CINXE.COM
Retoorika – Vikipeedia
<!DOCTYPE html> <html class="client-nojs vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available" lang="et" dir="ltr"> <head> <meta charset="UTF-8"> <title>Retoorika – Vikipeedia</title> <script>(function(){var className="client-js vector-feature-language-in-header-enabled vector-feature-language-in-main-page-header-disabled vector-feature-sticky-header-disabled vector-feature-page-tools-pinned-disabled vector-feature-toc-pinned-clientpref-1 vector-feature-main-menu-pinned-disabled vector-feature-limited-width-clientpref-1 vector-feature-limited-width-content-enabled vector-feature-custom-font-size-clientpref-1 vector-feature-appearance-pinned-clientpref-1 vector-feature-night-mode-enabled skin-theme-clientpref-day vector-toc-available";var cookie=document.cookie.match(/(?:^|; )etwikimwclientpreferences=([^;]+)/);if(cookie){cookie[1].split('%2C').forEach(function(pref){className=className.replace(new RegExp('(^| )'+pref.replace(/-clientpref-\w+$|[^\w-]+/g,'')+'-clientpref-\\w+( |$)'),'$1'+pref+'$2');});}document.documentElement.className=className;}());RLCONF={"wgBreakFrames":false,"wgSeparatorTransformTable":[",\t."," \t,"],"wgDigitTransformTable":["",""], "wgDefaultDateFormat":"dmy","wgMonthNames":["","jaanuar","veebruar","märts","aprill","mai","juuni","juuli","august","september","oktoober","november","detsember"],"wgRequestId":"50eb1ff3-6700-4cb0-a8b7-672916bde21a","wgCanonicalNamespace":"","wgCanonicalSpecialPageName":false,"wgNamespaceNumber":0,"wgPageName":"Retoorika","wgTitle":"Retoorika","wgCurRevisionId":6755908,"wgRevisionId":6755908,"wgArticleId":58730,"wgIsArticle":true,"wgIsRedirect":false,"wgAction":"view","wgUserName":null,"wgUserGroups":["*"],"wgCategories":["CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend","CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid","CS1 vead: et al.","Toimetamist ootavad (veebruar 2013)","Toimetamist ootavad","Retoorika"],"wgPageViewLanguage":"et","wgPageContentLanguage":"et","wgPageContentModel":"wikitext","wgRelevantPageName":"Retoorika","wgRelevantArticleId":58730,"wgIsProbablyEditable":true,"wgRelevantPageIsProbablyEditable":true,"wgRestrictionEdit":[],"wgRestrictionMove":[],"wgNoticeProject":"wikipedia", "wgCiteReferencePreviewsActive":true,"wgMediaViewerOnClick":true,"wgMediaViewerEnabledByDefault":true,"wgPopupsFlags":0,"wgVisualEditor":{"pageLanguageCode":"et","pageLanguageDir":"ltr","pageVariantFallbacks":"et"},"wgMFDisplayWikibaseDescriptions":{"search":true,"watchlist":true,"tagline":true,"nearby":true},"wgWMESchemaEditAttemptStepOversample":false,"wgWMEPageLength":30000,"wgRelatedArticlesCompat":[],"wgCentralAuthMobileDomain":false,"wgEditSubmitButtonLabelPublish":true,"wgULSPosition":"interlanguage","wgULSisCompactLinksEnabled":false,"wgVector2022LanguageInHeader":true,"wgULSisLanguageSelectorEmpty":false,"wgWikibaseItemId":"Q81009","wgCheckUserClientHintsHeadersJsApi":["brands","architecture","bitness","fullVersionList","mobile","model","platform","platformVersion"],"GEHomepageSuggestedEditsEnableTopics":true,"wgGETopicsMatchModeEnabled":false,"wgGEStructuredTaskRejectionReasonTextInputEnabled":false,"wgGELevelingUpEnabledForUser":false,"wgSiteNoticeId":"2.9"};RLSTATE={ "ext.globalCssJs.user.styles":"ready","site.styles":"ready","user.styles":"ready","ext.globalCssJs.user":"ready","user":"ready","user.options":"loading","ext.cite.styles":"ready","skins.vector.search.codex.styles":"ready","skins.vector.styles":"ready","skins.vector.icons":"ready","ext.wikimediamessages.styles":"ready","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript":"ready","ext.uls.interlanguage":"ready","wikibase.client.init":"ready","ext.wikimediaBadges":"ready","ext.dismissableSiteNotice.styles":"ready"};RLPAGEMODULES=["ext.cite.ux-enhancements","site","mediawiki.page.ready","mediawiki.toc","skins.vector.js","ext.centralNotice.geoIP","ext.centralNotice.startUp","ext.gadget.OpenStreetMap","ext.urlShortener.toolbar","ext.centralauth.centralautologin","mmv.bootstrap","ext.popups","ext.visualEditor.desktopArticleTarget.init","ext.visualEditor.targetLoader","ext.echo.centralauth","ext.eventLogging","ext.wikimediaEvents","ext.navigationTiming","ext.uls.interface", "ext.cx.eventlogging.campaigns","ext.cx.uls.quick.actions","wikibase.client.vector-2022","ext.checkUser.clientHints","ext.growthExperiments.SuggestedEditSession","wikibase.sidebar.tracking","ext.dismissableSiteNotice"];</script> <script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.loader.impl(function(){return["user.options@12s5i",function($,jQuery,require,module){mw.user.tokens.set({"patrolToken":"+\\","watchToken":"+\\","csrfToken":"+\\"}); }];});});</script> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=ext.cite.styles%7Cext.dismissableSiteNotice.styles%7Cext.uls.interlanguage%7Cext.visualEditor.desktopArticleTarget.noscript%7Cext.wikimediaBadges%7Cext.wikimediamessages.styles%7Cskins.vector.icons%2Cstyles%7Cskins.vector.search.codex.styles%7Cwikibase.client.init&only=styles&skin=vector-2022"> <script async="" src="/w/load.php?lang=et&modules=startup&only=scripts&raw=1&skin=vector-2022"></script> <meta name="ResourceLoaderDynamicStyles" content=""> <link rel="stylesheet" href="/w/load.php?lang=et&modules=site.styles&only=styles&skin=vector-2022"> <meta name="generator" content="MediaWiki 1.44.0-wmf.5"> <meta name="referrer" content="origin"> <meta name="referrer" content="origin-when-cross-origin"> <meta name="robots" content="noindex,nofollow,max-image-preview:standard"> <meta name="format-detection" content="telephone=no"> <meta name="viewport" content="width=1120"> <meta property="og:title" content="Retoorika – Vikipeedia"> <meta property="og:type" content="website"> <link rel="preconnect" href="//upload.wikimedia.org"> <link rel="alternate" media="only screen and (max-width: 640px)" href="//et.m.wikipedia.org/wiki/Retoorika"> <link rel="alternate" type="application/x-wiki" title="Muuda" href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit"> <link rel="apple-touch-icon" href="/static/apple-touch/wikipedia.png"> <link rel="icon" href="/static/favicon/wikipedia.ico"> <link rel="search" type="application/opensearchdescription+xml" href="/w/rest.php/v1/search" title="Vikipeedia (et)"> <link rel="EditURI" type="application/rsd+xml" href="//et.wikipedia.org/w/api.php?action=rsd"> <link rel="canonical" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Retoorika"> <link rel="license" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et"> <link rel="alternate" type="application/atom+xml" title="Vikipeedia Atom-voog" href="/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&feed=atom"> <link rel="dns-prefetch" href="//meta.wikimedia.org" /> <link rel="dns-prefetch" href="//login.wikimedia.org"> </head> <body class="skin--responsive skin-vector skin-vector-search-vue mediawiki ltr sitedir-ltr mw-hide-empty-elt ns-0 ns-subject mw-editable page-Retoorika rootpage-Retoorika skin-vector-2022 action-view"><a class="mw-jump-link" href="#bodyContent">Mine sisu juurde</a> <div class="vector-header-container"> <header class="vector-header mw-header"> <div class="vector-header-start"> <nav class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown vector-main-menu-dropdown vector-button-flush-left vector-button-flush-right" > <input type="checkbox" id="vector-main-menu-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-main-menu-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Peamenüü" > <label id="vector-main-menu-dropdown-label" for="vector-main-menu-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-menu mw-ui-icon-wikimedia-menu"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Peamenüü</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-main-menu-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-main-menu" class="vector-main-menu vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-main-menu-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="main-menu-pinned" data-pinnable-element-id="vector-main-menu" data-pinned-container-id="vector-main-menu-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-main-menu-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Peamenüü</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-main-menu.unpin">peida</button> </div> <div id="p-navigation" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-navigation" > <div class="vector-menu-heading"> Navigeerimine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="n-mainpage-description" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" title="Mine esilehele [z]" accesskey="z"><span>Esileht</span></a></li><li id="n-generaldiscussion" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu"><span>Üldine arutelu</span></a></li><li id="n-recentchanges" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Viimased_muudatused" title="Vikis tehtud viimaste muudatuste loend [r]" accesskey="r"><span>Viimased muudatused</span></a></li><li id="n-randompage" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Juhuslik_artikkel" title="Mine juhuslikule leheküljele [x]" accesskey="x"><span>Juhuslik lehekülg</span></a></li><li id="n-help" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Juhend:Sisukord" title="Kuidas redigeerida"><span>Juhend</span></a></li><li id="n-contact" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Vikipeedia:Kontakteeru_meiega"><span>Kontakt</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-coll-print_export" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-coll-print_export" > <div class="vector-menu-heading"> Trüki või ekspordi </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="coll-create_a_book" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Raamat&bookcmd=book_creator&referer=Retoorika"><span>Koosta raamat</span></a></li><li id="coll-download-as-rl" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:DownloadAsPdf&page=Retoorika&action=show-download-screen"><span>Laadi alla PDF-failina</span></a></li><li id="t-print" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&printable=yes" title="Selle lehe trükiversioon [p]" accesskey="p"><span>Prinditav versioon</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> <a href="/wiki/Vikipeedia:Esileht" class="mw-logo"> <img class="mw-logo-icon" src="/static/images/icons/wikipedia.png" alt="" aria-hidden="true" height="50" width="50"> <span class="mw-logo-container skin-invert"> <img class="mw-logo-wordmark" alt="Vikipeedia" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-wordmark-et.svg" style="width: 7.5em; height: 1.125em;"> <img class="mw-logo-tagline" alt="" src="/static/images/mobile/copyright/wikipedia-tagline-et.svg" width="120" height="14" style="width: 7.5em; height: 0.875em;"> </span> </a> </div> <div class="vector-header-end"> <div id="p-search" role="search" class="vector-search-box-vue vector-search-box-collapses vector-search-box-show-thumbnail vector-search-box-auto-expand-width vector-search-box"> <a href="/wiki/Eri:Otsimine" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only search-toggle" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f"><span class="vector-icon mw-ui-icon-search mw-ui-icon-wikimedia-search"></span> <span>Otsing</span> </a> <div class="vector-typeahead-search-container"> <div class="cdx-typeahead-search cdx-typeahead-search--show-thumbnail cdx-typeahead-search--auto-expand-width"> <form action="/w/index.php" id="searchform" class="cdx-search-input cdx-search-input--has-end-button"> <div id="simpleSearch" class="cdx-search-input__input-wrapper" data-search-loc="header-moved"> <div class="cdx-text-input cdx-text-input--has-start-icon"> <input class="cdx-text-input__input" type="search" name="search" placeholder="Otsi Vikipeediast" aria-label="Otsi Vikipeediast" autocapitalize="sentences" title="Otsi vikist [f]" accesskey="f" id="searchInput" > <span class="cdx-text-input__icon cdx-text-input__start-icon"></span> </div> <input type="hidden" name="title" value="Eri:Otsimine"> </div> <button class="cdx-button cdx-search-input__end-button">Otsi</button> </form> </div> </div> </div> <nav class="vector-user-links vector-user-links-wide" aria-label="Isiklikud lehed"> <div class="vector-user-links-main"> <div id="p-vector-user-menu-preferences" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-userpage" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown " title="Muuda lehekülje kirjasuurust, laiust ja värvust" > <input type="checkbox" id="vector-appearance-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-appearance-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Ilme" > <label id="vector-appearance-dropdown-label" for="vector-appearance-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-appearance mw-ui-icon-wikimedia-appearance"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Ilme</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-appearance-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <div id="p-vector-user-menu-notifications" class="vector-menu mw-portlet emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> <div id="p-vector-user-menu-overflow" class="vector-menu mw-portlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et" class=""><span>Annetused</span></a> </li> <li id="pt-createaccount-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Retoorika&returntoquery=section%3D14%26veaction%3Dedit" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida." class=""><span>Loo konto</span></a> </li> <li id="pt-login-2" class="user-links-collapsible-item mw-list-item user-links-collapsible-item"><a data-mw="interface" href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Retoorika&returntoquery=section%3D14%26veaction%3Dedit" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o" class=""><span>Logi sisse</span></a> </li> </ul> </div> </div> </div> <div id="vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown vector-user-menu vector-button-flush-right vector-user-menu-logged-out" title="Veel valikuid" > <input type="checkbox" id="vector-user-links-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-user-links-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Isiklikud lehed" > <label id="vector-user-links-dropdown-label" for="vector-user-links-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-ellipsis mw-ui-icon-wikimedia-ellipsis"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Isiklikud lehed</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-personal" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-personal user-links-collapsible-item" title="Kasutajamenüü" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-sitesupport" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="//donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikipedia.org&uselang=et"><span>Annetused</span></a></li><li id="pt-createaccount" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Retoorika&returntoquery=section%3D14%26veaction%3Dedit" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub konto luua ja sisse logida."