuni 3. sajandini eKr</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Varaseimast_asustusest_kuni_3._sajandini_eKr-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Varaseimast asustusest kuni 3. sajandini eKr"</span> </button> <ul id="toc-Varaseimast_asustusest_kuni_3._sajandini_eKr-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Esiaeg" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Esiaeg"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.1</span> <span>Esiaeg</span> </div> </a> <ul id="toc-Esiaeg-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vana-Kreeka" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Vana-Kreeka"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.2</span> <span>Vana-Kreeka</span> </div> </a> <ul id="toc-Vana-Kreeka-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vana-Makedoonia" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Vana-Makedoonia"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.3</span> <span>Vana-Makedoonia</span> </div> </a> <ul id="toc-Vana-Makedoonia-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Hellenistlik_ajajärk_(323_eKr_–_2._sajand_eKr)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Hellenistlik_ajajärk_(323_eKr_–_2._sajand_eKr)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.4</span> <span>Hellenistlik ajajärk (323 eKr – 2. sajand eKr)</span> </div> </a> <ul id="toc-Hellenistlik_ajajärk_(323_eKr_–_2._sajand_eKr)-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Kreeka_riigid_ja_linnade_liidud" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka_riigid_ja_linnade_liidud"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.4.1</span> <span>Kreeka riigid ja linnade liidud</span> </div> </a> <ul id="toc-Kreeka_riigid_ja_linnade_liidud-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Rooma-Makedoonia_sõjad" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-3"> <a class="vector-toc-link" href="#Rooma-Makedoonia_sõjad"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.4.2</span> <span>Rooma-Makedoonia sõjad</span> </div> </a> <ul id="toc-Rooma-Makedoonia_sõjad-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Rooma_ajajärk_(2._sajand_eKr_–_4._sajand_pKr)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Rooma_ajajärk_(2._sajand_eKr_–_4._sajand_pKr)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3</span> <span>Rooma ajajärk (2. sajand eKr – 4. sajand pKr)</span> </div> </a> <ul id="toc-Rooma_ajajärk_(2._sajand_eKr_–_4._sajand_pKr)-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Keskaeg_(4._sajand_–_1453)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Keskaeg_(4._sajand_–_1453)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4</span> <span>Keskaeg (4. sajand – 1453)</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Keskaeg_(4._sajand_–_1453)-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Keskaeg (4. sajand – 1453)"</span> </button> <ul id="toc-Keskaeg_(4._sajand_–_1453)-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Ida-Rooma,_Bütsantsi_keisririik" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Ida-Rooma,_Bütsantsi_keisririik"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.1</span> <span>Ida-Rooma, Bütsantsi keisririik</span> </div> </a> <ul id="toc-Ida-Rooma,_Bütsantsi_keisririik-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Ristisõjad" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Ristisõjad"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.2</span> <span>Ristisõjad</span> </div> </a> <ul id="toc-Ristisõjad-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Frankokraatia" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Frankokraatia"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.3</span> <span>Frankokraatia</span> </div> </a> <ul id="toc-Frankokraatia-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Peloponnesose_riigid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Peloponnesose_riigid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.4</span> <span>Peloponnesose riigid</span> </div> </a> <ul id="toc-Peloponnesose_riigid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Riigid_Balkanil" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Riigid_Balkanil"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.5</span> <span>Riigid Balkanil</span> </div> </a> <ul id="toc-Riigid_Balkanil-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Osmanite_riik" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Osmanite_riik"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4.6</span> <span>Osmanite riik</span> </div> </a> <ul id="toc-Osmanite_riik-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Kreeka_Osmanite_riigi_osana_(15._sajand_–_1821)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka_Osmanite_riigi_osana_(15._sajand_–_1821)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">5</span> <span>Kreeka Osmanite riigi osana (15. sajand – 1821)</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Kreeka_Osmanite_riigi_osana_(15._sajand_–_1821)-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Kreeka Osmanite riigi osana (15. sajand – 1821)"</span> </button> <ul id="toc-Kreeka_Osmanite_riigi_osana_(15._sajand_–_1821)-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Joonia_saared" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Joonia_saared"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">5.1</span> <span>Joonia saared</span> </div> </a> <ul id="toc-Joonia_saared-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Kreeka_iseseisvussõda_(1821–1832)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka_iseseisvussõda_(1821–1832)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">6</span> <span>Kreeka iseseisvussõda (1821–1832)</span> </div> </a> <ul id="toc-Kreeka_iseseisvussõda_(1821–1832)-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-19._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#19._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">7</span> <span>19. sajand</span> </div> </a> <ul id="toc-19._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-20._sajand" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#20._sajand"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8</span> <span>20. sajand</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-20._sajand-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "20. sajand"</span> </button> <ul id="toc-20._sajand-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Kreeka-Türgi_sõda_(1919–1922)" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka-Türgi_sõda_(1919–1922)"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.1</span> <span>Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)</span> </div> </a> <ul id="toc-Kreeka-Türgi_sõda_(1919–1922)-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Teine_Kreeka_Vabariik" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Teine_Kreeka_Vabariik"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.2</span> <span>Teine Kreeka Vabariik</span> </div> </a> <ul id="toc-Teine_Kreeka_Vabariik-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kreeka_Teises_maailmasõjas" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka_Teises_maailmasõjas"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.3</span> <span>Kreeka Teises maailmasõjas</span> </div> </a> <ul id="toc-Kreeka_Teises_maailmasõjas-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kreeka_kodusõda" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kreeka_kodusõda"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.4</span> <span>Kreeka kodusõda</span> </div> </a> <ul id="toc-Kreeka_kodusõda-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kolonelide_diktatuur" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kolonelide_diktatuur"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">8.5</span> <span>Kolonelide diktatuur</span> </div> </a> <ul id="toc-Kolonelide_diktatuur-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Viited" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Viited"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">9</span> <span>Viited</span> </div> </a> <ul id="toc-Viited-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </div> </div> </nav> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <nav aria-label="Sisukord" class="vector-toc-landmark"> <div id="vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown vector-page-titlebar-toc vector-button-flush-left" > <input type="checkbox" id="vector-page-titlebar-toc-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Lülita sisukord ümber" > <label id="vector-page-titlebar-toc-label" for="vector-page-titlebar-toc-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-listBullet mw-ui-icon-wikimedia-listBullet"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lülita sisukord ümber</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-titlebar-toc-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-main">Kreeka ajalugu</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="Mine teises keeles artiklisse. Saadaval 67 keeles" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-67" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">67 keelt</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="interlanguage-link interwiki-ar mw-list-item"><a href="https://ar.wikipedia.org/wiki/%D8%AA%D8%A7%D8%B1%D9%8A%D8%AE_%D8%A7%D9%84%D9%8A%D9%88%D9%86%D8%A7%D9%86" title="تاريخ اليونان – araabia" lang="ar" hreflang="ar" data-title="تاريخ اليونان" data-language-autonym="العربية" data-language-local-name="araabia" class="interlanguage-link-target"><span>العربية</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ast mw-list-item"><a href="https://ast.wikipedia.org/wiki/Historia_de_Grecia" title="Historia de Grecia – astuuria" lang="ast" hreflang="ast" data-title="Historia de Grecia" data-language-autonym="Asturianu" data-language-local-name="astuuria" class="interlanguage-link-target"><span>Asturianu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-id mw-list-item"><a href="https://id.wikipedia.org/wiki/Sejarah_Yunani" title="Sejarah Yunani – indoneesia" lang="id" hreflang="id" data-title="Sejarah Yunani" data-language-autonym="Bahasa Indonesia" data-language-local-name="indoneesia" class="interlanguage-link-target"><span>Bahasa Indonesia</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ms mw-list-item"><a href="https://ms.wikipedia.org/wiki/Sejarah_Yunani" title="Sejarah Yunani – malai" lang="ms" hreflang="ms" data-title="Sejarah Yunani" data-language-autonym="Bahasa Melayu" data-language-local-name="malai" class="interlanguage-link-target"><span>Bahasa Melayu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-bn mw-list-item"><a href="https://bn.wikipedia.org/wiki/%E0%A6%97%E0%A7%8D%E0%A6%B0%E0%A6%BF%E0%A6%B8%E0%A7%87%E0%A6%B0_%E0%A6%87%E0%A6%A4%E0%A6%BF%E0%A6%B9%E0%A6%BE%E0%A6%B8" title="গ্রিসের ইতিহাস – bengali" lang="bn" hreflang="bn" data-title="গ্রিসের ইতিহাস" data-language-autonym="বাংলা" data-language-local-name="bengali" class="interlanguage-link-target"><span>বাংলা</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ba mw-list-item"><a href="https://ba.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%86%D0%B8%D1%8F_%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%B8%D1%85%D1%8B" title="Греция тарихы – baškiiri" lang="ba" hreflang="ba" data-title="Греция тарихы" data-language-autonym="Башҡортса" data-language-local-name="baškiiri" class="interlanguage-link-target"><span>Башҡортса</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-be mw-list-item"><a href="https://be.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%96%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D1%8B%D1%8F_%D0%93%D1%80%D1%8D%D1%86%D1%8B%D1%96" title="Гісторыя Грэцыі – valgevene" lang="be" hreflang="be" data-title="Гісторыя Грэцыі" data-language-autonym="Беларуская" data-language-local-name="valgevene" class="interlanguage-link-target"><span>Беларуская</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-bs mw-list-item"><a href="https://bs.wikipedia.org/wiki/Historija_Gr%C4%8Dke" title="Historija Grčke – bosnia" lang="bs" hreflang="bs" data-title="Historija Grčke" data-language-autonym="Bosanski" data-language-local-name="bosnia" class="interlanguage-link-target"><span>Bosanski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-bg mw-list-item"><a href="https://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%BD%D0%B0_%D0%93%D1%8A%D1%80%D1%86%D0%B8%D1%8F" title="История на Гърция – bulgaaria" lang="bg" hreflang="bg" data-title="История на Гърция" data-language-autonym="Български" data-language-local-name="bulgaaria" class="interlanguage-link-target"><span>Български</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ca mw-list-item"><a href="https://ca.wikipedia.org/wiki/Hist%C3%B2ria_de_Gr%C3%A8cia" title="Història de Grècia – katalaani" lang="ca" hreflang="ca" data-title="Història de Grècia" data-language-autonym="Català" data-language-local-name="katalaani" class="interlanguage-link-target"><span>Català</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-cs mw-list-item"><a href="https://cs.wikipedia.org/wiki/D%C4%9Bjiny_%C5%98ecka" title="Dějiny Řecka – tšehhi" lang="cs" hreflang="cs" data-title="Dějiny Řecka" data-language-autonym="Čeština" data-language-local-name="tšehhi" class="interlanguage-link-target"><span>Čeština</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-cy mw-list-item"><a href="https://cy.wikipedia.org/wiki/Hanes_Gwlad_Groeg" title="Hanes Gwlad Groeg – kõmri" lang="cy" hreflang="cy" data-title="Hanes Gwlad Groeg" data-language-autonym="Cymraeg" data-language-local-name="kõmri" class="interlanguage-link-target"><span>Cymraeg</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-da mw-list-item"><a href="https://da.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%A6kenlands_historie" title="Grækenlands historie – taani" lang="da" hreflang="da" data-title="Grækenlands historie" data-language-autonym="Dansk" data-language-local-name="taani" class="interlanguage-link-target"><span>Dansk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-de mw-list-item"><a href="https://de.wikipedia.org/wiki/Geschichte_Griechenlands" title="Geschichte Griechenlands – saksa" lang="de" hreflang="de" data-title="Geschichte Griechenlands" data-language-autonym="Deutsch" data-language-local-name="saksa" class="interlanguage-link-target"><span>Deutsch</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-el mw-list-item"><a href="https://el.wikipedia.org/wiki/%CE%95%CE%BB%CE%BB%CE%B7%CE%BD%CE%B9%CE%BA%CE%AE_%CE%B9%CF%83%CF%84%CE%BF%CF%81%CE%AF%CE%B1" title="Ελληνική ιστορία – kreeka" lang="el" hreflang="el" data-title="Ελληνική ιστορία" data-language-autonym="Ελληνικά" data-language-local-name="kreeka" class="interlanguage-link-target"><span>Ελληνικά</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-en mw-list-item"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Greece" title="History of Greece – inglise" lang="en" hreflang="en" data-title="History of Greece" data-language-autonym="English" data-language-local-name="inglise" class="interlanguage-link-target"><span>English</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-es mw-list-item"><a href="https://es.wikipedia.org/wiki/Historia_de_Grecia" title="Historia de Grecia – hispaania" lang="es" hreflang="es" data-title="Historia de Grecia" data-language-autonym="Español" data-language-local-name="hispaania" class="interlanguage-link-target"><span>Español</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eo mw-list-item"><a href="https://eo.wikipedia.org/wiki/Historio_de_Grekio" title="Historio de Grekio – esperanto" lang="eo" hreflang="eo" data-title="Historio de Grekio" data-language-autonym="Esperanto" data-language-local-name="esperanto" class="interlanguage-link-target"><span>Esperanto</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eu mw-list-item"><a href="https://eu.wikipedia.org/wiki/Greziako_historia" title="Greziako historia – baski" lang="eu" hreflang="eu" data-title="Greziako historia" data-language-autonym="Euskara" data-language-local-name="baski" class="interlanguage-link-target"><span>Euskara</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fa mw-list-item"><a href="https://fa.wikipedia.org/wiki/%D8%AA%D8%A7%D8%B1%DB%8C%D8%AE_%DB%8C%D9%88%D9%86%D8%A7%D9%86" title="تاریخ یونان – pärsia" lang="fa" hreflang="fa" data-title="تاریخ یونان" data-language-autonym="فارسی" data-language-local-name="pärsia" class="interlanguage-link-target"><span>فارسی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fr mw-list-item"><a href="https://fr.wikipedia.org/wiki/Histoire_de_la_Gr%C3%A8ce" title="Histoire de la Grèce – prantsuse" lang="fr" hreflang="fr" data-title="Histoire de la Grèce" data-language-autonym="Français" data-language-local-name="prantsuse" class="interlanguage-link-target"><span>Français</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-gl mw-list-item"><a href="https://gl.wikipedia.org/wiki/Historia_de_Grecia" title="Historia de Grecia – galeegi" lang="gl" hreflang="gl" data-title="Historia de Grecia" data-language-autonym="Galego" data-language-local-name="galeegi" class="interlanguage-link-target"><span>Galego</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ko mw-list-item"><a href="https://ko.wikipedia.org/wiki/%EA%B7%B8%EB%A6%AC%EC%8A%A4%EC%9D%98_%EC%97%AD%EC%82%AC" title="그리스의 역사 – korea" lang="ko" hreflang="ko" data-title="그리스의 역사" data-language-autonym="한국어" data-language-local-name="korea" class="interlanguage-link-target"><span>한국어</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hy mw-list-item"><a href="https://hy.wikipedia.org/wiki/%D5%80%D5%B8%D6%82%D5%B6%D5%A1%D5%BD%D5%BF%D5%A1%D5%B6%D5%AB_%D5%BA%D5%A1%D5%BF%D5%B4%D5%B8%D6%82%D5%A9%D5%B5%D5%B8%D6%82%D5%B6" title="Հունաստանի պատմություն – armeenia" lang="hy" hreflang="hy" data-title="Հունաստանի պատմություն" data-language-autonym="Հայերեն" data-language-local-name="armeenia" class="interlanguage-link-target"><span>Հայերեն</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hi mw-list-item"><a href="https://hi.wikipedia.org/wiki/%E0%A4%AF%E0%A5%82%E0%A4%A8%E0%A4%BE%E0%A4%A8_%E0%A4%95%E0%A4%BE_%E0%A4%87%E0%A4%A4%E0%A4%BF%E0%A4%B9%E0%A4%BE%E0%A4%B8" title="यूनान का इतिहास – hindi" lang="hi" hreflang="hi" data-title="यूनान का इतिहास" data-language-autonym="हिन्दी" data-language-local-name="hindi" class="interlanguage-link-target"><span>हिन्दी</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hr mw-list-item"><a href="https://hr.wikipedia.org/wiki/Povijest_Gr%C4%8Dke" title="Povijest Grčke – horvaadi" lang="hr" hreflang="hr" data-title="Povijest Grčke" data-language-autonym="Hrvatski" data-language-local-name="horvaadi" class="interlanguage-link-target"><span>Hrvatski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-io mw-list-item"><a href="https://io.wikipedia.org/wiki/Historio_di_Grekia" title="Historio di Grekia – ido" lang="io" hreflang="io" data-title="Historio di Grekia" data-language-autonym="Ido" data-language-local-name="ido" class="interlanguage-link-target"><span>Ido</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ia mw-list-item"><a href="https://ia.wikipedia.org/wiki/Historia_de_Grecia" title="Historia de Grecia – interlingua" lang="ia" hreflang="ia" data-title="Historia de Grecia" data-language-autonym="Interlingua" data-language-local-name="interlingua" class="interlanguage-link-target"><span>Interlingua</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-it mw-list-item"><a href="https://it.wikipedia.org/wiki/Storia_della_Grecia" title="Storia della Grecia – itaalia" lang="it" hreflang="it" data-title="Storia della Grecia" data-language-autonym="Italiano" data-language-local-name="itaalia" class="interlanguage-link-target"><span>Italiano</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-he mw-list-item"><a href="https://he.wikipedia.org/wiki/%D7%94%D7%99%D7%A1%D7%98%D7%95%D7%A8%D7%99%D7%94_%D7%A9%D7%9C_%D7%99%D7%95%D7%95%D7%9F" title="היסטוריה של יוון – heebrea" lang="he" hreflang="he" data-title="היסטוריה של יוון" data-language-autonym="עברית" data-language-local-name="heebrea" class="interlanguage-link-target"><span>עברית</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ka mw-list-item"><a href="https://ka.wikipedia.org/wiki/%E1%83%A1%E1%83%90%E1%83%91%E1%83%94%E1%83%A0%E1%83%AB%E1%83%9C%E1%83%94%E1%83%97%E1%83%98%E1%83%A1_%E1%83%98%E1%83%A1%E1%83%A2%E1%83%9D%E1%83%A0%E1%83%98%E1%83%90" title="საბერძნეთის ისტორია – gruusia" lang="ka" hreflang="ka" data-title="საბერძნეთის ისტორია" data-language-autonym="ქართული" data-language-local-name="gruusia" class="interlanguage-link-target"><span>ქართული</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sw mw-list-item"><a href="https://sw.wikipedia.org/wiki/Historia_ya_Ugiriki" title="Historia ya Ugiriki – suahiili" lang="sw" hreflang="sw" data-title="Historia ya Ugiriki" data-language-autonym="Kiswahili" data-language-local-name="suahiili" class="interlanguage-link-target"><span>Kiswahili</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-la mw-list-item"><a href="https://la.wikipedia.org/wiki/Historia_Graeca" title="Historia Graeca – ladina" lang="la" hreflang="la" data-title="Historia Graeca" data-language-autonym="Latina" data-language-local-name="ladina" class="interlanguage-link-target"><span>Latina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lv mw-list-item"><a href="https://lv.wikipedia.org/wiki/Grie%C4%B7ijas_v%C4%93sture" title="Grieķijas vēsture – läti" lang="lv" hreflang="lv" data-title="Grieķijas vēsture" data-language-autonym="Latviešu" data-language-local-name="läti" class="interlanguage-link-target"><span>Latviešu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lt mw-list-item"><a href="https://lt.wikipedia.org/wiki/Graikijos_istorija" title="Graikijos istorija – leedu" lang="lt" hreflang="lt" data-title="Graikijos istorija" data-language-autonym="Lietuvių" data-language-local-name="leedu" class="interlanguage-link-target"><span>Lietuvių</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-li mw-list-item"><a href="https://li.wikipedia.org/wiki/Historie_vaan_Griekeland" title="Historie vaan Griekeland – limburgi" lang="li" hreflang="li" data-title="Historie vaan Griekeland" data-language-autonym="Limburgs" data-language-local-name="limburgi" class="interlanguage-link-target"><span>Limburgs</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-jbo mw-list-item"><a href="https://jbo.wikipedia.org/wiki/xelso_citri" title="xelso citri – ložban" lang="jbo" hreflang="jbo" data-title="xelso citri" data-language-autonym="La .lojban." data-language-local-name="ložban" class="interlanguage-link-target"><span>La .lojban.</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hu mw-list-item"><a href="https://hu.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6r%C3%B6gorsz%C3%A1g_t%C3%B6rt%C3%A9nelme" title="Görögország történelme – ungari" lang="hu" hreflang="hu" data-title="Görögország történelme" data-language-autonym="Magyar" data-language-local-name="ungari" class="interlanguage-link-target"><span>Magyar</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-mk mw-list-item"><a href="https://mk.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%98%D0%B0_%D0%BD%D0%B0_%D0%93%D1%80%D1%86%D0%B8%D1%98%D0%B0" title="Историја на Грција – makedoonia" lang="mk" hreflang="mk" data-title="Историја на Грција" data-language-autonym="Македонски" data-language-local-name="makedoonia" class="interlanguage-link-target"><span>Македонски</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nl mw-list-item"><a href="https://nl.wikipedia.org/wiki/Geschiedenis_van_Griekenland" title="Geschiedenis van Griekenland – hollandi" lang="nl" hreflang="nl" data-title="Geschiedenis van Griekenland" data-language-autonym="Nederlands" data-language-local-name="hollandi" class="interlanguage-link-target"><span>Nederlands</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ja mw-list-item"><a href="https://ja.wikipedia.org/wiki/%E3%82%AE%E3%83%AA%E3%82%B7%E3%83%A3%E3%81%AE%E6%AD%B4%E5%8F%B2" title="ギリシャの歴史 – jaapani" lang="ja" hreflang="ja" data-title="ギリシャの歴史" data-language-autonym="日本語" data-language-local-name="jaapani" class="interlanguage-link-target"><span>日本語</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-no mw-list-item"><a href="https://no.wikipedia.org/wiki/Hellas%E2%80%99_historie" title="Hellas’ historie – norra bokmål" lang="nb" hreflang="nb" data-title="Hellas’ historie" data-language-autonym="Norsk bokmål" data-language-local-name="norra bokmål" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk bokmål</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nn mw-list-item"><a href="https://nn.wikipedia.org/wiki/Gresk_historie" title="Gresk historie – uusnorra" lang="nn" hreflang="nn" data-title="Gresk historie" data-language-autonym="Norsk nynorsk" data-language-local-name="uusnorra" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk nynorsk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pa mw-list-item"><a href="https://pa.wikipedia.org/wiki/%E0%A8%AF%E0%A9%82%E0%A8%A8%E0%A8%BE%E0%A8%A8_%E0%A8%A6%E0%A8%BE_%E0%A8%87%E0%A8%A4%E0%A8%BF%E0%A8%B9%E0%A8%BE%E0%A8%B8" title="ਯੂਨਾਨ ਦਾ ਇਤਿਹਾਸ – pandžabi" lang="pa" hreflang="pa" data-title="ਯੂਨਾਨ ਦਾ ਇਤਿਹਾਸ" data-language-autonym="ਪੰਜਾਬੀ" data-language-local-name="pandžabi" class="interlanguage-link-target"><span>ਪੰਜਾਬੀ</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pnb mw-list-item"><a href="https://pnb.wikipedia.org/wiki/%DB%8C%D9%88%D9%86%D8%A7%D9%86_%D8%AF%DB%8C_%D8%AA%D8%B1%DB%8C%D8%AE" title="یونان دی تریخ – lahnda" lang="pnb" hreflang="pnb" data-title="یونان دی تریخ" data-language-autonym="پنجابی" data-language-local-name="lahnda" class="interlanguage-link-target"><span>پنجابی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ps mw-list-item"><a href="https://ps.wikipedia.org/wiki/%D8%AF_%DB%8C%D9%88%D9%86%D8%A7%D9%86_%D8%AA%D8%A7%D8%B1%DB%8C%D8%AE" title="د یونان تاریخ – puštu" lang="ps" hreflang="ps" data-title="د یونان تاریخ" data-language-autonym="پښتو" data-language-local-name="puštu" class="interlanguage-link-target"><span>پښتو</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pl mw-list-item"><a href="https://pl.wikipedia.org/wiki/Historia_Grecji" title="Historia Grecji – poola" lang="pl" hreflang="pl" data-title="Historia Grecji" data-language-autonym="Polski" data-language-local-name="poola" class="interlanguage-link-target"><span>Polski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pt mw-list-item"><a href="https://pt.wikipedia.org/wiki/Hist%C3%B3ria_da_Gr%C3%A9cia" title="História da Grécia – portugali" lang="pt" hreflang="pt" data-title="História da Grécia" data-language-autonym="Português" data-language-local-name="portugali" class="interlanguage-link-target"><span>Português</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ro mw-list-item"><a href="https://ro.wikipedia.org/wiki/Istoria_Greciei" title="Istoria Greciei – rumeenia" lang="ro" hreflang="ro" data-title="Istoria Greciei" data-language-autonym="Română" data-language-local-name="rumeenia" class="interlanguage-link-target"><span>Română</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ru mw-list-item"><a href="https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%86%D0%B8%D0%B8" title="История Греции – vene" lang="ru" hreflang="ru" data-title="История Греции" data-language-autonym="Русский" data-language-local-name="vene" class="interlanguage-link-target"><span>Русский</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-skr mw-list-item"><a href="https://skr.wikipedia.org/wiki/%D8%AA%D8%A7%D8%B1%DB%8C%D8%AE_%DB%8C%D9%88%D9%86%D8%A7%D9%86" title="تاریخ یونان – seraiki" lang="skr" hreflang="skr" data-title="تاریخ یونان" data-language-autonym="سرائیکی" data-language-local-name="seraiki" class="interlanguage-link-target"><span>سرائیکی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sq mw-list-item"><a href="https://sq.wikipedia.org/wiki/Historia_e_Greqis%C3%AB" title="Historia e Greqisë – albaania" lang="sq" hreflang="sq" data-title="Historia e Greqisë" data-language-autonym="Shqip" data-language-local-name="albaania" class="interlanguage-link-target"><span>Shqip</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sk mw-list-item"><a href="https://sk.wikipedia.org/wiki/Dejiny_Gr%C3%A9cka" title="Dejiny Grécka – slovaki" lang="sk" hreflang="sk" data-title="Dejiny Grécka" data-language-autonym="Slovenčina" data-language-local-name="slovaki" class="interlanguage-link-target"><span>Slovenčina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sl mw-list-item"><a href="https://sl.wikipedia.org/wiki/Zgodovina_Gr%C4%8Dije" title="Zgodovina Grčije – sloveeni" lang="sl" hreflang="sl" data-title="Zgodovina Grčije" data-language-autonym="Slovenščina" data-language-local-name="sloveeni" class="interlanguage-link-target"><span>Slovenščina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sr mw-list-item"><a href="https://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%98%D0%B0_%D0%93%D1%80%D1%87%D0%BA%D0%B5" title="Историја Грчке – serbia" lang="sr" hreflang="sr" data-title="Историја Грчке" data-language-autonym="Српски / srpski" data-language-local-name="serbia" class="interlanguage-link-target"><span>Српски / srpski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sh mw-list-item"><a href="https://sh.wikipedia.org/wiki/Historija_Gr%C4%8Dke" title="Historija Grčke – serbia-horvaadi" lang="sh" hreflang="sh" data-title="Historija Grčke" data-language-autonym="Srpskohrvatski / српскохрватски" data-language-local-name="serbia-horvaadi" class="interlanguage-link-target"><span>Srpskohrvatski / српскохрватски</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fi mw-list-item"><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Kreikan_historia" title="Kreikan historia – soome" lang="fi" hreflang="fi" data-title="Kreikan historia" data-language-autonym="Suomi" data-language-local-name="soome" class="interlanguage-link-target"><span>Suomi</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sv mw-list-item"><a href="https://sv.wikipedia.org/wiki/Greklands_historia" title="Greklands historia – rootsi" lang="sv" hreflang="sv" data-title="Greklands historia" data-language-autonym="Svenska" data-language-local-name="rootsi" class="interlanguage-link-target"><span>Svenska</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ta mw-list-item"><a href="https://ta.wikipedia.org/wiki/%E0%AE%95%E0%AE%BF%E0%AE%B0%E0%AF%87%E0%AE%95%E0%AF%8D%E0%AE%95_%E0%AE%B5%E0%AE%B0%E0%AE%B2%E0%AE%BE%E0%AE%B1%E0%AF%81" title="கிரேக்க வரலாறு – tamili" lang="ta" hreflang="ta" data-title="கிரேக்க வரலாறு" data-language-autonym="தமிழ்" data-language-local-name="tamili" class="interlanguage-link-target"><span>தமிழ்</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-th mw-list-item"><a href="https://th.wikipedia.org/wiki/%E0%B8%9B%E0%B8%A3%E0%B8%B0%E0%B8%A7%E0%B8%B1%E0%B8%95%E0%B8%B4%E0%B8%A8%E0%B8%B2%E0%B8%AA%E0%B8%95%E0%B8%A3%E0%B9%8C%E0%B8%81%E0%B8%A3%E0%B8%B5%E0%B8%8B" title="ประวัติศาสตร์กรีซ – tai" lang="th" hreflang="th" data-title="ประวัติศาสตร์กรีซ" data-language-autonym="ไทย" data-language-local-name="tai" class="interlanguage-link-target"><span>ไทย</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-vi mw-list-item"><a href="https://vi.wikipedia.org/wiki/L%E1%BB%8Bch_s%E1%BB%AD_Hy_L%E1%BA%A1p" title="Lịch sử Hy Lạp – vietnami" lang="vi" hreflang="vi" data-title="Lịch sử Hy Lạp" data-language-autonym="Tiếng Việt" data-language-local-name="vietnami" class="interlanguage-link-target"><span>Tiếng Việt</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-tr mw-list-item"><a href="https://tr.wikipedia.org/wiki/Yunanistan_tarihi" title="Yunanistan tarihi – türgi" lang="tr" hreflang="tr" data-title="Yunanistan tarihi" data-language-autonym="Türkçe" data-language-local-name="türgi" class="interlanguage-link-target"><span>Türkçe</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-uk mw-list-item"><a href="https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D1%96%D1%8F_%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%86%D1%96%D1%97" title="Історія Греції – ukraina" lang="uk" hreflang="uk" data-title="Історія Греції" data-language-autonym="Українська" data-language-local-name="ukraina" class="interlanguage-link-target"><span>Українська</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-wuu mw-list-item"><a href="https://wuu.wikipedia.org/wiki/%E5%B8%8C%E8%85%8A%E5%8E%86%E5%8F%B2" title="希腊历史 – uu" lang="wuu" hreflang="wuu" data-title="希腊历史" data-language-autonym="吴语" data-language-local-name="uu" class="interlanguage-link-target"><span>吴语</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-yi mw-list-item"><a href="https://yi.wikipedia.org/wiki/%D7%94%D7%99%D7%A1%D7%98%D7%90%D7%A8%D7%99%D7%A2_%D7%A4%D7%95%D7%9F_%D7%92%D7%A8%D7%99%D7%9B%D7%A0%D7%9C%D7%90%D7%A0%D7%93" title="היסטאריע פון גריכנלאנד – jidiši" lang="yi" hreflang="yi" data-title="היסטאריע פון גריכנלאנד" data-language-autonym="ייִדיש" data-language-local-name="jidiši" class="interlanguage-link-target"><span>ייִדיש</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh-yue mw-list-item"><a href="https://zh-yue.wikipedia.org/wiki/%E5%B8%8C%E8%87%98%E5%8F%B2" title="希臘史 – kantoni" lang="yue" hreflang="yue" data-title="希臘史" data-language-autonym="粵語" data-language-local-name="kantoni" class="interlanguage-link-target"><span>粵語</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh badge-Q17437798 badge-goodarticle mw-list-item" title="hea artikkel"><a href="https://zh.wikipedia.org/wiki/%E5%B8%8C%E8%85%8A%E5%8E%86%E5%8F%B2" title="希腊历史 – hiina" lang="zh" hreflang="zh" data-title="希腊历史" data-language-autonym="中文" data-language-local-name="hiina" class="interlanguage-link-target"><span>中文</span></a></li> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="wb-langlinks-edit wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q7794#sitelinks-wikipedia" title="Muuda keelelinke" class="wbc-editpage">Muuda linke</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-main" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Kreeka_ajalugu" title="Vaata sisulehekülge [c]" accesskey="c"><span>Artikkel</span></a></li><li id="ca-talk" class="new vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Arutelu:Kreeka_ajalugu&action=edit&redlink=1" rel="discussion" class="new" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta (pole veel kirjutatud) [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Kreeka_ajalugu"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-ve-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-edit" class="collapsible vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/Kreeka_ajalugu"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-ve-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="collapsible vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/Kreeka_ajalugu" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/Kreeka_ajalugu" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&oldid=6500423" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-cite" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sellele_lehek%C3%BCljele_viitamine&page=Kreeka_ajalugu&id=6500423&wpFormIdentifier=titleform" title="Teave sellele leheküljele viitamise kohta"><span>Viita leheküljele</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FKreeka_ajalugu"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FKreeka_ajalugu"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="wb-otherproject-link wb-otherproject-commons mw-list-item"><a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:History_of_Greece" hreflang="en"><span>Commons</span></a></li><li id="t-wikibase" class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikibase-dataitem mw-list-item"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q7794" title="Link andmehoidla seonduva üksuse juurde [g]" accesskey="g"><span>Andmeüksus</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><p><i>See artikkel on ülevaade Kreeka alade ja <a href="/wiki/Kreeka" title="Kreeka">Kreeka</a> riigi ajaloost.</i> </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Greece_in_European_Union.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/220px-Greece_in_European_Union.svg.png" decoding="async" width="220" height="188" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/330px-Greece_in_European_Union.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a7/Greece_in_European_Union.svg/440px-Greece_in_European_Union.svg.png 2x" data-file-width="1401" data-file-height="1198" /></a><figcaption>Kreeka alad 21. sajandil</figcaption></figure> <div class="nomobile"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6739652">.mw-parser-output .sidebar{width:22em;float:right;clear:right;margin:0.5em 0 1em 1em;background:var(--background-color-neutral-subtle,#f8f9fa);border:1px solid var(--border-color-base,#a2a9b1);padding:0.2em;text-align:center;line-height:1.4em;font-size:88%}.mw-parser-output .sidebar-top-caption,.mw-parser-output .sidebar-caption{padding:0.2em 0.4em 0;line-height:1.2em}.mw-parser-output .sidebar-title{padding:0.2em 0.8em;font-size:145%;line-height:1.2em}.mw-parser-output .sidebar-heading{padding:0.1em 0.4em}.mw-parser-output .sidebar-content{padding:0 0.5em 0.4em}.mw-parser-output .sidebar-above,.mw-parser-output .sidebar-below{padding:0.3em 0.8em;font-weight:bold}.mw-parser-output .sidebar-navbar{text-align:right;font-size:115%;padding:0 0.4em 0.4em}.mw-parser-output .sidebar-list-title{padding:0 0.4em;text-align:left;font-weight:bold;line-height:1.6em;font-size:105%;color:var(--color-base)!important}.mw-parser-output .sidebar-nowraplinks a{white-space:nowrap}@media screen{html.skin-theme-clientpref-night .mw-parser-output .sidebar:not(.notheme) .sidebar-list-title{background:transparent!important}}@media screen and (prefers-color-scheme:dark){html.skin-theme-clientpref-os .mw-parser-output .sidebar:not(.notheme) .sidebar-list-title{background:transparent!important}}@media print{body.ns-0 .mw-parser-output .sidebar{display:none!important}}</style><table class="sidebar vcard" style="float: right;; clear: right;"><tbody><tr> <td class="" style="padding-top: 0.4em; line-height: 1.2em;">Artiklid teemal</td> </tr><tr> <th class="sidebar-title" style="padding-top: 0;"><a class="mw-selflink selflink">Kreeka ajalugu</a></th> </tr><tr> <td class="" style="padding: 0.2em 0.4em 0.4em;"><span typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Map_of_Greece,_Archipelago_and_part_of_Anadoli;_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a4/Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg/250px-Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg" decoding="async" width="250" height="175" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a4/Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg/375px-Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a4/Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg/500px-Map_of_Greece%2C_Archipelago_and_part_of_Anadoli%3B_Louis_Stanislas_d%27Arcy_Delarochette_1791.jpg 2x" data-file-width="9411" data-file-height="6605" /></a></span></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/w/index.php?title=Neoliitikumi_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Neoliitikumi Kreeka (pole veel kirjutatud)">Neoliitikumi Kreeka</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=Neoliitikumi_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Neoliitikumi Kreeka (pole veel kirjutatud)">Neoliitikumi Kreeka</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/wiki/Egeuse_kultuur" title="Egeuse kultuur">Pronksiaegne Kreeka</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=Helladi_kronoloogia&action=edit&redlink=1" class="new" title="Helladi kronoloogia (pole veel kirjutatud)">Helladi</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=K%C3%BCklaadi_kultuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Küklaadi kultuur (pole veel kirjutatud)">Küklaadi</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Minose_kultuur" title="Minose kultuur">Minose</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/M%C3%BCkeene_kultuur" title="Mükeene kultuur">Mükeene</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/wiki/Vana-Kreeka" title="Vana-Kreeka">Vana-Kreeka</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=Kreeka_pimedad_sajandid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka pimedad sajandid (pole veel kirjutatud)">Kreeka pimedad sajandid</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Arhailine_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Arhailine Kreeka (pole veel kirjutatud)">Arhailine Kreeka</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Klassikaline_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Klassikaline Kreeka (pole veel kirjutatud)">Klassikaline Kreeka</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Hellenistlik_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hellenistlik Kreeka (pole veel kirjutatud)">Hellenistlik Kreeka</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kreeka_Rooma_ajal&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka Rooma ajal (pole veel kirjutatud)">Rooma Kreeka</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/w/index.php?title=Keskaegne_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Keskaegne Kreeka (pole veel kirjutatud)">Keskaegne Kreeka</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=B%C3%BCtsantsi_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bütsantsi Kreeka (pole veel kirjutatud)">Bütsantsi Kreeka</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Frankokraatia" title="Frankokraatia">Frankokraatia</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/wiki/Varauusaeg" title="Varauusaeg">Varauusaeg</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=Kandia_kuningriik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kandia kuningriik (pole veel kirjutatud)">Veneetsia Kreete</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Veneetsia_v%C3%B5im_Joonia_saartel&action=edit&redlink=1" class="new" title="Veneetsia võim Joonia saartel (pole veel kirjutatud)">Veneetsia Joonia saared</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Osmanite_Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Osmanite Kreeka (pole veel kirjutatud)">Osmanite Kreeka</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;"><a href="/w/index.php?title=Kaasaegse_Kreeka_ajalugu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kaasaegse Kreeka ajalugu (pole veel kirjutatud)">Kaasaegne Kreeka</a></div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/wiki/Seitsme_Saare_Vabariik" title="Seitsme Saare Vabariik">Seitsme Saare Vabariik</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Kreeka_Vabaduss%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Kreeka Vabadussõda">Vabadussõda</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Esimene_Kreeka_Vabariik" title="Esimene Kreeka Vabariik">Esimene Kreeka Vabariik</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Hellenite_kuningriik" title="Hellenite kuningriik">Hellenite kuningriik</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Rahvuslik_skisma&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rahvuslik skisma (pole veel kirjutatud)">Rahvuslik skisma</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Teine_Kreeka_Vabariik" title="Teine Kreeka Vabariik">Teine Kreeka Vabariik</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=4._augusti_re%C5%BEiim&action=edit&redlink=1" class="new" title="4. augusti režiim (pole veel kirjutatud)">4. augusti režiim</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Teljeriikide_okupatsioon_Kreekas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Teljeriikide okupatsioon Kreekas (pole veel kirjutatud)">Teljeriikide okupatsioon</a> (<a href="/w/index.php?title=Kreeka_Riik_(1941%E2%80%931944)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka Riik (1941–1944) (pole veel kirjutatud)">koostöörežiim</a>, <a href="/w/index.php?title=Rahvusliku_Vabastuse_Poliitiline_Komitee&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rahvusliku Vabastuse Poliitiline Komitee (pole veel kirjutatud)">Vaba Kreeka</a>) <b>·</b>  <a href="/wiki/Kreeka_kodus%C3%B5da" title="Kreeka kodusõda">Kodusõda</a> <b>·</b>  <a href="/wiki/Kolonelide_diktatuur" title="Kolonelide diktatuur">Sõjaväehunta</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kolmas_Kreeka_Vabariik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kolmas Kreeka Vabariik (pole veel kirjutatud)">Kolmas Kreeka