><span class="vector-icon mw-ui-icon-userAdd mw-ui-icon-wikimedia-userAdd"></span> <span>Loo konto</span></a></li><li id="pt-login" class="user-links-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sisselogimine&returnto=Retoorika&returntoquery=section%3D14%26veaction%3Dedit" title="See pole küll kohustuslik, aga sul tasub sisse logida. [o]" accesskey="o"><span class="vector-icon mw-ui-icon-logIn mw-ui-icon-wikimedia-logIn"></span> <span>Logi sisse</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-user-menu-anon-editor" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-user-menu-anon-editor" > <div class="vector-menu-heading"> Sisselogimata kasutaja leheküljed <a href="/wiki/Juhend:Sissejuhatus" aria-label="Lisateave redigeerimise kohta"><span>lisateave</span></a> </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="pt-anoncontribs" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_kaast%C3%B6%C3%B6" title="Sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste loend [y]" accesskey="y"><span>Kaastöö</span></a></li><li id="pt-anontalk" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Minu_aruteluleht" title="Arutelu sellelt IP-aadressilt tehtud muudatuste kohta [n]" accesskey="n"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </header> </div> <div class="mw-page-container"> <div class="mw-page-container-inner"> <div class="vector-sitenotice-container"> <div id="siteNotice"><div id="mw-dismissablenotice-anonplace"></div><script>(function(){var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node){node.outerHTML="\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice\"\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-close\"\u003E[\u003Ca tabindex=\"0\" role=\"button\"\u003Epeida\u003C/a\u003E]\u003C/div\u003E\u003Cdiv class=\"mw-dismissable-notice-body\"\u003E\u003C!-- CentralNotice --\u003E\u003Cdiv id=\"localNotice\" data-nosnippet=\"\"\u003E\u003Cdiv class=\"sitenotice\" lang=\"et\" dir=\"ltr\"\u003E\u003Cp\u003E\u003Cspan style=\"font-size:16px\"\u003E\u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E Alanud on artiklivõistlus \u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadus_Vikipeediasse_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024\"\u003E\u003Cb\u003ETeadus Vikipeediasse\u003C/b\u003E\u003C/a\u003E ning \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_pildikorje_2024\" title=\"Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024\"\u003Eteadusfoto pildikorje\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E! \u003Cspan typeof=\"mw:File\"\u003E\u003Cspan title=\"Teadus Vikipeediasse!\"\u003E\u003Cimg alt=\"Teadus Vikipeediasse!\" src=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/90px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png\" decoding=\"async\" width=\"90\" height=\"21\" class=\"mw-file-element\" srcset=\"//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/135px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1f/Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg/180px-Logo_for_e-Science_Photo_Competition_v2_without_text.svg.png 2x\" data-file-width=\"668\" data-file-height=\"154\" /\u003E\u003C/span\u003E\u003C/span\u003E\u003Cbr /\u003E\u003Csmall\u003EKuni 10. detsembrini kestab \u003Cb\u003E\u003Ca href=\"/wiki/Vikipeedia:Terminiv%C3%B5istlus\" title=\"Vikipeedia:Terminivõistlus\"\u003EVikipeedia terminivõistlus\u003C/a\u003E\u003C/b\u003E!\u003C/small\u003E\u003C/span\u003E\n\u003C/p\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E\u003C/div\u003E";}}());</script></div> </div> <div class="vector-column-start"> <div class="vector-main-menu-container"> <div id="mw-navigation"> <nav id="mw-panel" class="vector-main-menu-landmark" aria-label="Sait"> <div id="vector-main-menu-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> </div> </div> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav id="mw-panel-toc" aria-label="Sisukord" data-event-name="ui.sidebar-toc" class="mw-table-of-contents-container vector-toc-landmark"> <div id="vector-toc-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-toc" class="vector-toc vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-toc-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="toc-pinned" data-pinnable-element-id="vector-toc" > <h2 class="vector-pinnable-header-label">Sisukord</h2> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-toc.unpin">peida</button> </div> <ul class="vector-toc-contents" id="mw-panel-toc-list"> <li id="toc-mw-content-text" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1"> <a href="#" class="vector-toc-link"> <div class="vector-toc-text">Algus</div> </a> </li> <li id="toc-Retoorika_kasutus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_kasutus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">1</span> <span>Retoorika kasutus</span> </div> </a> <ul id="toc-Retoorika_kasutus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Retoorika_ajalugu" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_ajalugu"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2</span> <span>Retoorika ajalugu</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Retoorika_ajalugu-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Retoorika ajalugu"</span> </button> <ul id="toc-Retoorika_ajalugu-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Retoorika_Antiik-Kreekas" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_Antiik-Kreekas"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.1</span> <span>Retoorika Antiik-Kreekas</span> </div> </a> <ul id="toc-Retoorika_Antiik-Kreekas-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Retoorika_Roomas" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_Roomas"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.2</span> <span>Retoorika Roomas</span> </div> </a> <ul id="toc-Retoorika_Roomas-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Retoorika_keskajal" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_keskajal"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.3</span> <span>Retoorika keskajal</span> </div> </a> <ul id="toc-Retoorika_keskajal-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Renessanss,_reformatsioon_ja_Martin_Luther" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Renessanss,_reformatsioon_ja_Martin_Luther"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.4</span> <span>Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther</span> </div> </a> <ul id="toc-Renessanss,_reformatsioon_ja_Martin_Luther-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vastureformatsioon" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Vastureformatsioon"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.5</span> <span>Vastureformatsioon</span> </div> </a> <ul id="toc-Vastureformatsioon-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Valgustusajastu_ja_Prantsuse_revolutsioon" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Valgustusajastu_ja_Prantsuse_revolutsioon"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.6</span> <span>Valgustusajastu ja Prantsuse revolutsioon</span> </div> </a> <ul id="toc-Valgustusajastu_ja_Prantsuse_revolutsioon-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Eestikeelse_kõnekunsti_algus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Eestikeelse_kõnekunsti_algus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.7</span> <span>Eestikeelse kõnekunsti algus</span> </div> </a> <ul id="toc-Eestikeelse_kõnekunsti_algus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Retoorika_areng_20._sajandil" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Retoorika_areng_20._sajandil"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.8</span> <span>Retoorika areng 20. sajandil</span> </div> </a> <ul id="toc-Retoorika_areng_20._sajandil-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Olulised_teoreetikud" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Olulised_teoreetikud"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">2.9</span> <span>Olulised teoreetikud</span> </div> </a> <ul id="toc-Olulised_teoreetikud-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Analüüsimeetodid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Analüüsimeetodid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3</span> <span>Analüüsimeetodid</span> </div> </a> <button aria-controls="toc-Analüüsimeetodid-sublist" class="cdx-button cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only vector-toc-toggle"> <span class="vector-icon mw-ui-icon-wikimedia-expand"></span> <span>Lülita ümber alaosa "Analüüsimeetodid"</span> </button> <ul id="toc-Analüüsimeetodid-sublist" class="vector-toc-list"> <li id="toc-Kriitiika_kui_meetod" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Kriitiika_kui_meetod"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3.1</span> <span>Kriitiika kui meetod</span> </div> </a> <ul id="toc-Kriitiika_kui_meetod-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Vaatlus_kui_meetod" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-2"> <a class="vector-toc-link" href="#Vaatlus_kui_meetod"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">3.2</span> <span>Vaatlus kui meetod</span> </div> </a> <ul id="toc-Vaatlus_kui_meetod-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </li> <li id="toc-Vaata_ka" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Vaata_ka"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">4</span> <span>Vaata ka</span> </div> </a> <ul id="toc-Vaata_ka-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Viited" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Viited"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">5</span> <span>Viited</span> </div> </a> <ul id="toc-Viited-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Kirjandus" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Kirjandus"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">6</span> <span>Kirjandus</span> </div> </a> <ul id="toc-Kirjandus-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> <li id="toc-Välislingid" class="vector-toc-list-item vector-toc-level-1 vector-toc-list-item-expanded"> <a class="vector-toc-link" href="#Välislingid"> <div class="vector-toc-text"> <span class="vector-toc-numb">7</span> <span>Välislingid</span> </div> </a> <ul id="toc-Välislingid-sublist" class="vector-toc-list"> </ul> </li> </ul> </div> </div> </nav> </div> </div> <div class="mw-content-container"> <main id="content" class="mw-body"> <header class="mw-body-header vector-page-titlebar"> <nav aria-label="Sisukord" class="vector-toc-landmark"> <div id="vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown vector-page-titlebar-toc vector-button-flush-left" > <input type="checkbox" id="vector-page-titlebar-toc-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-titlebar-toc" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Lülita sisukord ümber" > <label id="vector-page-titlebar-toc-label" for="vector-page-titlebar-toc-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--icon-only " aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-listBullet mw-ui-icon-wikimedia-listBullet"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">Lülita sisukord ümber</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-titlebar-toc-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> </div> </div> </div> </nav> <h1 id="firstHeading" class="firstHeading mw-first-heading"><span class="mw-page-title-main">Retoorika</span></h1> <div id="p-lang-btn" class="vector-dropdown mw-portlet mw-portlet-lang" > <input type="checkbox" id="p-lang-btn-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-p-lang-btn" class="vector-dropdown-checkbox mw-interlanguage-selector" aria-label="Mine teises keeles artiklisse. Saadaval 93 keeles" > <label id="p-lang-btn-label" for="p-lang-btn-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet cdx-button--action-progressive mw-portlet-lang-heading-93" aria-hidden="true" ><span class="vector-icon mw-ui-icon-language-progressive mw-ui-icon-wikimedia-language-progressive"></span> <span class="vector-dropdown-label-text">93 keelt</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="interlanguage-link interwiki-af mw-list-item"><a href="https://af.wikipedia.org/wiki/Retoriek" title="Retoriek – afrikaani" lang="af" hreflang="af" data-title="Retoriek" data-language-autonym="Afrikaans" data-language-local-name="afrikaani" class="interlanguage-link-target"><span>Afrikaans</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-als mw-list-item"><a href="https://als.wikipedia.org/wiki/Rhetorik" title="Rhetorik – šveitsisaksa" lang="gsw" hreflang="gsw" data-title="Rhetorik" data-language-autonym="Alemannisch" data-language-local-name="šveitsisaksa" class="interlanguage-link-target"><span>Alemannisch</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ar mw-list-item"><a href="https://ar.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%A9" title="بلاغة – araabia" lang="ar" hreflang="ar" data-title="بلاغة" data-language-autonym="العربية" data-language-local-name="araabia" class="interlanguage-link-target"><span>العربية</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-an mw-list-item"><a href="https://an.wikipedia.org/wiki/Retorica" title="Retorica – aragoni" lang="an" hreflang="an" data-title="Retorica" data-language-autonym="Aragonés" data-language-local-name="aragoni" class="interlanguage-link-target"><span>Aragonés</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ast mw-list-item"><a href="https://ast.wikipedia.org/wiki/Ret%C3%B3rica" title="Retórica – astuuria" lang="ast" hreflang="ast" data-title="Retórica" data-language-autonym="Asturianu" data-language-local-name="astuuria" class="interlanguage-link-target"><span>Asturianu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-az mw-list-item"><a href="https://az.wikipedia.org/wiki/Ritorika" title="Ritorika – aserbaidžaani" lang="az" hreflang="az" data-title="Ritorika" data-language-autonym="Azərbaycanca" data-language-local-name="aserbaidžaani" class="interlanguage-link-target"><span>Azərbaycanca</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-azb mw-list-item"><a href="https://azb.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%AA" title="بلاغت – lõunaaserbaidžaani" lang="azb" hreflang="azb" data-title="بلاغت" data-language-autonym="تۆرکجه" data-language-local-name="lõunaaserbaidžaani" class="interlanguage-link-target"><span>تۆرکجه</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-id mw-list-item"><a href="https://id.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – indoneesia" lang="id" hreflang="id" data-title="Retorika" data-language-autonym="Bahasa Indonesia" data-language-local-name="indoneesia" class="interlanguage-link-target"><span>Bahasa Indonesia</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ms mw-list-item"><a href="https://ms.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – malai" lang="ms" hreflang="ms" data-title="Retorik" data-language-autonym="Bahasa Melayu" data-language-local-name="malai" class="interlanguage-link-target"><span>Bahasa Melayu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-bn mw-list-item"><a href="https://bn.wikipedia.org/wiki/%E0%A6%85%E0%A6%B2%E0%A6%99%E0%A7%8D%E0%A6%95%E0%A6%BE%E0%A6%B0%E0%A6%B6%E0%A6%BE%E0%A6%B8%E0%A7%8D%E0%A6%A4%E0%A7%8D%E0%A6%B0" title="অলঙ্কারশাস্ত্র – bengali" lang="bn" hreflang="bn" data-title="অলঙ্কারশাস্ত্র" data-language-autonym="বাংলা" data-language-local-name="bengali" class="interlanguage-link-target"><span>বাংলা</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh-min-nan mw-list-item"><a href="https://zh-min-nan.wikipedia.org/wiki/Siu-s%C3%BB-ha%CC%8Dk" title="Siu-sû-ha̍k – lõunamini" lang="nan" hreflang="nan" data-title="Siu-sû-ha̍k" data-language-autonym="閩南語 / Bân-lâm-gú" data-language-local-name="lõunamini" class="interlanguage-link-target"><span>閩南語 / Bân-lâm-gú</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-be mw-list-item"><a href="https://be.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D1%8B%D1%82%D0%BE%D1%80%D1%8B%D0%BA%D0%B0" title="Рыторыка – valgevene" lang="be" hreflang="be" data-title="Рыторыка" data-language-autonym="Беларуская" data-language-local-name="valgevene" class="interlanguage-link-target"><span>Беларуская</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-be-x-old mw-list-item"><a href="https://be-tarask.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D1%8B%D1%82%D0%BE%D1%80%D1%8B%D0%BA%D0%B0" title="Рыторыка – valgevene (taraškievitsa)" lang="be-tarask" hreflang="be-tarask" data-title="Рыторыка" data-language-autonym="Беларуская (тарашкевіца)" data-language-local-name="valgevene (taraškievitsa)" class="interlanguage-link-target"><span>Беларуская (тарашкевіца)</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-br mw-list-item"><a href="https://br.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – bretooni" lang="br" hreflang="br" data-title="Retorik" data-language-autonym="Brezhoneg" data-language-local-name="bretooni" class="interlanguage-link-target"><span>Brezhoneg</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-bg mw-list-item"><a href="https://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Реторика – bulgaaria" lang="bg" hreflang="bg" data-title="Реторика" data-language-autonym="Български" data-language-local-name="bulgaaria" class="interlanguage-link-target"><span>Български</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ca mw-list-item"><a href="https://ca.wikipedia.org/wiki/Ret%C3%B2rica" title="Retòrica – katalaani" lang="ca" hreflang="ca" data-title="Retòrica" data-language-autonym="Català" data-language-local-name="katalaani" class="interlanguage-link-target"><span>Català</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-cs mw-list-item"><a href="https://cs.wikipedia.org/wiki/R%C3%A9torika" title="Rétorika – tšehhi" lang="cs" hreflang="cs" data-title="Rétorika" data-language-autonym="Čeština" data-language-local-name="tšehhi" class="interlanguage-link-target"><span>Čeština</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-cy mw-list-item"><a href="https://cy.wikipedia.org/wiki/Rhethreg" title="Rhethreg – kõmri" lang="cy" hreflang="cy" data-title="Rhethreg" data-language-autonym="Cymraeg" data-language-local-name="kõmri" class="interlanguage-link-target"><span>Cymraeg</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-da mw-list-item"><a href="https://da.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – taani" lang="da" hreflang="da" data-title="Retorik" data-language-autonym="Dansk" data-language-local-name="taani" class="interlanguage-link-target"><span>Dansk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-de mw-list-item"><a href="https://de.wikipedia.org/wiki/Rhetorik" title="Rhetorik – saksa" lang="de" hreflang="de" data-title="Rhetorik" data-language-autonym="Deutsch" data-language-local-name="saksa" class="interlanguage-link-target"><span>Deutsch</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-el mw-list-item"><a href="https://el.wikipedia.org/wiki/%CE%A1%CE%B7%CF%84%CE%BF%CF%81%CE%B9%CE%BA%CE%AE" title="Ρητορική – kreeka" lang="el" hreflang="el" data-title="Ρητορική" data-language-autonym="Ελληνικά" data-language-local-name="kreeka" class="interlanguage-link-target"><span>Ελληνικά</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-en mw-list-item"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Rhetoric" title="Rhetoric – inglise" lang="en" hreflang="en" data-title="Rhetoric" data-language-autonym="English" data-language-local-name="inglise" class="interlanguage-link-target"><span>English</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-es mw-list-item"><a href="https://es.wikipedia.org/wiki/Ret%C3%B3rica" title="Retórica – hispaania" lang="es" hreflang="es" data-title="Retórica" data-language-autonym="Español" data-language-local-name="hispaania" class="interlanguage-link-target"><span>Español</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eo mw-list-item"><a href="https://eo.wikipedia.org/wiki/Retoriko" title="Retoriko – esperanto" lang="eo" hreflang="eo" data-title="Retoriko" data-language-autonym="Esperanto" data-language-local-name="esperanto" class="interlanguage-link-target"><span>Esperanto</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-eu mw-list-item"><a href="https://eu.wikipedia.org/wiki/Erretorika" title="Erretorika – baski" lang="eu" hreflang="eu" data-title="Erretorika" data-language-autonym="Euskara" data-language-local-name="baski" class="interlanguage-link-target"><span>Euskara</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fa mw-list-item"><a href="https://fa.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%AA" title="بلاغت – pärsia" lang="fa" hreflang="fa" data-title="بلاغت" data-language-autonym="فارسی" data-language-local-name="pärsia" class="interlanguage-link-target"><span>فارسی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fr badge-Q17437796 badge-featuredarticle mw-list-item" title="eeskujulik artikkel"><a href="https://fr.wikipedia.org/wiki/Rh%C3%A9torique" title="Rhétorique – prantsuse" lang="fr" hreflang="fr" data-title="Rhétorique" data-language-autonym="Français" data-language-local-name="prantsuse" class="interlanguage-link-target"><span>Français</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fur mw-list-item"><a href="https://fur.wikipedia.org/wiki/Retoriche" title="Retoriche – friuuli" lang="fur" hreflang="fur" data-title="Retoriche" data-language-autonym="Furlan" data-language-local-name="friuuli" class="interlanguage-link-target"><span>Furlan</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-gl mw-list-item"><a href="https://gl.wikipedia.org/wiki/Ret%C3%B3rica" title="Retórica – galeegi" lang="gl" hreflang="gl" data-title="Retórica" data-language-autonym="Galego" data-language-local-name="galeegi" class="interlanguage-link-target"><span>Galego</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-gu mw-list-item"><a href="https://gu.wikipedia.org/wiki/%E0%AA%B5%E0%AA%BE%E0%AA%95%E0%AA%9B%E0%AA%9F%E0%AA%BE" title="વાકછટા – gudžarati" lang="gu" hreflang="gu" data-title="વાકછટા" data-language-autonym="ગુજરાતી" data-language-local-name="gudžarati" class="interlanguage-link-target"><span>ગુજરાતી</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ko mw-list-item"><a href="https://ko.wikipedia.org/wiki/%EC%88%98%EC%82%AC%ED%95%99" title="수사학 – korea" lang="ko" hreflang="ko" data-title="수사학" data-language-autonym="한국어" data-language-local-name="korea" class="interlanguage-link-target"><span>한국어</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hy mw-list-item"><a href="https://hy.wikipedia.org/wiki/%D5%80%D5%BC%D5%A5%D5%BF%D5%B8%D6%80%D5%B8%D6%82%D5%A9%D5%B5%D5%B8%D6%82%D5%B6" title="Հռետորություն – armeenia" lang="hy" hreflang="hy" data-title="Հռետորություն" data-language-autonym="Հայերեն" data-language-local-name="armeenia" class="interlanguage-link-target"><span>Հայերեն</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hi mw-list-item"><a href="https://hi.wikipedia.org/wiki/%E0%A4%B5%E0%A5%8D%E0%A4%AF%E0%A4%BE%E0%A4%96%E0%A5%8D%E0%A4%AF%E0%A4%BE%E0%A4%A8_%E0%A4%B6%E0%A4%BE%E0%A4%B8%E0%A5%8D%E0%A4%A4%E0%A5%8D%E0%A4%B0" title="व्याख्यान शास्त्र – hindi" lang="hi" hreflang="hi" data-title="व्याख्यान शास्त्र" data-language-autonym="हिन्दी" data-language-local-name="hindi" class="interlanguage-link-target"><span>हिन्दी</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hr mw-list-item"><a href="https://hr.wikipedia.org/wiki/Gr%C4%8Dka_retorika" title="Grčka retorika – horvaadi" lang="hr" hreflang="hr" data-title="Grčka retorika" data-language-autonym="Hrvatski" data-language-local-name="horvaadi" class="interlanguage-link-target"><span>Hrvatski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-io mw-list-item"><a href="https://io.wikipedia.org/wiki/Retoriko" title="Retoriko – ido" lang="io" hreflang="io" data-title="Retoriko" data-language-autonym="Ido" data-language-local-name="ido" class="interlanguage-link-target"><span>Ido</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-is mw-list-item"><a href="https://is.wikipedia.org/wiki/M%C3%A6lskufr%C3%A6%C3%B0i" title="Mælskufræði – islandi" lang="is" hreflang="is" data-title="Mælskufræði" data-language-autonym="Íslenska" data-language-local-name="islandi" class="interlanguage-link-target"><span>Íslenska</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-it mw-list-item"><a href="https://it.wikipedia.org/wiki/Retorica" title="Retorica – itaalia" lang="it" hreflang="it" data-title="Retorica" data-language-autonym="Italiano" data-language-local-name="itaalia" class="interlanguage-link-target"><span>Italiano</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-he mw-list-item"><a href="https://he.wikipedia.org/wiki/%D7%A8%D7%98%D7%95%D7%A8%D7%99%D7%A7%D7%94" title="רטוריקה – heebrea" lang="he" hreflang="he" data-title="רטוריקה" data-language-autonym="עברית" data-language-local-name="heebrea" class="interlanguage-link-target"><span>עברית</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ka mw-list-item"><a href="https://ka.wikipedia.org/wiki/%E1%83%A0%E1%83%98%E1%83%A2%E1%83%9D%E1%83%A0%E1%83%98%E1%83%99%E1%83%90" title="რიტორიკა – gruusia" lang="ka" hreflang="ka" data-title="რიტორიკა" data-language-autonym="ქართული" data-language-local-name="gruusia" class="interlanguage-link-target"><span>ქართული</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-kk badge-Q70893996 mw-list-item" title=""><a href="https://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Риторика – kasahhi" lang="kk" hreflang="kk" data-title="Риторика" data-language-autonym="Қазақша" data-language-local-name="kasahhi" class="interlanguage-link-target"><span>Қазақша</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ky mw-list-item"><a href="https://ky.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0_(%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D0%B2%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B8%D0%BA%D0%B0)" title="Риторика (лингвистика) – kirgiisi" lang="ky" hreflang="ky" data-title="Риторика (лингвистика)" data-language-autonym="Кыргызча" data-language-local-name="kirgiisi" class="interlanguage-link-target"><span>Кыргызча</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sw mw-list-item"><a href="https://sw.wikipedia.org/wiki/Balagha" title="Balagha – suahiili" lang="sw" hreflang="sw" data-title="Balagha" data-language-autonym="Kiswahili" data-language-local-name="suahiili" class="interlanguage-link-target"><span>Kiswahili</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ht mw-list-item"><a href="https://ht.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – haiti" lang="ht" hreflang="ht" data-title="Retorik" data-language-autonym="Kreyòl ayisyen" data-language-local-name="haiti" class="interlanguage-link-target"><span>Kreyòl ayisyen</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lad mw-list-item"><a href="https://lad.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – ladiino" lang="lad" hreflang="lad" data-title="Retorika" data-language-autonym="Ladino" data-language-local-name="ladiino" class="interlanguage-link-target"><span>Ladino</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-la mw-list-item"><a href="https://la.wikipedia.org/wiki/Ars_rhetorica" title="Ars rhetorica – ladina" lang="la" hreflang="la" data-title="Ars rhetorica" data-language-autonym="Latina" data-language-local-name="ladina" class="interlanguage-link-target"><span>Latina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lv mw-list-item"><a href="https://lv.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – läti" lang="lv" hreflang="lv" data-title="Retorika" data-language-autonym="Latviešu" data-language-local-name="läti" class="interlanguage-link-target"><span>Latviešu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-lt mw-list-item"><a href="https://lt.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – leedu" lang="lt" hreflang="lt" data-title="Retorika" data-language-autonym="Lietuvių" data-language-local-name="leedu" class="interlanguage-link-target"><span>Lietuvių</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-li mw-list-item"><a href="https://li.wikipedia.org/wiki/Retorica" title="Retorica – limburgi" lang="li" hreflang="li" data-title="Retorica" data-language-autonym="Limburgs" data-language-local-name="limburgi" class="interlanguage-link-target"><span>Limburgs</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-hu mw-list-item"><a href="https://hu.wikipedia.org/wiki/Sz%C3%B3noklattan" title="Szónoklattan – ungari" lang="hu" hreflang="hu" data-title="Szónoklattan" data-language-autonym="Magyar" data-language-local-name="ungari" class="interlanguage-link-target"><span>Magyar</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-mk mw-list-item"><a href="https://mk.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Реторика – makedoonia" lang="mk" hreflang="mk" data-title="Реторика" data-language-autonym="Македонски" data-language-local-name="makedoonia" class="interlanguage-link-target"><span>Македонски</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-xmf mw-list-item"><a href="https://xmf.wikipedia.org/wiki/%E1%83%A0%E1%83%98%E1%83%A2%E1%83%9D%E1%83%A0%E1%83%98%E1%83%99%E1%83%90" title="რიტორიკა – megreli" lang="xmf" hreflang="xmf" data-title="რიტორიკა" data-language-autonym="მარგალური" data-language-local-name="megreli" class="interlanguage-link-target"><span>მარგალური</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-mdf mw-list-item"><a href="https://mdf.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0%D1%81%D1%8C" title="Риторикась – mokša" lang="mdf" hreflang="mdf" data-title="Риторикась" data-language-autonym="Мокшень" data-language-local-name="mokša" class="interlanguage-link-target"><span>Мокшень</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-mn mw-list-item"><a href="https://mn.