Vabariik</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-content" style=";"> <div class="mw-collapsible mw-collapsed" style=""> <div class="sidebar-list-title" style="background: #eee;;">Ajalugu teemade kaupa</div> <div class="mw-collapsible-content" style=""> <p><a href="/w/index.php?title=Kreeka_kunst&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka kunst (pole veel kirjutatud)">Kunst</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kreeka_konstitutsioonilugu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka konstitutsioonilugu (pole veel kirjutatud)">Põhiseadus</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kreeka_ja_Kreeka_maailma_majandusajalugu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka ja Kreeka maailma majandusajalugu (pole veel kirjutatud)">Majandus</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kreeka_s%C3%B5jav%C3%A4eajalugu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka sõjaväeajalugu (pole veel kirjutatud)">Sõjavägi</a> <b>·</b>  <a href="/w/index.php?title=Kreeklaste_nimed&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeklaste nimed (pole veel kirjutatud)">Nimed</a> </p> </div> </div></td> </tr><tr> <td class="sidebar-navbar" style="padding-top: 0.6em;"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6347537">.mw-parser-output .navbar{display:inline;font-size:88%;font-weight:normal}.mw-parser-output .navbar ul{margin:0;display:inline-block;line-height:inherit}.mw-parser-output .navbar li{white-space:nowrap;word-spacing:-0.125em;display:inline}.mw-parser-output .navbar li:not(:last-child):after{content:" · ";font-weight:bold}.mw-parser-output .navbar.mini li abbr[title]{border-bottom:none;text-decoration:none;cursor:inherit}</style><div class="navbar mini"><ul><li class="nv-view"><a href="/w/index.php?title=Mall:History_of_Greece&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mall:History of Greece (pole veel kirjutatud)"><abbr title="Vaata seda malli">v</abbr></a></li><li class="nv-edit"><a href="/wiki/Eri:EditPage/Mall:History_of_Greece" title="Eri:EditPage/Mall:History of Greece"><abbr title="Redigeeri seda malli">r</abbr></a></li></ul></div></td> </tr> </tbody></table></div> <p>Viimasel ajal vaidluse alla sattunud teadusliku arvamuse järgi rändasid <a href="/w/index.php?title=Hellase_kultuuri_varajane_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hellase kultuuri varajane ajajärk (pole veel kirjutatud)">Hellase kultuuri varajasel ajajärgu</a> viimase faasi (Kreeka <a href="/wiki/Vanem_pronksiaeg" title="Vanem pronksiaeg">vanema pronksiaja</a>, umbes 2200–2000 eKr) alguses ja selle ajal<sup id="cite_ref-1" class="reference"><a href="#cite_note-1"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaare</a> lääneosast tänapäeva Kreeka alale <a href="/wiki/Indoeurooplased" title="Indoeurooplased">indoeurooplased</a> (vaata ka <a href="/w/index.php?title=Paleobalkani_keeled&action=edit&redlink=1" class="new" title="Paleobalkani keeled (pole veel kirjutatud)">paleobalkani keeled</a>) ja segunesid sealsete kreekaeelsete elanikega, võib-olla <a href="/w/index.php?title=Vana-Euroopa&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vana-Euroopa (pole veel kirjutatud)">vanaeurooplastega</a>. Samal ajal oli <a href="/wiki/Kreeta" title="Kreeta">Kreetal</a> maailmaajalooliselt olulise <a href="/wiki/Minose_kultuur" title="Minose kultuur">Minose kultuuri</a> (umbes 3300–1100 eKr) esimene õitseng (<a href="/w/index.php?title=Algpaleeline_periood&action=edit&redlink=1" class="new" title="Algpaleeline periood (pole veel kirjutatud)">algpaleeline periood</a>), millest pärinevad muu hulgas muljetavaldavad <a href="/w/index.php?title=Knossose_palee&action=edit&redlink=1" class="new" title="Knossose palee (pole veel kirjutatud)">Knossose palee</a> ehitised ja <a href="/w/index.php?title=Phaistos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Phaistos (pole veel kirjutatud)">Phaistos</a>. </p><p>Mandril arenes 1600. aasta paiku eKr <a href="/wiki/M%C3%BCkeene_kultuur" title="Mükeene kultuur">Mükeene kultuur</a>, Euroopa mandri esimene kõrgkultuur ja vanim kultuur, millest pärinevad <a href="/wiki/Kreeka_keel" title="Kreeka keel">kreekakeelsed</a> kirjalikud mälestised (vaata ka <a href="/wiki/Lineaarkiri_B" title="Lineaarkiri B">lineaarkiri B</a>). Tähtsate Mükeene kultuuri paleekeskuste seas, mis tekkisid alates umbes 1400. aastast eKr ja millest tsentraalselt hallati suuremaid piirkondi (vt <a href="/w/index.php?title=Hellase_kultuuri_hiline_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hellase kultuuri hiline ajajärk (pole veel kirjutatud)">Hellase kultuuri hiline ajajärk</a>), olid <a href="/wiki/M%C3%BCkeene" title="Mükeene">Mükeene</a>, <a href="/wiki/Teeba_(Kreeka)" title="Teeba (Kreeka)">Teeba</a>, <a href="/w/index.php?title=Tiryns&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tiryns (pole veel kirjutatud)">Tiryns</a> ja <a href="/w/index.php?title=Nestori_palee&action=edit&redlink=1" class="new" title="Nestori palee (pole veel kirjutatud)">Nestori palee</a> <a href="/w/index.php?title=Pylos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pylos (pole veel kirjutatud)">Pylose</a> lähedal. Umbes 1450 eKr vallutasid mandrikreeklased Kreeta ja võtsid võimu ka <a href="/wiki/K%C3%BCklaadid" title="Küklaadid">Küklaadidel</a>, <a href="/wiki/Dodekaneesid" title="Dodekaneesid">Dodekaneesidel</a> ja teistel Egeuse mere saartel ning seni Minose kultuuriga asulates Väike-Aasia rannikul, sealhulgas <a href="/w/index.php?title=Mileetos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mileetos (pole veel kirjutatud)">Mileetoses</a>. Mükeenlased olid tihedas kokkupuutes Vahemere idaranniku riikidega ning ka mõnede piirkondadega lääne pool, sealhulgas Lõuna-Itaalia, Sardiinia ja Aadria mere põhjarannik. 12. sajandi alguses eKr lõhuti paljud Mükeene kultuuri keskused. Mõnes maakonnas, näiteks <a href="/wiki/Messeenia" title="Messeenia">Messeenias</a>, jäeti maha ka peaaegu kõik ülejäänud asulad, mis annab tunnistust rahvastiku järsust kahanemisest või ulatulikust rändest. Nende sündmuste põhjused on tänini vaidluse all, end tõenäoliselt on need seotud paljude samaaegsete purustustega ja pööretega paljudes kohtades Vahemere rannikul, mille juures oli nähtavasti sageli mängus <a href="/wiki/Mererahvad" title="Mererahvad">mererahvaste</a> käsi. Hoolimata paljudest purustustest peamiselt mandril säilis Egeuse mere piirkonnas veel umbes 150–200 aastat Mükeene kultuur. </p><p><a href="/w/index.php?title=Doorlased&action=edit&redlink=1" class="new" title="Doorlased (pole veel kirjutatud)">Doorlased</a> rändasid Loode-Kreekast Peloponnesosele, hiljem ka Kreetale ja <a href="/wiki/Rhodos" class="mw-redirect" title="Rhodos">Rhodosele</a>. Millal täpselt <a href="/w/index.php?title=Doorlaste_sissetung&action=edit&redlink=1" class="new" title="Doorlaste sissetung (pole veel kirjutatud)">doorlaste sissetung</a> aset leidis, see on vaidluse all, aga väga tõenäoliseks peetakse seda, et doorlased tungisid massiliselt lõuna poole 12.–10. sajandil eKr. Mandri elanikud, <a href="/wiki/Hellenid" title="Hellenid">hellenid</a>, korraldasid alates 8. sajandist eKr suuri ekspeditsioone ning uurisid Vahemerd kuni Atlandi ookeanile ja Musta merd kuni <a href="/wiki/Kaukaasia" title="Kaukaasia">Kaukaasiani</a>. Kogu Vahemere rannikule, Väike-Aasiasse ja Põhja-Aafrika rannikule rajati nende ekspeditsioonide järel uute turgude avamiseks arvukaid kreeka kolooniaid. </p><p><a href="/w/index.php?title=Klassikaline_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Klassikaline ajajärk (pole veel kirjutatud)">Klassikalisel ajajärgul</a> (5. sajand eKr) koosnes Kreeka peamiselt <a href="/wiki/Polis" title="Polis">polistest</a>, perifeerias oli ka teistsuguse riigikorraga riike, nagu <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedoonia kuningriik</a>, <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeiros</a> ja <a href="/wiki/Bosporose_kuningriik" title="Bosporose kuningriik">Bosporose kuningriik</a>. Tähtsaim polis oli <a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a>, järgnesid <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">Sparta</a> ja <a href="/wiki/Teeba_(Kreeka)" title="Teeba (Kreeka)">Teeba</a>. Iseseisvussoov ja vabadusearmastus aitasid kreeklastel <a href="/wiki/Kreeka-P%C3%A4rsia_s%C3%B5jad" title="Kreeka-Pärsia sõjad">Kreeka-Pärsia sõdades</a> pärslasi võita. 4. sajandi teisel poolel eKr vallutasid kreeklased <a href="/wiki/Aleksander_Suur" title="Aleksander Suur">Aleksander Suure</a> juhtimisel Pärsia riigi ning suurema osa tol ajal tuntud maailmast. Järgnevad <a href="/wiki/Diadohhide_s%C3%B5jad" title="Diadohhide sõjad">diadohhide sõjad</a> Aleksander Suure impeeriumi lagunemisel tekkinud riikide vahel viisid lõpuks selleni, et <a href="/wiki/Rooma_riik" title="Rooma riik">Rooma riik</a> ründas <a href="/wiki/Philippos_V" title="Philippos V">Philippos V</a> ajal Makedooniat. </p><p>Aastal 146 eKr läks Kreeka Rooma riigi koosseisu. Sellega oli iseseisva Kreeka poliitiline ajalugu peaaegu kaheks aastatuhandeks läbi. Ent kreeka kultuur elas edasi ka Rooma riigis ning avaldas alates 2. sajandist eKr ka Rooma tsivilisatsioonile üha suuremat mõju. Aastal 330 eKr viis keiser <a href="/wiki/Constantinus" title="Constantinus">Constantinus</a> oma pearesidentsi üle <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopolisse</a>, pannes sellega aluse <a href="/wiki/Ida-Rooma_riik" class="mw-redirect" title="Ida-Rooma riik">Ida-Rooma riigile</a>, mis hiljem sai tuntuks <a href="/wiki/B%C3%BCtsants" title="Bütsants">Bütsantsi</a> nime all. Bütsants muundas Kreeka ja Rooma kultuuripärandi uueks kristlikuks tsivilisatsiooniks. Bütsantsi vallutas 1453. aastal <a href="/wiki/Osmanite_riik" title="Osmanite riik">Osmanite riik</a>. Kreeklased jäid peaaegu 400 aastaks Osmanite riigi võimu alla. Nad säilitasid oma keele, religiooni ja identiteedi, aga nad ei pidanud end enam helleniteks (nii nimetati <a href="/wiki/Pagan" title="Pagan">paganaid</a>), vaid roomlasteks (bütsantslasteks). </p><p>25. märtsil 1821 alustasid kreeklased Türgi-vastast ülestõusu ja võitlesid <a href="/wiki/Kreeka_iseseisvuss%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Kreeka iseseisvussõda">Kreeka iseseisvussõjas</a> 1828. aastaks kätte iseseisvuse. Sel ajal toimus kreeklaste enesetajus sakslaste, inglaste, prantslaste ja venelaste algatatud muutus: nad hakkasid end üha enam pidama mitte bütsantslaste, vaid antiikaja hellenite järglasteks. Et uus riik hõlmas ainult osa kreeklaste asualadest, käis võitlus järk-järgult edasi. Aastal 1864 läksid Kreeka võimu alla <a href="/wiki/Joonia_saared" title="Joonia saared">Joonia saared</a>, 1881 <a href="/wiki/Tessaalia" title="Tessaalia">Tessaalia</a> ja osa <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeirose</a>. <a href="/wiki/Kreeta" title="Kreeta">Kreeta</a>, <a href="/wiki/Egeuse_meri" title="Egeuse meri">Egeuse mere</a> idaosa ja <a href="/wiki/Makedoonia_(Kreeka_geograafiline_piirkond)" title="Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)">Makedoonia</a> lisandusid 1913 ja <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Traakia" class="mw-redirect" title="Lääne-Traakia">Lääne-Traakia</a> 1919. Pärast teist maailmasõda 1947 anti Kreekale üle ka <a href="/wiki/Dodekaneesid" title="Dodekaneesid">Dodekaneesid</a>. </p><p>Teise maailmasõja ajal 1940 ründas Itaalia Kreekat (<a href="/wiki/Itaalia-Kreeka_s%C3%B5da" title="Itaalia-Kreeka sõda">Itaalia-Kreeka sõda</a>). Kreela väed suutsid sissetungijad peatada. Lõpuks tuli Saksamaa aprillis 1941 Itaaliale appi (<a href="/w/index.php?title=Balkani_s%C3%B5jak%C3%A4ik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Balkani sõjakäik (pole veel kirjutatud)">Balkani sõjakäik</a>), Itaalia ja Saksamaa okupeerisid Kreeka. Partisanid osutasid okupantidele vastupanu. Vabanemisele järgnes neljaaastane <a href="/wiki/Kreeka_kodus%C3%B5da" title="Kreeka kodusõda">Kreeka kodusõda</a>, millesse avalikult sekkusid Briti väed, et tagada Lääne mõju Kreeka kommunistide vastu. Kodusõda tõi kaasa uued ohvrid ja suured purustused. </p><p>Aastal 1967 toimus sõjaväeline riigipööre; <a href="/wiki/Kolonelide_diktatuur" title="Kolonelide diktatuur">kolonelide diktatuur</a> kestis 1974. aastani. Pärast <a href="/w/index.php?title=1974._aasta_Kreeka_referendum&action=edit&redlink=1" class="new" title="1974. aasta Kreeka referendum (pole veel kirjutatud)">1974. aasta Kreeka referendumit</a> kaotati 1975. aastal monarhia ja kehtestati parlamentaarne demokraatia. Kreeta astus 1952 NATOsse ja 1981 Euroopa Majandusühendusse. </p> <meta property="mw:PageProp/toc" /> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Looduslikud_tingimused">Looduslikud tingimused</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Looduslikud tingimused"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Looduslikud tingimused" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p><a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaare</a> lõunaosa on tugevasti liigendatud järskude mägedega. See soodustas paljude iseseisvate väikeriikide teket. Liiklussoonteks olid enamasti ida poole voolavad jõed. </p><p>Egeuse meri oma saaresildadega Väike-Aasiasse ja Kreetale soodustas majandus- ja kultuurisidemeid idapoolsete maadega. Lääne suunas on Kreeka vähem avatud (erandiks on <a href="/w/index.php?title=K%C3%B3rinthose_laht&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kórinthose laht (pole veel kirjutatud)">Kórinthose laht</a>). Majanduse arengut takistasid sidusa põllumajandusmaa väike ulatus, maa <a href="/wiki/Karstumine" title="Karstumine">karstumine</a> metsade maharaiumise ja metsatulekahjude tõttu, põuad ja maavärinad. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Varaseimast_asustusest_kuni_3._sajandini_eKr">Varaseimast asustusest kuni 3. sajandini eKr</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Varaseimast asustusest kuni 3. sajandini eKr"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Varaseimast asustusest kuni 3. sajandini eKr" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Esiaeg">Esiaeg</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Esiaeg"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Esiaeg" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Kreeka_esiaeg" title="Kreeka esiaeg">Kreeka esiaeg</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Lions-Gate-Mycenae.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/25/Lions-Gate-Mycenae.jpg/220px-Lions-Gate-Mycenae.jpg" decoding="async" width="220" height="178" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/25/Lions-Gate-Mycenae.jpg/330px-Lions-Gate-Mycenae.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/25/Lions-Gate-Mycenae.jpg/440px-Lions-Gate-Mycenae.jpg 2x" data-file-width="3000" data-file-height="2430" /></a><figcaption><a href="/wiki/M%C3%BCkeene_L%C3%B5viv%C3%A4rav" title="Mükeene Lõvivärav">Mükeene Lõvivärav</a></figcaption></figure> <p>Varaseimad tõendid inimasustusest <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaarel</a> on leitud <a href="/w/index.php?title=Petralona_koobas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Petralona koobas (pole veel kirjutatud)">Petralona koopast</a> Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<sup id="cite_ref-Borza_2-0" class="reference"><a href="#cite_note-Borza-2"><span class="cite-bracket">[</span>2<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. <a href="/wiki/Kiviaeg" title="Kiviaeg">Kiviaja</a> kõik kolm perioodi (<a href="/wiki/Paleoliitikum" title="Paleoliitikum">Paleoliitikum</a>, <a href="/wiki/Mesoliitikum" title="Mesoliitikum">Mesoliitikum</a>, <a href="/wiki/Neoliitikum" title="Neoliitikum">Neoliitikum</a>) on Kreekas esindatud. <a href="/w/index.php?title=Franchthi_koobas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Franchthi koobas (pole veel kirjutatud)">Franchthi koobas</a> on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel läbi kõigi eespool mainitud perioodide<sup id="cite_ref-Douka_3-0" class="reference"><a href="#cite_note-Douka-3"><span class="cite-bracket">[</span>3<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Neoliitikumi asulakohad Kreekas, mis pärinevad 7. aastatuhandest eKr on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis <a href="/wiki/L%C3%A4his-Ida" title="Lähis-Ida">Lähis-Idast</a> Euroopasse<sup id="cite_ref-Perles_4-0" class="reference"><a href="#cite_note-Perles-4"><span class="cite-bracket">[</span>4<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Kreekast on leitud 6. aastatuhandest eKr pärinev sümbolitega märgistatud <a href="/wiki/Dispili%C3%B3_tahvel" title="Dispilió tahvel">Dispilió tahvel</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Vana-Kreeka">Vana-Kreeka</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Vana-Kreeka"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Vana-Kreeka" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/w/index.php?title=Vana-Kreeka_ajalugu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vana-Kreeka ajalugu (pole veel kirjutatud)">Vana-Kreeka ajalugu</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG/220px-Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG" decoding="async" width="220" height="205" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG/330px-Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c6/Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG/440px-Crete_-Phaistos_disk_-_side_B.JPG 2x" data-file-width="2276" data-file-height="2122" /></a><figcaption><a href="/wiki/Kreeta" title="Kreeta">Kreetalt</a> <a href="/w/index.php?title=Phaistose_palee&action=edit&redlink=1" class="new" title="Phaistose palee (pole veel kirjutatud)">Phaistose paleest</a> leitud <a href="/wiki/Phaistose_ketas" title="Phaistose ketas">Phaistose ketas</a></figcaption></figure><p>. </p><figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Greek_Colonization_Archaic_Period.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2b/Greek_Colonization_Archaic_Period.svg/220px-Greek_Colonization_Archaic_Period.svg.png" decoding="async" width="220" height="125" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2b/Greek_Colonization_Archaic_Period.svg/330px-Greek_Colonization_Archaic_Period.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2b/Greek_Colonization_Archaic_Period.svg/440px-Greek_Colonization_Archaic_Period.svg.png 2x" data-file-width="855" data-file-height="485" /></a><figcaption>Kreeka alad ja kolooniad <a href="/w/index.php?title=Arhailine_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Arhailine ajajärk (pole veel kirjutatud)">arhailisel ajajärgul</a> (750–550 eKr)</figcaption></figure> <p>Kreeka oli koduks esimestele arenenud tsivilisatsioonidele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<sup id="cite_ref-Slomp_5-0" class="reference"><a href="#cite_note-Slomp-5"><span class="cite-bracket">[</span>5<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. <a href="/w/index.php?title=Vana-Kreeka_kultuur&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vana-Kreeka kultuur (pole veel kirjutatud)">Vana-Kreeka kultuur</a> sai alguse kolmest <a href="/wiki/Egeuse_tsivilisatsioon" class="mw-redirect" title="Egeuse tsivilisatsioon">Egeuse tsivilisatsioonist</a>: <a href="/w/index.php?title=K%C3%BCklaadide_tsivilisatsioon&action=edit&redlink=1" class="new" title="Küklaadide tsivilisatsioon (pole veel kirjutatud)">Küklaadide tsivilisatsioon</a> <a href="/wiki/Egeuse_meri" title="Egeuse meri">Egeuse mere</a> saartel (alates 3200 aastast eKr)<sup id="cite_ref-Sansone_6-0" class="reference"><a href="#cite_note-Sansone-6"><span class="cite-bracket">[</span>6<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>, <a href="/wiki/Minose_tsivilisatsioon" class="mw-redirect" title="Minose tsivilisatsioon">Minose tsivilisatsioon</a> <a href="/wiki/Kreeta" title="Kreeta">Kreetal</a> (2700–1500 aastat eKr) ja <a href="/wiki/M%C3%BCkeene_tsivilisatsioon" class="mw-redirect" title="Mükeene tsivilisatsioon">Mükeene tsivilisatsioon</a> maismaal (1900–1100 aastat eKr)<sup id="cite_ref-World_7-0" class="reference"><a href="#cite_note-World-7"><span class="cite-bracket">[</span>7<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Kõik need kultuurid kasutasid kirja. Minose kultuuri esindajad kasutasid seni dešifreerimata <a href="/wiki/Lineaarkiri_A" title="Lineaarkiri A">lineaarkirja A</a>, mükeenelased aga <a href="/wiki/Lineaarkiri_B" title="Lineaarkiri B">lineaarkirja B</a>, mis dešifreeriti 1950. aastatel. Minose kultuuri esindajad sulandusid ajapikku mükeenelaste hulka, kuid 1200. aasta paiku eKr, keset vägivaldseid sündmusi pronksiaja kollapsiks nimetatud ajajärgul, varises Mükeene kultuur kokku. <a href="/wiki/Pronksiaja_kollaps" title="Pronksiaja kollaps">Pronksiaja kollapsi</a> murrangulistele sündmustele järgnes <a href="/w/index.php?title=Tume_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tume ajajärk (pole veel kirjutatud)">tume ajajärk</a>, millest pole säilinud kirjalikke allikaid.<sup id="cite_ref-Drews_8-0" class="reference"><a href="#cite_note-Drews-8"><span class="cite-bracket">[</span>8<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed <a href="/wiki/Ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud" title="Olümpiamängud">olümpiamängud</a><sup id="cite_ref-Short_9-0" class="reference"><a href="#cite_note-Short-9"><span class="cite-bracket">[</span>9<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Homerosele omistatud Lääne kirjanduse alustekstid <a href="/wiki/Ilias" title="Ilias">Ilias</a> ja <a href="/wiki/Od%C3%BCsseia" title="Odüsseia">Odüsseia</a> arvatakse olevat kirjutatud 8. või 7. sajandil eKr<sup id="cite_ref-Vidal-Naquet_10-0" class="reference"><a href="#cite_note-Vidal-Naquet-10"><span class="cite-bracket">[</span>10<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Tumeda ajajärgu lõppedes tekkis Kreeka poolsaarel mitmeid kuning- ja linnriike, mis levisid <a href="/wiki/Must_meri" title="Must meri">Musta mere</a> rannikule, Lõuna-Itaaliasse (ladina <i>Magna Graecia</i>, ehk Suur-Kreeka) ja <a href="/wiki/V%C3%A4ike-Aasia" title="Väike-Aasia">Väike-Aasiasse</a>. Need riigid ja nende kolooniad saavutasid jõukuse, mis tõi kaasa seninägematu kultuuriarengu, mis väljendus arhitektuuris, näitekunstis, teaduses, matemaatikas ja filosoofias. 508. aastal eKr kehtestas <a href="/wiki/Kleisthenes" title="Kleisthenes">Kleisthenes</a> <a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateenas</a> maailma esimese demokraatliku valitsemiskorra<sup id="cite_ref-Dunn_11-0" class="reference"><a href="#cite_note-Dunn-11"><span class="cite-bracket">[</span>11<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Perserreich_500_v.Chr.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/76/Perserreich_500_v.Chr.jpg/300px-Perserreich_500_v.Chr.jpg" decoding="async" width="300" height="145" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/76/Perserreich_500_v.Chr.jpg/450px-Perserreich_500_v.Chr.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/76/Perserreich_500_v.Chr.jpg/600px-Perserreich_500_v.Chr.jpg 2x" data-file-width="1314" data-file-height="635" /></a><figcaption><a href="/wiki/Ahhemeniidide_riik" title="Ahhemeniidide riik">Ahhemeniidide Pärsia suurriik</a> 500 eKr</figcaption></figure> <p>500. aastaks eKr kontrollis <a href="/wiki/Ahhemeniidid" title="Ahhemeniidid">Ahhemeniidide</a> <a href="/wiki/Ahhemeniidide_riik" title="Ahhemeniidide riik">Pärsia suurriik</a> territooriumi, mis ulatus tänapäeva <a href="/wiki/Iraan" title="Iraan">Iraanist</a> Põhja-Kreeka, <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedoonia</a>, <a href="/wiki/Ukraina" title="Ukraina">Ukraina</a>, <a href="/wiki/Bulgaaria" title="Bulgaaria">Bulgaaria</a> ja <a href="/wiki/Rumeenia" title="Rumeenia">Rumeeniani</a> ning kujutas sedasi ohtu Kreeka riikidele. Väike-Aasias asunud Kreeka <a href="/wiki/Linnriik" title="Linnriik">linnriikide</a> püüdlus kukutada Ahhemeniidide võimu luhtus ning <a href="/wiki/P%C3%A4rslased" title="Pärslased">pärslased</a> <a href="/w/index.php?title=P%C3%A4rsia_esimene_sissetung_Kreekasse&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pärsia esimene sissetung Kreekasse (pole veel kirjutatud)">tungisid 492. aastal eKr oma vägedega</a> Kreeka maismaaossa, kuid olid sunnitud siiski 490. aastal <a href="/wiki/Maratoni_lahing" title="Maratoni lahing">Maratoni lahingus</a> saadud kaotuse järel taanduma. 480. aastal eKr <a href="/w/index.php?title=P%C3%A4rsia_teine_sissetung_Kreekasse&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pärsia teine sissetung Kreekasse (pole veel kirjutatud)">tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse</a> ja hoolimata <a href="/wiki/Leonidas_I" title="Leonidas I">Leonidas I</a> juhitud <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">spartalaste</a> kangelaslikust vastupanust <a href="/wiki/Termop%C3%BC%C3%BClide_lahing" title="Termopüülide lahing">Termopüülide lahingus</a>, vallutasid pärslased sel korral <a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a>. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg/220px-Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg" decoding="async" width="220" height="313" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg/330px-Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/59/Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg/440px-Alexander_and_Bucephalus_-_Battle_of_Issus_mosaic_-_Museo_Archeologico_Nazionale_-_Naples_BW.jpg 2x" data-file-width="1557" data-file-height="2213" /></a><figcaption><a href="/wiki/Aleksander_Suur" title="Aleksander Suur">Aleksander Suur</a> oma hobusel <a href="/wiki/Bukephalos" title="Bukephalos">Bukephalosel</a>; detail <a href="/w/index.php?title=Aleksandri_mosaiik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Aleksandri mosaiik (pole veel kirjutatud)">Aleksandri mosaiigilt</a>. Edukas väejuht Aleksander suutis oma 30. eluaastaks luua ühe antiikaja suurima impeeriumi. Tema vallutuste tõttu levis Kreeka kultuur itta ja algas <a href="/w/index.php?title=Hellenistlik_ajaj%C3%A4rk&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hellenistlik ajajärk (pole veel kirjutatud)">hellenistlik ajajärk</a></figcaption></figure> <p>Kreeklastel õnnestus 480. ja 479. aastal eKr võita Pärsia vägesid <a href="/w/index.php?title=Salamise_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Salamise lahing (pole veel kirjutatud)">Salamise</a>, <a href="/wiki/Plataia_lahing" title="Plataia lahing">Plataia</a> ja <a href="/w/index.php?title=Mykale_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mykale lahing (pole veel kirjutatud)">Mykale lahingus</a> ning sundida neid teist korda Kreeka pinnalt taanduma. <a href="/wiki/Kreeka-P%C3%A4rsia_s%C3%B5jad" title="Kreeka-Pärsia sõjad">Kreeka-Pärsia sõdades</a> mängisid juhtivat rolli Ateena ja <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">Sparta</a>. Kuna Kreeka oli killustatud mitmete väikeste riikide vahel, polnud haruldased ka nende riikide omavahelised konfliktid. Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene sõda tol ajaperioodil oli <a href="/wiki/Peloponnesose_s%C3%B5da" title="Peloponnesose sõda">Peloponnesose sõda</a> (431–404 eKr), mille võitis Sparta, tuues ühtlasi kaasa Ateena langemise Vana-Kreeka juhtiva jõu kohalt. </p><p>Aastatel 395–387 eKr toimunud <a href="/w/index.php?title=K%C3%B3rinthose_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kórinthose sõda (pole veel kirjutatud)">Kórinthose sõjas</a> <a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a>, <a href="/w/index.php?title=Argos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Argos (pole veel kirjutatud)">Argos</a>, <a href="/wiki/K%C3%B3rinthos" title="Kórinthos">Kórinthos</a> ja <a href="/wiki/Teeba_(Kreeka)" title="Teeba (Kreeka)">Teeba</a> üritasid liidus <a href="/wiki/Ahhemeniidide_riik" title="Ahhemeniidide riik">Ahhemeniidide Pärsiaga</a> takiastada <a href="/wiki/Peloponnesose_s%C3%B5da" title="Peloponnesose sõda">Peloponnesose sõja</a> tulemusel Kreeka suurvõimuks muutunud <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">Sparta</a> võimu. </p><p>Nii Ateena kui Sparta loovutasid aga hiljem oma positsiooni <a href="/wiki/Teeba_(Kreeka)" title="Teeba (Kreeka)">Teebale</a> ja lõpuks <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedooniale</a>. Makedoonia kuninga <a href="/wiki/Philippos_II" title="Philippos II">Philippos II</a> juhtimisel loodi <a href="/w/index.php?title=Korintose_Liiga&action=edit&redlink=1" class="new" title="Korintose Liiga (pole veel kirjutatud)">Korintose Liiga</a>, mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Vana-Makedoonia">Vana-Makedoonia</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Vana-Makedoonia"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Vana-Makedoonia" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Diadochi_satraps_babylon.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Diadochi_satraps_babylon.png/220px-Diadochi_satraps_babylon.png" decoding="async" width="220" height="115" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Diadochi_satraps_babylon.png/330px-Diadochi_satraps_babylon.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Diadochi_satraps_babylon.png/440px-Diadochi_satraps_babylon.png 2x" data-file-width="2590" data-file-height="1353" /></a><figcaption>Diadohhide <a href="/wiki/Satraap" title="Satraap">satraapiad</a> Aleksander Suure impeeriumi aladel</figcaption></figure> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Vana-Makedoonia</a></i></dd></dl> <p><a href="/wiki/Philippos_II" title="Philippos II">Philippos II</a> tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg <a href="/wiki/Aleksander_Suur" title="Aleksander Suur">Aleksander</a> võttis üle <a href="/w/index.php?title=Korintose_Liiga&action=edit&redlink=1" class="new" title="Korintose Liiga (pole veel kirjutatud)">Korintose Liiga</a> juhtohjad ning ründas 334. aastal eKr ühendatud Kreeka vägedega Pärsiat. Pärast kreeklaste võite <a href="/w/index.php?title=Granikose_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Granikose lahing (pole veel kirjutatud)">Granikose</a>, <a href="/w/index.php?title=Issose_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Issose lahing (pole veel kirjutatud)">Issose</a> ja <a href="/wiki/Gaugamela_lahing" title="Gaugamela lahing">Gaugamela lahingus</a>, marssisid Kreeka väed <a href="/wiki/Susa" title="Susa">Susasse</a> ja Pärsia pealinna <a href="/w/index.php?title=Persepolis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Persepolis (pole veel kirjutatud)">Persepolisesse</a>. Aleksander Suure loodud riik ulatus Kreekast <a href="/wiki/Pakistan" title="Pakistan">Pakistanini</a> ja lõunas <a href="/wiki/Egiptus" title="Egiptus">Egiptuseni</a>. </p><p>Aleksander plaanis vallutada ka <a href="/wiki/Araabia" title="Araabia">Araabiat</a>, kuid tema ootamatu surm 323. aastal eKr tõi kaasa hoopis impeeriumi kokkuvarisemise, mis lagunes mitmeks kuningriigiks. Tekkinud riikidest olid tuntuimad <a href="/wiki/Seleukiidide_riik" title="Seleukiidide riik">Seleukiidide riik</a> ja <a href="/wiki/Ptolemaioste_riik" title="Ptolemaioste riik">Ptolemaioste riik</a>, <a href="/wiki/Egiptus#Hellenismi_aeg" title="Egiptus">Egiptuses</a>. Kreeklased rajasid ka <a href="/wiki/Kreeka-Baktria_kuningriik" title="Kreeka-Baktria kuningriik">Kreeka-Baktria kuningriigi</a> ja <a href="/w/index.php?title=Kreeka-India_kuningriik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka-India kuningriik (pole veel kirjutatud)">Kreeka-India kuningriigi</a> <a href="/wiki/India" title="India">Indias</a>. Paljud kreeklased rändasid välja <a href="/wiki/Aleksandria" title="Aleksandria">Aleksandriasse</a>, <a href="/wiki/Antiookia" class="mw-redirect" title="Antiookia">Antiookiasse</a>, <a href="/w/index.php?title=Seleukeia&action=edit&redlink=1" class="new" title="Seleukeia (pole veel kirjutatud)">Seleukeiasse</a> ja teistesse <a href="/wiki/Hellenism" title="Hellenism">hellenistlikesse</a> keskustesse Aasias ja Aafrikas. Kuigi Aleksandri riigi poliitilist ühtsust ei suudetud säilitada, tõid tema vallutused kaasa pea kaks sajandit väldanud <a href="/wiki/Hellenism" title="Hellenism">hellenistliku</a> kultuuri ja kreeka keele domineerimise vallutatud aladel. Vahemere idarannikul kestis see kohati tunduvalt kauemgi. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Hellenistlik_ajajärk_(323_eKr_–_2._sajand_eKr)"><span id="Hellenistlik_ajaj.C3.A4rk_.28323_eKr_.E2.80.93_2._sajand_eKr.29"></span>Hellenistlik ajajärk (323 eKr – 2. sajand eKr)</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Hellenistlik ajajärk (323 eKr – 2. sajand eKr)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Hellenistlik ajajärk (323 eKr – 2. sajand eKr)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Hellenism" title="Hellenism">Hellenism</a></i></dd></dl> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Kreeka_riigid_ja_linnade_liidud">Kreeka riigid ja linnade liidud</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Kreeka riigid ja linnade liidud"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Kreeka riigid ja linnade liidud" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg/300px-Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg" decoding="async" width="300" height="206" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg/450px-Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg/600px-Ancient_Greece_Northern_Part_Map.jpg 2x" data-file-width="2886" data-file-height="1978" /></a><figcaption>Epeirose alad Loode-Kreekas</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/4._sajand_eKr" title="4. sajand eKr">4. sajandist eKr</a> oli Loode-Kreekas moodustunud <a href="/wiki/%C3%8Dpeirose_piirkond" title="Ípeirose piirkond">Ípeirose piirkonnas</a> <a href="/w/index.php?title=Epeirose_riik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Epeirose riik (pole veel kirjutatud)">Epeirose riik</a>. <a href="/wiki/Rooma_vabariik" title="Rooma vabariik">Roomlaste</a> laienemise takistamiseks Lõuna-Itaalias asuvast <a href="/wiki/Vana-Kreeka" title="Vana-Kreeka">kreeka</a> kolonistide <a href="/wiki/Suur-Kreeka" title="Suur-Kreeka">Suur-Kreeka</a> linna <a href="/wiki/Taranto" title="Taranto">Tarentumi</a> mõjualal pöördusid tarentiumlased abi saamiseks selle aja võimsaima <a href="/wiki/Aadria_meri" title="Aadria meri">Aadria mere</a> idaranniku <a href="/wiki/Kreeka" title="Kreeka">Kreeka</a> <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeirose</a> kuninga <a href="/wiki/Aleksander_Suur" title="Aleksander Suur">Aleksander Suure</a> sugulase, <a href="/wiki/Pyrrhos" title="Pyrrhos">Pyrrhose</a> poole, kes maabuski 280. aastal eKr Itaalias. Roomlased purustati juba esimeses lahingus <a href="/w/index.php?title=Heracleia&action=edit&redlink=1" class="new" title="Heracleia (pole veel kirjutatud)">Heracleia</a> all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge <a href="/w/index.php?title=Asculumi_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Asculumi lahing (pole veel kirjutatud)">Asculumi lahing</a> vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend <a href="/wiki/Pyrrhose_v%C3%B5it" title="Pyrrhose võit">Pyrrhose võit</a>. <a href="/wiki/275_eKr" title="275 eKr">275 eKr</a> kaotas Phyrros <a href="/w/index.php?title=Beneventumi_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Beneventumi lahing (pole veel kirjutatud)">Beneventumi lahingu</a> ja Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks, kuid tema jõud on lõppemas. Ta otsustas mõneks ajaks Itaaliast lahkuda. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeiros</a></i></dd></dl> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg/300px-Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg.png" decoding="async" width="300" height="240" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg/450px-Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg/600px-Karte_Makedoniens_200_vC-de.svg.png 2x" data-file-width="993" data-file-height="794" /></a><figcaption>Makedoonia (oranž), <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeiros</a> aastal 200 eKr ja <a href="/wiki/Aitoolia_Liit" class="mw-redirect" title="Aitoolia Liit">Aitoolia Liidu</a> ning <a href="/wiki/Ahhaia_liit" title="Ahhaia liit">Ahhaia Liidu</a> alad <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaarel</a>, <a href="/wiki/Pergamon" title="Pergamon">Pergamoni</a> kuningriik ja <a href="/wiki/Seleukiidide_riik" title="Seleukiidide riik">Seleukiidide riik</a> <a href="/wiki/V%C3%A4ike-Aasia" title="Väike-Aasia">Väike-Aasias</a></figcaption></figure> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Coin_of_Cassander.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Coin_of_Cassander.jpg/220px-Coin_of_Cassander.jpg" decoding="async" width="220" height="207" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Coin_of_Cassander.jpg/330px-Coin_of_Cassander.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Coin_of_Cassander.jpg/440px-Coin_of_Cassander.jpg 2x" data-file-width="1048" data-file-height="987" /></a><figcaption>Münt, mis kujutab Makedoonia kuningat ja <a href="/wiki/Thessalon%C3%ADki" title="Thessaloníki">Thessaloníki</a> asutajat <a href="/w/index.php?title=Kassander&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kassander (pole veel kirjutatud)">Kassandrit</a></figcaption></figure> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Mediterranean_at_218_BC-en.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Mediterranean_at_218_BC-en.svg/300px-Mediterranean_at_218_BC-en.svg.png" decoding="async" width="300" height="178" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Mediterranean_at_218_BC-en.svg/450px-Mediterranean_at_218_BC-en.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Mediterranean_at_218_BC-en.svg/600px-Mediterranean_at_218_BC-en.svg.png 2x" data-file-width="2058" data-file-height="1221" /></a><figcaption>Vahemere maad aastal 218 eKr</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/Aleksander_Suur" title="Aleksander Suur">Aleksander Suure</a> surma järel valitses Kreeka aladel <a href="/wiki/Diadohhide_s%C3%B5jad" title="Diadohhide sõjad">segaduste aeg</a>, kuid 276. aastaks eKr haaras Makedoonia üle kontrolli <a href="/wiki/Antigoniidide_d%C3%BCnastia" title="Antigoniidide dünastia">Antigoniidide dünastia</a>, mis põlvnes Aleksandri väejuhist <a href="/w/index.php?title=Antigonos_Monophthalmos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Antigonos Monophthalmos (pole veel kirjutatud)">Antigonos Monophthalmosest</a><sup id="cite_ref-Spielvogel_12-0" class="reference"><a href="#cite_note-Spielvogel-12"><span class="cite-bracket">[</span>12<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu, Makedoonia kuningana enamikus Kreeka linnriikides<sup id="cite_ref-Spielvogel_12-1" class="reference"><a href="#cite_note-Spielvogel-12"><span class="cite-bracket">[</span>12<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>Antigoniidid kontrollisid tähtsamaid tugipunkte Kreekas: Ateena sadam <a href="/wiki/Pireus" title="Pireus">Pireus</a>, <a href="/wiki/K%C3%B3rinthos" title="Kórinthos">Kórinthose</a> akropol (<a href="/w/index.php?title=Akrokorinthos&action=edit&redlink=1" class="new" title="Akrokorinthos (pole veel kirjutatud)">Akrokorinthos</a>), <a href="/wiki/Chalkis" class="mw-redirect" title="Chalkis">Chalkis</a> <a href="/wiki/Euboia" title="Euboia">Euboia</a> saarel ja Poliorketese rajatud <a href="/w/index.php?title=Demetrias&action=edit&redlink=1" class="new" title="Demetrias (pole veel kirjutatud)">Demetrias</a> <a href="/wiki/Tessaalia" title="Tessaalia">Tessaalias</a>. <a href="/wiki/Peloponnesose_poolsaar" class="mw-redirect" title="Peloponnesose poolsaar">Peloponnesose poolsaar</a> ja suur osa <a href="/w/index.php?title=Kesk-Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kesk-Kreeka (pole veel kirjutatud)">Kesk-Kreekast</a> olid Antigoniididest Makedoonia kuningast siiski praktiliselt sõltumatud. Paljud <a href="/wiki/Egeuse_meri" title="Egeuse meri">Egeuse</a>-äärsed linnad, teiste seas Vahemere üks tähtsamaid kaubalinnu <a href="/wiki/Rhodos" class="mw-redirect" title="Rhodos">Rhodos</a>, tunnistasid Egiptuse <a href="/wiki/Ptolemaioste_d%C3%BCnastia" title="Ptolemaioste dünastia">Ptolemaioste</a> <a href="/wiki/Hegemoonia" title="Hegemoonia">hegemooniat</a>. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Vana-Makedoonia</a></i></dd></dl> <p>Makedoonia Antigoniidide hegemooniataotlusi vastustasid <a href="/wiki/Peloponnesos" title="Peloponnesos">Peloponnesose</a> <a href="/wiki/Linnriik" title="Linnriik">linnriikide</a> liit - <a href="/wiki/Ahhaia_liit" title="Ahhaia liit">Ahhaia Liit</a> ja Kórinthose lahe põhjakalda <a href="/wiki/Aitoolia" title="Aitoolia">Aitoolia</a> ja Kesk-Kreeka, osa Põhja-Kreekas, Lõuna-Kreekas linnade liit - <a href="/wiki/Aitoolia_Liit" class="mw-redirect" title="Aitoolia Liit">Aitoolia Liit</a>. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklites <a href="/wiki/Ahhaia_liit" title="Ahhaia liit">Ahhaia liit</a> ja <a href="/wiki/Aitoolia_Liit" class="mw-redirect" title="Aitoolia Liit">Aitoolia Liit</a></i></dd></dl> <p><a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a> oli endiselt jõukas ja vähemalt nime poolest demokraatlik <a href="/wiki/Linnriik" title="Linnriik">linnriik</a>. Pärast edutut sõda Makedoonia vastu 262. aastal eKr, taastasid 229. aastal eKr ateenlased siiski sõltumatuse ja hoidsid seda Ptolemaioste, <a href="/wiki/Pergamon" title="Pergamon">Pergamoni</a> kuningate ja roomlaste toetusel. </p><p>Ahhaia liidu kõrval oli <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">Sparta</a> <a href="/wiki/Peloponnesos" title="Peloponnesos">Peloponnesose</a> tugevaim riik ega tunnistanud Makedoonia ülemvõimu. <a href="/wiki/3._sajand_eKr" title="3. sajand eKr">3. sajandi</a> eKr algusest ilmnes märke spartalaste katsetest taastada muistset juhtpositsiooni <a href="/w/index.php?title=L%C3%B5una-Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lõuna-Kreeka (pole veel kirjutatud)">Lõuna-Kreekas</a>. Kuid agressiivset poliitikat takistas <a href="/wiki/Kodanik" title="Kodanik">kodanike</a> vähesus, 3. sajandi keskpaigaks oli neid alles jäänud ainult umbes 700, kogu maa <a href="/w/index.php?title=Lakonika&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lakonika (pole veel kirjutatud)">Lakonikas</a> aga koondus umbes 100 perekonna kätte. Selline olukord välistas tuginemise oma kodanikest armeele, millele Sparta oli rajanud hegemoonia varasemal perioodil. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Lakedaimon" class="mw-redirect" title="Lakedaimon">Lakedaimon</a></i></dd></dl> <p>Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam <a href="/wiki/Rooma_vabariik" title="Rooma vabariik">Rooma vabariik</a>, kes sõdis korduvalt <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedooniaga</a><sup id="cite_ref-Flower_13-0" class="reference"><a href="#cite_note-Flower-13"><span class="cite-bracket">[</span>13<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading4"><h4 id="Rooma-Makedoonia_sõjad"><span id="Rooma-Makedoonia_s.C3.B5jad"></span>Rooma-Makedoonia sõjad</h4><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Rooma-Makedoonia sõjad"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Rooma-Makedoonia sõjad" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/w/index.php?title=Makedoonia_s%C3%B5jad&action=edit&redlink=1" class="new" title="Makedoonia sõjad (pole veel kirjutatud)">Makedoonia sõjad</a></i></dd></dl> <p>Rooma kaotuse järel <a href="/w/index.php?title=Trasimenuse_j%C3%A4rve_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Trasimenuse järve lahing (pole veel kirjutatud)">Trasimenuse järve lahingus</a> <a href="/wiki/217_eKr" title="217 eKr">217 eKr</a> <a href="/wiki/Hannibal" title="Hannibal">Hannibali</a> vägedelt püüdis <a href="/wiki/Philippos_V" title="Philippos V">Philippos V</a> Makedoonia laevastik <a href="/wiki/216_eKr" title="216 eKr">216 eKr</a> <a href="/wiki/Ill%C3%BC%C3%BCria" title="Illüüria">Illüürias</a> edutult vallutada <a href="/wiki/Apollonia_(Ill%C3%BC%C3%BCria)" title="Apollonia (Illüüria)">Apollonia</a> linna. <a href="/wiki/215_eKr" title="215 eKr">215. aastal eKr</a> aastal sõlmis Philippos V <a href="/wiki/Teine_Puunia_s%C3%B5da" title="Teine Puunia sõda">Teise Puunia sõja</a> ajal (218–201 eKr) <a href="/wiki/Kartaago" title="Kartaago">Kartaago</a> väejuhi <a href="/wiki/Hannibal" title="Hannibal">Hannibaliga</a> <a href="/wiki/Rooma_vabariik" title="Rooma vabariik">Rooma</a>-vastase liidu ning tungis laevastikuga <a href="/wiki/214_eKr" title="214 eKr">214 eKr</a> <a href="/wiki/Ill%C3%BC%C3%BCria" title="Illüüria">Illüüria</a> rannikule. Invasioonist sai alguse <a href="/wiki/Esimene_Makedoonia_s%C3%B5da" title="Esimene Makedoonia sõda">Esimene Makedoonia sõda</a> (214–205 eKr) Roomaga. <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedoonia</a> vastases sõjalises liidus osalesid Rooma liitlasena kreeklaste <a href="/wiki/Aitoolia_liit" title="Aitoolia liit">Aitoolia liit</a>, <a href="/wiki/Pergamon" title="Pergamon">Pergamon</a>, <a href="/wiki/Sparta" title="Sparta">Sparta</a> ja <a href="/wiki/Elis" title="Elis">Elis</a>, samas kui Philippos V toetas <a href="/wiki/Ahhaia_liit" title="Ahhaia liit">Ahhaia liitu</a> <a href="/wiki/Aitoolia_liit" title="Aitoolia liit">Aitoolia liidu</a> vastu 207. aastal eKr ja sundis neid <a href="/wiki/205_eKr" title="205 eKr">205 eKr</a> sõlmima rahulepingu. </p><p><a href="/wiki/202_eKr" title="202 eKr">202 eKr</a> sõlmis Philippos V lepingu <a href="/wiki/Seleukiidide_riik" title="Seleukiidide riik">Seleukiidide</a> <a href="/w/index.php?title=Antiochos_III&action=edit&redlink=1" class="new" title="Antiochos III (pole veel kirjutatud)">Antiochos III</a>-ga jagamaks Egiptuse <a href="/wiki/Ptolemaioste_d%C3%BCnastia" title="Ptolemaioste dünastia">Ptolemaioste</a> valdusi <a href="/wiki/Egeuse_meri" title="Egeuse meri">Egeuse meres</a>. <a href="/wiki/Rhodose_saar" title="Rhodose saar">Rhodoslased</a> (keda toetas <a href="/wiki/Pergamon" title="Pergamon">Pergamon</a>) kuulutasid Makedooniale <a href="/w/index.php?title=Kreeta_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeta sõda (pole veel kirjutatud)">sõja (205–200)</a>. Makedoonia laevastik purustas lahingus 201 eKr Lada saare juures liitlaste laevastiku ja laastas <a href="/wiki/Pergamon" title="Pergamon">Pergamoni</a>. </p><p><a href="/w/index.php?title=Teine_Makedoonia_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Teine Makedoonia sõda (pole veel kirjutatud)">Teise Makedoona sõja</a> ajal (200–197 eKr) ilmusid Kreekasse roomlased ning Ahhaia Liit ja Aitoolia sõdisid Rooma poolel Makedoonia vastu. Philippos V sai <a href="/wiki/197_eKr" title="197 eKr">197 eKr</a> <a href="/w/index.php?title=Kynoskephalai_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kynoskephalai lahing (pole veel kirjutatud)">Kynoskephalai lahingus</a> <a href="/w/index.php?title=P%C3%B5hja-Kreeka&action=edit&redlink=1" class="new" title="Põhja-Kreeka (pole veel kirjutatud)">Põhja-Kreekas</a> <a href="/wiki/Tessaalia" title="Tessaalia">Tessaalias</a> lüüa Rooma vägedelt Flamininuse juhtimisel ja kaotas Kreekas ülemvõimu. Pärast võitu <a href="/wiki/Philippos_V" title="Philippos V">Philippos V</a> üle, kuulutas <a href="/w/index.php?title=Titus_Quinctius_Flamininus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Titus Quinctius Flamininus (pole veel kirjutatud)">Titus Quinctius Flamininus</a> 196 eKr Kreeka <a href="/wiki/Polis" title="Polis">polised</a> sõltumatuks, kuid juba 189 eKr purustasid roomlased Aitoolia Liidu ja 146 eKr Ahhaia Liidu (<a href="/wiki/Korintos" class="mw-redirect" title="Korintos">Korintos</a> hävitati). </p> <style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6724296">.mw-parser-output table.side-box{margin:4px 0;border:1px solid #aaa;font-size:88%;line-height:1.25em;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output th.side-box-text,.mw-parser-output td.side-box-text{border:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%}.mw-parser-output td.side-box-image{border:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center}.mw-parser-output td.side-box-imageright{border:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center}body.skin-minerva .mw-parser-output table.side-box a>img{max-width:none!important}@media(min-width:720px){.mw-parser-output table.side-box{width:238px}.mw-parser-output table.side-box-right{clear:right;float:right;margin-left:1em}.mw-parser-output table.side-box-left{margin-right:1em;border-collapse:collapse}}</style><table role="presentation" class="side-box side-box-right plainlinks sistersitebox"> <tbody><tr> <td class="side-box-image"><span class="noviewer" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Commons-logo.svg" class="mw-file-description"><img alt="" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/30px-Commons-logo.svg.png" decoding="async" width="30" height="40" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/45px-Commons-logo.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/59px-Commons-logo.svg.png 2x" data-file-width="1024" data-file-height="1376" /></a></span></td> <td class="side-box-text">Pildid, videod ja helifailid Commonsis: <b><a class="external text" href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Roman%E2%80%93Macedonian_Wars?uselang=et">Rooma-Makedoonia sõjad</a></b></td></tr></tbody></table> <p><a href="/w/index.php?title=Antiochos_III&action=edit&redlink=1" class="new" title="Antiochos III (pole veel kirjutatud)">Antiochos III</a> Suure alustatud <a href="/w/index.php?title=Rooma-Seleukiidide_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rooma-Seleukiidide sõda (pole veel kirjutatud)">sõda</a> (192–188. aastal eKr) <a href="/wiki/Rooma_riik" title="Rooma riik">Rooma riigiga</a> sooviga allutada <a href="/wiki/Anatoolia" title="Anatoolia">Anatoolia</a> ja <a href="/wiki/V%C3%A4ike-Aasia" title="Väike-Aasia">Väike-Aasiat</a> ning sekkumine <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedoonia</a> ja Kreeka asjadesse lõppes hävitava lüüasaamisega roomlastelt <a href="/w/index.php?title=Magnesia_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Magnesia lahing (pole veel kirjutatud)">Magnesia lahingus</a> Väike-Aasia lääneosas (190. aastal eKr). 189. aastal eKr sõlmitud <a href="/w/index.php?title=Apameia_rahu&action=edit&redlink=1" class="new" title="Apameia rahu (pole veel kirjutatud)">Apameia rahu</a> tegi Seleukiidide <a href="/wiki/Hegemoonia" title="Hegemoonia">hegemooniataotlustele</a> lõpu. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Rooma-P%C3%A4rsia_s%C3%B5jad" title="Rooma-Pärsia sõjad">Rooma-Pärsia sõjad</a></i></dd></dl> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Rooma_ajajärk_(2._sajand_eKr_–_4._sajand_pKr)"><span id="Rooma_ajaj.C3.A4rk_.282._sajand_eKr_.E2.80.93_4._sajand_pKr.29"></span>Rooma ajajärk (2. sajand eKr – 4. sajand pKr)</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Rooma ajajärk (2. sajand eKr – 4. sajand pKr)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Rooma ajajärk (2. sajand eKr – 4. sajand pKr)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Roman_provinces_of_Illyricum,_Macedonia,_Dacia,_Moesia,_Pannonia_and_Thracia.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg/220px-Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg" decoding="async" width="220" height="178" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg/330px-Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg/440px-Roman_provinces_of_Illyricum%2C_Macedonia%2C_Dacia%2C_Moesia%2C_Pannonia_and_Thracia.jpg 2x" data-file-width="2817" data-file-height="2284" /></a><figcaption><a href="/wiki/Rooma_provintsid" title="Rooma provintsid">Rooma provintsid</a> <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaarel</a>: <a href="/wiki/Noricum" title="Noricum">Noricum</a>, <a href="/w/index.php?title=Pannonia_(Rooma_provints)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pannonia (Rooma provints) (pole veel kirjutatud)">Pannoonia</a>, <a href="/w/index.php?title=Dalmaatsia_(Rooma_provints)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dalmaatsia (Rooma provints) (pole veel kirjutatud)">Dalmaatsia</a>, <a href="/wiki/M%C3%B6%C3%B6sia" title="Möösia">Möösia</a>, <a href="/wiki/Daakia_(Rooma_provints)" title="Daakia (Rooma provints)">Daakia</a>, <a href="/wiki/Makedoonia_(Rooma_provints)" title="Makedoonia (Rooma provints)">Makedoonia</a>, <a href="/wiki/Traakia_(Rooma_provints)" title="Traakia (Rooma provints)">Traakia</a></figcaption></figure> <p>Makedoonlaste lüüasaamine <a href="/w/index.php?title=Kolmas_Makedoonia_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kolmas Makedoonia sõda (pole veel kirjutatud)">Kolmanda Makedoonia sõja</a> (171–168 eKr) <a href="/wiki/168_eKr" title="168 eKr">168 aasta eKr</a> <a href="/w/index.php?title=Pydna_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pydna lahing (pole veel kirjutatud)">Pydna lahingus</a> märkis Antigoniidide võimu lõppu Kreekas. <a href="/w/index.php?title=Neljas_Makedoonia_s%C3%B5da&action=edit&redlink=1" class="new" title="Neljas Makedoonia sõda (pole veel kirjutatud)">Neljanda Makedoonia sõja</a> (150–148 eKr) tulemusel oli 146. aastaks eKr <a href="/wiki/Vana-Makedoonia" title="Vana-Makedoonia">Makedoonia</a> juba <a href="/wiki/Rooma_provintsid" title="Rooma provintsid">Rooma provints</a> ja ülejäänud Kreekast sai Rooma <a href="/wiki/Protektoraat" title="Protektoraat">protektoraat</a><sup id="cite_ref-Flower_13-1" class="reference"><a href="#cite_note-Flower-13"><span class="cite-bracket">[</span>13<span class="cite-bracket">]</span></a></sup><sup id="cite_ref-Ward_14-0" class="reference"><a href="#cite_note-Ward-14"><span class="cite-bracket">[</span>14<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Roman_Empire_125.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/df/Roman_Empire_125.svg/220px-Roman_Empire_125.svg.png" decoding="async" width="220" height="174" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/df/Roman_Empire_125.svg/330px-Roman_Empire_125.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/df/Roman_Empire_125.svg/440px-Roman_Empire_125.svg.png 2x" data-file-width="2380" data-file-height="1884" /></a><figcaption><a href="/wiki/Rooma_keisririik" title="Rooma keisririik">Rooma keisririik</a> aastal 125 eKr</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg/220px-NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg" decoding="async" width="220" height="196" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg/330px-NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg/440px-NAMA_Machine_d%27Anticyth%C3%A8re_1.jpg 2x" data-file-width="1036" data-file-height="924" /></a><figcaption><a href="/wiki/Antikythera_mehhanism" title="Antikythera mehhanism">Antikythera mehhanism</a> (u 100 eKr), mida peetakse varaseimaks teadaolevaks <a href="/wiki/Analoogarvuti" title="Analoogarvuti">analoogarvutiks</a></figcaption></figure> <p>Rooma võimu ajajärgu alguses jäeti Kreeka linnadele <a href="/wiki/Autonoomia" title="Autonoomia">autonoomia</a>, kuid nad maksustati ja allutati Rooma Makedoonia provintsi asevalitsejale. <a href="/wiki/86_eKr" title="86 eKr">86 eKr</a> vallutas ja rüüstas <a href="/wiki/Lucius_Cornelius_Sulla" title="Lucius Cornelius Sulla">Lucius Cornelius Sulla</a> Ateena, mis oli ühinenud <a href="/w/index.php?title=Pontos_(riik)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pontos (riik) (pole veel kirjutatud)">Pontose</a> kuninga <a href="/w/index.php?title=Mithridates_VI&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mithridates VI (pole veel kirjutatud)">Mithridates VI</a>-ga Rooma vastu. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Rotunda_of_Galerius_(February_2009).jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg/220px-Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg" decoding="async" width="220" height="147" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg/330px-Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg/440px-Rotunda_of_Galerius_%28February_2009%29.jpg 2x" data-file-width="3872" data-file-height="2592" /></a><figcaption>Rooma-aegne <a href="/w/index.php?title=Galeriuse_kaar_ja_rotund&action=edit&redlink=1" class="new" title="Galeriuse kaar ja rotund (pole veel kirjutatud)">rotund</a> Thessaloníkis</figcaption></figure> <p>Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser <a href="/wiki/Augustus" title="Augustus">Augustus</a> annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle <a href="/w/index.php?title=Ahhaia_senatiprovints&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ahhaia senatiprovints (pole veel kirjutatud)">Ahhaia senatiprovintsiks</a><sup id="cite_ref-Ward_14-1" class="reference"><a href="#cite_note-Ward-14"><span class="cite-bracket">[</span>14<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>, halduskeskuseks <a href="/wiki/Korintos" class="mw-redirect" title="Korintos">Korintos</a>. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased Kreeka kultuuri ja võtsid üle selle saavutusi. Selle nähtuse kohta käib <a href="/wiki/Horatius" title="Horatius">Horatiuse</a> tuntud ütlus "<i>Graecia capta ferum victorem cepit</i>" ('vangistatud Kreeka vangistas oma metsiku vallutaja')<sup id="cite_ref-Zoch_15-0" class="reference"><a href="#cite_note-Zoch-15"><span class="cite-bracket">[</span>15<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Homerose eeposed olid eeskujuks <a href="/wiki/Vergilius" title="Vergilius">Vergiliuse</a> "<a href="/wiki/Aeneis" title="Aeneis">Aeneisele</a>", ning ka <a href="/wiki/Seneca_noorem" class="mw-redirect" title="Seneca noorem">Seneca noorema</a> kirjutised kandsid endas Kreeka mõjusid. Ka mitmed Rooma keisrid hindasid kõrgelt Kreeka kultuuri. Keiser <a href="/wiki/Nero" title="Nero">Nero</a> külastas Kreekat aastal 66 ning osales olümpiamängudel, kuigi reeglid keelasid mittekreeklaste osalemise. Keiser <a href="/wiki/Hadrianus" title="Hadrianus">Hadrianus</a> aga teenis enne keisriks saamist Ateena <a href="/w/index.php?title=Epon%C3%BC%C3%BCmne_arhont&action=edit&redlink=1" class="new" title="Eponüümne arhont (pole veel kirjutatud)">eponüümse arhondina</a> ning lasi sinna rajada ka <a href="/w/index.php?title=Hadrianuse_v%C3%A4rav&action=edit&redlink=1" class="new" title="Hadrianuse värav (pole veel kirjutatud)">Hadrianuse värava</a>. Hellenistliku ajajärku peetakse Kreeka teaduse, tehnoloogia ja matemaatika kõrgajaks<sup id="cite_ref-Kosso_16-0" class="reference"><a href="#cite_note-Kosso-16"><span class="cite-bracket">[</span>16<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>Kuigi kreekakeelsed asundused hellenistlikus idas olid kandva tähtsusega varase kristluse levimisel 2. ja 3. sajandil<sup id="cite_ref-Ferguson_17-0" class="reference"><a href="#cite_note-Ferguson-17"><span class="cite-bracket">[</span>17<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> ning mitmed varased kristlikud juhid ja kirjutajad (eelkõige Püha Paulus) olid kreeka keele kõnelejad, ei pärinenud keegi neist Kreekast<sup id="cite_ref-Dunstan_18-0" class="reference"><a href="#cite_note-Dunstan-18"><span class="cite-bracket">[</span>18<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Paganluse poole hoidnud Kreekast ei kujunenud siiski olulist kristlikku keskust ja mõnedki paganlikud usukombed jäid kasutusele 4. sajandini<sup id="cite_ref-Milburn_19-0" class="reference"><a href="#cite_note-Milburn-19"><span class="cite-bracket">[</span>19<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>; näiteks Peloponnesose kaguosa jäi paganlikuks 10. sajandini<sup id="cite_ref-Makrides_20-0" class="reference"><a href="#cite_note-Makrides-20"><span class="cite-bracket">[</span>20<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Keskaeg_(4._sajand_–_1453)"><span id="Keskaeg_.284._sajand_.E2.80.93_1453.29"></span>Keskaeg (4. sajand – 1453)</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Keskaeg (4. sajand – 1453)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Keskaeg (4. sajand – 1453)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Ida-Rooma,_Bütsantsi_keisririik"><span id="Ida-Rooma.2C_B.C3.BCtsantsi_keisririik"></span>Ida-Rooma, Bütsantsi keisririik</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Ida-Rooma, Bütsantsi keisririik"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Ida-Rooma, Bütsantsi keisririik" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Justinian555AD.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Justinian555AD.png/220px-Justinian555AD.png" decoding="async" width="220" height="119" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Justinian555AD.png/330px-Justinian555AD.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/Justinian555AD.png/440px-Justinian555AD.png 2x" data-file-width="2111" data-file-height="1144" /></a><figcaption><a href="/wiki/B%C3%BCtsants" title="Bütsants">Bütsants</a> <a href="/wiki/Justinianus_I" title="Justinianus I">Justinianus I</a> valitsusajal, mil riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse (aastal 555)</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/99/Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg/220px-Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg.png" decoding="async" width="220" height="174" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/99/Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg/330px-Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/99/Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg/440px-Byzantine_Greece_ca_900_AD.svg.png 2x" data-file-width="797" data-file-height="632" /></a><figcaption>Bütsantsi Kreeka <a href="/wiki/Teema_(haldus%C3%BCksus)" title="Teema (haldusüksus)">teemad</a> 9. sajandil</figcaption></figure> <p>Rooma impeeriumi lagunemisel tekkinud <a href="/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Rooma_keisririik" title="Lääne-Rooma keisririik">Lääne-Rooma keisririik</a> lakkas olemast 5. sajandil, kuid <a href="/wiki/Ida-Rooma_keisririik" class="mw-redirect" title="Ida-Rooma keisririik">Ida-Rooma keisririik</a> ehk Bütsants (kuigi tollal nimetati seda lihtsalt Rooma keisririigiks) jäi püsima aastani 1453. <a href="/wiki/%C3%95igeusk" title="Õigeusk">Õigeuskliku</a> keisririigi pealinn oli <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopol</a>, kus oli kasutusel <a href="/wiki/Kreeka_keel" title="Kreeka keel">kreeka keel</a> ja kultuur.<sup id="cite_ref-Jeffreys_21-0" class="reference"><a href="#cite_note-Jeffreys-21"><span class="cite-bracket">[</span>21<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Alates 4. sajandist kannatasid keisririigi Balkanil asuvad alad, kaasa arvatud Kreeka, barbarite sissetungide tõttu. <a href="/wiki/Goodid" title="Goodid">Gootide</a> ja <a href="/wiki/Hunnid" title="Hunnid">hunnide</a> rüüsteretked <a href="/wiki/4._sajand" title="4. sajand">4.</a> ja <a href="/wiki/5._sajand" title="5. sajand">5. sajandil</a> ning <a href="/wiki/Slaavlased" title="Slaavlased">slaavlaste</a> sissetung Kreekasse 7. sajandil tõid kaasa keiserliku võimu olulise nõrgenemise <a href="/w/index.php?title=Kreeka_poolsaar&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka poolsaar (pole veel kirjutatud)">Kreeka poolsaarel</a>. Slaavi hõimude invasiooni tagajärjel säilitas keskvõim kontrolli üksnes saarte ja rannikualade (<a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a>, <a href="/wiki/K%C3%B3rinthos" title="Kórinthos">Kórinthos</a>, <a href="/wiki/Thessalon%C3%ADki" title="Thessaloníki">Thessaloníki</a>) üle. Mõned mägised piirkonnad pidasid omal käel vastu, tunnustades jätkuvalt keisrivõimu. Neist aladest väljaspool tekkis teatav slaavi asustus, kuid väiksemas mahus, kui seni arvatud on<sup id="cite_ref-Gregory_22-0" class="reference"><a href="#cite_note-Gregory-22"><span class="cite-bracket">[</span>22<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>.<sup id="cite_ref-Fine_23-0" class="reference"><a href="#cite_note-Fine-23"><span class="cite-bracket">[</span>23<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/B%C3%BCtsantsi_ajalugu" title="Bütsantsi ajalugu">Bütsantsi ajalugu</a></i></dd></dl> <p>Bütsants asus <a href="/wiki/8._sajand" title="8. sajand">8. sajandi</a> lõpul taastama oma kontrolli kaotatud provintside üle ja järgneva sajandi jooksul kehtestati järk-järgult keisrivõim kogu Kreeka poolsaarel<sup id="cite_ref-Fine_23-1" class="reference"><a href="#cite_note-Fine-23"><span class="cite-bracket">[</span>23<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Seda protsessi toetas <a href="/wiki/Sitsiilia" title="Sitsiilia">Sitsiiliast</a> ja <a href="/wiki/V%C3%A4ike-Aasia" title="Väike-Aasia">Väike-Aasiast</a> pärit kreeklastest sisserändajate asumine Kreeka poolsaarele ning piirkonnas elanud slaavlaste vangistamine ja ümberasustamine Väike-Aasiasse<sup id="cite_ref-Fine_23-2" class="reference"><a href="#cite_note-Fine-23"><span class="cite-bracket">[</span>23<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Allesjäänud slaavlased assimileerusid kreeklastega<sup id="cite_ref-Fine_23-3" class="reference"><a href="#cite_note-Fine-23"><span class="cite-bracket">[</span>23<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>11. ja 12. sajandil pani poliitilise stabiilsuse kasv Kreeka poolsaarel aluse majanduse arengule, mis ületas selgelt Bütsantsi Väike-Aasia territooriumide majanduskasvu. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Ristisõjad"><span id="Ristis.C3.B5jad"></span>Ristisõjad</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Ristisõjad"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Ristisõjad" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:LatinEmpire2.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1d/LatinEmpire2.png/220px-LatinEmpire2.png" decoding="async" width="220" height="116" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1d/LatinEmpire2.png/330px-LatinEmpire2.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1d/LatinEmpire2.png/440px-LatinEmpire2.png 2x" data-file-width="1715" data-file-height="902" /></a><figcaption><a href="/wiki/Ladina_keisririik" title="Ladina keisririik">Ladina keisririik</a> ja tema vasallid ning Kreeka järglasriigid u aastal 1204</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/1204" title="1204">1204</a>. aastal vallutasid <a href="/w/index.php?title=Ladinlased&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ladinlased (pole veel kirjutatud)">ladinlased</a> (ka frangid; Lääne-Euroopa ristisõdijad) <a href="/wiki/Neljas_ristis%C3%B5da" title="Neljas ristisõda">Neljanda ristisõja</a> käigus Konstantinoopoli, ning suur osa Kreekast langes peatselt frankide (tuues kaasa perioodi, mida tuntakse <a href="/wiki/Frankokraatia" title="Frankokraatia">frankokraatia</a> nime all) või <a href="/wiki/Veneetsia_vabariik" title="Veneetsia vabariik">veneetslaste</a> võimu alla. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Frankokraatia">Frankokraatia</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Frankokraatia"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Frankokraatia" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Maltan_knights_castle_in_rh.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Maltan_knights_castle_in_rh.jpg/220px-Maltan_knights_castle_in_rh.jpg" decoding="async" width="220" height="63" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Maltan_knights_castle_in_rh.jpg/330px-Maltan_knights_castle_in_rh.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Maltan_knights_castle_in_rh.jpg/440px-Maltan_knights_castle_in_rh.jpg 2x" data-file-width="600" data-file-height="171" /></a><figcaption><a href="/wiki/Malta_ordu#Juhid_ja_organisatsioon" title="Malta ordu">Suurmeistri</a> linnus Rhodoses pärineb ajast (1310–1522), mil <a href="/wiki/Rhodos" class="mw-redirect" title="Rhodos">Rhodos</a> kuulus <a href="/wiki/Malta_ordu#Hospitaliitide,_Johanniitide_ordu" title="Malta ordu">Hospitaliitide ordule</a></figcaption></figure> <p>Frankokraatia oli periood Kreeka alade ajaloos, kui <a href="/wiki/Neljas_ristis%C3%B5da" title="Neljas ristisõda">Neljandale ristisõjale</a> järgnenud perioodil olid Kreeka alad jaotatud peamiselt prantsuse ja itaalia päritolu ristisõdijate valitsetavateks mitmeks väiksemaks riigiks. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Frankokraatia" title="Frankokraatia">Frankokraatia</a></i></dd> <dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Ladina_keisririik" title="Ladina keisririik">Ladina keisririik</a></i> <i>(1204–1261), <a href="/w/index.php?title=Thessalon%C3%ADki_kuningriik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thessaloníki kuningriik (pole veel kirjutatud)">Thessaloníki kuningriik</a> (1205–1224), <a href="/wiki/Ahhaia_v%C3%BCrstiriik" title="Ahhaia vürstiriik">Ahhaia vürstiriik</a> (1205–1432), <a href="/w/index.php?title=Ateena_hertsogkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ateena hertsogkond (pole veel kirjutatud)">Ateena hertsogkond</a> (1205–1458), <a href="/w/index.php?title=N%C3%A1xose_hertsogkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Náxose hertsogkond (pole veel kirjutatud)">Náxose hertsogkond</a> (ka Saarestiku hertsogkond; 1205–1579), <a href="/w/index.php?title=Bodonitsa_markkrahvkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bodonitsa markkrahvkond (pole veel kirjutatud)">Bodonitsa markkrahvkond</a> (1204–1414), <a href="/w/index.php?title=Salona_krahvkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Salona krahvkond (pole veel kirjutatud)">Salona krahvkond</a> (1205–1410), <a href="/w/index.php?title=Negroponte_despootkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Negroponte despootkond (pole veel kirjutatud)">Negroponte despootkond</a> (1205–1470), <a href="/w/index.php?title=Kefalloni%C3%A1_ja_Z%C3%A1kynthose_pfaltskrahvkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kefalloniá ja Zákynthose pfaltskrahvkond (pole veel kirjutatud)">Kefalloniá ja Zákynthose pfaltskrahvkond</a> (1185–1479)</i></dd></dl> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Balkans_1265.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Balkans_1265.jpg/220px-Balkans_1265.jpg" decoding="async" width="220" height="155" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Balkans_1265.jpg/330px-Balkans_1265.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5b/Balkans_1265.jpg/440px-Balkans_1265.jpg 2x" data-file-width="600" data-file-height="422" /></a><figcaption>Balkani poolsaare alad 1265. aastal</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Greece_in_1278.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/Greece_in_1278.svg/220px-Greece_in_1278.svg.png" decoding="async" width="220" height="125" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/Greece_in_1278.svg/330px-Greece_in_1278.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/Greece_in_1278.svg/440px-Greece_in_1278.svg.png 2x" data-file-width="3508" data-file-height="2000" /></a><figcaption>Kreeka alade riigid 1278. aastal</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Mystras_palace.JPG" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1e/Mystras_palace.JPG/220px-Mystras_palace.JPG" decoding="async" width="220" height="165" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1e/Mystras_palace.JPG/330px-Mystras_palace.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1e/Mystras_palace.JPG/440px-Mystras_palace.JPG 2x" data-file-width="2304" data-file-height="1728" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Mystr%C3%A1si_linnus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mystrási linnus (pole veel kirjutatud)">Mystrási linnus</a>, mis oli <a href="/wiki/Morea_despootkond" title="Morea despootkond">Morea despootkonna</a> keskus</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/1261" title="1261">1261</a>. aastal taastati Bütsantsi keisririik keskusega Konstantinoopolis ning osa Kreeka poolsaarest läks taas keisririigi valdusse. Frankide <a href="/wiki/Ahhaia_v%C3%BCrstiriik" title="Ahhaia vürstiriik">Ahhaia vürstiriik</a> Peloponnesosel jäi siiski oluliseks piirkondlikuks jõuks veel 14. sajandilgi. Lisaks jäid Kreeka saared enamjaolt <a href="/wiki/Genova" title="Genova">Genova</a> ja <a href="/wiki/Veneetsia_vabariik" title="Veneetsia vabariik">Veneetsia</a> kontrolli alla. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Peloponnesose_riigid">Peloponnesose riigid</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Peloponnesose riigid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Peloponnesose riigid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Ahhaia_v%C3%BCrstiriik" title="Ahhaia vürstiriik">Ahhaia vürstiriik</a></i> ehk Morea vürstiriik (1205–1432), <a href="/wiki/Morea_despootkond" title="Morea despootkond">Morea despootkond</a> (1349–1460)</dd></dl> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Riigid_Balkanil">Riigid Balkanil</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Riigid Balkanil"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Riigid Balkanil" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklites <a href="/w/index.php?title=Thessalon%C3%ADki_keisririik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thessaloníki keisririik (pole veel kirjutatud)">Thessaloníki keisririik</a>, <a href="/w/index.php?title=Ateena_hertsogkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ateena hertsogkond (pole veel kirjutatud)">Ateena hertsogkond</a> ja <a href="/w/index.php?title=Epeirose_despootkond&action=edit&redlink=1" class="new" title="Epeirose despootkond (pole veel kirjutatud)">Epeirose despootkond</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Byzantine_empire_1355.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fc/Byzantine_empire_1355.jpg/220px-Byzantine_empire_1355.jpg" decoding="async" width="220" height="174" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fc/Byzantine_empire_1355.jpg/330px-Byzantine_empire_1355.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fc/Byzantine_empire_1355.jpg/440px-Byzantine_empire_1355.jpg 2x" data-file-width="1134" data-file-height="897" /></a><figcaption>Balkani poolsaare alad 1335. aastal</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8f/Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg/220px-Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg" decoding="async" width="220" height="204" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8f/Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg/330px-Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8f/Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg/440px-Balkans_in_1350_according_to_Gustav_Droysen_from_19th_century.jpg 2x" data-file-width="1367" data-file-height="1268" /></a><figcaption>Serbia tsaaririik 1350. aastal</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/Serbia_kuningriik_(keskaegne)" title="Serbia kuningriik (keskaegne)">Serbia</a> kuningas <a href="/w/index.php?title=Du%C5%A1an_Nemanji%C4%87&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dušan Nemanjić (pole veel kirjutatud)">Dušan Nemanjić</a> alustas <a href="/wiki/1334" title="1334">1334</a>. aastal sõda Bütsantsiga, jõudes <a href="/wiki/Saloniki" class="mw-redirect" title="Saloniki">Salonikini</a> ja sõlmides <a href="/wiki/B%C3%BCtsantsi_keiser" class="mw-redirect" title="Bütsantsi keiser">Bütsantsi keisri</a> (1328–1341) <a href="/w/index.php?title=Andronikos_III&action=edit&redlink=1" class="new" title="Andronikos III (pole veel kirjutatud)">Andronikos III</a> <a href="/wiki/Palaiologosed" title="Palaiologosed">Palaiologosega</a> rahulepingu. Valduste piirid ulatusid tänapäeva Kreeka põhjapiirini. <a href="/wiki/B%C3%BCtsantsi_keiser" class="mw-redirect" title="Bütsantsi keiser">Bütsantsi keisri</a> <a href="/w/index.php?title=Andronikos_III&action=edit&redlink=1" class="new" title="Andronikos III (pole veel kirjutatud)">Andronikos III</a> surma järel, mil riiki haaras laastav <a href="/w/index.php?title=B%C3%BCtsantsi_kodus%C3%B5da_(1341%E2%80%931347)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bütsantsi kodusõda (1341–1347) (pole veel kirjutatud)">kodusõda</a>, mis kestis kuus aastat (1341–1347), alustas ta <a href="/wiki/1342" title="1342">1342</a>. aastal uuesti sõda <a href="/wiki/B%C3%BCtsantsi_ajalugu#Balkani_kaotus" title="Bütsantsi ajalugu">Bütsantsiga</a> ja vallutas <a href="/wiki/Albaania_kuningriik_(keskaegne)" title="Albaania kuningriik (keskaegne)">Albaania</a> ja <a href="/wiki/Makedoonia_(Kreeka_geograafiline_piirkond)" title="Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)">Makedoonia</a> alad. Aastaks 1345 oli Stefan Uroš IV Dušan Vägev laiendanud oma riigi poolele Balkani poolsaarele, suuremaks kui <a href="/wiki/B%C3%BCtsants" title="Bütsants">Bütsants</a> või <a href="/wiki/Teine_Bulgaaria_tsaaririik" title="Teine Bulgaaria tsaaririik">Teine Bulgaaria tsaaririik</a>. Seetõttu kuulutas Stefan Uroš IV Dušan end aastal 1345 <a href="/w/index.php?title=Serres&action=edit&redlink=1" class="new" title="Serres (pole veel kirjutatud)">Serresis</a> "tsaariks" ("tseesar"). 16. aprillil 1346 kroonis ta end <a href="/wiki/Skopje" title="Skopje">Skopjes</a> <a href="/w/index.php?title=Serbia_tsaar&action=edit&redlink=1" class="new" title="Serbia tsaar (pole veel kirjutatud)">serblaste ja kreeklaste tsaariks</a> <a href="/wiki/1348" title="1348">1348</a>. aastal vallutas ta ka <a href="/wiki/Tessaalia" title="Tessaalia">Tessaalia</a> ja <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeirose</a>. </p><p>Stefan Uroš IV Dušan valitses seega kogu <a href="/wiki/Balkani_poolsaar" title="Balkani poolsaar">Balkani poolsaart</a>, ainult Lõuna-Kreeka, <a href="/wiki/Saloniki" class="mw-redirect" title="Saloniki">Saloniki</a> ja <a href="/wiki/Traakia" title="Traakia">Traakia</a> pääsesid tema võimu alt. Stefan Uroš IV Dušan valitses serblaste ja kreeklaste impeeriumit Skopjest, Serbia osa andis ta valitsemiseks (1346–1355) oma pojale Stefan Urošile <a href="/wiki/Prizren" title="Prizren">Prizrenis</a>. Aastal 1355 alustas Stefan Uroš IV Dušan sõjalisi ettevalmistusi ja kogus 80 000-mehelise armee, selle aja kohta tohutu arv. Stefan Uroš IV Dušan marssis <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopoli</a> peale. Pärast <a href="/wiki/Adrianoopol" class="mw-redirect" title="Adrianoopol">Adrianoopoli</a> vallutamist vihases lahingus oli Serbia armee lähedal oma eesmärgile, Konstantinoopolile, mis paiknes umbes 65 km kaugusel idas, kui 1355. aastal Stefan Uroš IV Dušan suri. </p><p>Dušani järglane, Serbia kuningas ja <a href="/w/index.php?title=Serbia_tsaar&action=edit&redlink=1" class="new" title="Serbia tsaar (pole veel kirjutatud)">serblaste ja kreeklaste tsaar</a> (1355–1371) Stefan Uroš V Väeti (<i>Nemanjić</i>) ajal langes Serbia tsaaririik aeglaselt feodaalsesse <a href="/wiki/Anarhia" title="Anarhia">anarhiasse</a>, mis viis riigi killustumiseni. Osmanid võitsid <a href="/w/index.php?title=Vuka%C5%A1in_Mrnjav%C4%8Devi%C4%87&action=edit&redlink=1" class="new" title="Vukašin Mrnjavčević (pole veel kirjutatud)">Vukašini</a> juhitud serblasi aastal 1371 <a href="/wiki/Maritsa_lahing" title="Maritsa lahing">Maritsa lahingus</a>, tehes vasallideks lõunapoolsed kubernerid, ja varsti pärast seda tsaar suri. Kuna Uroš oli lastetu ja aadel ei suutnud kokku leppida õiguspärases pärijas, jätkasid tsaaririigi valitsemist poolsõltumatud provintsiisandad, kes olid sageli üksteisega vaenujalal. Kõige võimsam neist, <a href="/w/index.php?title=Lazar_Hrebeljanovi%C4%87&action=edit&redlink=1" class="new" title="Lazar Hrebeljanović (pole veel kirjutatud)">Lazar</a>, tänapäevase Kesk-Serbia <a href="/wiki/Morava_Serbia" title="Morava Serbia">Morava Serbia</a> hertsog (mis ei olnud veel Osmanite võimu all), seisis aastal 1389 Osmanitele vastu <a href="/wiki/Kosovo_lahing_(1389)" title="Kosovo lahing (1389)">Kosovo lahingus</a>, millele järgnes Serbia langus. Lazari poeg <a href="/w/index.php?title=Stefan_Lazarevi%C4%87&action=edit&redlink=1" class="new" title="Stefan Lazarević (pole veel kirjutatud)">Stefan Lazarević</a> järgnes valitsejana (1389–1402, 1402–1427), kuid aastaks 1394 muutus Osmanite vasalliks. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklites <a href="/wiki/Serbia_tsaaririik" title="Serbia tsaaririik">Serbia tsaaririik</a> ja <a href="/wiki/Teine_Bulgaaria_tsaaririik" title="Teine Bulgaaria tsaaririik">Teine Bulgaaria tsaaririik</a></i></dd></dl> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Osmanite_riik">Osmanite riik</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Osmanite riik"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Osmanite riik" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:B%C3%BCtsants1450.png" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/B%C3%BCtsants1450.png/220px-B%C3%BCtsants1450.png" decoding="async" width="220" height="208" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/B%C3%BCtsants1450.png/330px-B%C3%BCtsants1450.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/B%C3%BCtsants1450.png/440px-B%C3%BCtsants1450.png 2x" data-file-width="2530" data-file-height="2396" /></a><figcaption>Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/14._sajand" title="14. sajand">14. sajandi</a> jooksul kaotas Bütsants suure osa <a href="/w/index.php?title=Kreeka_poolsaar&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka poolsaar (pole veel kirjutatud)">Kreeka poolsaarest</a> <a href="/wiki/Serbia_kuningriik" class="mw-redirect" title="Serbia kuningriik">serblastele</a> ja hiljem türklastele. 15. sajandi alguseks olid türklased oma valdusi sedavõrd laiendanud, et Bütsantsile kuulus Kreekas veel vaid <a href="/wiki/Morea_despootkond" title="Morea despootkond">Morea despootkond</a> <a href="/wiki/Peloponnesos" title="Peloponnesos">Peloponnesosel</a>. Kui <a href="/wiki/Konstantinoopoli_piiramine_(1453)" title="Konstantinoopoli piiramine (1453)">1453. aastal langes osmanite kätte Konstantinoopol</a>, jäi Morea viimaseks Bütsantsi riigi piirkonnaks, mis veel türklastele vastupanu osutas. Aastal 1458 võtsid osmanid <a href="/wiki/Ateena" title="Ateena">Ateena</a> ja 1459 annekteeriti <a href="/wiki/Serbia_despootkond" title="Serbia despootkond">Serbia despootkond</a>. Morea langemisega 1460. aastal oli osmanite riik vallutanud kogu Kreeka mandriosa. Türgi vallutuste tõttu pagesid paljud kreeka õpetlased läände, viies endaga kaasa teadmisi ja kirjandust kreeka kultuuri kohta, andes sel kombel oma panuse <a href="/wiki/Renessanss" title="Renessanss">renessansi</a> arengusse<sup id="cite_ref-Norwich_24-0" class="reference"><a href="#cite_note-Norwich-24"><span class="cite-bracket">[</span>24<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kreeka_Osmanite_riigi_osana_(15._sajand_–_1821)"><span id="Kreeka_Osmanite_riigi_osana_.2815._sajand_.E2.80.93_1821.29"></span>Kreeka Osmanite riigi osana (15. sajand – 1821)</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Kreeka Osmanite riigi osana (15. sajand – 1821)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Kreeka Osmanite riigi osana (15. sajand – 1821)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Kuigi suurem osa Mandri-Kreekast ja Egeuse mere saared olid juba 15. sajandist <a href="/wiki/Osmanite_riik" title="Osmanite riik">Türgi</a> võimu all, jäid <a href="/wiki/K%C3%BCpros" title="Küpros">Küpros</a> ja <a href="/wiki/Kreeta" title="Kreeta">Kreeta</a> <a href="/wiki/Veneetsia_vabariik" title="Veneetsia vabariik">Veneetsia</a> valdusse ja langesid türklastele alles 1571. ja 1670. aastal. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Joonia_saared">Joonia saared</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Joonia saared"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Joonia saared" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Ainsad Kreeka alad, mis ei langenud Osmanite riigi kätte, olid <a href="/wiki/Joonia_saared" title="Joonia saared">Joonia saared</a>, mis kuulusid 1797. aastani Veneetsiale, seejärel <a href="/wiki/Prantsusmaa_Esimene_Vabariik" title="Prantsusmaa Esimene Vabariik">Prantsusmaale</a> ja alates 1809. aastast <a href="/wiki/Suurbritannia_ja_Iirimaa_%C3%9Chendkuningriik" title="Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik">Suurbritanniale</a>, kes need 1864 pidulikult Kreeka kuningriigile üle andis.<sup id="cite_ref-Clogg_25-0" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Joonia_Saarte_%C3%9Chendriik" title="Joonia Saarte Ühendriik">Joonia Saarte Ühendriik</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Rigas_Feraios_01.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ef/Rigas_Feraios_01.jpg/220px-Rigas_Feraios_01.jpg" decoding="async" width="220" height="264" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ef/Rigas_Feraios_01.jpg/330px-Rigas_Feraios_01.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ef/Rigas_Feraios_01.jpg 2x" data-file-width="440" data-file-height="528" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Rigas_Feraios&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rigas Feraios (pole veel kirjutatud)">Rigas Feraios</a> avaldas 18. sajandi lõpul mitu kirjutist, mis käsitlesid vaba Kreeka ideed</figcaption></figure> <p>Kui Joonia saartel ja Konstantinoopolis elanud kreeklased olid üldiselt heal majanduslikul järjel ning nad töötasid sageli Türgi riigiaparaadis (<a href="/w/index.php?title=Fanarioodid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Fanarioodid (pole veel kirjutatud)">fanarioodid</a>)<sup id="cite_ref-Clogg_25-1" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> olulistes ametites, siis Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem, pärusmõisate tekkimisega Osmanite riigis, langesid maal elavad kreeklased sisuliselt <a href="/wiki/P%C3%A4risorjus" title="Pärisorjus">pärisorjusse</a><sup id="cite_ref-Kourvetaris_26-0" class="reference"><a href="#cite_note-Kourvetaris-26"><span class="cite-bracket">[</span>26<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE,_Thesalloniki.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/80/B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg/220px-B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg" decoding="async" width="220" height="165" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/80/B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg/330px-B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/80/B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg/440px-B%C3%ADl%C3%A1_v%C4%9B%C5%BE%2C_Thesalloniki.jpg 2x" data-file-width="1600" data-file-height="1200" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Thessalon%C3%ADki_Valge_Torn&action=edit&redlink=1" class="new" title="Thessaloníki Valge Torn (pole veel kirjutatud)">Thessaloníki Valge Torn</a> on tuntumaid Türgi-aegseid rajatisi Kreekas</figcaption></figure> <p>Kuigi Osmanite riik ei kohustanud mittemoslemeid usku vahetama, viis kristlaste diskrimineerimine siiski nende astumiseni islami usku. Sageli tehti seda vaid näiliselt ning 19. sajandil levis tagasi kristlusse astumine.<sup id="cite_ref-Clogg_25-2" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Türgi valitsuse olemus Kreekas erines piirkonniti. Mõnedes linnades olid ametis sultani nimetatud asevalitsejad, mitmetes teistes (näiteks Ateena) olid aga iseseisvad omavalitsused. Mägiprovintsid sisemaal ja mitmetel saartel säilitasid mitmete sajandite jooksul tegeliku sõltumatuse Türgi keskvõimust.<sup id="cite_ref-Clogg_25-3" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Kui Osmanite riik sõdis teiste riikidega, asusid kreeklased reeglina türklaste vastu sõdima. Kreeka revolutsioonile eelnes hulk konflikte, milles kreeklased võitlesid Osmanite riigi vastu – <a href="/w/index.php?title=Epeirose_talupoegade_%C3%BClest%C3%B5us&action=edit&redlink=1" class="new" title="Epeirose talupoegade ülestõus (pole veel kirjutatud)">Epeirose talupoegade ülestõus</a> (1600–1601), <a href="/wiki/Morea_s%C3%B5da" title="Morea sõda">Morea sõda</a> (1684–1699) ning Venemaa mahitatud <a href="/w/index.php?title=Orlovi_m%C3%A4ss&action=edit&redlink=1" class="new" title="Orlovi mäss (pole veel kirjutatud)">Orlovi mäss</a> (1770), mille eesmärgiks oli lammutada Türgi impeerium Venemaa huvides<sup id="cite_ref-Clogg_25-4" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Türgi väed surusid kõik need vastuhakud julmalt maha<sup id="cite_ref-Harrington_27-0" class="reference"><a href="#cite_note-Harrington-27"><span class="cite-bracket">[</span>27<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>18. sajandil kerkis Kreekas esile laevandusega jõukaks saanud kaupmeeskond. Kreeka kaupmehed domineerisid Türgi-siseses kaubanduses, nad lõid sidemeid Vahemere piirkonnas, Balkanil ja Lääne-Euroopas. Kaupmeeste kaudu jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni- ja valgustusajastu ideed, samuti Prantsuse revolutsiooni ideaalid ning rahvusromantiline maailmakäsitlus<sup id="cite_ref-Clogg_25-5" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. 18. sajandi lõpus avaldas <a href="/w/index.php?title=Rigas_Feraios&action=edit&redlink=1" class="new" title="Rigas Feraios (pole veel kirjutatud)">Rigas Feraios</a> Viinis mitmeid dokumente, mis käsitlesid Kreeka iseseisvust, sealhulgas ka rahvushümni, ning tõid esile esimese detailse Kreeka kaardi. Rigas Feraiose mõrvasid 1798. aastal Türgi agendid.