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA" title="Реторик – mongoli" lang="mn" hreflang="mn" data-title="Реторик" data-language-autonym="Монгол" data-language-local-name="mongoli" class="interlanguage-link-target"><span>Монгол</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nl mw-list-item"><a href="https://nl.wikipedia.org/wiki/Retorica" title="Retorica – hollandi" lang="nl" hreflang="nl" data-title="Retorica" data-language-autonym="Nederlands" data-language-local-name="hollandi" class="interlanguage-link-target"><span>Nederlands</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ja mw-list-item"><a href="https://ja.wikipedia.org/wiki/%E4%BF%AE%E8%BE%9E%E5%AD%A6" title="修辞学 – jaapani" lang="ja" hreflang="ja" data-title="修辞学" data-language-autonym="日本語" data-language-local-name="jaapani" class="interlanguage-link-target"><span>日本語</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-no mw-list-item"><a href="https://no.wikipedia.org/wiki/Retorikk" title="Retorikk – norra bokmål" lang="nb" hreflang="nb" data-title="Retorikk" data-language-autonym="Norsk bokmål" data-language-local-name="norra bokmål" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk bokmål</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-nn mw-list-item"><a href="https://nn.wikipedia.org/wiki/Retorikk" title="Retorikk – uusnorra" lang="nn" hreflang="nn" data-title="Retorikk" data-language-autonym="Norsk nynorsk" data-language-local-name="uusnorra" class="interlanguage-link-target"><span>Norsk nynorsk</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-oc mw-list-item"><a href="https://oc.wikipedia.org/wiki/Retorica" title="Retorica – oksitaani" lang="oc" hreflang="oc" data-title="Retorica" data-language-autonym="Occitan" data-language-local-name="oksitaani" class="interlanguage-link-target"><span>Occitan</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-uz mw-list-item"><a href="https://uz.wikipedia.org/wiki/Ritorika" title="Ritorika – usbeki" lang="uz" hreflang="uz" data-title="Ritorika" data-language-autonym="Oʻzbekcha / ўзбекча" data-language-local-name="usbeki" class="interlanguage-link-target"><span>Oʻzbekcha / ўзбекча</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pa mw-list-item"><a href="https://pa.wikipedia.org/wiki/%E0%A8%B5%E0%A8%96%E0%A8%BF%E0%A8%86%E0%A8%A8-%E0%A8%95%E0%A8%B2%E0%A8%BE" title="ਵਖਿਆਨ-ਕਲਾ – pandžabi" lang="pa" hreflang="pa" data-title="ਵਖਿਆਨ-ਕਲਾ" data-language-autonym="ਪੰਜਾਬੀ" data-language-local-name="pandžabi" class="interlanguage-link-target"><span>ਪੰਜਾਬੀ</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ps mw-list-item"><a href="https://ps.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%AA" title="بلاغت – puštu" lang="ps" hreflang="ps" data-title="بلاغت" data-language-autonym="پښتو" data-language-local-name="puštu" class="interlanguage-link-target"><span>پښتو</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-km mw-list-item"><a href="https://km.wikipedia.org/wiki/%E1%9E%9F%E1%9E%B7%E1%9E%9B%E1%9F%92%E1%9E%94%E1%9F%88%E1%9E%94%E1%9F%92%E1%9E%9A%E1%9E%BE%E1%9E%9C%E1%9F%84%E1%9E%A0%E1%9E%B6%E1%9E%9A%E1%9E%94%E1%9E%84%E1%9F%92%E1%9E%A0%E1%9E%BC%E1%9E%9A%E1%9E%82%E1%9F%86%E1%9E%93%E1%9E%B7%E1%9E%8F" title="សិល្បៈប្រើវោហារបង្ហូរគំនិត – khmeeri" lang="km" hreflang="km" data-title="សិល្បៈប្រើវោហារបង្ហូរគំនិត" data-language-autonym="ភាសាខ្មែរ" data-language-local-name="khmeeri" class="interlanguage-link-target"><span>ភាសាខ្មែរ</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pl mw-list-item"><a href="https://pl.wikipedia.org/wiki/Retoryka" title="Retoryka – poola" lang="pl" hreflang="pl" data-title="Retoryka" data-language-autonym="Polski" data-language-local-name="poola" class="interlanguage-link-target"><span>Polski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-pt mw-list-item"><a href="https://pt.wikipedia.org/wiki/Ret%C3%B3rica" title="Retórica – portugali" lang="pt" hreflang="pt" data-title="Retórica" data-language-autonym="Português" data-language-local-name="portugali" class="interlanguage-link-target"><span>Português</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-kaa mw-list-item"><a href="https://kaa.wikipedia.org/wiki/Ritorika" title="Ritorika – karakalpaki" lang="kaa" hreflang="kaa" data-title="Ritorika" data-language-autonym="Qaraqalpaqsha" data-language-local-name="karakalpaki" class="interlanguage-link-target"><span>Qaraqalpaqsha</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ro mw-list-item"><a href="https://ro.wikipedia.org/wiki/Retoric%C4%83" title="Retorică – rumeenia" lang="ro" hreflang="ro" data-title="Retorică" data-language-autonym="Română" data-language-local-name="rumeenia" class="interlanguage-link-target"><span>Română</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-rue mw-list-item"><a href="https://rue.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Реторика – russiini" lang="rue" hreflang="rue" data-title="Реторика" data-language-autonym="Русиньскый" data-language-local-name="russiini" class="interlanguage-link-target"><span>Русиньскый</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ru mw-list-item"><a href="https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Риторика – vene" lang="ru" hreflang="ru" data-title="Риторика" data-language-autonym="Русский" data-language-local-name="vene" class="interlanguage-link-target"><span>Русский</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sq mw-list-item"><a href="https://sq.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – albaania" lang="sq" hreflang="sq" data-title="Retorika" data-language-autonym="Shqip" data-language-local-name="albaania" class="interlanguage-link-target"><span>Shqip</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-scn mw-list-item"><a href="https://scn.wikipedia.org/wiki/Rit%C3%B2rica" title="Ritòrica – sitsiilia" lang="scn" hreflang="scn" data-title="Ritòrica" data-language-autonym="Sicilianu" data-language-local-name="sitsiilia" class="interlanguage-link-target"><span>Sicilianu</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-simple mw-list-item"><a href="https://simple.wikipedia.org/wiki/Rhetoric" title="Rhetoric – lihtsustatud inglise" lang="en-simple" hreflang="en-simple" data-title="Rhetoric" data-language-autonym="Simple English" data-language-local-name="lihtsustatud inglise" class="interlanguage-link-target"><span>Simple English</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sd mw-list-item"><a href="https://sd.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%AA" title="بلاغت – sindhi" lang="sd" hreflang="sd" data-title="بلاغت" data-language-autonym="سنڌي" data-language-local-name="sindhi" class="interlanguage-link-target"><span>سنڌي</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sk mw-list-item"><a href="https://sk.wikipedia.org/wiki/R%C3%A9torika_(re%C4%8Dn%C3%ADcke_umenie)" title="Rétorika (rečnícke umenie) – slovaki" lang="sk" hreflang="sk" data-title="Rétorika (rečnícke umenie)" data-language-autonym="Slovenčina" data-language-local-name="slovaki" class="interlanguage-link-target"><span>Slovenčina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sl mw-list-item"><a href="https://sl.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – sloveeni" lang="sl" hreflang="sl" data-title="Retorika" data-language-autonym="Slovenščina" data-language-local-name="sloveeni" class="interlanguage-link-target"><span>Slovenščina</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ckb mw-list-item"><a href="https://ckb.wikipedia.org/wiki/%DA%95%DB%95%D9%88%D8%A7%D9%86%D8%A8%DB%8E%DA%98%DB%8C" title="ڕەوانبێژی – sorani" lang="ckb" hreflang="ckb" data-title="ڕەوانبێژی" data-language-autonym="کوردی" data-language-local-name="sorani" class="interlanguage-link-target"><span>کوردی</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sr mw-list-item"><a href="https://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B5%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Реторика – serbia" lang="sr" hreflang="sr" data-title="Реторика" data-language-autonym="Српски / srpski" data-language-local-name="serbia" class="interlanguage-link-target"><span>Српски / srpski</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sh mw-list-item"><a href="https://sh.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – serbia-horvaadi" lang="sh" hreflang="sh" data-title="Retorika" data-language-autonym="Srpskohrvatski / српскохрватски" data-language-local-name="serbia-horvaadi" class="interlanguage-link-target"><span>Srpskohrvatski / српскохрватски</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-su mw-list-item"><a href="https://su.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – sunda" lang="su" hreflang="su" data-title="Retorik" data-language-autonym="Sunda" data-language-local-name="sunda" class="interlanguage-link-target"><span>Sunda</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-fi mw-list-item"><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Retoriikka" title="Retoriikka – soome" lang="fi" hreflang="fi" data-title="Retoriikka" data-language-autonym="Suomi" data-language-local-name="soome" class="interlanguage-link-target"><span>Suomi</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-sv mw-list-item"><a href="https://sv.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – rootsi" lang="sv" hreflang="sv" data-title="Retorik" data-language-autonym="Svenska" data-language-local-name="rootsi" class="interlanguage-link-target"><span>Svenska</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-tl mw-list-item"><a href="https://tl.wikipedia.org/wiki/Sayusay" title="Sayusay – tagalogi" lang="tl" hreflang="tl" data-title="Sayusay" data-language-autonym="Tagalog" data-language-local-name="tagalogi" class="interlanguage-link-target"><span>Tagalog</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ta mw-list-item"><a href="https://ta.wikipedia.org/wiki/%E0%AE%9A%E0%AF%8A%E0%AE%B2%E0%AF%8D%E0%AE%B2%E0%AE%BE%E0%AE%9F%E0%AF%8D%E0%AE%9A%E0%AE%BF%E0%AE%95%E0%AF%8D_%E0%AE%95%E0%AE%B2%E0%AF%88" title="சொல்லாட்சிக் கலை – tamili" lang="ta" hreflang="ta" data-title="சொல்லாட்சிக் கலை" data-language-autonym="தமிழ்" data-language-local-name="tamili" class="interlanguage-link-target"><span>தமிழ்</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-tt mw-list-item"><a href="https://tt.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Риторика – tatari" lang="tt" hreflang="tt" data-title="Риторика" data-language-autonym="Татарча / tatarça" data-language-local-name="tatari" class="interlanguage-link-target"><span>Татарча / tatarça</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-th mw-list-item"><a href="https://th.wikipedia.org/wiki/%E0%B8%A7%E0%B8%B2%E0%B8%97%E0%B8%A8%E0%B8%B2%E0%B8%AA%E0%B8%95%E0%B8%A3%E0%B9%8C" title="วาทศาสตร์ – tai" lang="th" hreflang="th" data-title="วาทศาสตร์" data-language-autonym="ไทย" data-language-local-name="tai" class="interlanguage-link-target"><span>ไทย</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-vi mw-list-item"><a href="https://vi.wikipedia.org/wiki/Tu_t%E1%BB%AB_h%E1%BB%8Dc" title="Tu từ học – vietnami" lang="vi" hreflang="vi" data-title="Tu từ học" data-language-autonym="Tiếng Việt" data-language-local-name="vietnami" class="interlanguage-link-target"><span>Tiếng Việt</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-tg mw-list-item"><a href="https://tg.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B0%D0%BB%D0%BE%D2%93%D0%B0%D1%82_(%D1%81%D1%83%D1%85%D0%B0%D0%BD%D0%B2%D0%B0%D1%80%D3%A3)" title="Балоғат (суханварӣ) – tadžiki" lang="tg" hreflang="tg" data-title="Балоғат (суханварӣ)" data-language-autonym="Тоҷикӣ" data-language-local-name="tadžiki" class="interlanguage-link-target"><span>Тоҷикӣ</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-tr mw-list-item"><a href="https://tr.wikipedia.org/wiki/Retorik" title="Retorik – türgi" lang="tr" hreflang="tr" data-title="Retorik" data-language-autonym="Türkçe" data-language-local-name="türgi" class="interlanguage-link-target"><span>Türkçe</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-uk mw-list-item"><a href="https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0" title="Риторика – ukraina" lang="uk" hreflang="uk" data-title="Риторика" data-language-autonym="Українська" data-language-local-name="ukraina" class="interlanguage-link-target"><span>Українська</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-ur mw-list-item"><a href="https://ur.wikipedia.org/wiki/%D8%A8%D9%84%D8%A7%D8%BA%D8%AA" title="بلاغت – urdu" lang="ur" hreflang="ur" data-title="بلاغت" data-language-autonym="اردو" data-language-local-name="urdu" class="interlanguage-link-target"><span>اردو</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-war mw-list-item"><a href="https://war.wikipedia.org/wiki/Retorika" title="Retorika – varai" lang="war" hreflang="war" data-title="Retorika" data-language-autonym="Winaray" data-language-local-name="varai" class="interlanguage-link-target"><span>Winaray</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-wuu mw-list-item"><a href="https://wuu.wikipedia.org/wiki/%E4%BF%AE%E8%BE%9E%E5%AD%A6" title="修辞学 – uu" lang="wuu" hreflang="wuu" data-title="修辞学" data-language-autonym="吴语" data-language-local-name="uu" class="interlanguage-link-target"><span>吴语</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh-yue mw-list-item"><a href="https://zh-yue.wikipedia.org/wiki/%E4%BF%AE%E8%BE%AD%E5%AD%B8" title="修辭學 – kantoni" lang="yue" hreflang="yue" data-title="修辭學" data-language-autonym="粵語" data-language-local-name="kantoni" class="interlanguage-link-target"><span>粵語</span></a></li><li class="interlanguage-link interwiki-zh mw-list-item"><a href="https://zh.wikipedia.org/wiki/%E4%BF%AE%E8%BE%9E%E5%AD%A6" title="修辞学 – hiina" lang="zh" hreflang="zh" data-title="修辞学" data-language-autonym="中文" data-language-local-name="hiina" class="interlanguage-link-target"><span>中文</span></a></li> </ul> <div class="after-portlet after-portlet-lang"><span class="wb-langlinks-edit wb-langlinks-link"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q81009#sitelinks-wikipedia" title="Muuda keelelinke" class="wbc-editpage">Muuda linke</a></span></div> </div> </div> </div> </header> <div class="vector-page-toolbar"> <div class="vector-page-toolbar-container"> <div id="left-navigation"> <nav aria-label="Nimeruumid"> <div id="p-associated-pages" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-associated-pages" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-nstab-main" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Retoorika" title="Vaata sisulehekülge [c]" accesskey="c"><span>Artikkel</span></a></li><li id="ca-talk" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Arutelu:Retoorika" rel="discussion" title="Arutelu selle lehekülje sisu kohta [t]" accesskey="t"><span>Arutelu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown emptyPortlet" > <input type="checkbox" id="vector-variants-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-variants-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Muuda keelevarianti" > <label id="vector-variants-dropdown-label" for="vector-variants-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">eesti</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="p-variants" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-variants emptyPortlet" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> </ul> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> <div id="right-navigation" class="vector-collapsible"> <nav aria-label="vaatamisi"> <div id="p-views" class="vector-menu vector-menu-tabs mw-portlet mw-portlet-views" > <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-view" class="selected vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/wiki/Retoorika"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-ve-edit" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-edit" class="collapsible vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-history" class="vector-tab-noicon mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=history" title="Selle lehekülje varasemad