<sup id="cite_ref-Clogg_25-6" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kreeka_iseseisvussõda_(1821–1832)"><span id="Kreeka_iseseisvuss.C3.B5da_.281821.E2.80.931832.29"></span>Kreeka iseseisvussõda (1821–1832)</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Kreeka iseseisvussõda (1821–1832)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=19" title="Muuda alaosa "Kreeka iseseisvussõda (1821–1832)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Kreeka_iseseisvuss%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Kreeka iseseisvussõda">Kreeka iseseisvussõda</a></i></dd></dl> <figure class="mw-default-size mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Kolokotronis_Theodore.JPG" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Kolokotronis_Theodore.JPG/220px-Kolokotronis_Theodore.JPG" decoding="async" width="220" height="262" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Kolokotronis_Theodore.JPG/330px-Kolokotronis_Theodore.JPG 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/Kolokotronis_Theodore.JPG/440px-Kolokotronis_Theodore.JPG 2x" data-file-width="536" data-file-height="638" /></a><figcaption>Kindral <a href="/w/index.php?title=Theodoros_Kolokotronis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Theodoros Kolokotronis (pole veel kirjutatud)">Theodoros Kolokotronis</a>, ülestõusnute vägede ülemjuhataja ja üks iseseisvussõja juhtfiguure</figcaption></figure> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Navarino.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e8/Navarino.jpg/220px-Navarino.jpg" decoding="async" width="220" height="139" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e8/Navarino.jpg/330px-Navarino.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e8/Navarino.jpg/440px-Navarino.jpg 2x" data-file-width="1990" data-file-height="1260" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Navarino_merelahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Navarino merelahing (pole veel kirjutatud)">Navarino merelahing</a> lääneliitlaste ja Türgi-Egiptuse laevastiku vahel.<br /><small><a href="/w/index.php?title=Ambroise_Louis_Garneray&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ambroise Louis Garneray (pole veel kirjutatud)">Ambroise Louis Garneray</a></small></figcaption></figure> <p>1814. asutati salaorganisatsioon <a href="/w/index.php?title=Filiki_Eteria&action=edit&redlink=1" class="new" title="Filiki Eteria (pole veel kirjutatud)">Filiki Eteria</a> (Sõprade Ühing), mille eesmärk oli Kreeka vabastamine. Ühing plaanis läbi viia revolutsiooni <a href="/wiki/Peloponnesos" title="Peloponnesos">Peloponnesosel</a>, <a href="/wiki/Doonau_v%C3%BCrstiriigid" title="Doonau vürstiriigid">Doonau vürstiriikides</a> ja <a href="/wiki/Konstantinoopol" title="Konstantinoopol">Konstantinoopolis</a>. 6. märtsil 1821 puhkeski <a href="/w/index.php?title=Alexandros_Ypsilantis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Alexandros Ypsilantis (pole veel kirjutatud)">Alexandros Ypsilantise</a> juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, kuid Türgi väed surusid selle peatselt maha. Sündmused põhjas kannustasid Peloponnesose kreeklasi ning 17. märtsil 1821 kuulutasid <a href="/w/index.php?title=Maniotid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Maniotid (pole veel kirjutatud)">maniotid</a> Osmanite riigile sõja.<sup id="cite_ref-Brewer_28-0" class="reference"><a href="#cite_note-Brewer-28"><span class="cite-bracket">[</span>28<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Kuu lõpuks oli ülestõus levinud üle kogu <a href="/wiki/Peloponnesos" title="Peloponnesos">Peloponnesose</a> ning oktoobriks vallutasid kreeklased <a href="/w/index.php?title=Theodoros_Kolokotronis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Theodoros Kolokotronis (pole veel kirjutatud)">Theodoros Kolokotronise</a> juhtimisel <a href="/w/index.php?title=Tripolitsa&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tripolitsa (pole veel kirjutatud)">Tripolitsa</a>. Peagi järgnesid ülestõusud Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis küll maha suruti. Kreeka ülestõusnute laevastik tegutses edukalt Egeuse merel Türgi laevastiku vastu ja takistas neid meritsi lisavägesid toomast. 1822. ja 1824. aastal rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari, muuhulgas <a href="/wiki/Chios" class="mw-redirect" title="Chios">Chiost</a> ja <a href="/wiki/Psara" class="mw-redirect" title="Psara">Psarat</a> ning korraldasid kohaliku elanikkonna vastu tapatalgud<sup id="cite_ref-Brewer_28-1" class="reference"><a href="#cite_note-Brewer-28"><span class="cite-bracket">[</span>28<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Need sündmused ajendasid Lääne-Euroopat asuma ülestõusnute poolele.<sup id="cite_ref-Clogg_25-7" class="reference"><a href="#cite_note-Clogg-25"><span class="cite-bracket">[</span>25<span class="cite-bracket">]</span></a></sup> </p><p>Kuid peagi tekkisid kreeka rühmituste vahel vastuolud, mis viisid kahe järjestikuse kodusõjani. Sultan <a href="/wiki/Mahmud_II" title="Mahmud II">Mahmud II</a> pidas läbirääkimisi Egiptuse asevalitseja <a href="/w/index.php?title=Mu%E1%B8%A9ammad_%60Al%C4%AB&action=edit&redlink=1" class="new" title="Muḩammad `Alī (pole veel kirjutatud)">Muḩammad `Alīga</a>, kes saatis väed oma poja <a href="/w/index.php?title=Ibrahim_Pa%C5%A1a&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ibrahim Paša (pole veel kirjutatud)">Ibrahim Paša</a> juhtimisel Kreekasse ülestõusu maha suruma, saades sultanilt vastutasuks maa-alasid. Ibrahim maabus Peloponnesosel 1825. aasta veebruaris ja saavutas kiirelt edu – aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesose poolsaarest Egiptuse vägede kontrolli all. <a href="/w/index.php?title=Mesolongi&action=edit&redlink=1" class="new" title="Mesolongi (pole veel kirjutatud)">Mesolongi</a> linn, mida türklased olid alates 1825. aasta aprillist piiranud, langes 1826. aasta aprillis. Ja kuigi Ibrahim sai <a href="/wiki/Mani" title="Mani">Manis</a> lüüa, oli ta suutnud suurema osa ülestõusust maha suruda ja ka Ateena tagasi vallutada. </p><p>Pärast aastatepikkusi läbirääkimisi otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda konflikti ja iga riik saatis Kreekasse oma laevastiku. Saanud teada, et Türgi-Egiptuse laevastik plaanis rünnata Hydra ehk <a href="/wiki/%C3%9Ddra_saar" title="Ýdra saar">Ýdra saart</a>, otsustasid liitlased nendega lahingusse astuda. <a href="/w/index.php?title=Navarino_laht&action=edit&redlink=1" class="new" title="Navarino laht (pole veel kirjutatud)">Navarino lahes</a> aset leidnud <a href="/w/index.php?title=Navarino_lahing&action=edit&redlink=1" class="new" title="Navarino lahing (pole veel kirjutatud)">lahingus</a> hävitati Türgi-Egiptuse laevastik. <a href="/w/index.php?title=Morea_s%C3%B5jak%C3%A4ik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Morea sõjakäik (pole veel kirjutatud)">Prantsuse sõjavägi sisenes Kreekasse</a>, et tagada Egiptuse vägede lahkumine. Kreeklased vabastasid 1828. aastaks ka Kesk-Kreeka. <a href="/wiki/Esimene_Kreeka_Vabariik" title="Esimene Kreeka Vabariik">Kreeka riiki</a> tunnustati 1830. aastal <a href="/w/index.php?title=Londoni_protokoll&action=edit&redlink=1" class="new" title="Londoni protokoll (pole veel kirjutatud)">Londoni protokolli</a> alusel. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="19._sajand">19. sajand</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=20" title="Muuda alaosa "19. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=20" title="Muuda alaosa "19. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:King_George_of_Hellenes.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/18/King_George_of_Hellenes.jpg/220px-King_George_of_Hellenes.jpg" decoding="async" width="220" height="298" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/18/King_George_of_Hellenes.jpg/330px-King_George_of_Hellenes.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/18/King_George_of_Hellenes.jpg 2x" data-file-width="400" data-file-height="542" /></a><figcaption>Kuningas <a href="/wiki/Ge%C3%B3rgios_I" title="Geórgios I">Geórgios I</a> Kreeka mereväe vormis</figcaption></figure> <p>1827. aastal valiti <a href="/wiki/Korfu" title="Korfu">Korfult</a> pärit <a href="/w/index.php?title=Io%C3%A1nnis_Kapod%C3%ADstrias&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ioánnis Kapodístrias (pole veel kirjutatud)">Ioánnis Kapodístrias</a> vastse vabariigi esimeseks kuberneriks. 1832. aasta Londoni konverentsil otsustasid <a href="/w/index.php?title=Suurriigid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Suurriigid (pole veel kirjutatud)">suurriigid</a> (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) pakkuda Kreeka trooni <a href="/wiki/Baieri_kuningriik" title="Baieri kuningriik">Baieri</a> prints <a href="/w/index.php?title=Otto_(Kreeka)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Otto (Kreeka) (pole veel kirjutatud)">Ottole</a> ja selle sammuga Kreekas monarhia kehtestada. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Hellenite_kuningriik" title="Hellenite kuningriik">Hellenite kuningriik</a></i></dd></dl> <p>1843. aasta ülestõusu tagajärjel kehtestati riigis konstitutsiooniline monarhia ja asutati parlament. </p><p>Otto kukutati 1862. aastal oma autoritaarse valitsemisstiili tõttu ja aasta hiljem asendati Taani prints Vilhelmiga, kes sai kuningaks <a href="/wiki/Ge%C3%B3rgios_I" title="Geórgios I">Geórgios I</a> nime all ja sai brittidelt troonileasumiskingiks Joonia saared. </p><p>Korruptsioon ja peaminister <a href="/w/index.php?title=Char%C3%ADlaos_Triko%C3%BApis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Charílaos Trikoúpis (pole veel kirjutatud)">Charílaos Trikoúpise</a> valitsuse suured kulutused infrastruktuurile (näiteks <a href="/w/index.php?title=Korintose_kanal&action=edit&redlink=1" class="new" title="Korintose kanal (pole veel kirjutatud)">Korintose kanali</a> rajamine) koormasid liialt Kreeka nõrka majandust ning 1893. aastal oldi sunnitud kuulutama välja riigi maksejõuetus. </p><p>19. sajandil oli Kreekas aktuaalne ka keeleküsimus – kreeklaste enamus rääkis rahvakeelt <i><a href="/w/index.php?title=Dimotiki&action=edit&redlink=1" class="new" title="Dimotiki (pole veel kirjutatud)">dimotiki</a></i>'t, kuid riigi eliit pidas seda talupoegade keeleks ja soovis taastada <a href="/wiki/Vanakreeka_keel" title="Vanakreeka keel">vanakreeka keele</a> positsiooni. Valitsusdokumente ja ajalehti antigi välja <i><a href="/w/index.php?title=Katharevusa&action=edit&redlink=1" class="new" title="Katharevusa (pole veel kirjutatud)">katharevusas</a></i>, mis matkis vanakreeka keelt ja oli mõistetav väiksele osale rahvastikust. Liberaalid pooldasid <i>dimotiki</i> kasutamist riigikeelena, kuid konservatiivid ja õigeusu kirik seisid sellele vastu ja kui 1901. aastal tõlgiti <a href="/wiki/Uus_Testament" class="mw-redirect" title="Uus Testament">Uus Testament</a> <i>dimotiki</i>'sse, puhkesid Ateenas rahutused, mis kukutasid valitsuse. Keeleküsimus jäi Kreeka poliitikas aktuaalseks 1970. aastateni. </p><p>Osa Kreeka alasid oli 19. sajandi teisel poolel siiski veel Türgi võimu all. Aastail <a href="/w/index.php?title=Kreeta_%C3%BClest%C3%B5us&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeta ülestõus (pole veel kirjutatud)">1866–1869 toimus Kreetal ülestõus</a> Osmanite võimu vastu. Kui 1877. aastal puhkes <a href="/wiki/Vene-T%C3%BCrgi_s%C3%B5da_(1877-1878)" class="mw-redirect" title="Vene-Türgi sõda (1877-1878)">Vene-Türgi sõda</a>, toetasid kreeklased Venemaad, kuid kuna Kreeka oli liialt vaene ja pelgas Briti interventsiooni, ei astutud ametlikult sõtta. 1881. aastal sai Kreeka endale <a href="/w/index.php?title=Berliini_lepe&action=edit&redlink=1" class="new" title="Berliini lepe (pole veel kirjutatud)">Berliini leppega</a> määratud <a href="/wiki/Tessaalia" title="Tessaalia">Tessaalia</a> ja väikese osa <a href="/wiki/Epeiros" title="Epeiros">Epeirosest</a>, kuid lootus saada endale ka Kreeta ei täitunud. </p><p>Kreeta kreeklased siiski korraldasid regulaarselt ülestõuse ning 1897. aastal <a href="/w/index.php?title=Kreeka-T%C3%BCrgi_s%C3%B5da_(1897)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka-Türgi sõda (1897) (pole veel kirjutatud)">kuulutas Kreeka valitsus Türgile sõja</a>. Kehva väljaõppe saanud ja puudulikult varustatud Kreeka armee sai sõjas Türgilt lüüa. Taas sekkusid sündmustesse suurriigid, mistõttu Kreeka pidi Türgile loovutama vaid vähesed piirialad, samas kui <a href="/w/index.php?title=Kreeta_riik&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeta riik (pole veel kirjutatud)">Kreetal kehtestati autonoomne riik</a>, mida valitses Kreeka prints <a href="/w/index.php?title=Ge%C3%B3rgios_(Kreeka_prints)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Geórgios (Kreeka prints) (pole veel kirjutatud)">Geórgios</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="20._sajand">20. sajand</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=21" title="Muuda alaosa "20. sajand"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=21" title="Muuda alaosa "20. sajand" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-halign-left" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Nikolaos_Plastiras.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Nikolaos_Plastiras.jpg/160px-Nikolaos_Plastiras.jpg" decoding="async" width="160" height="239" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Nikolaos_Plastiras.jpg/240px-Nikolaos_Plastiras.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Nikolaos_Plastiras.jpg/320px-Nikolaos_Plastiras.jpg 2x" data-file-width="337" data-file-height="503" /></a><figcaption>20. sajandi esimese veerandi sõdades tuntust kogunud kindral <a href="/wiki/Nik%C3%B3laos_Plast%C3%ADras" title="Nikólaos Plastíras">Nikólaos Plastíras</a> teenis <a href="/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da" title="Teine maailmasõda">teise maailmasõja</a> lõpus ja pärast seda kolm ametiaega peaministrina</figcaption></figure> <p><a href="/wiki/Balkani_s%C3%B5jad" title="Balkani sõjad">Balkani sõdade</a> lõpuks oli Kreeka territoorium ja elanikkond suurenenud. Esimesele maailmasõjale eelnenud aastail domineerisid Kreeka poliitikas vastuolud kuningas <a href="/wiki/Konstant%C3%ADnos_I" title="Konstantínos I">Konstantínos I</a> ja populaarse peaministri <a href="/wiki/Elefth%C3%A9rios_Veniz%C3%A9los" title="Elefthérios Venizélos">Elefthérios Venizélose</a> vahel, kel olid erimeelsused riigi välispoliitika osas. Riik jagunes kahte ossa ning <a href="/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da" title="Esimene maailmasõda">Esimese maailmasõja</a> ajal oli riigil ajutiselt koguni kaks valitsust. Saksameelsed rojalistid valitsesid Ateenas ja britimeelsed Venizélose pooldajad valitsesid Thessaloníkis. Kaks valitsust ühinesid 1917. aastal, mil Kreeka ametlikult Antandi poolel sõtta astus. </p> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklites <a href="/wiki/Pariisi_rahukonverents" title="Pariisi rahukonverents">Pariisi rahukonverents</a> ja <a href="/w/index.php?title=S%C3%A9vresi_rahuleping&action=edit&redlink=1" class="new" title="Sévresi rahuleping (pole veel kirjutatud)">Sévresi rahuleping</a></i></dd></dl> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kreeka-Türgi_sõda_(1919–1922)"><span id="Kreeka-T.C3.BCrgi_s.C3.B5da_.281919.E2.80.931922.29"></span>Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=22" title="Muuda alaosa "Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=22" title="Muuda alaosa "Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure class="mw-default-size" typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Greco_Turkish_War_1919-1922.svg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f3/Greco_Turkish_War_1919-1922.svg/220px-Greco_Turkish_War_1919-1922.svg.png" decoding="async" width="220" height="156" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f3/Greco_Turkish_War_1919-1922.svg/330px-Greco_Turkish_War_1919-1922.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f3/Greco_Turkish_War_1919-1922.svg/440px-Greco_Turkish_War_1919-1922.svg.png 2x" data-file-width="1052" data-file-height="744" /></a><figcaption><a href="/w/index.php?title=Kreeka-T%C3%BCrgi_s%C3%B5da_(1919%E2%80%931922)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka-Türgi sõda (1919–1922) (pole veel kirjutatud)">Kreeka-Türgi sõda (1919–1922)</a></figcaption></figure> <p>Esimese maailmasõja järel üritas Kreeka hõivata territooriume <a href="/wiki/T%C3%BCrgi" title="Türgi">Türgi</a> <a href="/wiki/V%C3%A4ike-Aasia" title="Väike-Aasia">Väike-Aasias</a>, kus oli tollal suur kreeka elanikkond, kuid sai <a href="/w/index.php?title=Kreeka-T%C3%BCrgi_s%C3%B5da_(1919%E2%80%931922)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka-Türgi sõda (1919–1922) (pole veel kirjutatud)">Kreeka-Türgi sõjas</a> lüüa. Kreeka vägi maabus 1919 <a href="/wiki/%C4%B0zmir" title="İzmir">İzmiris</a>, hõivas Egeuse mere idakalda alasid juba 350 km ulatuses, jõudes 80 kilomeetri kaugusele Türgi uuest pealinnast <a href="/wiki/Ankara" title="Ankara">Ankarast</a> ning alustas pealetungi Ankarale, sai lahinguis lüüa ja lahkus 1922 <a href="/wiki/Anatoolia" title="Anatoolia">Anatooliast</a>. </p><p><a href="/wiki/Lausanne%27i_rahuleping" class="mw-redirect" title="Lausanne'i rahuleping">Lausanne'i rahuleppe</a> alusel <a href="/w/index.php?title=1923._aasta_Kreeka-T%C3%BCrgi_rahvastikuvahetus&action=edit&redlink=1" class="new" title="1923. aasta Kreeka-Türgi rahvastikuvahetus (pole veel kirjutatud)">saadeti Kreeka türklased Türki ja Türgi kreeklased Kreekasse</a>. Tol perioodil hukkus sadu tuhandeid <a href="/w/index.php?title=Pontose_kreeklased&action=edit&redlink=1" class="new" title="Pontose kreeklased (pole veel kirjutatud)">Pontose kreeklasi</a> (<a href="/w/index.php?title=Kreeka_genotsiid&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka genotsiid (pole veel kirjutatud)">Kreeka genotsiid</a><sup id="cite_ref-Hedges_29-0" class="reference"><a href="#cite_note-Hedges-29"><span class="cite-bracket">[</span>29<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>)<sup id="cite_ref-Rummel_30-0" class="reference"><a href="#cite_note-Rummel-30"><span class="cite-bracket">[</span>30<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Järgnenud aastad kujunesid ebastabiilseiks ning 1,5 miljoni Türgist tulnud kreeka põgeniku sobitamine Kreeka ühiskonda kujunes keerukaks ülesandeks. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Teine_Kreeka_Vabariik">Teine Kreeka Vabariik</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=23" title="Muuda alaosa "Teine Kreeka Vabariik"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=23" title="Muuda alaosa "Teine Kreeka Vabariik" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Teine_Kreeka_Vabariik" title="Teine Kreeka Vabariik">Teine Kreeka Vabariik</a></i></dd></dl> <p>Ebaõnnestunud sõda Väike-Aasias viis 1924. aastal monarhia kaotamiseni <a href="/wiki/Kreeka_1924._aasta_rahvah%C3%A4%C3%A4letus" title="Kreeka 1924. aasta rahvahääletus">rahvahääletuse teel</a> ja <a href="/wiki/Teine_Kreeka_Vabariik" title="Teine Kreeka Vabariik">Teise Kreeka Vabariigi</a> väljakuulutamiseni. Peaminister <a href="/w/index.php?title=Ge%C3%B3rgios_Kond%C3%BDlis&action=edit&redlink=1" class="new" title="Geórgios Kondýlis (pole veel kirjutatud)">Geórgios Kondýlis</a> sai 1935. aastal võimule ja likvideeris omakorda vabariigi ning <a href="/wiki/Kreeka_1935._aasta_rahvah%C3%A4%C3%A4letus" title="Kreeka 1935. aasta rahvahääletus">taastas rahvahääletusega monarhia</a>. 