redaktsioonid [h]" accesskey="h"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> </nav> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown vector-page-tools-dropdown" > <input type="checkbox" id="vector-page-tools-dropdown-checkbox" role="button" aria-haspopup="true" data-event-name="ui.dropdown-vector-page-tools-dropdown" class="vector-dropdown-checkbox " aria-label="Tööriistad" > <label id="vector-page-tools-dropdown-label" for="vector-page-tools-dropdown-checkbox" class="vector-dropdown-label cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--fake-button--enabled cdx-button--weight-quiet" aria-hidden="true" ><span class="vector-dropdown-label-text">Tööriistad</span> </label> <div class="vector-dropdown-content"> <div id="vector-page-tools-unpinned-container" class="vector-unpinned-container"> <div id="vector-page-tools" class="vector-page-tools vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-page-tools-pinnable-header vector-pinnable-header-unpinned" data-feature-name="page-tools-pinned" data-pinnable-element-id="vector-page-tools" data-pinned-container-id="vector-page-tools-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-page-tools-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Tööriistad</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-page-tools.unpin">peida</button> </div> <div id="p-cactions" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-cactions emptyPortlet vector-has-collapsible-items" title="Veel võimalusi" > <div class="vector-menu-heading"> Toimingud </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="ca-more-view" class="selected vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/wiki/Retoorika"><span>Vaata</span></a></li><li id="ca-more-ve-edit" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit" title="Muuda seda lehekülge [v]" accesskey="v"><span>Muuda</span></a></li><li id="ca-more-edit" class="collapsible vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit" title="Redigeeri selle lehekülje lähteteksti [e]" accesskey="e"><span>Muuda lähteteksti</span></a></li><li id="ca-more-history" class="vector-more-collapsible-item mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=history"><span>Näita ajalugu</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-tb" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-tb" > <div class="vector-menu-heading"> Üldine </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li id="t-whatlinkshere" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Lingid_siia/Retoorika" title="Kõik viki leheküljed, mis siia viitavad [j]" accesskey="j"><span>Lingid siia</span></a></li><li id="t-recentchangeslinked" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Seotud_muudatused/Retoorika" rel="nofollow" title="Viimased muudatused lehekülgedel, millele on siit viidatud [k]" accesskey="k"><span>Seotud muudatused</span></a></li><li id="t-specialpages" class="mw-list-item"><a href="/wiki/Eri:Erilehek%C3%BCljed" title="Erilehekülgede loend [q]" accesskey="q"><span>Erileheküljed</span></a></li><li id="t-permalink" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&oldid=6755908" title="Püsilink lehekülje sellele redaktsioonile"><span>Püsilink</span></a></li><li id="t-info" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=info" title="Lisateave selle lehekülje kohta"><span>Lehekülje teave</span></a></li><li id="t-cite" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:Sellele_lehek%C3%BCljele_viitamine&page=Retoorika&id=6755908&wpFormIdentifier=titleform" title="Teave sellele leheküljele viitamise kohta"><span>Viita leheküljele</span></a></li><li id="t-urlshortener" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:UrlShortener&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fw%2Findex.php%3Ftitle%3DRetoorika%26section%3D14%26veaction%3Dedit"><span>Hangi lühendatud URL</span></a></li><li id="t-urlshortener-qrcode" class="mw-list-item"><a href="/w/index.php?title=Eri:QrCode&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fw%2Findex.php%3Ftitle%3DRetoorika%26section%3D14%26veaction%3Dedit"><span>Laadi alla QR-kood</span></a></li> </ul> </div> </div> <div id="p-wikibase-otherprojects" class="vector-menu mw-portlet mw-portlet-wikibase-otherprojects" > <div class="vector-menu-heading"> Teistes projektides </div> <div class="vector-menu-content"> <ul class="vector-menu-content-list"> <li class="wb-otherproject-link wb-otherproject-commons mw-list-item"><a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Rhetoric" hreflang="en"><span>Commons</span></a></li><li class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikiquote mw-list-item"><a href="https://et.wikiquote.org/wiki/Retoorika" hreflang="et"><span>Vikitsitaadid</span></a></li><li id="t-wikibase" class="wb-otherproject-link wb-otherproject-wikibase-dataitem mw-list-item"><a href="https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q81009" title="Link andmehoidla seonduva üksuse juurde [g]" accesskey="g"><span>Andmeüksus</span></a></li> </ul> </div> </div> </div> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> </div> <div class="vector-column-end"> <div class="vector-sticky-pinned-container"> <nav class="vector-page-tools-landmark" aria-label="Lehekülje tööriistad"> <div id="vector-page-tools-pinned-container" class="vector-pinned-container"> </div> </nav> <nav class="vector-appearance-landmark" aria-label="Ilme"> <div id="vector-appearance-pinned-container" class="vector-pinned-container"> <div id="vector-appearance" class="vector-appearance vector-pinnable-element"> <div class="vector-pinnable-header vector-appearance-pinnable-header vector-pinnable-header-pinned" data-feature-name="appearance-pinned" data-pinnable-element-id="vector-appearance" data-pinned-container-id="vector-appearance-pinned-container" data-unpinned-container-id="vector-appearance-unpinned-container" > <div class="vector-pinnable-header-label">Ilme</div> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-pin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.pin">vii külgpaanile</button> <button class="vector-pinnable-header-toggle-button vector-pinnable-header-unpin-button" data-event-name="pinnable-header.vector-appearance.unpin">peida</button> </div> </div> </div> </nav> </div> </div> <div id="bodyContent" class="vector-body" aria-labelledby="firstHeading" data-mw-ve-target-container> <div class="vector-body-before-content"> <div class="mw-indicators"> </div> <div id="siteSub" class="noprint">Allikas: Vikipeedia</div> </div> <div id="contentSub"><div id="mw-content-subtitle"></div></div> <div id="mw-content-text" class="mw-body-content"><div class="mw-content-ltr mw-parser-output" lang="et" dir="ltr"><table> <tbody><tr> <td><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5f/Disambig_gray.svg/25px-Disambig_gray.svg.png" decoding="async" width="25" height="19" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5f/Disambig_gray.svg/38px-Disambig_gray.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5f/Disambig_gray.svg/50px-Disambig_gray.svg.png 2x" data-file-width="220" data-file-height="168" /></span></span> </td> <td> <i>See artikkel räägib üldmõistest; Aristotelese teose kohta vaata artiklit <a href="/w/index.php?title=Retoorika_(Aristoteles)&action=edit&redlink=1" class="new" title="Retoorika (Aristoteles) (pole veel kirjutatud)">Retoorika (Aristoteles)</a></i> </td></tr></tbody></table> <hr /> <div class="nomobile"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6739384">.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-text{border:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%}.mw-parser-output td.mbox-image{border:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center}.mw-parser-output td.mbox-imageright{border:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center}.mw-parser-output td.mbox-empty-cell{border:none;padding:0;width:1px}.mw-parser-output table.ambox{margin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb}.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left){margin-top:-1px}.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-text{padding:0.25em 0.5em}.mw-parser-output .ambox td.mbox-image{padding:2px 0 2px 0.5em}.mw-parser-output .ambox td.mbox-imageright{padding:2px 0.5em 2px 0}.mw-parser-output table.ambox-notice{border-left:10px solid #1e90ff}.mw-parser-output table.ambox-speedy{border-left:10px solid #b22222;background:#fee}.mw-parser-output table.ambox-delete{border-left:10px solid #b22222}.mw-parser-output table.ambox-content{border-left:10px solid #f28500}.mw-parser-output table.ambox-style{border-left:10px solid #f4c430}.mw-parser-output table.ambox-move{border-left:10px solid #9932cc}.mw-parser-output table.ambox-protection{border-left:10px solid #bba}.mw-parser-output table.imbox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #36c;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.cmbox{margin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF}.mw-parser-output table.ombox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #a2a9b1;background-color:var(--background-color-neutral-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.tmbox{margin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba}.mw-parser-output table.fmbox{clear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output table.fmbox-editnotice{background-color:transparent}.mw-parser-output table.mbox-small{clear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em}.mw-parser-output table.mbox-small-left{margin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em}@media screen{html.skin-theme-clientpref-night .mw-parser-output .cmbox{background-color:#0d1a27}html.skin-theme-clientpref-night .mw-parser-output .tmbox{background-color:#2e2505}}@media screen and (prefers-color-scheme:dark){html.skin-theme-clientpref-os .mw-parser-output .cmbox{background-color:#0d1a27}html.skin-theme-clientpref-os .mw-parser-output .tmbox{background-color:#2e2505}}</style></div><table class="metadata plainlinks ambox ambox-content" role="presentation"><tbody><tr><td class="mbox-image"><span typeof="mw:File"><span><img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Edit-copy_orange_button.svg/35px-Edit-copy_orange_button.svg.png" decoding="async" width="35" height="35" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Edit-copy_orange_button.svg/53px-Edit-copy_orange_button.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/Edit-copy_orange_button.svg/70px-Edit-copy_orange_button.svg.png 2x" data-file-width="43" data-file-height="43" /></span></span></td><td class="mbox-text"><div class="mbox-text-span"><b>See artikkel</b> <b>vajab <a href="/wiki/Vikipeedia:Artiklite_toimetamine" title="Vikipeedia:Artiklite toimetamine">toimetamist</a></b>.<span class="hide-when-compact"></span> <small><i>(Veebruar 2013)</i></small><span class="hide-when-compact"> <br /><small>Palun aita <a class="external text" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Retoorika&action=edit">artiklit toimetada</a>.</small> <small>(<a href="/wiki/Juhend:Toimetusm%C3%A4rkuste_eemaldamine" title="Juhend:Toimetusmärkuste eemaldamine">Kuidas ja millal see märkus eemaldada?</a>)</small></span><span class="hide-when-compact"></span></div></td></tr></tbody></table> <p><b>Retoorika</b> hõlmab suulise <a href="/wiki/K%C3%B5ne_(retoorika)" title="Kõne (retoorika)">kõne</a> oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. </p><p><a href="/w/index.php?title=Bertrand_Taithe&action=edit&redlink=1" class="new" title="Bertrand Taithe (pole veel kirjutatud)">Bertrand Taithe</a> ja <a href="/w/index.php?title=Tim_Thornton&action=edit&redlink=1" class="new" title="Tim Thornton (pole veel kirjutatud)">Tim Thornton</a> pakkusid välja <a href="/wiki/Aristoteles" title="Aristoteles">Aristotelese</a> definitsiooni retoorikast kui "oskusest leida igal võimalikul juhul üles see, mis on saavutatud veenmise vahenditega". Vahel samastatakse retoorikat ka <a href="/wiki/Propaganda" title="Propaganda">propagandaga</a>, kuigi see pole õige. </p> <meta property="mw:PageProp/toc" /> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Retoorika_kasutus">Retoorika kasutus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Retoorika kasutus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=1" title="Muuda alaosa "Retoorika kasutus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Iidsetest aegadest peale on uurijad vaielnud retoorika ulatuse üle. Kuigi retoorikat on omistatud poliitilise diskursuse konkreetsele valdkonnale, usuvad mitmed teadlased, et retoorika hõlmab kõiki kultuuri aspekte. Tänapäevased retoorika uuringud käsitlevad mitmekesisemaid valdkondi kui seda tehti iidsetel aegadel. Kuigi klassikaline retoorika koolitab kõnelejaid tõhusateks veenjateks avalikes foorumites ja institutsioonides nagu kohtusaalid ja kogudused, uurib tänapäevane retoorika inimeste diskursuseid laiemalt. Ilukõnelejad on lähemalt süvenenud mitmesugustesse valdkondadesse ja uurinud muuhulgas loodus- ja sotsiaalteadusi, kunstiteoseid, religiooni, ajakirjandust, digitaalset meediat, ilukirjandust, ajalugu, kartograafiat ja arhitektuuri ning traditsioonilisi valdkondi poliitikas ja õiguses<sup id="cite_ref-62eE7_1-0" class="reference"><a href="#cite_note-62eE7-1"><span class="cite-bracket">[</span>1<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Paljud kaasaegsed lähenemised käsitlevad retoorikat kui inimese kommunikatsiooni, mis hõlmab sümboolika sihipärast ja strateegilist manipuleerimist. Suhtekorraldus, lobitöö, õigus, turundus, professionaalne ja tehniline kirjutamine ning reklaam on valdkonnad, kus retoorikutel on tööd. </p><p>Kuna iidsed kreeklased hindasid kõrgelt avalikku poliitilist osalust, kujunes retoorika poliitika mõjutamise otsustavaks vahendiks. Järelikult on retoorika seotud selle poliitilise päritoluga. Kuid isegi lääne kõne esialgsed õpetajad – sofistid – vaidlustasid sellist piiratud retoorika vaadet. Sofistide, näiteks Gorgiase sõnul võib edukas kõneleja rääkida veenvalt mis tahes teemal, sõltumata tema kogemusest selles valdkonnas. See meetod soovitas, et retoorika võiks olla vahendiks, et edastada mis tahes asjatundlikkust, mitte ainult poliitilises valdkonnas. Oma Encomiumis Helenile (Ἑλένης ἐγκώμιον) kasutas Gorgias isegi ilukirjanduses retoorikat, otsides enda rõõmuks Trooja Heleni süüdimatust Trooja sõja alustamisel<sup id="cite_ref-bBsiJ_2-0" class="reference"><a href="#cite_note-bBsiJ-2"><span class="cite-bracket">[</span>2<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>Vaadates teisele olulisele retoorilisele teoreetikule, määratles Platon retoorika ulatust vastavalt tema negatiivsetele arusaamadele. Ta kritiseeris sofiste retoorika kasutamise eest petmise eesmärgil ja mitte tõe avastamiseks. "Gorgiases" nimetab Platon ühes oma sokraatilistest dialoogidest retoorikat teadmatute masside veenmise püüdeks kohtute ja kogukondade kaudu<sup id="cite_ref-gYflM_3-0" class="reference"><a href="#cite_note-gYflM-3"><span class="cite-bracket">[</span>3<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Platoni sõnul on retoorika pelgalt meelitamine ning selle funktsioonid sarnanevad kokakunstiga, mis maskeerib ebatervisliku toidu halba mõju, muutes selle maitsvaks. </p><p>Aristoteles määras retoorikale kolm žanri: nõustamis-, kohtuekspertiisi- või kohtuprotsessi ja epideetilise žanri<sup id="cite_ref-mgN6k_4-0" class="reference"><a href="#cite_note-mgN6k-4"><span class="cite-bracket">[</span>4<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Kuid isegi kui ta lõi olemasolevate retooriliste teooriate jaoks korra, laiendas Aristoteles samal ajal retoorika määratlust, nimetades seda võimeks määratleda sobilikud veenmise viisid konkreetses olukorras ja sellega muutis retoorika kohaldatavaks kõigile valdkondadele, mitte ainult poliitikale. Kui keegi võib leida, et retoorika hõlmab piinamist (selles mõttes, et piinamine on veenmise või sundimise vorm), on selge, et retoorikat ei saa vaadelda ainult akadeemilises mõttes. Kuid loogikale tuginevat entümeemi peeti retoorika aluseks. </p><p>Kuid Aristotelese ajast on loogika muutunud. Näiteks on modaalne loogika läbinud suuri arenguid, mis muudavad ka retoorikat<sup id="cite_ref-YVCRR_5-0" class="reference"><a href="#cite_note-YVCRR-5"><span class="cite-bracket">[</span>5<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. Kuid Aristoteles kirjeldas ka üldisi piiranguid, mis kitsendasid retoorikakunsti avaliku poliitilise praktika valdkonnale. Ta piiras retoorikat tingimusliku või tõenäolise valdkonnaga: teemapüstitused, mis nõustuvad mitmete õigustatud arvamuste või argumentidega. </p><p>Kaasaegsed neo-Aristotelese ja neosofistlikud seisukohad retoorikas peegeldavad jagunemist sofistide ja Aristotelese vahel. Neoaristotellased õpivad üldiselt retoorikat kui poliitilist diskursust, samas kui neosofistlik vaade väidab, et retoorika ei saa olla nii piiratud. Retoorikateadlane Michael Leff iseloomustab konflikti nende positsioonide vahel, vaadates retoorikat kui "asja sisaldavat" versus "konteiner". Neo-Aristotelese vaade ähvardab retoorika uurimist, piirates seda niivõrd piiratud ulatusega, ignoreerides retoorilise teooria, kriitika ja praktika mitmeid kriitilisi rakendusi. Samal ajal ähvardavad neosofistid laiendada retoorikat kui sidusat teoreetilist väärtust. </p><p>Viimase sajandi jooksul on retoorikat õppivatel inimestel olnud kalduvus laiendada oma tegevusala enamale kui kõnetekstid. Kenneth Burke väitis, et inimesed kasutavad konfliktide lahendamiseks retoorikat, määratledes ühised tunnused ja huvid sümbolitena. Oma olemuselt tegelevad inimesed identifitseerimisega kas ennast või teist isikut rühmaga. See retoorika määratlus kui identifitseerimine laiendas ulatust strateegilisest ja avalikust poliitilisest veenmisest kuni kaudseima identifitseerimise taktikani, mida tuvastati suures koguses allikatest<sup id="cite_ref-6NF6O_6-0" class="reference"><a href="#cite_note-6NF6O-6"><span class="cite-bracket">[</span>6<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>Paljude teadlaste seas, kes on Burke'i mõttejoont järginud, näeb James Boyd White retoorikat ühiskondliku kogemuse laiemast valdkonnast tema konstitutiivse retoorika mõistes. Sotsiaalsete konstruktsiooni teooriate mõju all väidab White, et kultuur "ehitatakse üles" keele kaudu. Nii nagu keel mõjutab inimesi, mõjutavad inimesed keelt. Keel on sotsiaalselt konstrueeritud ja sõltub sellest, millised seosed on inimesed sellega sidunud. Kuna keel ei ole jäik ja muutub olenevalt olukorrast, on keelekasutus retooriline. White väidab, et kirjanik üritab alati luua uue maailma ja veenda oma lugejaid seda maailma tekstisiseselt jagama<sup id="cite_ref-Hv0YX_7-0" class="reference"><a href="#cite_note-Hv0YX-7"><span class="cite-bracket">[</span>7<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p><p>Inimesed osalevad retoorilises protsessis iga kord, kui nad räägivad või toodavad tähendust. Isegi teaduse valdkonnas, mida tavatseti vaadelda kui ainult objektiivset testimist ja teadmiste esitamist, peavad teadlased veenma oma publikut nende leide aktsepteerima, demonstreerides mitmekülgselt oma uuringute või katsete läbiviimise usaldusväärsust ja piisavate tõendite olemasolu nende järelduste toetuseks. </p><p>Suurt osa retoorika ulatusest on raske määratleda. Paljudel juhtudel jääb poliitiline diskursus paradigmaatiliseks näiteks konkreetsete meetodite ja veenmiskontseptsioonide uurimisel, mida paljud peavad "retoorika" sünonüümiks<sup id="cite_ref-M1j1S_8-0" class="reference"><a href="#cite_note-M1j1S-8"><span class="cite-bracket">[</span>8<span class="cite-bracket">]</span></a></sup>. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Retoorika_ajalugu">Retoorika ajalugu</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Retoorika ajalugu"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=2" title="Muuda alaosa "Retoorika ajalugu" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Retoorika_Antiik-Kreekas">Retoorika Antiik-Kreekas</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Retoorika Antiik-Kreekas"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=3" title="Muuda alaosa "Retoorika Antiik-Kreekas" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes – jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. </p><p>Alates 5. sajandi teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. </p><p>Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. sajandil eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud. 4. sajandil eKr oli atika kõnekunsti õitsengu aeg. Retoorika eesmärgiks ei olnud, nagu märgiti juba antiikajal, mitte mingi tõe tõestamine, vaid pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. </p><p>Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välispoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika (väitluskunsti) õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikumalt kaitsta. Sofistide arvates ei saa kõneleja eesmärk olla tõe avastamine, kuna puudub tõe kriteerium, vaid kõne veenvus. Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. </p><p> Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u 480–410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Hilisemad sofistid, kasutades seda, et sõnad on kahe- ja mitmemõttelised, hakkasid tegema pettejäreldusi, mis olid mõeldud välise efekti saavutamiseks ja kuulaja hämmeldusse ajamiseks. Siit tulenes ka sõna "sofism" tähendus, mis viitas ettekavatsetud väärale järeldusele, seega olid sofismid mitmesugused pettevõtted ja püünisjäreldused. Tihti püüti sündmusi välja kiskuda mingist kontekstist ja kindlatest seostest. Näiteks:</p><blockquote><p>Varas ei taha omandada midagi paha.</p></blockquote><blockquote><p>Hea omandamine on hea.</p></blockquote><blockquote><p>Järelikult soovib varas head.</p></blockquote><p>Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu. Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras, kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. </p><p>Ka Sokrates polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi – nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik – vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. </p><p>Platon oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja vaatenurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Platon uskus, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Igal juhul seadis ta erinevalt sofistidest inimestevahelise suhtlemise ja kõnelemise eesmärgiks tõeotsingut – vaidlus ja kõnekunst peavad teenima üldisi huve. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Tunnetades asjade olemust, jõuab inimene neist õigele arvamusele, tunnetades aga inimhinge olemust, saab ta aga võimaluse veenda ka teisi. Platoni arvates kõnekunst peab teenima ühiskondlikku huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. </p><p>Kreeka kõnekunsti üldistatud teooria esitas vanaaja suurim mõtleja, filosoof ja teadlane-entsüklopedist Aristoteles (384–322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse – kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus- ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse ehk süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. </p><p>Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest (384–322), kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ja sihikindla harjutamise teel. Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Retoorika_Roomas">Retoorika Roomas</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Retoorika Roomas"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=4" title="Muuda alaosa "Retoorika Roomas" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks osaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. </p><p>Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. </p><p>Vabariigi viimastel aastakümnetel elas Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandus kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. </p><p>Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234–149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. </p><p>Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Sellesse aega langes Catilina riigipöördekatse ja selle paljastamine, mille puhul Cicero pidas oma neli kuulsat kõnet Catilina vastu. Neid kõnesid loetakse Cicero retoorikaloomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessansiajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. </p><p>Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35–96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas tekkis tüli, kumba tuleb lugeda suuremaks meistriks, teda või Cicerot. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Retoorika_keskajal">Retoorika keskajal</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Retoorika keskajal"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=5" title="Muuda alaosa "Retoorika keskajal" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Retoorika mõju jätkus ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmärk oli ette valmistada harituid preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetusekeskseks ning hariduse ja teaduse keeleks kogu Euroopas ladina keel. Suurenes vajadus haritud inimeste järele, kuna kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, samuti vajati seadusetundjaid. Seetõttu tekkis vajadus ülikoolide järele. Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. </p><p>Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu survele avaldas oma mõju ka keskaegsete kõrgemate õppeasutuste kujunemisel, eriti Pariisi, Bologna ja Oxfordi ülikooli puhul. </p><p>Ristiusumaades jätkub retoorikatraditsioon jutluse näol. Ristiusu jutlus kujunes hilisantiigi kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised alused sõnastas Augustinus (354–430) </p><p>Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub kirjalike tekstide valdkonda. Seda nähtust kiirendab trükikunsti leiutamine. Keskaegsed reetorid kirjutasid ladina keeles. Eri rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.–17. sajandil ning seda soodustasid renessansiideed. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Renessanss,_reformatsioon_ja_Martin_Luther"><span id="Renessanss.2C_reformatsioon_ja_Martin_Luther"></span>Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=6" title="Muuda alaosa "Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Kui retoorika muutus juba keskajal väga oluliseks, siis suurima tõuke selle arengule andis renessanss, eelkõige reformatsioon. Ka renessansi ajal oli keeleõpe, sealhulgas ka retoorika hariduse olulisim osa ja see kestis kuni 20. sajandi alguseni. Renessansiajastu eeskujudeks olid Cicero, Quintilianus, aga ka Aristoteles. </p><p>Trükikunsti leiutamisega Gutenbergi poolt 1445. aastal avanesid enneolematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samas aga algab kohe ka inimeste veenmine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks selliseks näiteks ongi reformatsioon. Kogu hilisem keskaeg ja ka Lutheri-aegne 16. sajand oli ägedate vaidluste aeg. Akadeemilised dispuudid etendasid hiliskeskaegsetes ülikoolides olulist rolli. Renessansiajastu kesksemad väitlused toimuvad katoliiklaste ja protestantide vahel. Tolleaegsed tähtsad otsused nii võitluses Roomaga kui ka hilisemas reformatsioonisises võitluses tehti just dispuutide põhjal. Eriline tähendus oli dispuutidel reformatsiooni läbiviimisel linnades. </p><p>Martin Lutheri kõnekunst oli suunatud "nii südamele kui ka mõistusele". Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka lauakõned, mis on ülestähendused tema sõnavõttudest nii peolauas kui ka kodusemas ringis. Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Vastureformatsioon">Vastureformatsioon</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Vastureformatsioon"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=7" title="Muuda alaosa "Vastureformatsioon" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.–1700. aastani ilmus 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ja apelleerimine mõistusele. Barokiajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. </p><p>Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid – mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks üleskütmiseks loeti kuulajaskonnale ette taevast või põrgust saabunud kiri. </p><p>Nii nagu protestandid nii hindasid ka katoliiklased väga kõrgelt väitluskultuuri. 16. sajandi usuvaidlustes esindasid katoliiklasi vahel ka jesuiitide ordu liikmed. Selle asemel, et "eksinuid" vägivallaga tagasi tuua, eelistasid jesuiidid kõnelda sellest, mis ühendab, jättes kõrvale lahutavad asjaolud. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Valgustusajastu_ja_Prantsuse_revolutsioon">Valgustusajastu ja Prantsuse revolutsioon</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Valgustusajastu ja Prantsuse revolutsioon"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=8" title="Muuda alaosa "Valgustusajastu ja Prantsuse revolutsioon" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse. Uus ideoloogia esitas kõigi hinnangute peamise kriteeriumina mõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduste ja teadmiste levitamine – rahva valgustamine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama nii laste kui ka kogu rahva harimisele ja kasvatamisele. Kuna kirjaoskajate arv suurenes ja trükitud kirjasõna levik hoogustus, vähenes suuliselt edastatud informatsiooni osakaal ning suurenes võimalus inimesi mõjustada kirjasõna kaudu. </p><p>Prantsuse revolutsiooni käigus kerkivad esile hiilgavad kõnemehed Danton ja Robespierre, kes tänu oma veenmisoskusele suudavad saavutada väga suure võimu, hiljem aga revolutsioon õgib oma lapsed ning enamik Prantsuse revolutsiooni liidritest leidis oma lõpu giljotiini tera all. Kui mõlemad Prantsuse revolutsiooni aegsed kõnemehed olid koolis saanud retoorikatunde, siis järgmisel sajandil aga ühiskonna ootused haridusele muutuvad ning seniste humanitaarkoolide kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. </p><p>19. sajandi lõpul hakkas retoorika omandama halvustavat tähendust ning retoorikaõpinguid kaotasid oma senise tähenduse. See oli pika protsessi tulemus, mis sai alguse renessansiajastust, mil retoorikaõpetusest kujunes üsna ühekülgne Cicero stiili jäljendamine. Rünnak ei olnud mitte kõnekunsti vastu üldse, vaid tegemist järjekordse aasia ja atika stiili konfliktiga. Kui renessanss- ja klassitsismiajastu antiigiihalus toetasid kreeka ja rooma eeskujudele toetuvaid retoorikaõpinguid, siis romantismiajastu vastandas end klassikaliste normide matkimisele ning see oli üks põhjus, miks retoorikaõpingud kaotavad oma tähenduse. </p><p>Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. 19. sajandil pejoratiivse ehk halvustava tähenduse omandanud retoorika sai aga uue tähenduse ja rakenduse 20. sajandil. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Eestikeelse_kõnekunsti_algus"><span id="Eestikeelse_k.C3.B5nekunsti_algus"></span>Eestikeelse kõnekunsti algus</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Eestikeelse kõnekunsti algus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=9" title="Muuda alaosa "Eestikeelse kõnekunsti algus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>19. sajandist on pärit ka esimesed eestikeelsed kuulsad kõned. 1860. aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi. C. R. Jakobson pidas oma kõige kuulsamad poliitilised kõned "Kolm isamaa kõnet" 1868. aastal Vanemuises. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni, mis vastupidi baltisakslaste omale idealiseeris muistset priiuseaega kui valgust ja kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud. Teda kuulati meelsasti ning talle enesele esinemine ka meeldis, pidas ta palju kõnesid tolleaegsetes seltsides. </p><p>Teine väga oluline ärkamisaegne kõnemees oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1869. aastal toimunud I üldlaulupeol pidas Hurt programmilise kõne, kus esitas rahvusliku liikumise põhisuunad järgnevaks kümnendiks. 1870. aastal pidas Hurt kuulsa kõne "Meie haritud ja õpetatud meestest", kus ta sõnastas väikerahvusliku elutunnetuse ja eesti rahva ajaloolise kutse – Hurt juhtis tähelepanu sellele, et me ei saa mitte suureks arvult, vaid väikerahvas peab vaimult suureks saama. Hurt agiteeris edukalt oma arvukate kõnede ja kirjutistega inimesi rahvaluulet koguma. </p><p>Kõnekoosolekud Eesti Kirjameeste Seltsis ning ja põllumeeste seltsides harjutasid tolleaegseid kõnelejaid ja kuulajaid populaarteaduslike loengutega, vaidlused Eesti Aleksandrikooli komiteedes aga vaidluskultuuriga. Sedasi pandi alus eesti retoorikatraditsioonidele. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Retoorika_areng_20._sajandil">Retoorika areng 20. sajandil</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Retoorika areng 20. sajandil"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=10" title="Muuda alaosa "Retoorika areng 20. sajandil" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Demokraatlik ühiskond on kõne- ja väitluskunstile parim kasvulava. Sõna jõudu saab kaasaja tehnika võimaluste juures oluliselt suurendada. Helivõimendus, raadio, televisioon ja muud meediakanalid võimaldavad edastada nii suulise kui ka kirjaliku teksti lühikese ajaga paljude inimesteni. Kaasaja demokraatliku ühiskonna olulisemad kõne- ja vaidluskunsti lavad nagu vanasti Kreekaski on parlament ja kohtusaal. Kõne- ja väitluskunst hoogustusid Euroopas ja Ameerikas koos demokraatia arenguga. </p><p>Murrangulised ajad ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. Näiteks väga olulise tähtsusega olid II maailmasõja aegsed raadiokõned Winston Churchillilt ja Charles de Gaulle'ilt. </p><p>1960. aastatel võitles Martin Luther King mustanahaliste õiguste eest, propageerides oma kõnedes vägivallatu võitluse põhimõtet. Ta korraldades rohkesti meeleavaldusi, pidas seal jõulisi kõnesid, mille mõju ühiskonnas oli enneolematult võimas. Loomulikult kuuluvad sajandi silmapaistvate kõnemeeste hulka ka Lenin, Hitler ja Castro. </p><p>Euroopaliku väitluse kodumaaks võib lugeda Inglismaad, kus on väga pikaajalised väitlustraditsioonid Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolist. Inglise parlamentaarse kõnekunsti ajalugu ulatub juba 17. sajandisse ning edukate kõnelejatena jäävad ajalukku sellised nimed nagu O. Cromwell, E. Burke, W. Pitt vanem ja noorem. </p><p>Alates 1911. aastast, mil suurenes alamkoja mõjuvõim Suurbritannias, kujunesid välja omanäolised ja värvikad briti parlamendi väitlustraditsioonid, mis kujunesid sageli üsna ebadžentelmenlikuks, kus vastase isiku ründamine, siltide kleepimine ja muu säärane demagoogia olid üsna tavalised nähtused. Inglismaal on paljudes ülikoolides oma väitlusklubi, mille koosolekuruum on sisustatud alamkoja eeskujul. Inglise parlamendiväitluse traditsioonist on ka väga tugevalt mõjustatud kaasaegne tudengiväitlus Suurbritannias ning samas harrastatav keskkooliõpilaste väitlus. </p><p>17.–18. sajandil juurdus ladinakeelne retoorikaõpetus Inglismaa eeskujul ka Põhja-Ameerika haridussüsteemis. Esimesed väitlusseltsid kujunevad 19. sajandi keskel ning esimene ülikoolidevaheline väitlus toimub 1892. aastal. Ameerika Ühendriikides on väitlus mänginud väga olulist rolli poliitilises võitluses. 19. sajandi kuulsaimad väitlusi toimus 1858. aastal A. Lincolni ja Douglase vahel. Väideldi orjuse kaotamine üle. 20. sajandil on televisioon võimaldanud väitlusi korraldada juba väga suurele auditooriumile. 1960. aastal väitlesid presidendikandidaadid Richard M. Nixon ja John F. Kennedy neljal korral poliitilistel teemadel ja seda jälgis ühtekokku 80 miljonit inimest. Paljud ajaloolased hindavad nendel väitluste määravat mõju Kennedy võidule. Ka viimastel Ameerika presidendikandidaatidel tuli pidada televäitlusi väga suurele auditooriumile. </p><p>Sõnavabaduse ja vaba turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõikvõimalikele kõnelejatele. Suurema mõjujõu ühiskonnas aga saavutab ikka see, kelle sõnu rohkem usutakse. Sellest, kuidas retoorika abiga kõneleja oma mõjujõudu saab suurendada, tuleb juttu järgmises peatükis, kus on vaatluse all demagoogiavõtted. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Olulised_teoreetikud">Olulised teoreetikud</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Olulised teoreetikud"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=11" title="Muuda alaosa "Olulised teoreetikud" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Burke" class="extiw" title="en:Kenneth Burke">Kenneth Burke</a> oli retoorika teoreetik, filosoof ja luuletaja. Paljud tema tööd on tänapäevase retoorika keskmeks. Näiteks: "A Rhetoric of Motives" (1950), "A Grammar of Motives" (1945), "Language as Symbolic Action" (1966) ja "Counterstatement" (1931). Ta kirjeldas retoorikat kui "keele kasutamist sümboolse vahendina, mille kutsuvad esile olendid, mis oma olemuselt reageerivad sümbolitele".</li></ul> <ul><li><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Edwin_Black_(rhetorician)" class="extiw" title="en:Edwin Black (rhetorician)">Edwin Black</a> oli retoorikakriitik, keda tuntakse tänu tema raamatule "Rhetorical Criticism: A Study in Method" (1965). Ta kritiseeris eelkõige "Neo-aristotelianismi", sest nende tekstil pole suuremat ajaloolist, poliitilist, sotsiaalset ega kultuurilist arusaama ja tekst keskendub ainult teatud meetoditele ja aspektidele.</li></ul> <ul><li><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_M._Weaver" class="extiw" title="en:Richard M. Weaver">Richard M. Weaver</a> oli retoorika- ja kultuurikriitik, keda tuntakse eeskätt tema panuse eest uude konservatismi. Ta keskendub retoorika eetilisele mõjule ja tema kuulsaimateks töödeks on "Language is Sermonic" (1970) ja "The Ethics of Rhetoric" (1985).</li></ul> <ul><li><a href="/wiki/Marshall_McLuhan" title="Marshall McLuhan">Marshall McLuhan</a> oli meediateoreetik, kelle teooriad ja uurimisobjektide valik on retoorika uurimises mänginud olulist rolli. Mitte ühtki teist retoorika teoreetikut ei kajastatud 20. sajandil rohkem kui teda.</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Analüüsimeetodid"><span id="Anal.C3.BC.C3.BCsimeetodid"></span>Analüüsimeetodid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Analüüsimeetodid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=12" title="Muuda alaosa "Analüüsimeetodid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Kriitiika_kui_meetod">Kriitiika kui meetod</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Kriitiika kui meetod"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=13" title="Muuda alaosa "Kriitiika kui meetod" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Retoorikat saab analüüsida mitmesuguste meetodite ja teooriate abil. Üks selline meetod on kriitika. Vastavalt retoorika kriitikule Jim A. Kuypersile: "Retoorika kasutamine on kunst, see ei anna teaduslikele analüüsimeetoditele head alust. Kriitika on ka kunst, mis sobib eriti hästi retoorilise loomingu uurimiseks." Ta väidab, et kriitika on meetod teadmiste genereerimiseks, nagu teaduslik meetod on teadmiste genereerimise meetod: "Teaduste ja humanitaarteaduste uurimine meie ümbritsevate nähtuste poolest on teadlaste hulgast märkimisväärselt erinev. Näiteks teadlased sihilikult järgivad ranget meetodit (teaduslik meetod). Kõik teadustöötajad peavad kasutama seda sama põhimeetodit ning edukad katsed peavad olema 100 protsenti teistega paralleelsed. Teadusliku meetodi rakendamine võib olla mitmel kujul, kuid üldine meetod jääb samaks ja uurija isiksus eemaldatakse tegelikust uuringust. Kriitika (üks paljudest humanistlikest teadmiste genereerimise meetoditest) hõlmab aktiivselt teadlase isikut. Uurija isiklikud omadused mõjutavad suuri valikuid, mida õppida ja kuidas ja miks õppida retoorilist artefakti. Kriitikal on see eriti oluline, sest kriitikute isiksust peeti uuringu lahutamatuks osaks. Veelgi enam, et kriitikat individualiseerida, leiame, et retoorilised kriitikud kasutavad teatud retoorilise artefakti uurimisel erinevaid vahendeid, kusjuures mõned kriitikud arendavad isegi oma ainulaadset perspektiivi, et paremini uurida retoorilist artefakti." Jim A. Kuypers võtab kriitikat kokku kui ideed kunstina järgmiselt: "Lühidalt, kriitika on kunst, mitte teadus. See ei ole teaduslik meetod, see kasutab subjektiivseid argumenteerivaid meetodeid, see eksisteerib iseenesest, mitte koos teiste meetoditega genereerida teadmisi. </p> <div class="mw-heading mw-heading3"><h3 id="Vaatlus_kui_meetod">Vaatlus kui meetod</h3><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Vaatlus kui meetod"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=14" title="Muuda alaosa "Vaatlus kui meetod" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <p>Retoorilise analüüsi eesmärk ei ole lihtsalt kirjeldada diskursuses esitatud väiteid ja argumente, vaid selgitada välja konkreetsed sõnavõtus kasutatud semiootilised strateegiad konkreetsete veenvate eesmärkide saavutamiseks. Seega, kui retooriline analüütik avastab keele kasutamise, mis on veenmise saavutamisel eriti oluline, tuleb küsida "Kuidas see toimib?". See tähendab, millist mõju avaldab see konkreetne retoorika kasutamine vaatajaskonnale ja kuidas see mõju annab rohkem vihjeid kõneleja (või kirjaniku) eesmärkide kohta? </p><p>On teadlasi, kes teevad osalist retoorilist analüüsi ja on eri meelt retoorilise edu kohta. Mõned analüütikud üritavad vältida küsimust: "Kas retoorika kasutamine oli edukas (kõneleja eesmärkide saavutamisel)?" Ent teistele on see esmatähtis küsimus: kas retoorika on strateegiliselt tõhus ja mida retoorika saavutas? See küsimus võimaldab rõhuasetuse muutmist kõneleja eesmärkidest retoorika enda mõjudele ja funktsioonidele. </p> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Vaata_ka">Vaata ka</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Vaata ka"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=15" title="Muuda alaosa "Vaata ka" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li><a href="/wiki/Semiootika" title="Semiootika">semiootika</a></li> <li><a href="/wiki/Troop" title="Troop">troop</a></li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Viited">Viited</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Viited"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=16" title="Muuda alaosa "Viited" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <div class="reflist" style="list-style-type: decimal;"> <div class="mw-references-wrap"><ol class="references"> <li id="cite_note-62eE7-1"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-62eE7_1-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6066747">.mw-parser-output cite.citation{font-style:inherit;word-wrap:break-word}.mw-parser-output .citation q{quotes:"\"""\"""'""'"}.mw-parser-output .citation:target{background-color:rgba(0,127,255,0.133)}.mw-parser-output .id-lock-free a,.mw-parser-output .citation .cs1-lock-free a{background:linear-gradient(transparent,transparent),url("//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Lock-green.svg")right 0.1em center/9px no-repeat}.mw-parser-output .id-lock-limited a,.mw-parser-output .id-lock-registration a,.mw-parser-output .citation .cs1-lock-limited a,.mw-parser-output .citation .cs1-lock-registration a{background:linear-gradient(transparent,transparent),url("//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d6/Lock-gray-alt-2.svg")right 0.1em center/9px no-repeat}.mw-parser-output .id-lock-subscription a,.mw-parser-output .citation .cs1-lock-subscription a{background:linear-gradient(transparent,transparent),url("//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/aa/Lock-red-alt-2.svg")right 0.1em center/9px no-repeat}.mw-parser-output .cs1-ws-icon a{background:linear-gradient(transparent,transparent),url("//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4c/Wikisource-logo.svg")right 0.1em center/12px no-repeat}.mw-parser-output .cs1-code{color:inherit;background:inherit;border:none;padding:inherit}.mw-parser-output .cs1-hidden-error{display:none;color:#d33}.mw-parser-output .cs1-visible-error{color:#d33}.mw-parser-output .cs1-maint{display:none;color:#3a3;margin-left:0.3em}.mw-parser-output .cs1-format{font-size:95%}.mw-parser-output .cs1-kern-left{padding-left:0.2em}.mw-parser-output .cs1-kern-right{padding-right:0.2em}.mw-parser-output .citation .mw-selflink{font-weight:inherit}</style><cite id="CITEREFJohn_S._Nelson,_Allan_Megill,_and_Donald_N._McCloskey1987" class="citation book cs1">John S. Nelson, Allan Megill, and Donald N. McCloskey (1987). <i>The Rhetoric of Human Sciences: Language and Argument in Scholarship and Public Affairs</i>. London: University of Wisconsin Press, 1987.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=The+Rhetoric+of+Human+Sciences%3A+Language+and+Argument+in+Scholarship+and+Public+Affairs&rft.place=London&rft.pub=University+of+Wisconsin+Press%2C+1987&rft.date=1987&rft.au=John+S.+Nelson%2C+Allan+Megill%2C+and+Donald+N.+McCloskey&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span><span class="cs1-maint citation-comment"><code class="cs1-code">{{<a href="/wiki/Mall:Raamatuviide" title="Mall:Raamatuviide">raamatuviide</a>}}</code>: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (<a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_mitu_nime:_autorite_loend" title="Kategooria:CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend">link</a>)</span></span> </li> <li id="cite_note-bBsiJ-2"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-bBsiJ_2-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFRosamond_Kent_Sprague,_ed.,1972" class="citation book cs1">Rosamond Kent Sprague, ed., (1972). <i>"The Older Sophists: A Complete Translations by Several Hands of the Fragments" in Die Fragmente Der Vorsokratiker, Edited by Diels-Kranz</i>. Columbia, South Carolina: University of South Carolina Press. Lk 50–54.