1936. aastal toimus riigipööre ning võimule tõusis <a href="/w/index.php?title=Io%C3%A1nnis_Metax%C3%A1s&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ioánnis Metaxás (pole veel kirjutatud)">Ioánnis Metaxás</a> ja kehtestas riigis diktatuuri, mida tuntakse <a href="/w/index.php?title=4._augusti_re%C5%BEiim&action=edit&redlink=1" class="new" title="4. augusti režiim (pole veel kirjutatud)">4. augusti režiimi</a> nime all. Hoolimate diktatuurist säilitas Kreeka head suhted Suurbritanniaga ja ei loonud liitlassuhteid <a href="/wiki/Teljeriigid" title="Teljeriigid">teljeriikidega</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kreeka_Teises_maailmasõjas"><span id="Kreeka_Teises_maailmas.C3.B5jas"></span>Kreeka Teises maailmasõjas</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=24" title="Muuda alaosa "Kreeka Teises maailmasõjas"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=24" title="Muuda alaosa "Kreeka Teises maailmasõjas" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <figure typeof="mw:File/Thumb"><a href="/wiki/Fail:Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A,_Athen,_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg" class="mw-file-description"><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3b/Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg/160px-Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg" decoding="async" width="160" height="228" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3b/Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg/240px-Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3b/Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg/320px-Bundesarchiv_Bild_101I-164-0389-23A%2C_Athen%2C_Hissen_der_Hakenkreuzflagge.jpg 2x" data-file-width="559" data-file-height="795" /></a><figcaption>Saksa sõdurid heiskamas <a href="/w/index.php?title=Saksa_s%C3%B5jalipp&action=edit&redlink=1" class="new" title="Saksa sõjalipp (pole veel kirjutatud)">Saksa sõjalippu</a> (<i>Reichskriegsflagge</i>) <a href="/wiki/Ateena_akropol" title="Ateena akropol">Ateena akropoli</a> kohale. Selle lipu kiskusid maha <a href="/wiki/Man%C3%B3lis_Gl%C3%A9zos" title="Manólis Glézos">Manólis Glézos</a> ja <a href="/w/index.php?title=Apostolos_Santas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Apostolos Santas (pole veel kirjutatud)">Apostolos Santas</a> ning seda sündmust saab pidada üheks esimeseks <a href="/w/index.php?title=Kreeka_vastupanuliikumine&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka vastupanuliikumine (pole veel kirjutatud)">Kreeka vastupanuliikumise</a> aktsiooniks</figcaption></figure> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklites <a href="/w/index.php?title=Kreeka_Teises_maailmas%C3%B5jas&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka Teises maailmasõjas (pole veel kirjutatud)">Kreeka Teises maailmasõjas</a> ja <a href="/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da#Saksa-Itaalia_Balkani_kampaania" title="Teine maailmasõda">Teine maailmasõda#Saksa-Itaalia Balkani kampaania</a></i>, <i><a href="/w/index.php?title=Operatsioon_Marita&action=edit&redlink=1" class="new" title="Operatsioon Marita (pole veel kirjutatud)">Operatsioon Marita</a></i></dd></dl> <p>28. oktoobril 1940 nõudis <a href="/wiki/Fa%C5%A1ism" title="Fašism">fašistlik</a> <a href="/wiki/Itaalia_kuningriik_(1861%E2%80%931946)" title="Itaalia kuningriik (1861–1946)">Itaalia</a> Kreeka alistumist, kuid Kreeka valitsus keeldus ning puhkenud <a href="/wiki/Kreeka-Itaalia_s%C3%B5da" class="mw-redirect" title="Kreeka-Itaalia sõda">Kreeka-Itaalia sõjas</a> löödi Itaalia väed <a href="/wiki/Albaania" title="Albaania">Albaaniasse</a>, mida võib pidada liitlasvägede esimeseks võiduks teljeriikide üle Euroopa pinnal. Kreeklaste võitlus ja võit said maailmas suure tunnustuse osaliseks. Tuntuimaks võib pidada <a href="/wiki/Winston_Churchill" title="Winston Churchill">Winston Churchilli</a> ütlust: "Me ei ütle, et kreeklased võitlesid nagu kangelased, kuid me ütleme, et kangelased võitlevad nagu kreeklased." Ka <a href="/wiki/Charles_de_Gaulle" title="Charles de Gaulle">Charles de Gaulle</a> tunnustas ametlikus teadaandes Kreeka võitu Itaalia üle. <a href="/wiki/Kolmas_Riik" class="mw-redirect" title="Kolmas Riik">Saksamaa</a> saatis seejärel kiiresti <a href="/w/index.php?title=Operatsioon_Marita&action=edit&redlink=1" class="new" title="Operatsioon Marita (pole veel kirjutatud)">oma sõjajõud Kreekasse</a> ja hoolimata kreeklaste ägedast vastupanust, eriti <a href="/w/index.php?title=Metax%C3%A1se_liin&action=edit&redlink=1" class="new" title="Metaxáse liin (pole veel kirjutatud)">Metaxáse liinil</a>, langes riik sakslaste võimu alla. 11. detsembril <a href="/w/index.php?title=Riigip%C3%A4ev_(Kolmas_Riik)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Riigipäev (Kolmas Riik) (pole veel kirjutatud)">Riigipäeva</a> ees peetud kõnes tunnustas <a href="/wiki/Adolf_Hitler" title="Adolf Hitler">Adolf Hitler</a> Kreeka sõdureid ja nimetas neid senistest vastastest vapraimateks. </p><p>Okupeeritud Kreekas jätsid sakslased enda hallata Ateena ja Thessaloníki ning ülejäänud provintsid anti Itaaliale ja <a href="/wiki/Bulgaaria_kuningriik" class="mw-redirect" title="Bulgaaria kuningriik">Bulgaariale</a>, kes olid Saksamaa liitlased. 1941.–1942. aasta talvel hukkus üle 100 000 kreeklase nälja tõttu, samuti hukkus tuhandeid inimesi natside ja kollaborantide tegevuse läbi. Suurem osa Kreeka juute küüditati ja hukati koonduslaagrites. Samal ajal tegutses Kreekas ka vastupanuliikumine. Saksa vägede korraldatud massimõrvadest on tuntumad <a href="/w/index.php?title=Kommeno_massim%C3%B5rv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kommeno massimõrv (pole veel kirjutatud)">Kommeno massimõrv</a> (317 tapetut), <a href="/w/index.php?title=Viannose_holokaust&action=edit&redlink=1" class="new" title="Viannose holokaust (pole veel kirjutatud)">Viannose holokaust</a> (üle 500 tapetu), <a href="/w/index.php?title=Kalavryta_massim%C3%B5rv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kalavryta massimõrv (pole veel kirjutatud)">Kalavryta massimõrv</a>, <a href="/w/index.php?title=Distomo_massim%C3%B5rv&action=edit&redlink=1" class="new" title="Distomo massimõrv (pole veel kirjutatud)">Distomo massimõrv</a> (218 tapetut) ja <a href="/w/index.php?title=Kedrose_holokaust&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kedrose holokaust (pole veel kirjutatud)">Kedrose holokaust</a> (164 tapetut). Okupatsiooni ajal hukkasid sakslased 21 000, bulgaarlased 40 000 ja itaallased 9000 kreeklast<sup id="cite_ref-Knopp_31-0" class="reference"><a href="#cite_note-Knopp-31"><span class="cite-bracket">[</span>31<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kreeka_kodusõda"><span id="Kreeka_kodus.C3.B5da"></span>Kreeka kodusõda</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=25" title="Muuda alaosa "Kreeka kodusõda"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=25" title="Muuda alaosa "Kreeka kodusõda" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Kreeka_kodus%C3%B5da" title="Kreeka kodusõda">Kreeka kodusõda</a></i></dd></dl> <p>Okupatsiooni lõppedes <a href="/wiki/Kreeka_kodus%C3%B5da" title="Kreeka kodusõda">puhkes Kreekas kodusõda</a> kommunistide ja antikommunistide vahel, mis tõi kaasa majandusraskused ja tõsised sotsiaalsed pinged parem- ja vasakpoolsete vahel<sup id="cite_ref-Mazower_32-0" class="reference"><a href="#cite_note-Mazower-32"><span class="cite-bracket">[</span>32<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Järgmise kahekümne aasta jooksul tõrjuti vasakpoolsed valitsevast poliitikast kõrvale ning Kreekat saatis tugev majanduskasv, mis vähemalt osaliselt oli tingitud <a href="/wiki/Marshalli_plaan" title="Marshalli plaan">Marshalli plaanist</a>. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kolonelide_diktatuur">Kolonelide diktatuur</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=26" title="Muuda alaosa "Kolonelide diktatuur"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=26" title="Muuda alaosa "Kolonelide diktatuur" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <dl><dd><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/12px-Next.svg.png" decoding="async" width="12" height="12" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/18px-Next.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Next.svg/24px-Next.svg.png 2x" data-file-width="160" data-file-height="160" /></span></span> <i>Pikemalt artiklis <a href="/wiki/Kolonelide_diktatuur" title="Kolonelide diktatuur">Kolonelide diktatuur</a></i></dd></dl> <p>Kuningas <a href="/w/index.php?title=Konstant%C3%ADnos_II&action=edit&redlink=1" class="new" title="Konstantínos II (pole veel kirjutatud)">Konstantínos II</a> <a href="/w/index.php?title=Kreeka_1965._aasta_juulis%C3%BCndmused&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka 1965. aasta juulisündmused (pole veel kirjutatud)">saatis juulis 1965 laiali</a> <a href="/wiki/Ge%C3%B3rgios_Papandr%C3%A9ou" title="Geórgios Papandréou">Geórgios Papandréou</a> tsentristliku valitsuse, mis tõi kaasa rahutu aja Kreeka poliitikas ja kulmineerus 21. aprillil 1967 riigipöördega ning <a href="/wiki/Kolonelide_diktatuur" title="Kolonelide diktatuur">Kolonelide diktatuuriga</a>. 17. novembril 1973 suruti vägivaldselt maha <a href="/w/index.php?title=Ateena_Pol%C3%BCtehnikumi_%C3%BClest%C3%B5us&action=edit&redlink=1" class="new" title="Ateena Polütehnikumi ülestõus (pole veel kirjutatud)">Ateena üliõpilaste meeleavaldus</a>, mille järel tõusis järjekordse riigipöördega võimule veelgi rangemate vaadetega brigaadikindral <a href="/w/index.php?title=Demetrios_Ioannides&action=edit&redlink=1" class="new" title="Demetrios Ioannides (pole veel kirjutatud)">Demetrios Ioannides</a>. 20. juulil 1974 <a href="/w/index.php?title=T%C3%BCrgi_invasioon_K%C3%BCprosele&action=edit&redlink=1" class="new" title="Türgi invasioon Küprosele (pole veel kirjutatud)">vallutas Türgi Küprose</a>, mis viis omakorda Kreeka diktatuuri langemiseni. </p><p>Endine peaminister <a href="/wiki/Konstant%C3%ADnos_Karamanl%C3%ADs" title="Konstantínos Karamanlís">Konstantínos Karamanlís</a> kutsuti tagasi <a href="/wiki/Pariis" title="Pariis">Pariisist</a>, kus ta oli elanud eksiilis 1963. aastast. 17. novembril 1974, üliõpilaste ülestõusu esimesel aastapäeval, peeti esimesed mitme parteiga valimised. <a href="/w/index.php?title=Kreeka_1974._aasta_rahvah%C3%A4%C3%A4letus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka 1974. aasta rahvahääletus (pole veel kirjutatud)">Rahvahääletusel</a> otsustati, et monarhiat enam ei taastata ning 11. juunil 1975 võeti vastu demokraatlik ja vabariiklik <a href="/w/index.php?title=Kreeka_p%C3%B5hiseadus&action=edit&redlink=1" class="new" title="Kreeka põhiseadus (pole veel kirjutatud)">konstitutsioon</a>. </p><p>Samal ajal asutas <a href="/wiki/Andr%C3%A9as_Papandr%C3%A9ou" title="Andréas Papandréou">Andréas Papandréou</a> <a href="/wiki/PASOK" class="mw-redirect" title="PASOK">Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise</a> (PASOK), vastukaaluks Karamanlíse <a href="/w/index.php?title=Uus_Demokraatia&action=edit&redlink=1" class="new" title="Uus Demokraatia (pole veel kirjutatud)">Uue Demokraatia</a> parteile. Need kaks erakonda on sealtmaalt olnud vaheldumisi Kreeka valitsuses. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Viited">Viited</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&veaction=edit&section=27" title="Muuda alaosa "Viited"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&action=edit&section=27" title="Muuda alaosa "Viited" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="reflist mw-references-columns" style="list-style-type: decimal;"> <ol class="references"> <li id="cite_note-1"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-1">↑</a></span> <span class="reference-text"><a href="/w/index.php?title=Karl-Wilhelm_Welwei&action=edit&redlink=1" class="new" title="Karl-Wilhelm Welwei (pole veel kirjutatud)">Karl-Wilhelm Welwei</a>. <i>Die griechische Frühzeit: 2000 bis 500 v. Chr.</i>, C. H. Beck, München 2002, lk 10.</span> </li> <li id="cite_note-Borza-2"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Borza_2-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false">Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58</a></span> </li> <li id="cite_note-Douka-3"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Douka_3-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150">K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133</a></span> </li> <li id="cite_note-Perles-4"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Perles_4-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false">Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001</a></span> </li> <li id="cite_note-Slomp-5"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Slomp_5-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50">Hans Slomp "Europe, A Political Profile: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50</a></span> </li> <li id="cite_note-Sansone-6"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Sansone_6-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false">"World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458</a></span> </li> <li id="cite_note-World-7"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-World_7-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458">David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5</a></span> </li> <li id="cite_note-Drews-8"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Drews_8-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50">Robert Drews "The End of the Bronze Age: Changes in Warfare and the Catastrophe Ca. 1200 BC". Princeton University Press, 1995, lk 3</a></span> </li> <li id="cite_note-Short-9"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Short_9-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false">John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987</a></span> </li> <li id="cite_note-Vidal-Naquet-10"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Vidal-Naquet_10-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Pierre Vidal-Naquet "Le monde d'Homère". Perrin, 2000, lk 19</span> </li> <li id="cite_note-Dunn-11"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Dunn_11-0">↑</a></span> <span class="reference-text">John Dunn "Democracy: the unfinished journey 508 BC – 1993 AD". Oxford University Press, 1994</span> </li> <li id="cite_note-Spielvogel-12"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Spielvogel_12-0">12,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Spielvogel_12-1">12,1</a></sup></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.co.uk/books?id=xcNIBlwrjMsC&pg=PA89&dq=Antigonid+dynasty#PPA90,M1">Jackson Spielvogel "Western Civilization, Vol. I: To 1715". Thomson Wadsworth, 2005, lk 89–90</a></span> </li> <li id="cite_note-Flower-13"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Flower_13-0">13,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Flower_13-1">13,1</a></sup></span> <span class="reference-text">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</span> </li> <li id="cite_note-Ward-14"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Ward_14-0">14,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Ward_14-1">14,1</a></sup></span> <span class="reference-text">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</span> </li> <li id="cite_note-Zoch-15"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Zoch_15-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.co.uk/books?id=95bu0O3LLlsC&pg=PA136&dq=Graecia+capta+ferum+victorem+cepit&hl=en&sa=X&ei=VUudT7z-NsH80QWt4tmVDw&ved=0CEAQ6AEwAg#v=onepage&q=Graecia%20capta%20ferum%20victorem%20cepit&f=false">Paul A. Zoch "Ancient Rome: An Introductory History". University of Oklahoma Press, 2000, lk 136</a></span> </li> <li id="cite_note-Kosso-16"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Kosso_16-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.fr/books?id=UTkXFLfmLTkC&pg=PA51&dq=hellenistic+mathematics+science+technology&hl=en&sa=X&ei=BxapUKriD-yM0wWvy4G4BQ&redir_esc=y#v=onepage&q=hellenistic%20mathematics%20science%20technology&f=false">Cynthia Kosso, Anne Scott "The Nature and Function of Water, Baths, Bathing, and Hygiene from Antiquity Through the Renaissance". Brill, 2009, lk 51</a></span> </li> <li id="cite_note-Ferguson-17"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Ferguson_17-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.ee/books?id=3tuKkxU4-ncC&lpg=PP1&dq=inauthor%3A%22Everett%20Ferguson%22&hl=et&pg=PA617#v=onepage&q&f=false">Everett Ferguson "Backgrounds of Early Christianity". Wm. B. Eerdmans Publishing, 2003, lk 617–618</a></span> </li> <li id="cite_note-Dunstan-18"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Dunstan_18-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.co.uk/books?id=xkOhwFzz1AkC&pg=PA500&dq=early+christian+leaders+speak+greek&hl=en&sa=X&ei=rFydT6f-OYiQ0AWjhtDlDg&ved=0CFMQ6AEwAw#v=onepage&q=early%20christian%20leaders%20speak%20greek&f=false">William Dunstan "Ancient Rome". Rowman & Littlefield Publishers, 2010, lk 500</a></span> </li> <li id="cite_note-Milburn-19"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Milburn_19-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.co.uk/books?id=OcRTwsDq_Z4C&pg=PA158&dq=early+christianity+greece&hl=en&sa=X&ei=-1CdT5P_Dor68QPnnbzbDg&ved=0CG4Q6AEwCQ#v=onepage&q=early%20christianity%20greece&f=false">Robert Milburn "Early Christian Art and Architecture". University of California Press, 1988, lk 158</a></span> </li> <li id="cite_note-Makrides-20"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Makrides_20-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=kKOY5NsekfkC&pg=PA17&dq=hellenic+polytheism&hl=en&sa=X&ei=tQaeT4PAD8msjALr_rCTAQ&ved=0CEYQ6AEwAw#v=snippet&q=10th%20century&f=false">Nikolaos Makrides "Hellenic Temples and Christian Churches: A Concise History of the Religious Cultures of Greece from Antiquity to the Present". NYU Press, 2009, lk 206</a></span> </li> <li id="cite_note-Jeffreys-21"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Jeffreys_21-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Elizabeth Jeffreys, John F. Haldon, Robin Cormack "The Oxford Handbook of Byzantine Studies". Oxford University Press, 2008, lk 4</span> </li> <li id="cite_note-Gregory-22"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Gregory_22-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Timothy E. Gregory "A History of Byzantium". Wiley-Blackwell, 2010, lk 169</span> </li> <li id="cite_note-Fine-23"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Fine_23-0">23,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Fine_23-1">23,1</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Fine_23-2">23,2</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Fine_23-3">23,3</a></sup></span> <span class="reference-text">John Van Antwerp Fine "The Early Medieval Balkans: A Critical Survey from the Sixth to the Late Twelfth Century". University of Michigan Press, 1991</span> </li> <li id="cite_note-Norwich-24"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Norwich_24-0">↑</a></span> <span class="reference-text">John Julius Norwich "A Short History of Byzantium". Vintage Books, 1997, lk xxi</span> </li> <li id="cite_note-Clogg-25"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-0">25,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-1">25,1</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-2">25,2</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-3">25,3</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-4">25,4</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-5">25,5</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-6">25,6</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Clogg_25-7">25,7</a></sup></span> <span class="reference-text">Richard Clogg "A Concise History of Greece". Cambridge University Press, 2002</span> </li> <li id="cite_note-Kourvetaris-26"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Kourvetaris_26-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=ePwcAAAAYAAJ&q=Greece+chiflik+serfs&dq=Greece+chiflik+serfs&hl=en&sa=X&ei=1bnkT-GfAcix0QXl9biBCQ&ved=0CDcQ6AEwAQ">George Kourvetaris, Betty Dobratz "A profile of modern Greece: in search of identity". Clarendon Press, 1987, lk 33</a></span> </li> <li id="cite_note-Harrington-27"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Harrington_27-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://books.google.com/books?id=d7BAAAAAIAAJ&q=greece+revolts+ottoman+rule+bloodshed&dq=greece+revolts+ottoman+rule+bloodshed&hl=en&sa=X&ei=BI61T4PPBaWMiAKw79nQBg&ved=0CF8Q6AEwBg">Lyn Harrington "Greece and the Greeks". T. Nelson, 1968, lk 124</a></span> </li> <li id="cite_note-Brewer-28"><span class="mw-cite-backlink">↑ <sup><a href="#cite_ref-Brewer_28-0">28,0</a></sup> <sup><a href="#cite_ref-Brewer_28-1">28,1</a></sup></span> <span class="reference-text">David Brewer "The Greek War of Independence: The Struggle for Freedom from Ottoman Oppression and the Birth of the Modern Greek Nation.". Overlook Press, 2001</span> </li> <li id="cite_note-Hedges-29"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Hedges_29-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><a rel="nofollow" class="external text" href="http://www.nytimes.com/2000/09/17/nyregion/a-few-words-in-greek-tell-of-a-homeland-lost.html">Chris Hedges "A Few Words in Greek Tell of a Homeland Lost". New York Times, 17. september 2000</a></span> </li> <li id="cite_note-Rummel-30"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Rummel_30-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Rudolph Joseph Rummel "The Holocaust in Comparative and Historical Perspective". Idea Journal of Social Issues, volume 3, 1998]</span> </li> <li id="cite_note-Knopp-31"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Knopp_31-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Guido Knopp "Die Wehrmacht – Eine Bilanz". Goldmann, 2009, lk 193</span> </li> <li id="cite_note-Mazower-32"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Mazower_32-0">↑</a></span> <span class="reference-text">Mark Mazower "After the War Was Over: Reconstructing the Family, Nation, and State in Greece, 1943–1960". Princeton University Press, 2000</span> </li> </ol></div>    </div><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1&useformat=desktop" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&oldid=6500423">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&oldid=6500423</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooria</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Kreeka_ajalugu" title="Kategooria:Kreeka ajalugu">Kreeka ajalugu</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 21:38, 13. oktoober 2023.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Kreeka_ajalugu&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-5c59558b9d-777x8","wgBackendResponseTime":184,"wgPageParseReport":{"limitreport":{"cputime":"0.348","walltime":"0.633","ppvisitednodes":{"value":3039,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":31128,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":15795,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":12,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":0,"limit":20},"unstrip-size":{"value":23733,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":1,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 196.037 1 -total"," 42.31% 82.936 1 Mall:Kreeka_ajalugu"," 39.73% 77.889 1 Mall:Külgteemakast_peidetava_loendiga"," 35.98% 70.538 1 Mall:Külgteemakast"," 24.80% 48.612 1 Mall:Commonskat"," 22.81% 44.712 1 Mall:Commons"," 21.96% 43.054 1 Mall:Sõsarprojekt"," 20.99% 41.150 1 Mall:Äärekast"," 14.51% 28.442 1 Mall:Viited"," 13.46% 26.389 1 Mall:Navbar"]},"scribunto":{"limitreport-timeusage":{"value":"0.033","limit":"10.000"},"limitreport-memusage":{"value":861813,"limit":52428800}},"cachereport":{"origin":"mw-web.codfw.main-64b6bb4699-w954t","timestamp":"20241106075941","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> <script type="application/ld+json">{"@context":"https:\/\/schema.org","@type":"Article","name":"Kreeka ajalugu","url":"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kreeka_ajalugu","sameAs":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q7794","mainEntity":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q7794","author":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaast\u00f6\u00f6lised"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https:\/\/www.wikimedia.org\/static\/images\/wmf-hor-googpub.png"}},"datePublished":"2015-10-27T17:54:00Z","dateModified":"2023-10-13T19:38:05Z","image":"https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/a\/a7\/Greece_in_European_Union.svg"}</script> </body> </html>