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=%22The+Older+Sophists%3A+A+Complete+Translations+by+Several+Hands+of+the+Fragments%22+in+Die+Fragmente+Der+Vorsokratiker%2C+Edited+by+Diels-Kranz&rft.place=Columbia%2C+South+Carolina&rft.pages=50-54&rft.pub=University+of+South+Carolina+Press&rft.date=1972&rft.au=Rosamond+Kent+Sprague%2C+ed.%2C&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span><span class="cs1-maint citation-comment"><code class="cs1-code">{{<a href="/wiki/Mall:Raamatuviide" title="Mall:Raamatuviide">raamatuviide</a>}}</code>: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (<a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_mitu_nime:_autorite_loend" title="Kategooria:CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend">link</a>) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (<a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_%C3%BCleliigsed_kirjavahem%C3%A4rgid" title="Kategooria:CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid">link</a>)</span></span> </li> <li id="cite_note-gYflM-3"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-gYflM_3-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFPlaton" class="citation book cs1">Platon. <i>"Gorgias"</i>. The Classical Library.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=%22Gorgias%22&rft.place=The+Classical+Library&rft.au=Platon&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span></span> </li> <li id="cite_note-mgN6k-4"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-mgN6k_4-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFRapp,_Christof" class="citation book cs1">Rapp, Christof. <i>"Aristotle's Rhetoric – The Agenda of the Rhetoric"</i>. Stanford Encyclopedia of Philosophy.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=%22Aristotle%27s+Rhetoric+%E2%80%93+The+Agenda+of+the+Rhetoric%22&rft.place=Stanford+Encyclopedia+of+Philosophy&rft.au=Rapp%2C+Christof&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span></span> </li> <li id="cite_note-YVCRR-5"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-YVCRR_5-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFGeorge_A._Kennedy,1991" class="citation book cs1">George A. Kennedy, (1991). <i>Aristotle, On Rhetoric: A Theory of Civic Discourse</i>. New York: Oxford University Press.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=Aristotle%2C+On+Rhetoric%3A+A+Theory+of+Civic+Discourse&rft.place=New+York&rft.pub=Oxford+University+Press&rft.date=1991&rft.au=George+A.+Kennedy%2C&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span><span class="cs1-maint citation-comment"><code class="cs1-code">{{<a href="/wiki/Mall:Raamatuviide" title="Mall:Raamatuviide">raamatuviide</a>}}</code>: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (<a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_%C3%BCleliigsed_kirjavahem%C3%A4rgid" title="Kategooria:CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid">link</a>)</span></span> </li> <li id="cite_note-6NF6O-6"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-6NF6O_6-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFKenneth_Burke1969" class="citation book cs1">Kenneth Burke (1969). <i>A Rhetoric of Motives</i>. Berkeley: University of California Press.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=A+Rhetoric+of+Motives&rft.place=Berkeley&rft.pub=University+of+California+Press&rft.date=1969&rft.au=Kenneth+Burke&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span></span> </li> <li id="cite_note-Hv0YX-7"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-Hv0YX_7-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFJames_Boyd_White1984" class="citation book cs1">James Boyd White (1984). <i>When Words Lose Their Meaning</i>. Chicago: The University of Chicago Press.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=When+Words+Lose+Their+Meaning&rft.place=Chicago&rft.pub=The+University+of+Chicago+Press&rft.date=1984&rft.au=James+Boyd+White&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span></span> </li> <li id="cite_note-M1j1S-8"><span class="mw-cite-backlink"><a href="#cite_ref-M1j1S_8-0">↑</a></span> <span class="reference-text"><link rel="mw-deduplicated-inline-style" href="mw-data:TemplateStyles:r6066747"><cite id="CITEREFMichael_Leff,_ed._John_Louis_Lucaites1993" class="citation book cs1">Michael Leff, ed. John Louis Lucaites; et al. (1993). <i>The Habitation of Rhetoric" in Contemporary Rhetorical Theory: A Reader</i>. New York: Guilford Press.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=The+Habitation+of+Rhetoric%22+in+Contemporary+Rhetorical+Theory%3A+A+Reader&rft.place=New+York&rft.pub=Guilford+Press&rft.date=1993&rft.au=Michael+Leff%2C+ed.+John+Louis+Lucaites&rfr_id=info%3Asid%2Fet.wikipedia.org%3ARetoorika" class="Z3988"></span> <span class="cs1-visible-error citation-comment"><code class="cs1-code">{{<a href="/wiki/Mall:Raamatuviide" title="Mall:Raamatuviide">raamatuviide</a>}}</code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment">et al.-i üleliigne kasutus kohas: <code class="cs1-code">|autor=</code> (<a href="/wiki/Juhend:Viitamismallide_vead#explicit_et_al" title="Juhend:Viitamismallide vead">juhend</a>)</span></span> </li> </ol></div></div> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Kirjandus">Kirjandus</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Kirjandus"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=17" title="Muuda alaosa "Kirjandus" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <ul><li>Göran Hägg, "Praktiline kõnekunst", Perioodika 2003 (<a href="/wiki/Loomingu_Raamatukogu" title="Loomingu Raamatukogu">Loomingu Raamatukogu</a>)</li></ul> <div class="mw-heading mw-heading2"><h2 id="Välislingid"><span id="V.C3.A4lislingid"></span>Välislingid</h2><span class="mw-editsection"><span class="mw-editsection-bracket">[</span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&veaction=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Välislingid"" class="mw-editsection-visualeditor"><span>muuda</span></a><span class="mw-editsection-divider"> | </span><a href="/w/index.php?title=Retoorika&action=edit&section=18" title="Muuda alaosa "Välislingid" lähteteksti"><span>muuda lähteteksti</span></a><span class="mw-editsection-bracket">]</span></span></div> <style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6724296">.mw-parser-output table.side-box{margin:4px 0;border:1px solid #aaa;font-size:88%;line-height:1.25em;background-color:var(--background-color-interactive-subtle,#f8f9fa)}.mw-parser-output th.side-box-text,.mw-parser-output td.side-box-text{border:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%}.mw-parser-output td.side-box-image{border:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center}.mw-parser-output td.side-box-imageright{border:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center}body.skin-minerva .mw-parser-output table.side-box a>img{max-width:none!important}@media(min-width:720px){.mw-parser-output table.side-box{width:238px}.mw-parser-output table.side-box-right{clear:right;float:right;margin-left:1em}.mw-parser-output table.side-box-left{margin-right:1em;border-collapse:collapse}}</style><table role="presentation" class="side-box side-box-right plainlinks sistersitebox"> <tbody><tr> <td class="side-box-image"><span class="noviewer" typeof="mw:File"><a href="/wiki/Fail:Wikiquote-logo.svg" class="mw-file-description"><img alt="" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Wikiquote-logo.svg/34px-Wikiquote-logo.svg.png" decoding="async" width="34" height="40" class="mw-file-element" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Wikiquote-logo.svg/51px-Wikiquote-logo.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/Wikiquote-logo.svg/68px-Wikiquote-logo.svg.png 2x" data-file-width="300" data-file-height="355" /></a></span></td> <td class="side-box-text">Tsitaadid Vikitsitaatides: <b><a href="https://et.wikiquote.org/wiki/Retoorika" class="extiw" title="q:Retoorika">Retoorika</a></b></td></tr></tbody></table> <!-- NewPP limit report Parsed by mw‐api‐ext.codfw.main‐7f689f5787‐pgxg7 Cached time: 20241105131050 Cache expiry: 2592000 Reduced expiry: false Complications: [show‐toc] CPU time usage: 0.283 seconds Real time usage: 0.340 seconds Preprocessor visited node count: 660/1000000 Post‐expand include size: 17431/2097152 bytes Template argument size: 438/2097152 bytes Highest expansion depth: 9/100 Expensive parser function count: 0/500 Unstrip recursion depth: 1/20 Unstrip post‐expand size: 26385/5000000 bytes Lua time usage: 0.194/10.000 seconds Lua memory usage: 4202253/52428800 bytes Number of Wikibase entities loaded: 1/400 --> <!-- Transclusion expansion time report (%,ms,calls,template) 100.00% 302.994 1 -total 43.15% 130.753 1 Mall:Viited 38.40% 116.355 8 Mall:Raamatuviide 30.48% 92.340 1 Mall:ToimetaAeg 24.57% 74.446 1 Mall:Ambox 23.06% 69.863 1 Mall:Vikitsitaadid 22.23% 67.360 1 Mall:Sõsarprojekt 21.47% 65.049 1 Mall:Äärekast 0.74% 2.256 1 Mall:See_artikkel --> <!-- Saved in parser cache with key etwiki:pcache:idhash:58730-0!canonical and timestamp 20241105131050 and revision id 6755908. Rendering was triggered because: edit-page --> </div><!--esi <esi:include src="/esitest-fa8a495983347898/content" /> --><noscript><img src="https://login.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAutoLogin/start?type=1x1" alt="" width="1" height="1" style="border: none; position: absolute;"></noscript> <div class="printfooter" data-nosnippet="">Pärit leheküljelt "<a dir="ltr" href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Retoorika&oldid=6755908">https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Retoorika&oldid=6755908</a>"</div></div> <div id="catlinks" class="catlinks" data-mw="interface"><div id="mw-normal-catlinks" class="mw-normal-catlinks"><a href="/wiki/Eri:Kategooriad" title="Eri:Kategooriad">Kategooria</a>: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:Retoorika" title="Kategooria:Retoorika">Retoorika</a></li></ul></div><div id="mw-hidden-catlinks" class="mw-hidden-catlinks mw-hidden-cats-hidden">Peidetud kategooriad: <ul><li><a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_mitu_nime:_autorite_loend" title="Kategooria:CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend">CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:CS1_hooldus:_%C3%BCleliigsed_kirjavahem%C3%A4rgid" title="Kategooria:CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid">CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:CS1_vead:_et_al." title="Kategooria:CS1 vead: et al.">CS1 vead: et al.</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:Toimetamist_ootavad_(veebruar_2013)" title="Kategooria:Toimetamist ootavad (veebruar 2013)">Toimetamist ootavad (veebruar 2013)</a></li><li><a href="/wiki/Kategooria:Toimetamist_ootavad" title="Kategooria:Toimetamist ootavad">Toimetamist ootavad</a></li></ul></div></div> </div> </main> </div> <div class="mw-footer-container"> <footer id="footer" class="mw-footer" > <ul id="footer-info"> <li id="footer-info-lastmod"> Selle lehekülje viimane muutmine: 15:10, 5. november 2024.</li> <li id="footer-info-copyright">Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "<a rel="nofollow" class="external text" href="https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et">Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel</a>"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata <a class="external text" href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Terms_of_Use">Wikimedia kasutamistingimustest</a>.</li> </ul> <ul id="footer-places"> <li id="footer-places-privacy"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Privacy_policy">Andmekaitsepõhimõtted</a></li> <li id="footer-places-about"><a href="/wiki/Vikipeedia:Tiitelandmed">Tiitelandmed</a></li> <li id="footer-places-disclaimers"><a href="/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_lahti%C3%BCtlus">Lahtiütlused</a></li> <li id="footer-places-wm-codeofconduct"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Universal_Code_of_Conduct">Käitumisjuhis</a></li> <li id="footer-places-developers"><a href="https://developer.wikimedia.org">Arendajad</a></li> <li id="footer-places-statslink"><a href="https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org">Arvandmed</a></li> <li id="footer-places-cookiestatement"><a href="https://foundation.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Policy:Cookie_statement">Küpsiste avaldus</a></li> <li id="footer-places-mobileview"><a href="//et.m.wikipedia.org/w/index.php?title=Retoorika&section=14&veaction=edit&mobileaction=toggle_view_mobile" class="noprint stopMobileRedirectToggle">Mobiilivaade</a></li> </ul> <ul id="footer-icons" class="noprint"> <li id="footer-copyrightico"><a href="https://wikimediafoundation.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/static/images/footer/wikimedia-button.svg" width="84" height="29" alt="Wikimedia Foundation" loading="lazy"></a></li> <li id="footer-poweredbyico"><a href="https://www.mediawiki.org/" class="cdx-button cdx-button--fake-button cdx-button--size-large cdx-button--fake-button--enabled"><img src="/w/resources/assets/poweredby_mediawiki.svg" alt="Powered by MediaWiki" width="88" height="31" loading="lazy"></a></li> </ul> </footer> </div> </div> </div> <div class="vector-settings" id="p-dock-bottom"> <ul></ul> </div><script>(RLQ=window.RLQ||[]).push(function(){mw.config.set({"wgHostname":"mw-web.codfw.main-76c6b8f495-m4slx","wgBackendResponseTime":165,"wgPageParseReport":{"limitreport":{"cputime":"0.283","walltime":"0.340","ppvisitednodes":{"value":660,"limit":1000000},"postexpandincludesize":{"value":17431,"limit":2097152},"templateargumentsize":{"value":438,"limit":2097152},"expansiondepth":{"value":9,"limit":100},"expensivefunctioncount":{"value":0,"limit":500},"unstrip-depth":{"value":1,"limit":20},"unstrip-size":{"value":26385,"limit":5000000},"entityaccesscount":{"value":1,"limit":400},"timingprofile":["100.00% 302.994 1 -total"," 43.15% 130.753 1 Mall:Viited"," 38.40% 116.355 8 Mall:Raamatuviide"," 30.48% 92.340 1 Mall:ToimetaAeg"," 24.57% 74.446 1 Mall:Ambox"," 23.06% 69.863 1 Mall:Vikitsitaadid"," 22.23% 67.360 1 Mall:Sõsarprojekt"," 21.47% 65.049 1 Mall:Äärekast"," 0.74% 2.256 1 Mall:See_artikkel"]},"scribunto":{"limitreport-timeusage":{"value":"0.194","limit":"10.000"},"limitreport-memusage":{"value":4202253,"limit":52428800}},"cachereport":{"origin":"mw-api-ext.codfw.main-7f689f5787-pgxg7","timestamp":"20241105131050","ttl":2592000,"transientcontent":false}}});});</script> <script type="application/ld+json">{"@context":"https:\/\/schema.org","@type":"Article","name":"Retoorika","url":"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Retoorika","sameAs":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q81009","mainEntity":"http:\/\/www.wikidata.org\/entity\/Q81009","author":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaast\u00f6\u00f6lised"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https:\/\/www.wikimedia.org\/static\/images\/wmf-hor-googpub.png"}},"datePublished":"2006-09-08T08:20:15Z","dateModified":"2024-11-05T13:10:50Z","headline":"veenmise kunst"}</script> </body> </html>